Teema: Miks 40-aastasel mehel pole kunagi püsivat suhet olnud?

Olgem ausad, üksi on kergem elada. Kui veel jätta kõrvale bioloogilise kella tiksumine, mida nagunii meestel harva esineb, siis miks mitte? Kõigi elu eesmärk ei ole leida iga hinna eest elukaaslane.

#3069133:

Miks 40-aastasel mehel pole kunagi püsivat suhet olnud?

Tal ilmselt on see kogemus, aga saag tõmmati käima ja ta otsustas, et edaspidi ei mingit jama enam.
Lihtne. Poissmees on, nad on täitsa olemas ja reaalne isik.

Kui ma oma tutvusringkonnas ringi vaatan, siis üks põhjus näib olevat see, et mees pole valmis oma päritoluperekonnast lahti laskma. Neile oleks sobinud see, kui naine liitub tema perekonnaga ja leiab endale mingi niši, mingi rolli, mida seal täita. Senised rollid peres oleks jäänud ikka samaks. Need mehed kas elavad koos vanematega või on neil tavapärasest tihedam läbikäimine pere ja sugulastega (kumbki neist ei pruugi tingimata tähendada, et mees pole valmis päritoluperest lahkuma ja ise sellest sõltumatut peret looma, aga ohumärgid on need küll). Paljud emme põllepaeltes rippujad muidugi abielluvad ristiks endale ja oma naisele, kes ei taha olla viies ratas mehe peres.

Siis on veel mehi, kes pole sotsiaalselt küpseks saanud. Nad on vaimselt ikkagi poisikesed, ei ole valmis pere eest vastutama ja oma elus teiste inimestega arvestama. Üldiselt kipuvad sõbrad, sõpradega väljaskäimine ja teiste meeste tunnustus nende jaoks liiga olulised olema. Perekooli lugedes jääb küll mulje, et väga paljud sellistest tüüpidest on abielus või vabaabielus, aga siiski mitte kõik.

Sellega sarnased ja ka kattuvad on need, kes ütlevad, et keda on väga tahtnud, pole neid tahtnud, aga peret luua, lihtsalt et oleks pere, pole ka tahtnud.

Ja jällegi üks eelmisega kattuv kategooria on need, kes ei ole nooremas eas endale kedagi sobivat leidnud, on sellepärast ehk põdenudki, aga on siis üksiolemisega harjunud, näinud sõprade peretülisid ja lahkuminekuid. Vanuses 35+ ei taha nad mitte mingil juhul kellegagi leiba ühte kappi panna, sest üksi on mugavam.

Siis on veel need, kelle elus on väga palju huvisid ja hobisid. Ei teagi, kas ükski naine pole piisavalt huvitav võrreldes nt vanade ürikutega või siis nad annavad endale aru, et ei ole võimalik jätkata senist eluviisi ja samal ajal olla püsisuhtes.

Muidugi on olemas veidrikud, mingid pedandid ja tähenärijad, kellega ükski naine pikalt vastu ei pea.

Sest on tark mees mees olnud. Nagu keegi siin juba ytles – yksi on lihtsam elada.

#3069280:

15.56 kägu, väga sisukas vastus, aitäh! Variante, mille peale ma ise poleks osanud mõeldagi.

Võibolla on mu küsimuse kaudsed põhjused selles, et minule väga sobib selline suhe nagu meil praegu on. Mul on üksi hea elada ja lapsed olemas, rohkem ma neid ei soovi. Kardangi vist seda, et äkki tema ühel hetkel avastab, et mingil põhjusel olengi mina see õige ning hakkab perekonda ja kõigega kaasnevat omale tahtma, aga minu jaoks on see läbitud etapp.

Hakkab, hakkab jah, sinuga perekonda ja kõigega kaasnevat tahtma, mitme lapsega keskealised üksikemad on ju see kõige minevam kaup.

Minu abikaasal oli samuti u 40 aasta jooksul vaid üks lühike suhe.
Põhjendus – noorena oli naistega ebakindel ja ei osanud märke lugeda kui naine oli huvitatud. Hiljem sattus naiste otsa, kes ei soovinud püsisuhet. Töö ja hobi olid ka rohkem meeste alad.

