Esileht Pereelu ja suhted Miks 40-aastasel mehel pole kunagi püsivat suhet olnud?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )

Teema: Miks 40-aastasel mehel pole kunagi püsivat suhet olnud?

Postitas:
Kägu

Ma tean, et pealkirjas olevale küsimusele ei saa üheselt vastata, aga kuna ma ise olen pikalt püsisuhtes olnud ja alles viimasel aastal vallaline, siis huvitavad mind erinevad põhjused, mis selleks võiksid olla.

Taustast, kust selline huvi:
Tutvusin eelmisel aastal mehega, keda mina võtsin alguses üheöösuhtena, aga ühest sai kaks, kahest kolm ning mingil hetkel avastasime, et meil on muidu ka täitsa huvitav koos olla, mitte ainult öösiti.
Tema on 40, mina paar aastat noorem. Tean, et mingeid naisi tal on varem olnud, aga mitte midagi püsivat ja pikaajalist. Elab üksi, lapsi pole, varasematest suhetest väga rääkima ei kipu.
Mina meie suhet täna sellisena ei defineeri, et me püsivalt koos oleksime (ilmselt tema ka mitte), aga kui aega on ja mõlemale sobib, siis veedame seda ühiselt. Mulle see sobib, püsipartnerit ma enda kõrval täna ei näe, samas vahel kellegagi aega veeta tahaks ning kogu aeg kedagi uut ka otsida ei viitsi. Küll aga huvitab mind, miks sellised pealtnäha täiesti normaalsed mehed on üksikud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olgem ausad, üksi on kergem elada. Kui veel jätta kõrvale bioloogilise kella tiksumine, mida nagunii meestel harva esineb, siis miks mitte? Kõigi elu eesmärk ei ole leida iga hinna eest elukaaslane.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ehk saad juba oma vastuse kätte kui küsid otse, et kuidas ta oma elu tulevikus näeb? Et kas soovib kunagi isaks ja vanaisaks saada? Mida teeks ja kuidas oma aega viidaks 50, 60 ja 70a vanuselt? See selline mõnus mõtisklemise unistamise teema ju:) saad päris palju teada inimese kohta…
Kunagi ammu ütles üks mees mulle, et ta ei kujuta end ette kellegiga koos elamas ja pereelu elamas. Nüüd 15a hiljem tean ühiste tuttavate kaudu, et ta endiselt üksik.

Uuri tema lapsepõlve ja vanemate, vanavanemate kohta…kui seal pole olnud head pereelu eeskuju, võib ka seal põhjus peituda.

Muidugi võivad olla ka erinevad psüühika eripärad (häire on vb liiga karm nimetus). St tavaelus saab igati hästi hakkama aga lähedussuhte loomise/hoidmisega on raskused. See on tegelikult päris levinud nähtus.

Vb on inimene vaimselt ebaküps (a la Peter Pan Syndrome), tahabki jääda mõnes mõttes alati selleks nooreks “tudengiks”, kes lõbutseb, kohtub erinevate inimestega aga ei mõtle pereelu peale – kõik oleks justkui veel ees.

jne

Variante on väga palju…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks 40-aastasel mehel pole kunagi püsivat suhet olnud?

