Esileht Tööelu, raha ja seadused. Miks ei anta laenu?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 100 )

Teema: Miks ei anta laenu?

Postitas:
Kägu

Palun aidake mõista ja kõrvaltvaatajana analüüsida, kes oskavad.

Taotlesin kodulaenu. Vanus 31, kaks last, vabaabielus, sissetulek 2600/neto (ilma riiklike toetusteta), töökoht stabiilne, erialal tööpuudust pole ja hetkel saadav palk on 4p nädalas töötamise eest.
Kõik varasemad laenud (neid on kaks) on tasutud õigeaegselt, ükski makse pole hilinenud, hetkel on üks väikelaen jäägiga natukene üle 1000eur.
Taotlesin laenu 150000 0% sissemaksega ja lisatagatisega. Nii ostetav kinnisvara kui lisatagatis on Tartus heas piirkonnas asuvad heas korras elamud, üks neist päris uus. Hindamisaktide järgi müügiaeg 3-6 kuud. Lisatagatis on 30000eur odavam kui ostetav kinnisvara, seega katab kenasti ja enamgi veel kõik, mis vaja.

Laenuhalduri sõnul oli kõik hästi, aga komisjonist tuli eitav vastus, kuna ei kogu piisavalt raha. Kas tõesti sel põhjusel öeldakse laenust ära? Kõik arved on ju alati esimesena makstud ja nii terve minu täiskasvanuelu. Tegu minu kodupangaga, nad näevad kogu ajalugu. Kas tõesti kui ei kogu raha pangaarvele, on laenu saamisele kriips peal?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas sul siis tõesti kaobki kogu 2600.- + lastetoetused iga kuu arvelt ära? Ja pank vaatas järele, kuhu kaob ning see ei sobinud komisjonile?

Please wait...
Postitas:
Kägu

2600 on ülikõva palk. Kui sellest tõesti pole võimeline sissemaksuraha koguma, siis ei tohikski laenu võtta. Sest kui sa mingil põhjusel nn keskmise palga peale kukud (mis on üsna reaalne), on su laenu tagasimaksmisel kriips peal – sa lihtsalt ei oska rahaga ümber käia.

Please wait...
Postitas:
Kägu

3600

2600 on ülikõva palk. Kui sellest tõesti pole võimeline sissemaksuraha koguma, siis ei tohikski laenu võtta. Sest kui sa mingil põhjusel nn keskmise palga peale kukud (mis on üsna reaalne), on su laenu tagasimaksmisel kriips peal – sa lihtsalt ei oska rahaga ümber käia.

Sekundeerin. Asi ei ole niivõrd selles, kas sa teadlikult raha kogud vaid sinu üldises finantskäitumises.

Esiteks sa mainisid väikelaenu, mida endiselt tagasi maksad. Me ei tea, mis summas see laen oli või mis põhjusel sa läbi võtsid. Kuna sa mainisid ka, et sa ise raha kõrvale ei pane, siis millele jääb paratamatult mulje, et sa kulutad iga kuu kogu oma palga viimse sendini ära ja säästmise peale sa ei mõtle. Seega ootamatute väljaminekute korral sul ei jää üle muud kui laenu võtta, kuigi sul võiks olla tuhandeid eurosid kontol istumas, mis on lihtsalt palgast üle jäänud ja ise kontole kogunenud. Võib ka olla, et sinu igapäevased püsikulud on liiga suured, mis tingivad selle, et sa säästa ei saa või on sinu tarbimisharjumused sellised, et sa lihtsalt ei mõtle sellele, kuhu su raha kulub või säästmine lihtsalt ei huvita sind. Need on puhtad oletused ja ma ei taha sind kuidagi solvata. See on sinu eraasi.