#3069280:

15.56 kägu, väga sisukas vastus, aitäh! Variante, mille peale ma ise poleks osanud mõeldagi.

Võibolla on mu küsimuse kaudsed põhjused selles, et minule väga sobib selline suhe nagu meil praegu on. Mul on üksi hea elada ja lapsed olemas, rohkem ma neid ei soovi. Kardangi vist seda, et äkki tema ühel hetkel avastab, et mingil põhjusel olengi mina see õige ning hakkab perekonda ja kõigega kaasnevat omale tahtma, aga minu jaoks on see läbitud etapp.

Ma ütleks, et kui sa ise selle peale päriselt ka ei tulnud, mida see kägu kirjutas, siis sa just kõige kirkam kriit tõesti pole.

Sind võiks rohkem huvitada ja sellele küsimusele võiksid ju hoopis ise vastata, et miks selline pealtnäha normaalne mees ei peaks olema selline nagu ta on.

#3072057:

Seda, et tol mehel lapsi pole, ma ei usu. Meestel üldiselt on juba kahekümnese alguspoolel laps, mõned juba ammu kärgpere isad. 40-a lastetu mees? Kõlab kahtlaselt ja üsna võimatult. Tundub, et sa ei tea temast eriti midagi ja oletad paljusid asju. Ilmselt mingid kevadtuulte toodud romantilised roosad unelmad, kuid reaalsus on teine. Mees muidugi hoiab seda sinu loodud fantaasiat, salapäratseb. Samuti ei saa sellest suhtest asja.

Tead, see oli nii mingi 20 aastat tagasi ja praegu võibolla ka kuskil maapiirkondades valdav tendents. Tänapäeval on vähemalt veidi moodsamates piirkondades päris palju selles vanuses mehi, kes on tegelenud töö, hobide ja ringireisimisega ning pole tahtnud paikseks jääda.

Võrdluseks võib tuua paarisaja aasta taguse aja, kui talupojad kukkusid kohe fertiilsesse ikka jõudes lapsi vorpima, sest pooled surid niikuinii ära ja tasuta tööjõudu oli tallu vaja, aga aadlinoormehed õppisid, reisisid mööda maailma ringi ja siis neljakümne ringis hakkasid tutvusringkonas sobilikke abiellumiseas neide vaatama…

Üks vastaja loetles jah erinevaid variante, et miks. Ja alati on neid erinevaid veelgi.
Sama võiks tõmmata ka naistega, kes on pika aja või siis ongi kogu aja üksikud olnud, ka isegi siis, kui nooruses laps on tehtud, ikka üksi jäädud, kuigi tahtjaid on.
Olen kuulnud ja kogenud seda, et miks keegi sellises eas on üksik. Näiteks on neid, kelle jaoks seksuaalsus pole elus see peamine tegutsema panev jõud. Olgugi, et sellega on inimesel asjad normaalsed, see ei mõjuta teda iial nii palju, et panna iga hinna eest tormama, paarilist otsima, ennast siduma, isegi suhtes olles ja abielus olles ikka veel teisi otsima ja kõrvalt panema, hullunult, kes ei peatu iial.

Laiskus. Ei viitsi.
Mu 35-aastane vallaline vend ütles nii. Naisi olevat juttude järgi olnud (võibolla on praegugi), aga perele pole kedagi presenteeritud. Ema pole kindlasti liiga kontrolliv 🙂

#3069133:

Ma tean, et pealkirjas olevale küsimusele ei saa üheselt vastata, aga kuna ma ise olen pikalt püsisuhtes olnud ja alles viimasel aastal vallaline, siis huvitavad mind erinevad põhjused, mis selleks võiksid olla.

Taustast, kust selline huvi:

Tutvusin eelmisel aastal mehega, keda mina võtsin alguses üheöösuhtena, aga ühest sai kaks, kahest kolm ning mingil hetkel avastasime, et meil on muidu ka täitsa huvitav koos olla, mitte ainult öösiti.

Tema on 40, mina paar aastat noorem. Tean, et mingeid naisi tal on varem olnud, aga mitte midagi püsivat ja pikaajalist. Elab üksi, lapsi pole, varasematest suhetest väga rääkima ei kipu.

