Teema: Miks ei anta laenu?

Kas sul siis tõesti kaobki kogu 2600.- + lastetoetused iga kuu arvelt ära? Ja pank vaatas järele, kuhu kaob ning see ei sobinud komisjonile?

3600

#3194919:

2600 on ülikõva palk. Kui sellest tõesti pole võimeline sissemaksuraha koguma, siis ei tohikski laenu võtta. Sest kui sa mingil põhjusel nn keskmise palga peale kukud (mis on üsna reaalne), on su laenu tagasimaksmisel kriips peal – sa lihtsalt ei oska rahaga ümber käia.

Sekundeerin. Asi ei ole niivõrd selles, kas sa teadlikult raha kogud vaid sinu üldises finantskäitumises.

Esiteks sa mainisid väikelaenu, mida endiselt tagasi maksad. Me ei tea, mis summas see laen oli või mis põhjusel sa läbi võtsid. Kuna sa mainisid ka, et sa ise raha kõrvale ei pane, siis millele jääb paratamatult mulje, et sa kulutad iga kuu kogu oma palga viimse sendini ära ja säästmise peale sa ei mõtle. Seega ootamatute väljaminekute korral sul ei jää üle muud kui laenu võtta, kuigi sul võiks olla tuhandeid eurosid kontol istumas, mis on lihtsalt palgast üle jäänud ja ise kontole kogunenud. Võib ka olla, et sinu igapäevased püsikulud on liiga suured, mis tingivad selle, et sa säästa ei saa või on sinu tarbimisharjumused sellised, et sa lihtsalt ei mõtle sellele, kuhu su raha kulub või säästmine lihtsalt ei huvita sind. Need on puhtad oletused ja ma ei taha sind kuidagi solvata. See on sinu eraasi.

Aga…

Kui sul sellise palgaga ei jää kuu lõpuks mitte midagi kontole alles ja säästmisele tähelepanu ei pööra, siis tõesti on pangal põhjust laenu mitte anda. Asi on selles, et ootamatute olukordade puhul oleksid sa omadega jännis korralikust sissetulekust hoolimata ja pangale on see punane tuli. Olen näinud inimest, kelle palk on sinu omast pea 2x suurem ja tahtis saada lühiajalist laenu paarisaja euro summas. Miks peaks sellise sissetulekuga inimene vajama nii väikest laenu, tal ju peaks see summa vabalt endal olemas olema? Arvatavasti sinu pank mõtleb sama loogikaga, et kuidas sina oma palgaga ei suuda sissemaksuks raha koguda, igapäevasest säästmisest rääkimata.

Vabaabielus, st mehega elate koos ja tema saab samuti palka, kuid tema laenu taotlemisel ei osale?

Ja sissemakseks 0% – ok, võibolla soovib inimene tõesti vaba raha mujal kasutada, aga mis on hetkel kontojääk, see on samuti kusagil nulli ringis?

Eelmistega nõus, et sellise palga korral on finantskäitumine tõsine ohumärk, kui just mingit väga head selgitust pole välja käia, kuhu kogu see senine sissetulek läinud on. Ning teise asjana see, et puudub puhver hädaolukordade jaoks. Panga huvi on see, et Sa korralikult laenu maksad, mitte hakata korterite sundmüügiga tegelema.

Kuidas pank seda näeb:

1. Elukaaslane, kes kodulaenu võtmisel ei osale. See on esimene ohumärk, sest üldiselt osalevad kodusse panustamisel mõlemad partnerid. Variant A: mehe finantskäitumime või sissetulekud ei kannata mingit kriitikat – töötab mustalt või on hasartmängusõltlane, kehval juhul peab laenutaotleja ka meest ülal pidama ja mehe võlgu tasuma. Variant B: käsil on lahku kolimine, uue elukorralduse puhul jäävad kõik kodukulud laenutaotleja kanda, lapsed jäävad ema ülalpidamisse, karta on, et laenutaotleja igapäevased elamiskulud hoopis suurenevad. No ja lõpuks, 2600 neto 3 (või isegi 4) inimese peale ei ole just liiga suur summa.
1.1 Kaks laenutaotlejat on alati turvalisem kui üks. Vaevalt 2 korraga töö kaotavad või insuldi saavad.