Aga…

Kui sul sellise palgaga ei jää kuu lõpuks mitte midagi kontole alles ja säästmisele tähelepanu ei pööra, siis tõesti on pangal põhjust laenu mitte anda. Asi on selles, et ootamatute olukordade puhul oleksid sa omadega jännis korralikust sissetulekust hoolimata ja pangale on see punane tuli. Olen näinud inimest, kelle palk on sinu omast pea 2x suurem ja tahtis saada lühiajalist laenu paarisaja euro summas. Miks peaks sellise sissetulekuga inimene vajama nii väikest laenu, tal ju peaks see summa vabalt endal olemas olema? Arvatavasti sinu pank mõtleb sama loogikaga, et kuidas sina oma palgaga ei suuda sissemaksuks raha koguda, igapäevasest säästmisest rääkimata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuhu sul kulub siis see raha?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vabaabielus, st mehega elate koos ja tema saab samuti palka, kuid tema laenu taotlemisel ei osale?

Ja sissemakseks 0% – ok, võibolla soovib inimene tõesti vaba raha mujal kasutada, aga mis on hetkel kontojääk, see on samuti kusagil nulli ringis?

Eelmistega nõus, et sellise palga korral on finantskäitumine tõsine ohumärk, kui just mingit väga head selgitust pole välja käia, kuhu kogu see senine sissetulek läinud on. Ning teise asjana see, et puudub puhver hädaolukordade jaoks. Panga huvi on see, et Sa korralikult laenu maksad, mitte hakata korterite sundmüügiga tegelema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

küsi mõnest tagavarapangast – lhv, luminor, coop, bigb. need annavad kõrgema intressiga aga neile kelle swed ja seb ära põlgavad

aga tõesti, kui 2600 kõrvalt pole õnnestunud säästa siis kuidas raha lõpus kuu lõpu ootamine veel siis peaks õnnestuma kui uus ja suur laenutagasimakse iga kuu olema hakab

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas pank seda näeb:

1. Elukaaslane, kes kodulaenu võtmisel ei osale. See on esimene ohumärk, sest üldiselt osalevad kodusse panustamisel mõlemad partnerid. Variant A: mehe finantskäitumime või sissetulekud ei kannata mingit kriitikat – töötab mustalt või on hasartmängusõltlane, kehval juhul peab laenutaotleja ka meest ülal pidama ja mehe võlgu tasuma. Variant B: käsil on lahku kolimine, uue elukorralduse puhul jäävad kõik kodukulud laenutaotleja kanda, lapsed jäävad ema ülalpidamisse, karta on, et laenutaotleja igapäevased elamiskulud hoopis suurenevad. No ja lõpuks, 2600 neto 3 (või isegi 4) inimese peale ei ole just liiga suur summa.
1.1 Kaks laenutaotlejat on alati turvalisem kui üks. Vaevalt 2 korraga töö kaotavad või insuldi saavad.

2.Lisatagatis. Kui see ei ole laenutaotleja ainuomandis, ei ole seda sugugi lihtne müüa. Parim lisatagatis oleks kinnisvara, mida laenutaotleja välja üürib. Kui laenutaotleja peaks maksetega hätta jääma, on lootust, et ta on nõus ise lisatagatise maha müüma. Kui lisatagatiseks on kellegi teise nimel olev kinnisvara, siis laenutaotleja ei saa müügiotsust teha. Pank ei viitsi sundmüügiga tegeleda, sundmüügis saadav hind jääb sageli hindamisaktile kõvasti alla, sest on vaja hakata elanikke oma kodust välja tõstma jne, seega mitte just pole just likviidne kinnisvara.

3. Säästude puudumine. Kas on oodata, et ostetavas kodus jäävad igapäevased kulud võrreldes praeguse koduga samaks või suurenevad? Suurema pinnaga eramuga kaasnevad suuremad küttekulud. Kui enne elati kellegagi koos, aitas see keegi ehk püsikulusid katta, lahkukolides tuleb oma rahast katta jne. Lisaks, kas uue kodu laenumakse asendaks mingi muu püsikulu (nt praeguse üüri) või tuleks selle maksmiseks hakata kokku hoidma? Kui siiani pole suudetud kulusid kokku tõmmata, kust see raha nüüd leida plaanitakse?