Mina meie suhet täna sellisena ei defineeri, et me püsivalt koos oleksime (ilmselt tema ka mitte), aga kui aega on ja mõlemale sobib, siis veedame seda ühiselt. Mulle see sobib, püsipartnerit ma enda kõrval täna ei näe, samas vahel kellegagi aega veeta tahaks ning kogu aeg kedagi uut ka otsida ei viitsi. Küll aga huvitab mind, miks sellised pealtnäha täiesti normaalsed mehed on üksikud?

Tean sellist meest. Esimesse püsisuhtesse astus ta vanuses umbes 44-45, ka abiellus selle naisega ja siis sai ka esimese lapse. Mis ta siis enne tegi – õppis ülikoolis, siis doktorantuuris, siis tegi endale nime. Oma kitsamal erialal on ta Eesti vaieldamatu tippspetsialist, keda umbes vanuses 70 hakatakse kutsuma vanameistriks 🙂
Iseloomult selline hästi positiivne, väga suhtlev, väga seltskondlik, väga heasüdamlik. Organiseeris pidusid, kokkutulekuid, kinos- ja teatriskäike. Väga vabalt võis ta õhtul helistada, et kuule, mul liikumist vähe, mis kell koeraga parki lähed, ma tulen ka kõndima. Siis tuli, taskus midagi koerale ja midagi ka koeraomanikule. Kui tutvusringkond kuskil mingit väljasõitu orgunnis, oli tema alati üks esimesi, keda sooviti kutsuda.
Hästi heasüdamlik, inimene, kelle peale sai kindel olla igas olukorras. Oleme nii palju koos seltskonnas olnud, et võin kindlalt öelda – kui üldse reisil-peol-matkal-kokkutulekul tekkis mõni suurem probleem, siis lahendas selle just see mees.
Ja miks tal siis püsisuhet ega võibolla isegi mitte ühtki üheöösuhtest pikemat suhet polnud, oli see, et ta on paks. Mitte ülekaaluline, aga paks. Silmaga nii 140 kilo 1.80 kohta. Ilmselt oli-on tal sellest ka mingi kompleks, sest iial pole nähtud teda kellelegi külge löömas. Kõigiga lihtsalt semulik ja sõbralik.
Ilmselt siis ta lihtsalt ei leidnud varem naist, kes oleks suutnud selle kompleksi murda ja teda veenda, et see naine tahab teda ka paksuna.
Nüüdseks nad umbes 11 aastat abielus ja 2 last. Naine on umbes 9-10-11 aastat noorem. Naine on samuti väga meeldiv sell ja kaaslane, nüüd nad orgunnivad neid ettevõtmisi koos.

#3076047:

Huvitav,et kas siis ka nii veel mõtleb, kui on juba püksi pissiv vana päss ja ühtegi lähedast ka ei ole.

Mina küll ei tahaks olla naine, kes on võetud arvestusega, et oleks selleks ajaks, kui mees püksi pissib, kusekoristaja võtta. Endale ka ei taha suvalist meest, peaasi, et keegi poekotte kannaks.

Eks neid põhjuseid ole igasuguseid. Aga põhiliselt põhjused on häbelikus suhteloomises, varem saadud eitavad vastused ja mingil hetkel hakkab vanus peale peale pressima. Kui ollakse keskeaks elanud üksinda, siis miks peaks veel naise võtma? Või keda võtma peaks? Samaealised üksikud naised on väga väga valivad ja poissmees ei hakka nahast välja hüppama. Selleks elueaks ollakse üksielamisega harjunud ja teise inimese oma ellu paigutamine on suurte vastuoludega. Nii nagu naistel, on ka paljudel meestel väga halbu kogemusi naistega. Need ei luba terveid suhteid enam kunagi luua.

#3077516:

alla 50, on mehi lihtsalt rohkem kui naisi, nii lihtne see ongi.

Ei ole nii lihtne.
Meeste keskmine eluiga on väiksem kui naistel, sest põhiliselt ikka noored mehed tapavad end ära, hüppavad peaga vastu kivi, sõidavad end surnuks, joovad end auku jne.