Esileht Tööelu, raha ja seadused. Miks ei anta laenu?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 100 )

Teema: Miks ei anta laenu?

Postitas:
Kägu

Pank võib valida kellele teenust osutab ja mis reeglitel. Nende jaoks on säästud need mida lubad sissemaksena kasutada või mis kuu lõpus kontodel on. Kui pole kumbagi siis pole panga jaoks sääste. Eriti kui iga kuu lõpuks on alla 1k kontol. Kas endal pole kõhe elada niimoodi et pole mõne kuu summat kohe olemas?

Mina olen veidi sinu sarnane – suuremaid summasid kogun hoiu laenu ühistus mitte panka. Ja pank ei pea seda minu vara osaks, nagu null oleks ühistus olevate kümnete tuhandete asemel. Kui lubasin et sissemakse tuleb üle 20%(see sama raha mis ühistus on) siis pank hakkas seda omaosaluse summat minu säästuks pidama.

Ei ole enam eelmine buum kus kõigile ja odavalt raha anti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pank võib valida kellele teenust osutab ja mis reeglitel. Nende jaoks on säästud need mida lubad sissemaksena kasutada või mis kuu lõpus kontodel on. Kui pole kumbagi siis pole panga jaoks sääste. Eriti kui iga kuu lõpuks on alla 1k kontol. Kas endal pole kõhe elada niimoodi et pole mõne kuu summat kohe olemas?

Mul on ju see olemas, lihtsalt pank ei näe seda, kuna neil ei olnud huvi. Tegelikult isegi nägid, kuna regulaarselt oli kodupangast tehtud ülekandeid Bondorasse. Ainsad säästud, mida viimaste aastate jooksul vaja on läinud, on sularaha, mida kodus purkides hoiame. Aga need on kindlateks eesmärkideks ka kogutud. Reisifondist võtamegi raha kui käime reisimas, lemmikloomafondi rahade eest ostame lemmikloomatarbeid või maksame ootamatud ravikulusid, mida kindlustus ei kata jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pank võib valida kellele teenust osutab ja mis reeglitel. Nende jaoks on säästud need mida lubad sissemaksena kasutada või mis kuu lõpus kontodel on. Kui pole kumbagi siis pole panga jaoks sääste. Eriti kui iga kuu lõpuks on alla 1k kontol. Kas endal pole kõhe elada niimoodi et pole mõne kuu summat kohe olemas?

Mina olen veidi sinu sarnane – suuremaid summasid kogun hoiu laenu ühistus mitte panka. Ja pank ei pea seda minu vara osaks, nagu null oleks ühistus olevate kümnete tuhandete asemel. Kui lubasin et sissemakse tuleb üle 20%(see sama raha mis ühistus on) siis pank hakkas seda omaosaluse summat minu säästuks pidama.

Ei ole enam eelmine buum kus kõigile ja odavalt raha anti.

Mis mõttes pank varem odavalt andis? Inimesed maksid ikka sama summa, mida kinnisvara eest küsiti. Need tingimused olid ka samad, et 20% sissemaksu või lisatagatis. Nüüd sorivad rohkem inimeste rahakotis vaid, juba nagu lasteaiakasvatajad. Kõik juba huvitav, terve elu, et mis töö ja kuhu uude kohta tööle ja lapsed ka kuidagi kasuks ei tule riigi iibe tõstmisele ristivastu. Aga nüüd vist jah on pigem ahnemad, et maksa 50% sisse, siis saad. Võiks nagu ümber teha need tingimused ka kirjalikult, mitte et selguvad laenuhalduri juures.
Mina isiklikult ei tea kedagi, kes oleks hätta jäänud laenumaksetega neist, kes võttis 10 aastat tagasi kodulaenu ja üksikemana. Mingit raha polnud kogutud. Asi on vaid mõistlikus kinnisvara hinnas ja kuumakses. Abielus olles on 2 rahakotti ja saab makstud ikka. Ei oleks vaja nii põhjalikult sorida ja ulmetingimusi luua. Inimesed kolivad ära siit riigist, ühel hetkel saab kõrini lihtsalt.
Vaatasin praegu niisama huvi pärast seb kodulaenu kalkulaatorit. Kui võtta näiteks 50 000 kodulaenu 30 aasta peale, siis peale makstakse 30 000 euri. Ikka jõhker. Kuumaks 250 30 aastaks on ka palju tegelikult. Arvestades seda, et 50 000 eest väga ei saagi heas kohas ja heas seisukorras kodu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma saan aru, et teemaalgatajal on mõned kuud vaja raha jätta Bandora ja sularahapurkide asemel niisama oma pangakontole ja ongi probleem lahendatud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Veider tõesti. Mina näiteks kogun kodus sularaha ja teine kogumine on kodupangas digikassas. Kuidas ma seda sularaha pangale tõestan. Mehel on 2 pangas kontod, millest ühte kogub, aga kodupanka ei kogu.