Mina soovitan:
a) kaasa elukaaslane kodulaenu võtmisesse
b) löö kokku igakuised vältimatud kulud (kommunaalid, laste trennid, toit jne) ja kohe palgapäeval kanna ülejäänu kogumiskontole. Kui kulusid pole võimalik vähendada, siis tuleb tulusid suurendada: hakka 5 päeva nädalas tööle.
Kui sul päriselt ka elukaaslane kõrval, peaks selle palgaga suutma ka närutamata 500-1000 eur kuus kõrvale panna. Aasta või kahe pärast oleksid vägagi laenukõlbulik ükskõik millises pangas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nõus eelmistega. Sul on Eesti mõistes ikka mitte suur, vaid väga suur palk. Tarbimisharjumused ja maksekäitumine on väga olulised.
Ilmselt mina ntks olen see teine alalhoidlik äärmus, et raha muudkui koguneb ja koguneb… Kuni midagi suurt osta või reisile minna vmt.

Ostsime mõni aasta tagasi mehega väikse maja, sel momendil oli minu palk (koos mitmete lisapäevadega kuus) 1200 neto, mehel vaid 650 neto.
Sissemaks oli u 36% hinnast, eelnevalt müüdud korter ja lihtsalt palgast kogunenud 14 000 mul.
Nüüdseks mul palk ammu väiksem, aga ei häiri.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See elukaaslase laenuvõtjaks kaasamine ei ole hea mõte. Äkki ta ei ole kindel mehes, kes teab? Mina võtsin laenu kooselus olles, 7 a tagasi, kaks last ülalpeetavad (sel ajal olid 4 ja 11) ning palk oli veidi keskmisest suurem sel ajal. Nüüd siis mõtlen, et jumal tänatud, et üksi võtsin. Nagunii oleks enamus ajast seda üksi maksnud.

Aga jah, teemaalgataja ülisuure palga juures oleks ikkagi mõistlik säästa üks aastake. Eks pank vaatas, et sääste ei olnud selle palga juures.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aitäh kõigile nii mõistlike vastuste eest!

Elukaaslasega on meil kõik korras, lahku kolida ei plaani. Algselt oli tema ka kaaslaenutaotleja, aga kuna valisime lõpuks niivõrd palju odavama objekti, otsustasime, et võtan laenu üksi. Pangal on elukaaslase andmed olemas ja neid on samuti analüüsitud. Elukaaslase palk on väiksem, kuna ta käib tööl tervise tõttu vähem.

Uues kodus oleksid püsikulud oluliselt väiksemad. Hetkel elame üürikorteris (800eur/kuu) + kommunaalid keskmiselt 150eur/kuu). Oleme siin elanud kolm aastat.

Kontoseis pole kuu lõpus nullis, mõnisada eurot on alati peal. Püsikulud on suured, aga üle jääb ikka ka. Seda raha hoiame osaliselt sularahas, osaliselt ühisrahastustes. Lisaks on mul kinnisvara ühes Lõuna-Euroopa kuurortlinnas, aga seda ei võetud üldse arvesse.
Sissemaksuks ei soovi seda raha kasutada, kuna uues kodus on koheselt vaja mööblit, piirdeaeda jm, samuti peame üürikorteris remonti tegema. Seda selgitasin ka haldurile ja tema meelest oli see väga mõistlik mõte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

küsi mõnest tagavarapangast – lhv, luminor, coop, bigb. need annavad kõrgema intressiga aga neile kelle swed ja seb ära põlgavad

Ebamõistliku intressiga ei taha võtta. Kui lõpuks ikkagi ei anta, otsime lihtsalt üürimaja ja hakkame selle kõrvalt ise vaikselt ehitama. Kasvõi minimaja esialgu, küll sealt saab soovi korral edasi vaadata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuhu sul kulub siis see raha?

Kõik ei kulu ära, aga lisaks tavalistele püsikuludele (üür, kommunaalid, auto, söök, kommunikatsioonid jne) kulub meil igakuiselt 300-400eur ühe lapse teraapiateks ja arendamiseks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seda raha hoiame osaliselt sularahas, osaliselt ühisrahastustes.

Seda selgitasin ka haldurile ja tema meelest oli see väga mõistlik mõte.