Tal ilmselt on see kogemus, aga saag tõmmati käima ja ta otsustas, et edaspidi ei mingit jama enam.
Lihtne. Poissmees on, nad on täitsa olemas ja reaalne isik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Millel tugineb see teemaalgataja arusaam, et mehel ühtegi pikaajalist suhet/kooselu pole olnud, kui mees ise antud teemal väga ei räägi? Võibolla on suh(e)te lõpp mehe jaoks siiani valus teema ning seetõttu ei taha neist eriti rääkida?
Meil seltskonnas on mehe sõber, kellega oleme suurema seltskonnaga koos käinud päris mitmel pikemal reisil ja muidu suhelnud, aga tema naissuhetest tean vaid põgusalt ja seda ka mehe kaudu. Mõni lihtsalt ei räägi isiklikest suhetest, kuigi muudel teemadel suhtleb vabalt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui ma oma tutvusringkonnas ringi vaatan, siis üks põhjus näib olevat see, et mees pole valmis oma päritoluperekonnast lahti laskma. Neile oleks sobinud see, kui naine liitub tema perekonnaga ja leiab endale mingi niši, mingi rolli, mida seal täita. Senised rollid peres oleks jäänud ikka samaks. Need mehed kas elavad koos vanematega või on neil tavapärasest tihedam läbikäimine pere ja sugulastega (kumbki neist ei pruugi tingimata tähendada, et mees pole valmis päritoluperest lahkuma ja ise sellest sõltumatut peret looma, aga ohumärgid on need küll). Paljud emme põllepaeltes rippujad muidugi abielluvad ristiks endale ja oma naisele, kes ei taha olla viies ratas mehe peres.

Siis on veel mehi, kes pole sotsiaalselt küpseks saanud. Nad on vaimselt ikkagi poisikesed, ei ole valmis pere eest vastutama ja oma elus teiste inimestega arvestama. Üldiselt kipuvad sõbrad, sõpradega väljaskäimine ja teiste meeste tunnustus nende jaoks liiga olulised olema. Perekooli lugedes jääb küll mulje, et väga paljud sellistest tüüpidest on abielus või vabaabielus, aga siiski mitte kõik.

Sellega sarnased ja ka kattuvad on need, kes ütlevad, et keda on väga tahtnud, pole neid tahtnud, aga peret luua, lihtsalt et oleks pere, pole ka tahtnud.

Ja jällegi üks eelmisega kattuv kategooria on need, kes ei ole nooremas eas endale kedagi sobivat leidnud, on sellepärast ehk põdenudki, aga on siis üksiolemisega harjunud, näinud sõprade peretülisid ja lahkuminekuid. Vanuses 35+ ei taha nad mitte mingil juhul kellegagi leiba ühte kappi panna, sest üksi on mugavam.

Siis on veel need, kelle elus on väga palju huvisid ja hobisid. Ei teagi, kas ükski naine pole piisavalt huvitav võrreldes nt vanade ürikutega või siis nad annavad endale aru, et ei ole võimalik jätkata senist eluviisi ja samal ajal olla püsisuhtes.

Muidugi on olemas veidrikud, mingid pedandid ja tähenärijad, kellega ükski naine pikalt vastu ei pea.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Küll aga huvitab mind, miks sellised pealtnäha täiesti normaalsed mehed on üksikud?

Talle sobib nii. Kui ei sobiks, oleks ta ka midagi selle muutmiseks teinud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

15.56 kägu, väga sisukas vastus, aitäh! Variante, mille peale ma ise poleks osanud mõeldagi.

Võibolla on mu küsimuse kaudsed põhjused selles, et minule väga sobib selline suhe nagu meil praegu on. Mul on üksi hea elada ja lapsed olemas, rohkem ma neid ei soovi. Kardangi vist seda, et äkki tema ühel hetkel avastab, et mingil põhjusel olengi mina see õige ning hakkab perekonda ja kõigega kaasnevat omale tahtma, aga minu jaoks on see läbitud etapp.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Võibolla on mu küsimuse kaudsed põhjused selles, et minule väga sobib selline suhe nagu meil praegu on. Mul on üksi hea elada ja lapsed olemas, rohkem ma neid ei soovi. Kardangi vist seda, et äkki tema ühel hetkel avastab, et mingil põhjusel olengi mina see õige ning hakkab perekonda ja kõigega kaasnevat omale tahtma, aga minu jaoks on see läbitud etapp.