Miks see sulara kogumine hea on?

Miks ma peaks seda pangale kasutada andma? Samamoodi ei saa ka inimesed panka usaldada, sest kui pangaga midagi juhtub, siis on ka inimeste rahad läinud. Lisaks see, et iga tehingu pealt on teenustasud, mis kokku teevad päris palju. Pank ju inimesi ei usalda, miks peaks inimene panka usaldama. Kui näiteks kogutud summast on vaja võtta ootamatuks SOS kuluks raha, siis kodus sularahast võttes teenustasu ei ole, et 100% kindel ka, et seda raha saan kohe kasutada ja sealt midagi maha ka ei lähe. Kui on raha pangas, siis lõputult kindel olla ei saa. Ja teiseks tekib juba tõesti mulje, et nii ongi parem, et kui laenu minna taotlema, siis pank ei näe, et kuhu raha kulub, kui nii pingsalt jälgitakse, et mida ostetakse. Ei tea mis varsti veel vaadatakse, et mida sööd ja milliseid hügieenitarbeid ostad, et sa ometi ostaks odavamaid tampoone, mitte ei priiska kallimate ökodega.

Siin on ju põhjus selgelt endal välja toodud, miks pank Sind ei usalda. Sest Sina ei usalda panka oma sularaha kogumisega. Nii lihtse see ongi. Kui soovid kelleltki midagi saada, pead ju tema usalduse välja teenima, aga kui Sa ise usalda, siis mida loodad vastu saada? Kogu see sularaha summa omale panka ja laen on Sinu. Kui Sa ei soovi seda panka koguda, siis pole ju mõtet ka midagi vastu loota.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Siin on ju põhjus selgelt endal välja toodud, miks pank Sind ei usalda. Sest Sina ei usalda panka oma sularaha kogumisega. Nii lihtse see ongi. Kui soovid kelleltki midagi saada, pead ju tema usalduse välja teenima, aga kui Sa ise usalda, siis mida loodad vastu saada? Kogu see sularaha summa omale panka ja laen on Sinu. Kui Sa ei soovi seda panka koguda, siis pole ju mõtet ka midagi vastu loota.

Aa, aga äkki saan laenu ja peale seda võtan kogu kogutud summa sulana välja. Mis vahet sel siis lõpuks on panga jaoks. Pärast võtan veel portsu kiirlaene ja väikelaene ka. Polegi vahet tegelikult. Just sellepärast tundubki panga poolt mõttetu surkimine ja nokkimine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, küsi haldurilt täpselt, mida peaksid tegema, et laenu saada. Me võime siin kõike pakkuda, aga üksikasju ju ei tea.
Tundub, et su haldur suhtus taotlusse veidi pealiskaudselt, eeldas vist kindlat pos. vastust. Nõua talt süvenemist ja soovitusi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kahjuks nii on, et palga, lastetoetus jne saamiseks on vaja pangas kontot ja kaugemaid tehinguid tehakse läbi panga. Muidu ei võtagi. Mulle ei istu selline liigne eba ajalik ülbe nuhkimine ja eelarvamused. Panka peaks huvitama vaid see, nagu ka varem nii see oli, et inimene suudab igakuiselt oma laenu tagasi maksta, koos intressidega muidugi ja kõik. Mida ta ülejäänud rahaga teeb, kogub või ei kogu, peaks ikka puhtalt enda isiklik asi olema.
Inimesed reisivad palju ja kulutavad palju raha selleks, et huvitav pank seda ei pea vastutustundetuks kulutamiseks ve.