Kui lõpuks ikkagi ei anta…

Niisama ei anta, kui öeldi, et ei anta. Pead midagi muutma oma plaanis/finantskäitumises.
Miks vastus oli, et “pole piisavalt sääste”, kui sinu väitel on? Kas laenuhaldur edastas selle info ka komiteele?
Kui panga nõue on säästude omamine ja säästuvõime näitaminue, siis tuleb see sissemakse ikkagi tõestuseks teha. Muud ostud lükkate edasi, saate hakkama küll, kui üldkulud teoreetiliselt vähenema peaksid.
Mingi minimaja ehitama hakkamine uue kalli elamise rentimise kõrvalt pole kuskilt otsast mõistlikum.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks sa halduri antud vastust ei usu? Töötan haldurina, ja tõesti, lisaks sissetulekule, korrektsele maksekäitumisele, võlgnevuste puudumistele jmt. vaadatakse ka inimese säästuvõimelisust.

Üldjuhul on nii, et kui tahad nii suurt summat laenata, siis peaks peale lisatagatise olema veel ka omafinantseering. Täiesti kindlasti kehtib see maja ostu puhul (odavamad maapiirkonna majad välja arvatud). Aga üldiselt ka kallimate korterite puhul. Ja seda ka juhul, kui põhi- ja lisatagatised on väga hea turuväärtusega. Nii on seal pangas, kus mina töötan. Teiste kohta ei tea.

Andmata hinnangut oma ametist lähtuvalt, vaid kui tavaline isik, siis minu arvates on nii ebamõistlik üürida kodu 800 euro eest kuus. Mina isiklikult oleksin elanud aasta-paar võimalikult odaval pinnal, ja oleksin maksimaalselt säästnud omafinantseeringu jaoks. Et siis osta see, mis meeldib ja millele hammas peale hakkab. Aga see viimane oli tõesti puhtalt minu isiklik arvamus – et kuidas mina teeks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kontoseis pole kuu lõpus nullis, mõnisada eurot on alati peal. Püsikulud on suured, aga üle jääb ikka ka. Seda raha hoiame osaliselt sularahas, osaliselt ühisrahastustes.

Kuu lõpus mõnesajaeurone kontoseis on väga suur ohumärk. Ja miks sinna säästusid ei kogune, võtate igakuiselt raha välja ja panete sulas purki või ühisrahastusse?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Veider tõesti. Mina näiteks kogun kodus sularaha ja teine kogumine on kodupangas digikassas. Kuidas ma seda sularaha pangale tõestan. Mehel on 2 pangas kontod, millest ühte kogub, aga kodupanka ei kogu.
See kogumise teema on üleüldse päris veider tegelikult. Kui pangad seda nõuavad, siis on vaid signaal sellest, et Eesti riik on väga ebastabiilne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Veider tõesti. Mina näiteks kogun kodus sularaha ja teine kogumine on kodupangas digikassas. Kuidas ma seda sularaha pangale tõestan. Mehel on 2 pangas kontod, millest ühte kogub, aga kodupanka ei kogu.

Miks see sulara kogumine hea on?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Veider tõesti. Mina näiteks kogun kodus sularaha ja teine kogumine on kodupangas digikassas. Kuidas ma seda sularaha pangale tõestan. Mehel on 2 pangas kontod, millest ühte kogub, aga kodupanka ei kogu.

Miks see sulara kogumine hea on?