2.Lisatagatis. Kui see ei ole laenutaotleja ainuomandis, ei ole seda sugugi lihtne müüa. Parim lisatagatis oleks kinnisvara, mida laenutaotleja välja üürib. Kui laenutaotleja peaks maksetega hätta jääma, on lootust, et ta on nõus ise lisatagatise maha müüma. Kui lisatagatiseks on kellegi teise nimel olev kinnisvara, siis laenutaotleja ei saa müügiotsust teha. Pank ei viitsi sundmüügiga tegeleda, sundmüügis saadav hind jääb sageli hindamisaktile kõvasti alla, sest on vaja hakata elanikke oma kodust välja tõstma jne, seega mitte just pole just likviidne kinnisvara.

3. Säästude puudumine. Kas on oodata, et ostetavas kodus jäävad igapäevased kulud võrreldes praeguse koduga samaks või suurenevad? Suurema pinnaga eramuga kaasnevad suuremad küttekulud. Kui enne elati kellegagi koos, aitas see keegi ehk püsikulusid katta, lahkukolides tuleb oma rahast katta jne. Lisaks, kas uue kodu laenumakse asendaks mingi muu püsikulu (nt praeguse üüri) või tuleks selle maksmiseks hakata kokku hoidma? Kui siiani pole suudetud kulusid kokku tõmmata, kust see raha nüüd leida plaanitakse?

Mina soovitan:
a) kaasa elukaaslane kodulaenu võtmisesse
b) löö kokku igakuised vältimatud kulud (kommunaalid, laste trennid, toit jne) ja kohe palgapäeval kanna ülejäänu kogumiskontole. Kui kulusid pole võimalik vähendada, siis tuleb tulusid suurendada: hakka 5 päeva nädalas tööle.
Kui sul päriselt ka elukaaslane kõrval, peaks selle palgaga suutma ka närutamata 500-1000 eur kuus kõrvale panna. Aasta või kahe pärast oleksid vägagi laenukõlbulik ükskõik millises pangas.

See elukaaslase laenuvõtjaks kaasamine ei ole hea mõte. Äkki ta ei ole kindel mehes, kes teab? Mina võtsin laenu kooselus olles, 7 a tagasi, kaks last ülalpeetavad (sel ajal olid 4 ja 11) ning palk oli veidi keskmisest suurem sel ajal. Nüüd siis mõtlen, et jumal tänatud, et üksi võtsin. Nagunii oleks enamus ajast seda üksi maksnud.

Aga jah, teemaalgataja ülisuure palga juures oleks ikkagi mõistlik säästa üks aastake. Eks pank vaatas, et sääste ei olnud selle palga juures.

#3195005:

Seda raha hoiame osaliselt sularahas, osaliselt ühisrahastustes.

#3195005:

Seda selgitasin ka haldurile ja tema meelest oli see väga mõistlik mõte.

#3195010:

Kui lõpuks ikkagi ei anta…

Niisama ei anta, kui öeldi, et ei anta. Pead midagi muutma oma plaanis/finantskäitumises.
Miks vastus oli, et “pole piisavalt sääste”, kui sinu väitel on? Kas laenuhaldur edastas selle info ka komiteele?
Kui panga nõue on säästude omamine ja säästuvõime näitaminue, siis tuleb see sissemakse ikkagi tõestuseks teha. Muud ostud lükkate edasi, saate hakkama küll, kui üldkulud teoreetiliselt vähenema peaksid.
Mingi minimaja ehitama hakkamine uue kalli elamise rentimise kõrvalt pole kuskilt otsast mõistlikum.

#3195005:

Kontoseis pole kuu lõpus nullis, mõnisada eurot on alati peal. Püsikulud on suured, aga üle jääb ikka ka. Seda raha hoiame osaliselt sularahas, osaliselt ühisrahastustes.

Kuu lõpus mõnesajaeurone kontoseis on väga suur ohumärk. Ja miks sinna säästusid ei kogune, võtate igakuiselt raha välja ja panete sulas purki või ühisrahastusse?

#3195078:

Veider tõesti. Mina näiteks kogun kodus sularaha ja teine kogumine on kodupangas digikassas. Kuidas ma seda sularaha pangale tõestan. Mehel on 2 pangas kontod, millest ühte kogub, aga kodupanka ei kogu.

Miks see sulara kogumine hea on?

