Kujuta ette, et sinu ja mehega juhtub õnnetus. Teete autoga paugu ja saate kohapeal surma. Lapsed jäävad orvuks. Ükski sugulane mingil põhjusel neid kasvatada ei saa. Aga pere, kuhu lapsed lapsendada antakse, on homoabielupaar. Kas te arvate, et te seal pilve peal istudes rõõmustaksite sellise otsuse üle, et oi kui tore, mehed saavad omavahel abielus olla ja tänu sellele on neil õigus ka minu lapsed lapsendada? Mina küll ei rõõmustaks selle üle, ma tahaks, et lapsed kasvaks üles naisest ja mehest koosneva abielupaari juures. Kuid kui homod saavad abielluda, on neil heteroabielupaaridega võrdne õigus lapsendada. Kui sul ka pole lapsi, siis vastutustundlik inimene ei mõtle ainult enda ja oma pere peale, mõtleb ühiskonna peale tervikuna.
Mul on issanda ükskõik, kas mees elab kokku mehega, kumminukuga või puuõõnsusega, aga ma tahaksin, et seda ei kuulutataks normaalsuseks. Kohati hakkab tunduma, et ei kuulutata mitte ainult normaalsuseks, vaid lausa ideaaliks, mille poole püüelda. Minu elus on mõned homomehed, kes on mulle olulised inimesed, ma hindan neid väga, aga ma ei arva, et nad oleksid head lapsekasvatajad või sobilikuks eeskujuks, mismoodi peaks üks mees olema. Liiga labiilsed. Ei kujuta neist ühtegi pakkumas oma perele stabiilsust ja turvalisust. Aga muidu on toredad. 🙂
Üks neist mainis, et tema ei ole tegelikult üldse huvitatud abiellumisest, nii et kui tuleb referendum, siis ta läheb ja hääletab vastu. Ei hakka nüüd lähemalt tema suhteid lahkama, aga nii, nagu ei taha heteromehed iga elukaaslasega abielluda, ei taha ka homod ja seni, kuni abiellumine ei ole võimalik, on üks probleem vähem 😀
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.01 03:41; 12.01 17:10;