Palka võid saada ka sularahas. Ei ole kohustuslik seda pangakontole kanda. Võta aga sularahas välja ja siis käi iga kuu kõiki oma kommunaalmakseid kuskil esinduses koha peal tasumas. Siis anna teada, kas tuleb odavam ja mugavam kui pangaülekande tegemine.

Nii et jah, kui on vaja mingeid tehinguid teha, siis pank justkui sobib, on hea ja mugav küll, aga muidu on ülbe vereimeja.

See, kes laenu annab, otsustab tingimused ja selle, kas annab laenu või mitte. Kui tahad laenu saada, siis pead väga palju tingimusi täitma ja asju tõestama (alustades sellega, kui suur on su palk, millised on sinu tarbimisharjumused, milline on sinu säästuvõime, lõpetades tõestamisega, kust pärineb sinu omafinantseering). Pankadel on riigi (ja EL) poolt ettekirjutused, panku kontrollitakse ja neil on väga tugev järelvalve. Ei ole riigi huvi, et vastutustundetult väljastatud laenude tõttu kasvaks riigis võlglaste ja toimetulematute inimeste arv. Täpselt nii see aga juhtus sel “ilusal” ajal, mida sina meenutad, kus pangad andsid laenu kergekäeliselt ja midagi eriti rohkemat laenuvõtja kohta ei uurinud.

Tavalise inimese jaoks jääbki arusaamatuks, mis see panga asi on… Tegelikult on väga palju keerulisi seoseid ja nüansse, mida teemakauge kodanik ei oska (ja ei peagi oskama) ette näha. Sellepärast, siinkohal mõtlebki riik ja pank inimese eest. Sinu jaoks ülbe ja mõttetu nuhkimine. Panga jaoks olulise väärtusega asjaolu otsustamaks sinu laenuvõimekuse üle.

Selles osas võid muidugi täiesti kindel olla, et ühtegi pangatöötajat personaalselt ei huvita sinu isiklikud rahaasjad – kas käid kasiinos või liiga palju alkopoes, kas võtad kiirlaenu, kui palju palka saad jne. Seega, sa süüdistad nuhkimises ja ülbitsemises siiski midagi umbisikulist – organisatsiooni, mitte konkreetset laenuhaldurit või mõnd muud pangatöötajat.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kahjuks nii on, et palga, lastetoetus jne saamiseks on vaja pangas kontot ja kaugemaid tehinguid tehakse läbi panga. Muidu ei võtagi. Mulle ei istu selline liigne eba ajalik ülbe nuhkimine ja eelarvamused. Panka peaks huvitama vaid see, nagu ka varem nii see oli, et inimene suudab igakuiselt oma laenu tagasi maksta, koos intressidega muidugi ja kõik. Mida ta ülejäänud rahaga teeb, kogub või ei kogu, peaks ikka puhtalt enda isiklik asi olema.

Inimesed reisivad palju ja kulutavad palju raha selleks, et huvitav pank seda ei pea vastutustundetuks kulutamiseks ve.

Palka võid saada ka sularahas. Ei ole kohustuslik seda pangakontole kanda. Võta aga sularahas välja ja siis käi iga kuu kõiki oma kommunaalmakseid kuskil esinduses koha peal tasumas. Siis anna teada, kas tuleb odavam ja mugavam kui pangaülekande tegemine.

