Ma ei saa aru sellest arooniamahla tegemise põhimõttest – leotad marju, lisad sidrunhapet ja suhkrut ja siis jood seda leotist ja terved marjad viskad ära?
Ma ei pane ju paljast sidrunahpet vee sisse ja ei joo seda – miks siis nö mahla sisse pannakse? Kas see tervisele kahjulik pole?
Kas kuidagi saab neid marju ka teistmoodi kasutada, üleni? Kas aurutiga saab ka mahla teha?
Loen, et arooniad on väga kasulikud ja puha – kuidas neid saaks veel säilitada. Kompotina?
Mina teen aurutiga. Saadud mahla hoian üleöö kirsilehtedega leos. Järgmine päev keedan sidrunhappe ja suhkruga siirupiks.
Võid sidrunimahla ka panna, ma pole raatsinud. Ilma sidruni(happeta) on liiga iseloomutu mahl.
Kõige tervislikum oleks ilmselt külmutada ja naturaalselt süüa. Kuivatatakse ka. Kooliajal täitsin nii oma ravimtaimede kogumise normi.
Sest ilma sidrunhappeta on see mahl jummala lääge. Paned õiges koguses ja pole kuidagi ohtlik. Sidrunist saad ju sama hapet.
PS: vanasti tehti sidrunivett küll sidrunhappega ja eks see poes muudav kontsentraat (sidrunikujulistes pudelites) ole ka sidrunhappest valmistatud.
Sest muidu tuleb mahl läila. Võid ka naturaalse sidruniga teha, kui sidrunihape ei meeldi.
Mina ei viska üldjuhul aurutatud marjakesti ära, kui, siis ainult isiklikku komposti, kus tean, et toitained lähevad oma peenrasse tagasi 🙂 Sõstardest teen mannavahtu või kisselli, arooniad viskan koos kaerahelveste jm kraamiga ahjuplaadile ja teen kodust müslit.
arooniate ja arooniamahla tervislikkusega on nii ja naa.
kuna arooniatel on väga tugev mõju vererõhule, siis kõrgenenud vererõhuga inimestele on aroonia kasulik.
aga… neil, kel ebanormaalselt madal vererõhk, võib liigne arooniate tarbimine ükskõik mis kujul pildi tasku panna.
meie peres mõlemad äärmused esindatud, sellepärast kursis
Lisaks sellele, et arooniamahl ilma sidrunhappeta on läila, muutub ka värv koledaks ilma haputa.
Ma just aurutasin. Mahla tuli kõvasti. Natuke suhkrut panin lisaks, aga mitte nii palju, et siirup saaks. Sidrunit ega sidrunhapet ka ei pannud, aga täiesti joodav tuli ka niisama.
Aurutajaga saab väga hea mahl, annab ilusti välja, suhkrut on vähe vaja. Sidrunhape (võid ka ehtsat sidrunimahla kasutada) pannakse paremaks maitseks, on vähem läila ja vähem teeb suud kuivaks, vist hoiab ka värvi, ei lähe hallikaks.
Need kirsi ja mustsõstralehtedega “siirupite” tegemine on ajast, kus midagi saada nagunii polnud, mingi vaevumärgatava lisamaitse see ju annab, aga minu meelest ei tasu vaeva. Marjad aurutisse, mahl pudelisse ja valmis. Seda sinu moodi mingit leotist olen teinud, aga teist korda küll ei viitsi. Kui, sis panen mustsõstraid või kirsse siis juba aurutisse, kui tahan nende maitset mahlale juurde.
Kange mahla tarbimine avaldab mõju vererõhule küll, aga nagu järgmine selle “siirupi” kohta ütles, seda peaks liitrite kaupa jooma, see pole muud kui natukese värvi ja arooniamaitsega suhkruvesi. Auruta korralik mahl, kui tahad arooniat teha.
Arooniaid pani vanaema alati õunakompotile värviks juurde.
Teen vanakoolikalt, hoian 48 tundi kuuma veega ülevalatult sidrunihappe ja kirsilehtedega ning keedan selle vedeliku siirupiks.
Seda siirupit peaks ikka liitritekaupa larpima, et vererõhule mõjuks.
Vanasti sai tehtud õuna-aroonia kompotti, mulle maitses.
tegin just siirupit. pool kogust tegin sidrunihappega, siis sai see otsa. teisele portsule panin juba sidrunimahla. oli nõks parem maitse küll.
Arooniat niisama ma süüa ei saa, liiga lääge, aga kirsi- ja mustsõstralehtedega on mahl täitsa joodav. See, et siirupi tegemiseks leotatakse sidrunhappega, teeb lihtsalt valmistamise lihtsamaks – ei pea aurutiga jamama, marjad raisku mul küll ei lähe, need lased koos mahlaga keema tõusta enne kurnamist ja enam-vähem sama värvitud on lõpus kui aurutiga teheski.
Aurutist tuleb ju 100% marjamahl, teises leotad ja keedad suhkruvees, on ju kontsentratsioonivahe.
Hirmsasti andis see aasta leotamisel mahla välja, lõpuks läksid käiku ka moosi tegemiseks varutud purgid, isegi paar 2 liitrist purki tuli täis. Minu jaoks ei ole olulist maitsevahet kas aurutad või leotad, viimasel juhul ma mitu korda pigistan neid marju puruks.
Säilitab värvi ja annab maitset.
Boršile pannakse ka törtsu kas sidrunimahla või äädikat, et ilusat punast värvi hoida. Ja maitsele annab see samuti üsna palju juurde.
Tuletasin just meelde, et minu retsepti järgi pannakse 5 kg marjade kohta 100 g sidrunihapet – no, mis maitset see annab. 5 kg marjadest saab vähemalt 6 liitrit siirupit.
Tuletasin just meelde, et minu retsepti järgi pannakse 5 kg marjade kohta 100 g sidrunihapet – no, mis maitset see annab. 5 kg marjadest saab vähemalt 6 liitrit siirupit.
ma panin 1,7 kg kohta 25 grammi sidrunihapet ja andis maitset küll:) Aga sidrunimahl on ikkagi parem.
Ma ei pane ju paljast sidrunahpet vee sisse ja ei joo seda
Lapsepõlve lemmikjook, lisaks veel suhkur. Väga hea, kui midagi muud saada polnud.
