Teema: Miks ei anta laenu?

Pank võib valida kellele teenust osutab ja mis reeglitel. Nende jaoks on säästud need mida lubad sissemaksena kasutada või mis kuu lõpus kontodel on. Kui pole kumbagi siis pole panga jaoks sääste. Eriti kui iga kuu lõpuks on alla 1k kontol. Kas endal pole kõhe elada niimoodi et pole mõne kuu summat kohe olemas?

Mina olen veidi sinu sarnane – suuremaid summasid kogun hoiu laenu ühistus mitte panka. Ja pank ei pea seda minu vara osaks, nagu null oleks ühistus olevate kümnete tuhandete asemel. Kui lubasin et sissemakse tuleb üle 20%(see sama raha mis ühistus on) siis pank hakkas seda omaosaluse summat minu säästuks pidama.

Ei ole enam eelmine buum kus kõigile ja odavalt raha anti.

#3195168:

Pank võib valida kellele teenust osutab ja mis reeglitel. Nende jaoks on säästud need mida lubad sissemaksena kasutada või mis kuu lõpus kontodel on. Kui pole kumbagi siis pole panga jaoks sääste. Eriti kui iga kuu lõpuks on alla 1k kontol. Kas endal pole kõhe elada niimoodi et pole mõne kuu summat kohe olemas?

Mina olen veidi sinu sarnane – suuremaid summasid kogun hoiu laenu ühistus mitte panka. Ja pank ei pea seda minu vara osaks, nagu null oleks ühistus olevate kümnete tuhandete asemel. Kui lubasin et sissemakse tuleb üle 20%(see sama raha mis ühistus on) siis pank hakkas seda omaosaluse summat minu säästuks pidama.

Ei ole enam eelmine buum kus kõigile ja odavalt raha anti.

Mis mõttes pank varem odavalt andis? Inimesed maksid ikka sama summa, mida kinnisvara eest küsiti. Need tingimused olid ka samad, et 20% sissemaksu või lisatagatis. Nüüd sorivad rohkem inimeste rahakotis vaid, juba nagu lasteaiakasvatajad. Kõik juba huvitav, terve elu, et mis töö ja kuhu uude kohta tööle ja lapsed ka kuidagi kasuks ei tule riigi iibe tõstmisele ristivastu. Aga nüüd vist jah on pigem ahnemad, et maksa 50% sisse, siis saad. Võiks nagu ümber teha need tingimused ka kirjalikult, mitte et selguvad laenuhalduri juures.
Mina isiklikult ei tea kedagi, kes oleks hätta jäänud laenumaksetega neist, kes võttis 10 aastat tagasi kodulaenu ja üksikemana. Mingit raha polnud kogutud. Asi on vaid mõistlikus kinnisvara hinnas ja kuumakses. Abielus olles on 2 rahakotti ja saab makstud ikka. Ei oleks vaja nii põhjalikult sorida ja ulmetingimusi luua. Inimesed kolivad ära siit riigist, ühel hetkel saab kõrini lihtsalt.
Vaatasin praegu niisama huvi pärast seb kodulaenu kalkulaatorit. Kui võtta näiteks 50 000 kodulaenu 30 aasta peale, siis peale makstakse 30 000 euri. Ikka jõhker. Kuumaks 250 30 aastaks on ka palju tegelikult. Arvestades seda, et 50 000 eest väga ei saagi heas kohas ja heas seisukorras kodu.

#3195095:

#3195085:

#3195078:

Veider tõesti. Mina näiteks kogun kodus sularaha ja teine kogumine on kodupangas digikassas. Kuidas ma seda sularaha pangale tõestan. Mehel on 2 pangas kontod, millest ühte kogub, aga kodupanka ei kogu.

Miks see sulara kogumine hea on?

Miks ma peaks seda pangale kasutada andma? Samamoodi ei saa ka inimesed panka usaldada, sest kui pangaga midagi juhtub, siis on ka inimeste rahad läinud. Lisaks see, et iga tehingu pealt on teenustasud, mis kokku teevad päris palju. Pank ju inimesi ei usalda, miks peaks inimene panka usaldama. Kui näiteks kogutud summast on vaja võtta ootamatuks SOS kuluks raha, siis kodus sularahast võttes teenustasu ei ole, et 100% kindel ka, et seda raha saan kohe kasutada ja sealt midagi maha ka ei lähe. Kui on raha pangas, siis lõputult kindel olla ei saa. Ja teiseks tekib juba tõesti mulje, et nii ongi parem, et kui laenu minna taotlema, siis pank ei näe, et kuhu raha kulub, kui nii pingsalt jälgitakse, et mida ostetakse. Ei tea mis varsti veel vaadatakse, et mida sööd ja milliseid hügieenitarbeid ostad, et sa ometi ostaks odavamaid tampoone, mitte ei priiska kallimate ökodega.