Nii et jah, kui on vaja mingeid tehinguid teha, siis pank justkui sobib, on hea ja mugav küll, aga muidu on ülbe vereimeja.

See, kes laenu annab, otsustab tingimused ja selle, kas annab laenu või mitte. Kui tahad laenu saada, siis pead väga palju tingimusi täitma ja asju tõestama (alustades sellega, kui suur on su palk, millised on sinu tarbimisharjumused, milline on sinu säästuvõime, lõpetades tõestamisega, kust pärineb sinu omafinantseering). Pankadel on riigi (ja EL) poolt ettekirjutused, panku kontrollitakse ja neil on väga tugev järelvalve. Ei ole riigi huvi, et vastutustundetult väljastatud laenude tõttu kasvaks riigis võlglaste ja toimetulematute inimeste arv. Täpselt nii see aga juhtus sel “ilusal” ajal, mida sina meenutad, kus pangad andsid laenu kergekäeliselt ja midagi eriti rohkemat laenuvõtja kohta ei uurinud.

Tavalise inimese jaoks jääbki arusaamatuks, mis see panga asi on… Tegelikult on väga palju keerulisi seoseid ja nüansse, mida teemakauge kodanik ei oska (ja ei peagi oskama) ette näha. Sellepärast, siinkohal mõtlebki riik ja pank inimese eest. Sinu jaoks ülbe ja mõttetu nuhkimine. Panga jaoks olulise väärtusega asjaolu otsustamaks sinu laenuvõimekuse üle.

Selles osas võid muidugi täiesti kindel olla, et ühtegi pangatöötajat personaalselt ei huvita sinu isiklikud rahaasjad – kas käid kasiinos või liiga palju alkopoes, kas võtad kiirlaenu, kui palju palka saad jne. Seega, sa süüdistad nuhkimises ja ülbitsemises siiski midagi umbisikulist – organisatsiooni, mitte konkreetset laenuhaldurit või mõnd muud pangatöötajat.

Erinevad haldurid räägivad erinevat juttu. Sellest see tulebki.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vabandust, ajad segamini teemaalgataja teise käoga. Mina (teemaalgataja) siin tsiteeritud kommentaare ei ole kirjutanud.

Kommenteeriksin aga seda, et pank jälgib, mida ostad. Vaatavad ka seda. Minu käest küsiti mõne asja kohta. Kuuldavasti pidid ka sotsiaalmeedia kontodel käima vaatamas jne.

Ei aja! Ma ei vastanud sulle, teemaalgataja, vaid ikka sellele käole, keda tsiteerisin.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pangaväljavõttelt on seda tegelikult ka näha, et igakuiselt läheb raha ühisrahastusse. See aga panka ei huvitanud.

See ei huvita jah panka, sest see ei ole teil kindel tuluallikas ja säästmismeetod. Samas ei panda ka pahaks, kui sellistesse asjadesse investeerite.

Vastan ka sinu välismaal asuva kinnisvara kohta, mida oled siin mitu korda maininud. Laenu tagatiseks saab panna vaid Eestis asuvat kinnisvara. Sul võib olla Miamis ka mitmemiljondollariline villa, aga see tõesti ei loe. Tagatiseks seda panna ei saa. Ja arvestada, et juhul, kui läheb jamaks, siis müün maha ja saan sealt raha, ka ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pangaväljavõttelt on seda tegelikult ka näha, et igakuiselt läheb raha ühisrahastusse. See aga panka ei huvitanud.

See ei huvita jah panka, sest see ei ole teil kindel tuluallikas ja säästmismeetod. Samas ei panda ka pahaks, kui sellistesse asjadesse investeerite.

Vastan ka sinu välismaal asuva kinnisvara kohta, mida oled siin mitu korda maininud. Laenu tagatiseks saab panna vaid Eestis asuvat kinnisvara. Sul võib olla Miamis ka mitmemiljondollariline villa, aga see tõesti ei loe. Tagatiseks seda panna ei saa. Ja arvestada, et juhul, kui läheb jamaks, siis müün maha ja saan sealt raha, ka ei saa.