Miks ma peaks seda pangale kasutada andma? Samamoodi ei saa ka inimesed panka usaldada, sest kui pangaga midagi juhtub, siis on ka inimeste rahad läinud. Lisaks see, et iga tehingu pealt on teenustasud, mis kokku teevad päris palju. Pank ju inimesi ei usalda, miks peaks inimene panka usaldama. Kui näiteks kogutud summast on vaja võtta ootamatuks SOS kuluks raha, siis kodus sularahast võttes teenustasu ei ole, et 100% kindel ka, et seda raha saan kohe kasutada ja sealt midagi maha ka ei lähe. Kui on raha pangas, siis lõputult kindel olla ei saa. Ja teiseks tekib juba tõesti mulje, et nii ongi parem, et kui laenu minna taotlema, siis pank ei näe, et kuhu raha kulub, kui nii pingsalt jälgitakse, et mida ostetakse. Ei tea mis varsti veel vaadatakse, et mida sööd ja milliseid hügieenitarbeid ostad, et sa ometi ostaks odavamaid tampoone, mitte ei priiska kallimate ökodega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Naljanina.
Kes see hakkab sul lõuna-euroopa kuurortlinna kinnisvara müüma, kui häda käes? Miks pank peaks seda viitsima?
Asi on üsna lihtne tänapäeval-tahetakse näha nii 20% sissemakset. Kas oled võimeline koguma ja planeerima. Sinu mööbel ei pea panka huvitama.
PS mis raha eest mööblit ostad või ise maja ehitad, kui kuu lõpus säästad paarsada eurot? Võtad veel paar järelmaksu otsa?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Laenuhaldur ise uuris säästude kohta väga vähe. Korra küsis, et miks Bondorasse raha olen kandnud regulaarselt (kas äkki laenanud sealt). Pidin esitama tõendi, et Bondoras laenud puuduvad. Juttu oli põgusalt ka sellest, et sissemakse asemel eelistame raha panna uue maja kohandamisse ja halduri sõnul oli see mõistlik. Kui palju sellest infost meie laenuprojekti sisse kirjutati, ei oska öelda. Kui otsus tuli, oli haldur ise ka üllatunud, sellepärast küsingi (keegi küsis, miks halduri antud vastust ei usu).

Sularaha kogume kogu perega. Lapsel oli lasteaias kunagi üks lühikene projekt, kus erinevate asjade eest laps sai peenraha koguda ning selle kandsime meie igapäevaellu üle. Kapi peal igal pereliikmel enda purk + reisifond, lemmikloomafond, kodufond. Kasutame ka igapäevaelus palju sularaha, ei ole ainult kaardimaksete peal.

Miks mõnesajaeurone kontoseis kuu lõpus suur ohumärk on? See on rohkem kui mõni inimene palka saab ning on seal alles peale kõikide arvete maksmist (arved on alati esimesed, mis arvelt maha lähevad).

800eur eest kodu üürida on mõnes mõttes tõesti ebamõistlik, saame sellest isegi aru. Samas ei saa teha elueesmärki sellest, et tingimata midagi osta ja selle nimel mitu aastat närutada. Meie piirkonnas (elame hetkel Tallinnas) ei ole 800eur midagi väga hullu. Nende paari aasta jooksul ei pruugi meid ennast enam olla. Mille nimel siis? Seda enam, et tegelikult me saame ju praegu väga kenasti hakkama ja jääb üle ka. Oleme üle 10a saanud, mitte ühtegi maksmata või hilinenud arvet. Mõlemal meist on elukindlustus, halduriga sai kokku lepitud, et tuleb ka laenukindlustus. Riskid on alati, aga meil on need väga-väga maandatud. Varem on üks kodulaen samast pangast ka olnud. Buumi ajal võetud. 7a maksime, kõik oli korras.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Veider tõesti. Mina näiteks kogun kodus sularaha ja teine kogumine on kodupangas digikassas. Kuidas ma seda sularaha pangale tõestan. Mehel on 2 pangas kontod, millest ühte kogub, aga kodupanka ei kogu.

Miks see sulara kogumine hea on?

Miks ma peaks seda pangale kasutada andma? Samamoodi ei saa ka inimesed panka usaldada, sest kui pangaga midagi juhtub, siis on ka inimeste rahad läinud. Lisaks see, et iga tehingu pealt on teenustasud, mis kokku teevad päris palju. Pank ju inimesi ei usalda, miks peaks inimene panka usaldama. Kui näiteks kogutud summast on vaja võtta ootamatuks SOS kuluks raha, siis kodus sularahast võttes teenustasu ei ole, et 100% kindel ka, et seda raha saan kohe kasutada ja sealt midagi maha ka ei lähe. Kui on raha pangas, siis lõputult kindel olla ei saa. Ja teiseks tekib juba tõesti mulje, et nii ongi parem, et kui laenu minna taotlema, siis pank ei näe, et kuhu raha kulub, kui nii pingsalt jälgitakse, et mida ostetakse. Ei tea mis varsti veel vaadatakse, et mida sööd ja milliseid hügieenitarbeid ostad, et sa ometi ostaks odavamaid tampoone, mitte ei priiska kallimate ökodega.