Sellisel juhul aitab ikka avameelne suhtlemine. Siis ei teki kellelgi mingeid illusioone ootuste ja lootuste osas. Riskid on muidugi olemas, et mingil hetkel äkki mees hakkabki neid asju tahtma või hakkad isegi midagi enamat tahtma. Aga seni kuni saate omavahel kõigest rääkida ning teil on koos hea olla, ongi kõik häsi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sest on tark mees mees olnud. Nagu keegi siin juba ytles – yksi on lihtsam elada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma tean, et pealkirjas olevale küsimusele ei saa üheselt vastata, aga kuna ma ise olen pikalt püsisuhtes olnud ja alles viimasel aastal vallaline, siis huvitavad mind erinevad põhjused, mis selleks võiksid olla.

Taustast, kust selline huvi:

Tutvusin eelmisel aastal mehega, keda mina võtsin alguses üheöösuhtena, aga ühest sai kaks, kahest kolm ning mingil hetkel avastasime, et meil on muidu ka täitsa huvitav koos olla, mitte ainult öösiti.

Tema on 40, mina paar aastat noorem. Tean, et mingeid naisi tal on varem olnud, aga mitte midagi püsivat ja pikaajalist. Elab üksi, lapsi pole, varasematest suhetest väga rääkima ei kipu.

Mina meie suhet täna sellisena ei defineeri, et me püsivalt koos oleksime (ilmselt tema ka mitte), aga kui aega on ja mõlemale sobib, siis veedame seda ühiselt. Mulle see sobib, püsipartnerit ma enda kõrval täna ei näe, samas vahel kellegagi aega veeta tahaks ning kogu aeg kedagi uut ka otsida ei viitsi. Küll aga huvitab mind, miks sellised pealtnäha täiesti normaalsed mehed on üksikud?

Ega sa ju ei tea, kas sinu info on õige, kui ta eelmistest suhetest rääkima ei kipub. Kui raha jagub, saab ta pidada mitut korterit, ühes mängib peret, teises vaba inimest. Hetkel sa tead täpselt niipalju kui ta räägib. Aga miks peaks inimene endast rääkima ausalt ja kõik, kui ta seda ei taha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

15.56 kägu, väga sisukas vastus, aitäh! Variante, mille peale ma ise poleks osanud mõeldagi.

Võibolla on mu küsimuse kaudsed põhjused selles, et minule väga sobib selline suhe nagu meil praegu on. Mul on üksi hea elada ja lapsed olemas, rohkem ma neid ei soovi. Kardangi vist seda, et äkki tema ühel hetkel avastab, et mingil põhjusel olengi mina see õige ning hakkab perekonda ja kõigega kaasnevat omale tahtma, aga minu jaoks on see läbitud etapp.

Hakkab, hakkab jah, sinuga perekonda ja kõigega kaasnevat tahtma, mitme lapsega keskealised üksikemad on ju see kõige minevam kaup.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tema on 40, mina paar aastat noorem.

Pigem oled sina ise see, kes paari aasta pärast hakkab jonnima ja et asi kindel oleks, et mees minema ei saaks kõndida, siis vormistad talle kiirelt veel oma 40ndate alguses lapse. Enda jaoks kolmanda, temale esimese.
Noo, et oleks “ühine”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu abikaasal oli samuti u 40 aasta jooksul vaid üks lühike suhe.
Põhjendus – noorena oli naistega ebakindel ja ei osanud märke lugeda kui naine oli huvitatud. Hiljem sattus naiste otsa, kes ei soovinud püsisuhet. Töö ja hobi olid ka rohkem meeste alad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu abikaasal oli samuti u 40 aasta jooksul vaid üks lühike suhe.

Põhjendus – noorena oli naistega ebakindel ja ei osanud märke lugeda kui naine oli huvitatud. Hiljem sattus naiste otsa, kes ei soovinud püsisuhet. Töö ja hobi olid ka rohkem meeste alad.

Sinuga tal ei ole siis suhet? Abikaasal, mõtlen?
Ja mis tähendab 40 aasta jooksul? Said oma abikaasaga tuttavaks, kui ta oli juba 60+ ?

Please wait...
Postitas:
Kägu

15.56 kägu, väga sisukas vastus, aitäh! Variante, mille peale ma ise poleks osanud mõeldagi.