Mis selle vähem kindlaks teeb kui pangas raha hoidmine?

Välismaal asuvat kinnisvara pole tagatiseks pakkunudki. Maha müüa saab selle sama kergelt kui Eestis oleva kinnisvara.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis selle vähem kindlaks teeb kui pangas raha hoidmine?

Välismaal asuvat kinnisvara pole tagatiseks pakkunudki. Maha müüa saab selle sama kergelt kui Eestis oleva kinnisvara

Kuule sa juba hakkasid vahepeal täitsa mõistlikku juttu ajama, aga nüüd küsid tõsiselt, miks kinnisvara kaugel välisriigis on vähem kindlam kui olemasolev raha pangakontol?
Müügi kiiruse osas on see ainult sinu arvamus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pangaväljavõttelt on seda tegelikult ka näha, et igakuiselt läheb raha ühisrahastusse. See aga panka ei huvitanud.

See ei huvita jah panka, sest see ei ole teil kindel tuluallikas ja säästmismeetod. Samas ei panda ka pahaks, kui sellistesse asjadesse investeerite.

Vastan ka sinu välismaal asuva kinnisvara kohta, mida oled siin mitu korda maininud. Laenu tagatiseks saab panna vaid Eestis asuvat kinnisvara. Sul võib olla Miamis ka mitmemiljondollariline villa, aga see tõesti ei loe. Tagatiseks seda panna ei saa. Ja arvestada, et juhul, kui läheb jamaks, siis müün maha ja saan sealt raha, ka ei saa.

Mis selle vähem kindlaks teeb kui pangas raha hoidmine?

Välismaal asuvat kinnisvara pole tagatiseks pakkunudki. Maha müüa saab selle sama kergelt kui Eestis oleva kinnisvara.

Sest mitte keegi ei müü maja maha paarikuise võla pärast. Isegi sundmüüki ei saa teha. Seega, kui jääd paar tonni võlgu, siis sul ei olegi vahendeid seda tagasi maksta.
Sa võid siin ju vaielda. Ega meie sulle laenu anna. Laenuandja juba andis vastuse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tegu kindlasti swediga? Tuleb hakata panka vahetama. Meil oli sarnane teema, sissetulekud sarnased, hoiuarvetel mõlemal korralikud säästud, ühtegi võlgnevust pole 25 a jooksul olnud. Ei antud auto liisingut (summas 12000), me ei vastavat nõuetele. Täielik jaburus. Ostsime auto välja ja hetkel kaalume panga vahetust.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõige parem on halduri käest küsida, miks vastus oli negatiivne.

Haldur ju vastas sellele küsimusele. Ei saa aru, miks seda vastust ebausutavaks või -piisavaks peetakse?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Erinevad haldurid räägivad erinevat juttu. Sellest see tulebki.

Mis erinevat juttu need haldurid siis räägivad?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis selle vähem kindlaks teeb kui pangas raha hoidmine?

Välismaal asuvat kinnisvara pole tagatiseks pakkunudki. Maha müüa saab selle sama kergelt kui Eestis oleva kinnisvara.

Kuskil Bondoras tiksuv raha ei ole ju likviidne raha, mida vajadusel saaks kohe kasutada – omafinantseeringu jaoks, tulevikus võlgnevuseohus oleva laenu kuumakse tasumise vmt jaoks. See raha on sul olemas, kuid mitte “käegakatsutav” ja vajadusel kohe võtta.

Lihtsalt on nii, et pank aktsepteerib osasid investeeringuid ja säästmismooduseid vähem kui teisi.