Sina panka ei usalda. Miks sa siis tahad pangast laenu võtta kui pank on paha ja ebausaldusväärne?

Seda võiks tänapäeval ometigi teada, et pangal olevad hoiused on tagatud. Seadusega! Kui pangaga midagi juhtub, siis saad oma raha tagasi igal juhul.

Ja see liigitub juba jaburuste valdkonda, et pank jälgib, kui palju tampoone või vorsti ostad.

Ma arvan, et on täiesti õige mõte, et sa pankadega tegemist ei tee ja laenu kunagi ei küsi. Mina isiklikult soovitaksin sul kogu raha sularahana kodus hoida. Siis on kõige kindlam. Aga siis paluks mingit virinat teemal, a la, miks pank laenu ei anna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kõige parem on halduri käest küsida, miks vastus oli negatiivne.
Kuid vahel peitub põhjus ka ostetavas objektis endas – st on puudused/probleemid ja pank ei anna laenu just selle konkreetse objekti ostmiseks.
Me otsisime maja ja käisime üsna palju objekte vaatamas. Üks objekt oli küll valmis (st elamiseks täiesti kõlblik), müüja aga oli tahtnud juurdeehitust teha ning uue projekti koostanud. Juurdeehitus ei olnud päris valmis ja kogu projektil oli juures märge ‘pooleliolev’. Pank ütles, et sellise objekti ostmiseks laenu ei anta.
Olen kuulnud, et nüüd kontrollitakse ka kasutusloa olemasolu – et ei tekiks olukorda, kus inimene ostab kinnisvara, kuhu ta ei saagi sisse kolida, sest kasutusluba puudub (tuttav on praegu sellises olukorras: ostis 2 aastat tagasi uue korteri, maksab iga kuu laenumakseid, aga peab ikka mujal elama, sest maja ei saa puuduste tõttu kasutusluba).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Naljanina.

Kes see hakkab sul lõuna-euroopa kuurortlinna kinnisvara müüma, kui häda käes? Miks pank peaks seda viitsima?

Asi on üsna lihtne tänapäeval-tahetakse näha nii 20% sissemakset. Kas oled võimeline koguma ja planeerima. Sinu mööbel ei pea panka huvitama.

PS mis raha eest mööblit ostad või ise maja ehitad, kui kuu lõpus säästad paarsada eurot? Võtad veel paar järelmaksu otsa?

Minu kinnisvara ei pea müüma keegi peale minu, pole seda pangale tagatiseks pakkunud. Tegu on turistipiirkonnas promenaadi ääres asuva korteriga, mis on väga likviidne ja millega saaks viitsimise korral Airbnb’st väga hästi teenida. Kuna korter on alles pärandusena saadud, ei ole seda jõudnud ette võtta.

Me poleks hakanud maja üldse otsimagi kui 20% sissemakse oleks reegel. Halduri sõnul on lisatagatisega võimalik saada ka 0% sissemaksega.

Paarsada eurot ja mõnisada eurot on veidi erinevad, pealegi oli juttu konkreetselt pangakontol olevast rahast, mitte ühisrahastustes või sularahas olevast. Selle kohta ei tundnud keegi isegi huvi.

Ühtki järelmaksu pole eluski olnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Veider tõesti. Mina näiteks kogun kodus sularaha ja teine kogumine on kodupangas digikassas. Kuidas ma seda sularaha pangale tõestan. Mehel on 2 pangas kontod, millest ühte kogub, aga kodupanka ei kogu.

Miks see sulara kogumine hea on?

Miks ma peaks seda pangale kasutada andma? Samamoodi ei saa ka inimesed panka usaldada, sest kui pangaga midagi juhtub, siis on ka inimeste rahad läinud. Lisaks see, et iga tehingu pealt on teenustasud, mis kokku teevad päris palju. Pank ju inimesi ei usalda, miks peaks inimene panka usaldama. Kui näiteks kogutud summast on vaja võtta ootamatuks SOS kuluks raha, siis kodus sularahast võttes teenustasu ei ole, et 100% kindel ka, et seda raha saan kohe kasutada ja sealt midagi maha ka ei lähe. Kui on raha pangas, siis lõputult kindel olla ei saa. Ja teiseks tekib juba tõesti mulje, et nii ongi parem, et kui laenu minna taotlema, siis pank ei näe, et kuhu raha kulub, kui nii pingsalt jälgitakse, et mida ostetakse. Ei tea mis varsti veel vaadatakse, et mida sööd ja milliseid hügieenitarbeid ostad, et sa ometi ostaks odavamaid tampoone, mitte ei priiska kallimate ökodega.