Siin on ju põhjus selgelt endal välja toodud, miks pank Sind ei usalda. Sest Sina ei usalda panka oma sularaha kogumisega. Nii lihtse see ongi. Kui soovid kelleltki midagi saada, pead ju tema usalduse välja teenima, aga kui Sa ise usalda, siis mida loodad vastu saada? Kogu see sularaha summa omale panka ja laen on Sinu. Kui Sa ei soovi seda panka koguda, siis pole ju mõtet ka midagi vastu loota.

Teemaalgataja, küsi haldurilt täpselt, mida peaksid tegema, et laenu saada. Me võime siin kõike pakkuda, aga üksikasju ju ei tea.
Tundub, et su haldur suhtus taotlusse veidi pealiskaudselt, eeldas vist kindlat pos. vastust. Nõua talt süvenemist ja soovitusi.

#3195225:

#3195140:

Kahjuks nii on, et palga, lastetoetus jne saamiseks on vaja pangas kontot ja kaugemaid tehinguid tehakse läbi panga. Muidu ei võtagi. Mulle ei istu selline liigne eba ajalik ülbe nuhkimine ja eelarvamused. Panka peaks huvitama vaid see, nagu ka varem nii see oli, et inimene suudab igakuiselt oma laenu tagasi maksta, koos intressidega muidugi ja kõik. Mida ta ülejäänud rahaga teeb, kogub või ei kogu, peaks ikka puhtalt enda isiklik asi olema.

Inimesed reisivad palju ja kulutavad palju raha selleks, et huvitav pank seda ei pea vastutustundetuks kulutamiseks ve.

Palka võid saada ka sularahas. Ei ole kohustuslik seda pangakontole kanda. Võta aga sularahas välja ja siis käi iga kuu kõiki oma kommunaalmakseid kuskil esinduses koha peal tasumas. Siis anna teada, kas tuleb odavam ja mugavam kui pangaülekande tegemine.

Nii et jah, kui on vaja mingeid tehinguid teha, siis pank justkui sobib, on hea ja mugav küll, aga muidu on ülbe vereimeja.

See, kes laenu annab, otsustab tingimused ja selle, kas annab laenu või mitte. Kui tahad laenu saada, siis pead väga palju tingimusi täitma ja asju tõestama (alustades sellega, kui suur on su palk, millised on sinu tarbimisharjumused, milline on sinu säästuvõime, lõpetades tõestamisega, kust pärineb sinu omafinantseering). Pankadel on riigi (ja EL) poolt ettekirjutused, panku kontrollitakse ja neil on väga tugev järelvalve. Ei ole riigi huvi, et vastutustundetult väljastatud laenude tõttu kasvaks riigis võlglaste ja toimetulematute inimeste arv. Täpselt nii see aga juhtus sel “ilusal” ajal, mida sina meenutad, kus pangad andsid laenu kergekäeliselt ja midagi eriti rohkemat laenuvõtja kohta ei uurinud.

Tavalise inimese jaoks jääbki arusaamatuks, mis see panga asi on… Tegelikult on väga palju keerulisi seoseid ja nüansse, mida teemakauge kodanik ei oska (ja ei peagi oskama) ette näha. Sellepärast, siinkohal mõtlebki riik ja pank inimese eest. Sinu jaoks ülbe ja mõttetu nuhkimine. Panga jaoks olulise väärtusega asjaolu otsustamaks sinu laenuvõimekuse üle.

Selles osas võid muidugi täiesti kindel olla, et ühtegi pangatöötajat personaalselt ei huvita sinu isiklikud rahaasjad – kas käid kasiinos või liiga palju alkopoes, kas võtad kiirlaenu, kui palju palka saad jne. Seega, sa süüdistad nuhkimises ja ülbitsemises siiski midagi umbisikulist – organisatsiooni, mitte konkreetset laenuhaldurit või mõnd muud pangatöötajat.

Erinevad haldurid räägivad erinevat juttu. Sellest see tulebki.

#3195152:

Pangaväljavõttelt on seda tegelikult ka näha, et igakuiselt läheb raha ühisrahastusse. See aga panka ei huvitanud.

See ei huvita jah panka, sest see ei ole teil kindel tuluallikas ja säästmismeetod. Samas ei panda ka pahaks, kui sellistesse asjadesse investeerite.

Vastan ka sinu välismaal asuva kinnisvara kohta, mida oled siin mitu korda maininud. Laenu tagatiseks saab panna vaid Eestis asuvat kinnisvara. Sul võib olla Miamis ka mitmemiljondollariline villa, aga see tõesti ei loe. Tagatiseks seda panna ei saa. Ja arvestada, et juhul, kui läheb jamaks, siis müün maha ja saan sealt raha, ka ei saa.