Kuna välismaal asuvat kinnisvara laenu tagatiseks panna ei saa, siis ei ole pangal võimalik laenulepingu järgi seda vara võlgnevuse tekkimisel realiseerida. Samuti ei ole õigus nõuda, et sina ise selle maha müüks. Tegelikult isegi on, aga kui vara ei ole laenulepingus tagatiseks märgitud, siis on vara realiseerimine väga pikk ja keeruline protsess. Miks peaks laenuandja soovima tegeleda sellise asjaga? Turvalisem on jätta laen andmata, kui hiljem sehkendada mingisuguste kulukate ja keerukate probleemidega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tegu kindlasti swediga? Tuleb hakata panka vahetama. Meil oli sarnane teema, sissetulekud sarnased, hoiuarvetel mõlemal korralikud säästud, ühtegi võlgnevust pole 25 a jooksul olnud. Ei antud auto liisingut (summas 12000), me ei vastavat nõuetele. Täielik jaburus. Ostsime auto välja ja hetkel kaalume panga vahetust.

Tõenäoliset jäi mõni oluline detail praegu mainimata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuigi eelmine rääkis autost, siis eespool on täägitud ka nt kinnisvara sobimatus. Nt ei saa siis, kui hoonel pole kasutusluba või pole kantud ehitusregistrisse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuigi eelmine rääkis autost, siis eespool on täägitud ka nt kinnisvara sobimatus. Nt ei saa siis, kui hoonel pole kasutusluba või pole kantud ehitusregistrisse.

või kui see asub kuskil täielikus pärapõrgus, kust seda sama hinnagagi enam müüa ei õnnestuks.

või on lihtsalt lootusetult ülehinnatud objekt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ka küsiks, kas oli tegu Swediga.
Mina Swedist (siis OLI kodupank) ei saanud, aga SEB-st sain (ka Tartus, maja ostuks) üksi laenu umbes sama summa mis teil (palk ikka 1000 võrra väiksem).
Seega, soovitus, küsi teistest pankadest ka (mitte vaid kodupangast).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis selle vähem kindlaks teeb kui pangas raha hoidmine?

Välismaal asuvat kinnisvara pole tagatiseks pakkunudki. Maha müüa saab selle sama kergelt kui Eestis oleva kinnisvara.

Kuskil Bondoras tiksuv raha ei ole ju likviidne raha, mida vajadusel saaks kohe kasutada – omafinantseeringu jaoks, tulevikus võlgnevuseohus oleva laenu kuumakse tasumise vmt jaoks. See raha on sul olemas, kuid mitte “käegakatsutav” ja vajadusel kohe võtta.

Lihtsalt on nii, et pank aktsepteerib osasid investeeringuid ja säästmismooduseid vähem kui teisi.

Kuna välismaal asuvat kinnisvara laenu tagatiseks panna ei saa, siis ei ole pangal võimalik laenulepingu järgi seda vara võlgnevuse tekkimisel realiseerida. Samuti ei ole õigus nõuda, et sina ise selle maha müüks. Tegelikult isegi on, aga kui vara ei ole laenulepingus tagatiseks märgitud, siis on vara realiseerimine väga pikk ja keeruline protsess. Miks peaks laenuandja soovima tegeleda sellise asjaga? Turvalisem on jätta laen andmata, kui hiljem sehkendada mingisuguste kulukate ja keerukate probleemidega.

Toon nüüd uuesti mängu kindlustused. Mis mõte ja kasu neist reaalselt on kui pank neid laenu saamisel ei arvesta? Elukindlustused, laenumaksekindlustused jne. Nende kohta uuriti, paluti valida pakett, valisin kõige suurema kaitsega + elukindlustuse jätkamine teise pakkuja juures. Kui pank ûritab end iga võimaliku riski vastu kindlustada kindlustusi arvestamata (mida nad ise pakuvad), kas neil kindlustustel on siis üldse mõtet?