Sina panka ei usalda. Miks sa siis tahad pangast laenu võtta kui pank on paha ja ebausaldusväärne?

Seda võiks tänapäeval ometigi teada, et pangal olevad hoiused on tagatud. Seadusega! Kui pangaga midagi juhtub, siis saad oma raha tagasi igal juhul.

Ja see liigitub juba jaburuste valdkonda, et pank jälgib, kui palju tampoone või vorsti ostad.

Ma arvan, et on täiesti õige mõte, et sa pankadega tegemist ei tee ja laenu kunagi ei küsi. Mina isiklikult soovitaksin sul kogu raha sularahana kodus hoida. Siis on kõige kindlam. Aga siis paluks mingit virinat teemal, a la, miks pank laenu ei anna.

Kahjuks nii on, et palga, lastetoetus jne saamiseks on vaja pangas kontot ja kaugemaid tehinguid tehakse läbi panga. Muidu ei võtagi. Mulle ei istu selline liigne eba ajalik ülbe nuhkimine ja eelarvamused. Panka peaks huvitama vaid see, nagu ka varem nii see oli, et inimene suudab igakuiselt oma laenu tagasi maksta, koos intressidega muidugi ja kõik. Mida ta ülejäänud rahaga teeb, kogub või ei kogu, peaks ikka puhtalt enda isiklik asi olema.
Inimesed reisivad palju ja kulutavad palju raha selleks, et huvitav pank seda ei pea vastutustundetuks kulutamiseks ve.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Veider tõesti. Mina näiteks kogun kodus sularaha ja teine kogumine on kodupangas digikassas. Kuidas ma seda sularaha pangale tõestan. Mehel on 2 pangas kontod, millest ühte kogub, aga kodupanka ei kogu.

Miks see sulara kogumine hea on?

Miks ma peaks seda pangale kasutada andma? Samamoodi ei saa ka inimesed panka usaldada, sest kui pangaga midagi juhtub, siis on ka inimeste rahad läinud. Lisaks see, et iga tehingu pealt on teenustasud, mis kokku teevad päris palju. Pank ju inimesi ei usalda, miks peaks inimene panka usaldama. Kui näiteks kogutud summast on vaja võtta ootamatuks SOS kuluks raha, siis kodus sularahast võttes teenustasu ei ole, et 100% kindel ka, et seda raha saan kohe kasutada ja sealt midagi maha ka ei lähe. Kui on raha pangas, siis lõputult kindel olla ei saa. Ja teiseks tekib juba tõesti mulje, et nii ongi parem, et kui laenu minna taotlema, siis pank ei näe, et kuhu raha kulub, kui nii pingsalt jälgitakse, et mida ostetakse. Ei tea mis varsti veel vaadatakse, et mida sööd ja milliseid hügieenitarbeid ostad, et sa ometi ostaks odavamaid tampoone, mitte ei priiska kallimate ökodega.

Sina panka ei usalda. Miks sa siis tahad pangast laenu võtta kui pank on paha ja ebausaldusväärne?

Seda võiks tänapäeval ometigi teada, et pangal olevad hoiused on tagatud. Seadusega! Kui pangaga midagi juhtub, siis saad oma raha tagasi igal juhul.

Ja see liigitub juba jaburuste valdkonda, et pank jälgib, kui palju tampoone või vorsti ostad.

Ma arvan, et on täiesti õige mõte, et sa pankadega tegemist ei tee ja laenu kunagi ei küsi. Mina isiklikult soovitaksin sul kogu raha sularahana kodus hoida. Siis on kõige kindlam. Aga siis paluks mingit virinat teemal, a la, miks pank laenu ei anna.