Võibolla on mu küsimuse kaudsed põhjused selles, et minule väga sobib selline suhe nagu meil praegu on. Mul on üksi hea elada ja lapsed olemas, rohkem ma neid ei soovi. Kardangi vist seda, et äkki tema ühel hetkel avastab, et mingil põhjusel olengi mina see õige ning hakkab perekonda ja kõigega kaasnevat omale tahtma, aga minu jaoks on see läbitud etapp.

Ma ütleks, et kui sa ise selle peale päriselt ka ei tulnud, mida see kägu kirjutas, siis sa just kõige kirkam kriit tõesti pole.

Sind võiks rohkem huvitada ja sellele küsimusele võiksid ju hoopis ise vastata, et miks selline pealtnäha normaalne mees ei peaks olema selline nagu ta on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Seda, et tol mehel lapsi pole, ma ei usu. Meestel üldiselt on juba kahekümnese alguspoolel laps, mõned juba ammu kärgpere isad. 40-a lastetu mees? Kõlab kahtlaselt ja üsna võimatult. Tundub, et sa ei tea temast eriti midagi ja oletad paljusid asju. Ilmselt mingid kevadtuulte toodud romantilised roosad unelmad, kuid reaalsus on teine. Mees muidugi hoiab seda sinu loodud fantaasiat, salapäratseb. Samuti ei saa sellest suhtest asja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Seda, et tol mehel lapsi pole, ma ei usu. Meestel üldiselt on juba kahekümnese alguspoolel laps, mõned juba ammu kärgpere isad. 40-a lastetu mees? Kõlab kahtlaselt ja üsna võimatult. Tundub, et sa ei tea temast eriti midagi ja oletad paljusid asju. Ilmselt mingid kevadtuulte toodud romantilised roosad unelmad, kuid reaalsus on teine. Mees muidugi hoiab seda sinu loodud fantaasiat, salapäratseb. Samuti ei saa sellest suhtest asja.

Tead, see oli nii mingi 20 aastat tagasi ja praegu võibolla ka kuskil maapiirkondades valdav tendents. Tänapäeval on vähemalt veidi moodsamates piirkondades päris palju selles vanuses mehi, kes on tegelenud töö, hobide ja ringireisimisega ning pole tahtnud paikseks jääda.

Võrdluseks võib tuua paarisaja aasta taguse aja, kui talupojad kukkusid kohe fertiilsesse ikka jõudes lapsi vorpima, sest pooled surid niikuinii ära ja tasuta tööjõudu oli tallu vaja, aga aadlinoormehed õppisid, reisisid mööda maailma ringi ja siis neljakümne ringis hakkasid tutvusringkonas sobilikke abiellumiseas neide vaatama…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Seda, et tol mehel lapsi pole, ma ei usu. Meestel üldiselt on juba kahekümnese alguspoolel laps, mõned juba ammu kärgpere isad. 40-a lastetu mees? Kõlab kahtlaselt ja üsna võimatult. Tundub, et sa ei tea temast eriti midagi ja oletad paljusid asju. Ilmselt mingid kevadtuulte toodud romantilised roosad unelmad, kuid reaalsus on teine. Mees muidugi hoiab seda sinu loodud fantaasiat, salapäratseb. Samuti ei saa sellest suhtest asja.