#3195273:

Mis selle vähem kindlaks teeb kui pangas raha hoidmine?

Välismaal asuvat kinnisvara pole tagatiseks pakkunudki. Maha müüa saab selle sama kergelt kui Eestis oleva kinnisvara

Kuule sa juba hakkasid vahepeal täitsa mõistlikku juttu ajama, aga nüüd küsid tõsiselt, miks kinnisvara kaugel välisriigis on vähem kindlam kui olemasolev raha pangakontol?
Müügi kiiruse osas on see ainult sinu arvamus.

Tegu kindlasti swediga? Tuleb hakata panka vahetama. Meil oli sarnane teema, sissetulekud sarnased, hoiuarvetel mõlemal korralikud säästud, ühtegi võlgnevust pole 25 a jooksul olnud. Ei antud auto liisingut (summas 12000), me ei vastavat nõuetele. Täielik jaburus. Ostsime auto välja ja hetkel kaalume panga vahetust.

#3195226:

Erinevad haldurid räägivad erinevat juttu. Sellest see tulebki.

Mis erinevat juttu need haldurid siis räägivad?

#3195362:

Tegu kindlasti swediga? Tuleb hakata panka vahetama. Meil oli sarnane teema, sissetulekud sarnased, hoiuarvetel mõlemal korralikud säästud, ühtegi võlgnevust pole 25 a jooksul olnud. Ei antud auto liisingut (summas 12000), me ei vastavat nõuetele. Täielik jaburus. Ostsime auto välja ja hetkel kaalume panga vahetust.

Tõenäoliset jäi mõni oluline detail praegu mainimata.

#3195443:

Kuigi eelmine rääkis autost, siis eespool on täägitud ka nt kinnisvara sobimatus. Nt ei saa siis, kui hoonel pole kasutusluba või pole kantud ehitusregistrisse.

või kui see asub kuskil täielikus pärapõrgus, kust seda sama hinnagagi enam müüa ei õnnestuks.

või on lihtsalt lootusetult ülehinnatud objekt.

…Kokkuvõttes, eks teil on oma nn projektis palju küsitavusi, aga haldur tundub ka parajalt mömm.

#3195498:

#3195485:

#3195443:

Kuigi eelmine rääkis autost, siis eespool on täägitud ka nt kinnisvara sobimatus. Nt ei saa siis, kui hoonel pole kasutusluba või pole kantud ehitusregistrisse.

või kui see asub kuskil täielikus pärapõrgus, kust seda sama hinnagagi enam müüa ei õnnestuks.

või on lihtsalt lootusetult ülehinnatud objekt.

Kinnisvara asub hinnatud piirkonnas ja on paar aastat vana. Kasutusluba taotlemisel, see oli halduri sõnul OK kui lepingusse saab vastav klausel. Hinnati vahetult enne ostu ja hindamisaktist märgitud hinnast 6k eurot soodsama hinnaga läksime panka.

Siin ongi kala. Swed annab kasutusloata objektile kuni 70% hetkeväärtusest. Selle ostmine eeldaks ka lisatagatisega 30% (- 6k) omaosalust. Teil seda säästudena võtta pole, järelikult raha ei saa. SEB annab samadel tingimustel kuni 80%. Võtke kindlasti ka sealt pakkumine. 150k on Tartu hea piirkonna maja kohta ikka väga odav. Ilmselt on ka kinnisvaral mingi kala lisaks kasutusloale või nõuab selle kasutusloa saamine rohkem kui kahe paberi saatmist linnavalitsusse. Lisaks ei saa te kasutusloata majja kohe sisse kolida, seega jääb lisaks laenumaksele ka 800 EUR üüriks maksta iga kuu, mis lööb teie laenuvõimekuse korralikult alla.

Bondoras olev raha ei lähe lisatagatisena arvesse, sest seda ei saa niiviisi kätte, et teatad, et homme oleks raha vaja ja ülehomme on summa arvel.

Välismaal olev kinnisvara ei lähe ka arvesse, sest pangal on seda isegi kohtutäituri kaudu raske realiseerida.

Mis kindlustustesse puutub, siis need ei kata midagi, kui sa ühel hetkel pahatahtlikult lihtsalt ei maksa. Siis ongi pangal vaja, et su rahad liiguksid läbi nende oangas oleva konto, mitte sulas põranda all.

Pank hindab riske. See on suht matemaatiline tehe, see et sa ei ole pahatahtlik ja tõesti plaanid laenatud raha ilusasti tagasi maksta, selles võrrandis ei kajastu.

Bondorast saab muidu tagasimaksmisel olevate laenude osa koheselt välja võtta – tõsi, see võib sissemakstud summast väiksem olla; ning tõenäoliselt kokkuvõttes hävid, kui tootliku osa portfellist likvideerid ning ainult pankrotis puru järele jätad.