Vabandust, ajad segamini teemaalgataja teise käoga. Mina (teemaalgataja) siin tsiteeritud kommentaare ei ole kirjutanud.

Kommenteeriksin aga seda, et pank jälgib, mida ostad. Vaatavad ka seda. Minu käest küsiti mõne asja kohta. Kuuldavasti pidid ka sotsiaalmeedia kontodel käima vaatamas jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kõige parem on halduri käest küsida, miks vastus oli negatiivne.

Kuid vahel peitub põhjus ka ostetavas objektis endas – st on puudused/probleemid ja pank ei anna laenu just selle konkreetse objekti ostmiseks.

Me otsisime maja ja käisime üsna palju objekte vaatamas. Üks objekt oli küll valmis (st elamiseks täiesti kõlblik), müüja aga oli tahtnud juurdeehitust teha ning uue projekti koostanud. Juurdeehitus ei olnud päris valmis ja kogu projektil oli juures märge ‘pooleliolev’. Pank ütles, et sellise objekti ostmiseks laenu ei anta.

Olen kuulnud, et nüüd kontrollitakse ka kasutusloa olemasolu – et ei tekiks olukorda, kus inimene ostab kinnisvara, kuhu ta ei saagi sisse kolida, sest kasutusluba puudub (tuttav on praegu sellises olukorras: ostis 2 aastat tagasi uue korteri, maksab iga kuu laenumakseid, aga peab ikka mujal elama, sest maja ei saa puuduste tõttu kasutusluba).

Kasutusloa mitte omamine ei takista inimesel sisse kolida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kontol olev raha on see, mida pank näeb, ning selle põhjal on nad teinud ka järelduse, et kogu palk lüüakse laiaks ja säästud puuduvad. Kui palju teil seda sularaha siis on, ja kui palju kuus kõrvale panete? Üldiselt, kuue kuu palk võiks ikkagi kusagilt võtta olla.

“Paarsada eurot” ja “mõnisada eurot” on selles kontekstis täpselt sama – ehk siis täielik null.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kontol olev raha on see, mida pank näeb, ning selle põhjal on nad teinud ka järelduse, et kogu palk lüüakse laiaks ja säästud puuduvad. Kui palju teil seda sularaha siis on, ja kui palju kuus kõrvale panete? Üldiselt, kuu kuu palk võiks ikkagi kusagilt võtta olla.

“Paarsada eurot” ja “mõnisada eurot” on selles kontekstis täpselt sama – ehk siis täielik null.

Pangad ei tee enam ammu järeldusi ainult sellest, mis kontol on. Tänapäeval hoiab üha vähem inimesi enda sääste pangakontol. Kunagi sai sealt ehk paar protsenti intressigi, aga nüüd maksad teenustasudes peale ja isegi sularahas on mõttekam hoida. Inflatsioon sööb samamoodi. Kõige mõttekam on raha investeerida ja seda oleme me suuremas osas ka teinud. Pangaväljavõttelt on seda tegelikult ka näha, et igakuiselt läheb raha ühisrahastusse. See aga panka ei huvitanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kasutusloa mitte omamine ei takista inimesel sisse kolida.

Kasutusloa olemasolu nõue on vajalik vaid peale 1995a juulit valminud ehitiste puhul.

Suurema pinnaga eramuga kaasnevad suuremad küttekulud.

korterelamust majja kolides üldjuhul küttekulud siiski hoopis vähenevad, seda ka siis, kui kolid 1-toaliselt paneelmajakorterist 1960ndatel ehitatud vanasse renoveerimata eramusse.

ainsaks erandiks muidugi mõne puhtalt elektriküttega vana mõisa või basseiniga villa ostmine.

kindlasti huvitav lisaks muudele varemkommenteerinute argumentidele panka kindlasti ka kinnisvara asukoht: eestis on piirkondi, kus kruntide väärtus on nullilähedane. aga on ka piirkondi (mõned piirkonnad tallinnas, tartus ja pärnus, samuti mere ääres ja väikesaartel) kus krunt ilma (vanema) majata maksaks oluliselt rohkem, kui müügis olev krunt koos majaga.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 100 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Miks ei anta laenu?