Naljanina.
Kes see hakkab sul lõuna-euroopa kuurortlinna kinnisvara müüma, kui häda käes? Miks pank peaks seda viitsima?
Asi on üsna lihtne tänapäeval-tahetakse näha nii 20% sissemakset. Kas oled võimeline koguma ja planeerima. Sinu mööbel ei pea panka huvitama.
PS mis raha eest mööblit ostad või ise maja ehitad, kui kuu lõpus säästad paarsada eurot? Võtad veel paar järelmaksu otsa?

#3195095:

#3195085:

#3195078:

Veider tõesti. Mina näiteks kogun kodus sularaha ja teine kogumine on kodupangas digikassas. Kuidas ma seda sularaha pangale tõestan. Mehel on 2 pangas kontod, millest ühte kogub, aga kodupanka ei kogu.

Miks see sulara kogumine hea on?

Miks ma peaks seda pangale kasutada andma? Samamoodi ei saa ka inimesed panka usaldada, sest kui pangaga midagi juhtub, siis on ka inimeste rahad läinud. Lisaks see, et iga tehingu pealt on teenustasud, mis kokku teevad päris palju. Pank ju inimesi ei usalda, miks peaks inimene panka usaldama. Kui näiteks kogutud summast on vaja võtta ootamatuks SOS kuluks raha, siis kodus sularahast võttes teenustasu ei ole, et 100% kindel ka, et seda raha saan kohe kasutada ja sealt midagi maha ka ei lähe. Kui on raha pangas, siis lõputult kindel olla ei saa. Ja teiseks tekib juba tõesti mulje, et nii ongi parem, et kui laenu minna taotlema, siis pank ei näe, et kuhu raha kulub, kui nii pingsalt jälgitakse, et mida ostetakse. Ei tea mis varsti veel vaadatakse, et mida sööd ja milliseid hügieenitarbeid ostad, et sa ometi ostaks odavamaid tampoone, mitte ei priiska kallimate ökodega.

Sina panka ei usalda. Miks sa siis tahad pangast laenu võtta kui pank on paha ja ebausaldusväärne?

Seda võiks tänapäeval ometigi teada, et pangal olevad hoiused on tagatud. Seadusega! Kui pangaga midagi juhtub, siis saad oma raha tagasi igal juhul.

Ja see liigitub juba jaburuste valdkonda, et pank jälgib, kui palju tampoone või vorsti ostad.

Ma arvan, et on täiesti õige mõte, et sa pankadega tegemist ei tee ja laenu kunagi ei küsi. Mina isiklikult soovitaksin sul kogu raha sularahana kodus hoida. Siis on kõige kindlam. Aga siis paluks mingit virinat teemal, a la, miks pank laenu ei anna.

Kontol olev raha on see, mida pank näeb, ning selle põhjal on nad teinud ka järelduse, et kogu palk lüüakse laiaks ja säästud puuduvad. Kui palju teil seda sularaha siis on, ja kui palju kuus kõrvale panete? Üldiselt, kuue kuu palk võiks ikkagi kusagilt võtta olla.

“Paarsada eurot” ja “mõnisada eurot” on selles kontekstis täpselt sama – ehk siis täielik null.

#3195145:

Kasutusloa mitte omamine ei takista inimesel sisse kolida.

Kasutusloa olemasolu nõue on vajalik vaid peale 1995a juulit valminud ehitiste puhul.

#3194949:

Suurema pinnaga eramuga kaasnevad suuremad küttekulud.

korterelamust majja kolides üldjuhul küttekulud siiski hoopis vähenevad, seda ka siis, kui kolid 1-toaliselt paneelmajakorterist 1960ndatel ehitatud vanasse renoveerimata eramusse.

ainsaks erandiks muidugi mõne puhtalt elektriküttega vana mõisa või basseiniga villa ostmine.

kindlasti huvitav lisaks muudele varemkommenteerinute argumentidele panka kindlasti ka kinnisvara asukoht: eestis on piirkondi, kus kruntide väärtus on nullilähedane. aga on ka piirkondi (mõned piirkonnad tallinnas, tartus ja pärnus, samuti mere ääres ja väikesaartel) kus krunt ilma (vanema) majata maksaks oluliselt rohkem, kui müügis olev krunt koos majaga.