Keegi teine taaskord ütleb, et haldur ju ütles. Haldur edastas vaid komisjoni sõnad ja ütles, et ta ei saa aru, miks selline otsus. Ta oli ise veendunud, et saame.
Tegu Swedbankiga, täna helistati SEB-st ja Luminorist, pakuti taas suuremat summat.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuigi eelmine rääkis autost, siis eespool on täägitud ka nt kinnisvara sobimatus. Nt ei saa siis, kui hoonel pole kasutusluba või pole kantud ehitusregistrisse.

või kui see asub kuskil täielikus pärapõrgus, kust seda sama hinnagagi enam müüa ei õnnestuks.

või on lihtsalt lootusetult ülehinnatud objekt.

Kinnisvara asub hinnatud piirkonnas ja on paar aastat vana. Kasutusluba taotlemisel, see oli halduri sõnul OK kui lepingusse saab vastav klausel. Hinnati vahetult enne ostu ja hindamisaktist märgitud hinnast 6k eurot soodsama hinnaga läksime panka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

…Kokkuvõttes, eks teil on oma nn projektis palju küsitavusi, aga haldur tundub ka parajalt mömm.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

…Kokkuvõttes, eks teil on oma nn projektis palju küsitavusi, aga haldur tundub ka parajalt mömm.

Väga meeldiv haldur oli, aga ilmselt jättis mõned asjad tähelepanuta. Oleks meile öeldud, et need säästud nii olulised, oleks me saanud need ju kontole panna. Oleme maja otsinud kevadest, tol ajal võtsime ka ühendust halduriga ja oleme suhtluses olnud.
Eks näis, kuidas teiste pankadega läheb. Kui ei saa ka neist, pole ka maailm katki. Teeme oma korrektuurid ja saame omal jõul hakkama. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuigi eelmine rääkis autost, siis eespool on täägitud ka nt kinnisvara sobimatus. Nt ei saa siis, kui hoonel pole kasutusluba või pole kantud ehitusregistrisse.

või kui see asub kuskil täielikus pärapõrgus, kust seda sama hinnagagi enam müüa ei õnnestuks.

või on lihtsalt lootusetult ülehinnatud objekt.

Kinnisvara asub hinnatud piirkonnas ja on paar aastat vana. Kasutusluba taotlemisel, see oli halduri sõnul OK kui lepingusse saab vastav klausel. Hinnati vahetult enne ostu ja hindamisaktist märgitud hinnast 6k eurot soodsama hinnaga läksime panka.

Siin ongi kala. Swed annab kasutusloata objektile kuni 70% hetkeväärtusest. Selle ostmine eeldaks ka lisatagatisega 30% (- 6k) omaosalust. Teil seda säästudena võtta pole, järelikult raha ei saa. SEB annab samadel tingimustel kuni 80%. Võtke kindlasti ka sealt pakkumine. 150k on Tartu hea piirkonna maja kohta ikka väga odav. Ilmselt on ka kinnisvaral mingi kala lisaks kasutusloale või nõuab selle kasutusloa saamine rohkem kui kahe paberi saatmist linnavalitsusse. Lisaks ei saa te kasutusloata majja kohe sisse kolida, seega jääb lisaks laenumaksele ka 800 EUR üüriks maksta iga kuu, mis lööb teie laenuvõimekuse korralikult alla.

Bondoras olev raha ei lähe lisatagatisena arvesse, sest seda ei saa niiviisi kätte, et teatad, et homme oleks raha vaja ja ülehomme on summa arvel.

Välismaal olev kinnisvara ei lähe ka arvesse, sest pangal on seda isegi kohtutäituri kaudu raske realiseerida.

Mis kindlustustesse puutub, siis need ei kata midagi, kui sa ühel hetkel pahatahtlikult lihtsalt ei maksa. Siis ongi pangal vaja, et su rahad liiguksid läbi nende oangas oleva konto, mitte sulas põranda all.