Ei tea midagi, mul on üks sugulane selline, kes on 40. meesterahvas, aga pole tal ei pikemat suhet olnud ega pole ka lapsi. Minu hinnangul on probleem tema kasvatuses ja liigselt kontrollivas emas, aga tont seda muidugi täpselt teab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Üks vastaja loetles jah erinevaid variante, et miks. Ja alati on neid erinevaid veelgi.
Sama võiks tõmmata ka naistega, kes on pika aja või siis ongi kogu aja üksikud olnud, ka isegi siis, kui nooruses laps on tehtud, ikka üksi jäädud, kuigi tahtjaid on.
Olen kuulnud ja kogenud seda, et miks keegi sellises eas on üksik. Näiteks on neid, kelle jaoks seksuaalsus pole elus see peamine tegutsema panev jõud. Olgugi, et sellega on inimesel asjad normaalsed, see ei mõjuta teda iial nii palju, et panna iga hinna eest tormama, paarilist otsima, ennast siduma, isegi suhtes olles ja abielus olles ikka veel teisi otsima ja kõrvalt panema, hullunult, kes ei peatu iial.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõigil ei teki huvi seksi ja suhete vastu teismelisena ja kui see tekib hiljem, näiteks 20ndate lõpus, siis ei loo ju esimese armumise tagajärjel kohe suhet. Mõnel on see huvi üsna madal, nii et nad ise midagi selle nimel ei tee ja nii tekib harva suhe, eriti kui inimene pole imeilus, keda sisse piiratakse. Lihtsalt elad oma elu, isegi ei märka, et suhet pole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Laiskus. Ei viitsi.
Mu 35-aastane vallaline vend ütles nii. Naisi olevat juttude järgi olnud (võibolla on praegugi), aga perele pole kedagi presenteeritud. Ema pole kindlasti liiga kontrolliv 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul naabrimees 50 ja üksik. Väga kontrolliv ja võimukas ema olnud varem, nüüd enam muidugi mitte.

Üks tuttav mees viljeles sellist nipernaadilikku elu: meeldis internetis mesikirju saata naistele ja siis n-ö tunnet ja elevust üleval hoida, edasi asjal areneda ei lasknud, oligi selline õhkav ja pidukõneline mees. Kuskil u 40+ või 50 eel sai mu teada lapse ja nüüd vist täitsa pereelu ka olemas. Vist. Edev mees oli/on, muud midagi. Eks mehed ka, vaatamata nende vastupidisele arusaamale, vananevad, ja see konkreetne mees oli ühtäkki … ee, ütleme, vanade naiste suur lemmik, mitte enam noorte naiste. Eks siis jõuab ka aeglasemal kujul kohale, et pidu hakkab lõppema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma tean, et pealkirjas olevale küsimusele ei saa üheselt vastata, aga kuna ma ise olen pikalt püsisuhtes olnud ja alles viimasel aastal vallaline, siis huvitavad mind erinevad põhjused, mis selleks võiksid olla.

Taustast, kust selline huvi:

Tutvusin eelmisel aastal mehega, keda mina võtsin alguses üheöösuhtena, aga ühest sai kaks, kahest kolm ning mingil hetkel avastasime, et meil on muidu ka täitsa huvitav koos olla, mitte ainult öösiti.

Tema on 40, mina paar aastat noorem. Tean, et mingeid naisi tal on varem olnud, aga mitte midagi püsivat ja pikaajalist. Elab üksi, lapsi pole, varasematest suhetest väga rääkima ei kipu.

Mina meie suhet täna sellisena ei defineeri, et me püsivalt koos oleksime (ilmselt tema ka mitte), aga kui aega on ja mõlemale sobib, siis veedame seda ühiselt. Mulle see sobib, püsipartnerit ma enda kõrval täna ei näe, samas vahel kellegagi aega veeta tahaks ning kogu aeg kedagi uut ka otsida ei viitsi. Küll aga huvitab mind, miks sellised pealtnäha täiesti normaalsed mehed on üksikud?