Pank hindab riske. See on suht matemaatiline tehe, see et sa ei ole pahatahtlik ja tõesti plaanid laenatud raha ilusasti tagasi maksta, selles võrrandis ei kajastu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väga meeldiv haldur oli, aga ilmselt jättis mõned asjad tähelepanuta. Oleks meile öeldud, et need säästud nii olulised, oleks me saanud need ju kontole panna. Oleme maja otsinud kevadest, tol ajal võtsime ka ühendust halduriga ja oleme suhtluses olnud.
Eks näis, kuidas teiste pankadega läheb. Kui ei saa ka neist, pole ka maailm katki. Teeme oma korrektuurid ja saame omal jõul hakkama. 🙂

Ei pruukinud olla tähelepanematu või ebakompetentne haldur. Haldur teeb esmase analüüsi ja otsuse, paneb projekti kokku ja esitab selle laenukomisjonile. Laenukomisjonis ei ole teised haldurid, vaid kraad kangemad spetsialistid, kes siis teevad lõpliku otsuse. Komisjonis on mitu inimest ja vabalt võib olla nii, et üks komisjoniliikmetest ütleb jah, teine ei jne. Ehk siis komisjoniliikmed isegi ei pruugi olla üksmeelsed. Ja siis loeb häälteenamus. Mõnikord saadetakse projekt tagasi ja palutakse midagi muuta. Näiteks suurendada omafinantseeringut, likvideerida mingi kohustus, esitada mõni lisadokument vmt. Ja siis vaadatakse asi uuesti üle.

Maja ostu puhul on peale lisatagatise vajalik ka omafinantseering. Tavahinnas korterite puhul piisab ainult ühest neist. See tähendab, et kui lisatagatis on olemas, siis omafinantseeringut ei pruugi vaja minna ja vastupidi. Ilmselt ikka haldur teadis, et teie projektis ei ole kõik tingimused täidetud, aga lootis, et ehk läheb komisjonist läbi. Muud näitajad on ju head. Ja erandeid tehakse sageli. Iga projekt on unikaalne. Seega, lootuses, et asi läheb läbi, ei hakanud teile kohe “ei” ütlema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Bondorast saab muidu tagasimaksmisel olevate laenude osa koheselt välja võtta – tõsi, see võib sissemakstud summast väiksem olla; ning tõenäoliselt kokkuvõttes hävid, kui tootliku osa portfellist likvideerid ning ainult pankrotis puru järele jätad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Toon nüüd uuesti mängu kindlustused. Mis mõte ja kasu neist reaalselt on kui pank neid laenu saamisel ei arvesta? Elukindlustused, laenumaksekindlustused jne. Nende kohta uuriti, paluti valida pakett, valisin kõige suurema kaitsega + elukindlustuse jätkamine teise pakkuja juures. Kui pank ûritab end iga võimaliku riski vastu kindlustada kindlustusi arvestamata (mida nad ise pakuvad), kas neil kindlustustel on siis üldse mõtet?

Kuidas elukindlustused praegu teemasse puutuvad? Kindlustamine ja säästmine on ju täiesti erinevad teemad. Elukindlustus ei tasu ju sinu eest laenu, kui sul makseraskused tekivad. Elukindlustusest on kasu siis, kui laenuvõtja sureb või jääb püsivalt töövõimetuks. Siis ei jää laen lähedaste kanda. Elukindlustus maandab eelkõige siiski laenuvõtja enda, mitte panga riske. Pank saab tõenäoliselt ühel või teisel moel ikka oma raha tagasi.

Laenumaksekindlustus kaitseb siis, kui kaotad endast sõltumatult töö või oled ajutiselt haiguse tõttu rivist väljas. Seal on aga palju nüansse, mida tasub tähele panna. Lisaks, katab laenumaksekindlustus suht lühiajaliselt laenumaksed. Mitte, et ma laidaks seda toodet, aga lihtsalt peaks teadma, et see ei ole mingi imevõimalus, mis kõik probleemid lahendab.

Säästuvõimelisusega ei ole sellel kõigel midagi pistmist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 100 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Miks ei anta laenu?