Tean sellist meest. Esimesse püsisuhtesse astus ta vanuses umbes 44-45, ka abiellus selle naisega ja siis sai ka esimese lapse. Mis ta siis enne tegi – õppis ülikoolis, siis doktorantuuris, siis tegi endale nime. Oma kitsamal erialal on ta Eesti vaieldamatu tippspetsialist, keda umbes vanuses 70 hakatakse kutsuma vanameistriks 🙂
Iseloomult selline hästi positiivne, väga suhtlev, väga seltskondlik, väga heasüdamlik. Organiseeris pidusid, kokkutulekuid, kinos- ja teatriskäike. Väga vabalt võis ta õhtul helistada, et kuule, mul liikumist vähe, mis kell koeraga parki lähed, ma tulen ka kõndima. Siis tuli, taskus midagi koerale ja midagi ka koeraomanikule. Kui tutvusringkond kuskil mingit väljasõitu orgunnis, oli tema alati üks esimesi, keda sooviti kutsuda.
Hästi heasüdamlik, inimene, kelle peale sai kindel olla igas olukorras. Oleme nii palju koos seltskonnas olnud, et võin kindlalt öelda – kui üldse reisil-peol-matkal-kokkutulekul tekkis mõni suurem probleem, siis lahendas selle just see mees.
Ja miks tal siis püsisuhet ega võibolla isegi mitte ühtki üheöösuhtest pikemat suhet polnud, oli see, et ta on paks. Mitte ülekaaluline, aga paks. Silmaga nii 140 kilo 1.80 kohta. Ilmselt oli-on tal sellest ka mingi kompleks, sest iial pole nähtud teda kellelegi külge löömas. Kõigiga lihtsalt semulik ja sõbralik.
Ilmselt siis ta lihtsalt ei leidnud varem naist, kes oleks suutnud selle kompleksi murda ja teda veenda, et see naine tahab teda ka paksuna.
Nüüdseks nad umbes 11 aastat abielus ja 2 last. Naine on umbes 9-10-11 aastat noorem. Naine on samuti väga meeldiv sell ja kaaslane, nüüd nad orgunnivad neid ettevõtmisi koos.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sest on tark mees mees olnud. Nagu keegi siin juba ytles – yksi on lihtsam elada.

Huvitav,et kas siis ka nii veel mõtleb, kui on juba püksi pissiv vana päss ja ühtegi lähedast ka ei ole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Huvitav,et kas siis ka nii veel mõtleb, kui on juba püksi pissiv vana päss ja ühtegi lähedast ka ei ole.

Mina küll ei tahaks olla naine, kes on võetud arvestusega, et oleks selleks ajaks, kui mees püksi pissib, kusekoristaja võtta. Endale ka ei taha suvalist meest, peaasi, et keegi poekotte kannaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Huvitav,et kas siis ka nii veel mõtleb, kui on juba püksi pissiv vana päss ja ühtegi lähedast ka ei ole.

Mis seal ikka huvitavat on, enamus naisi ju nii mõtlebki.
Lastega tülis, kellegi teisega ka ei suhtle, meest pole ammugi (või pole olnudki) ja terve maailma vastu püha viha täis.
No umbes nagu sinagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eks neid põhjuseid ole igasuguseid. Aga põhiliselt põhjused on häbelikus suhteloomises, varem saadud eitavad vastused ja mingil hetkel hakkab vanus peale peale pressima. Kui ollakse keskeaks elanud üksinda, siis miks peaks veel naise võtma? Või keda võtma peaks? Samaealised üksikud naised on väga väga valivad ja poissmees ei hakka nahast välja hüppama. Selleks elueaks ollakse üksielamisega harjunud ja teise inimese oma ellu paigutamine on suurte vastuoludega. Nii nagu naistel, on ka paljudel meestel väga halbu kogemusi naistega. Need ei luba terveid suhteid enam kunagi luua.

Please wait...
Postitas:
Kägu

alla 50, on mehi lihtsalt rohkem kui naisi, nii lihtne see ongi.
50+ pilt muutub ja eks siis ole ka tagasihoidlikemal meestel suurem võimalus. muidugi, kui üldse tahtmist on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

alla 50, on mehi lihtsalt rohkem kui naisi, nii lihtne see ongi.

Ei ole nii lihtne.
Meeste keskmine eluiga on väiksem kui naistel, sest põhiliselt ikka noored mehed tapavad end ära, hüppavad peaga vastu kivi, sõidavad end surnuks, joovad end auku jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )


Esileht Pereelu ja suhted Miks 40-aastasel mehel pole kunagi püsivat suhet olnud?