Teema: Miks ei ole investeerima hakanud?

#3681950:

#3681919:

#3681910:

No täpselt. Aga inimene ju räägib, et alustas 10 aastat tagasi õpetaja palgast.

Kristi investeeringud on jaotunud kinnisvarasse, aktsiatesse ja ühisrahastusse. Mingist hetkest hakkab raha raha tegema.

Õpetaja palgast kinnisvarasid?

See on see koht, et kas on väga hinnatud eraõpetaja, sai päranduse, lotovõidu või rikas mees.

Sest tavaõpetaja palgast nt 100 eurot kuus invesyeerides ostab natuke aktsiad, aga mitte kinnisvarasid.

Ok, tänapäeval võib õpetaja isegi 3-400 kuus investeerida, aga mitte 10 a tagasi.

Ja isegi 4000 aastas investeerides ei too tootlust tagasi, et “elan vabalt”.

See on see koht, kus ütlen, et sinu jaoks on see teema ja maailm ilmselt väga võõrad.

Selle 100 + euroga kasvatad aastaid oma portfelli, lisaks investeerid ka kõik tulud. Üks hetk märkad, et  igakuine investeeritav summa on juba palju suurem. Jõuad sinna, et ostad esimese koretri üürimiseks – edaspidi läheb ka üüriraha investeerimisele ja nii ta aastatega kasvab. Eriti kiirelt siis, kui teed õigel ajal õigeid otsuseid, nt ostsid eelmine aasta Teslat ca 80, või märtsis isegi alla selle, praegu saaksid 800+ müüa. Või Eesti kontekstis nt omasid 100 HE aktsiat ostuhinnaga hinnaga 3.50  aga said maha müüa 10 euroga 🙂 Ja vahelt saadu läks muidugi omakorda raha teenima.

#3682056:

Oot’ nüüd, vabandust algse teema segamise pärast, aga hetkel käib ju jutt finantsvabadusest, passiivsest tulust. See tähendab minu arusaamise järgi seda, et elad dividendidest, intressidest jne ja see tähendab, et sulle peaks kontole laekuma aastas vähemalt mituteist tuhat eurot. Sina räägid aina uuesti raha sissekütmisest ja see on teine asi. See, kui inimese portfell on väärt mingi konkreetse summa, ei tähenda finantsvabadust. Finantsvabadus on see, kui ei pea palgatööd tegema ja selles julgen ma küll kahelda, kas 10 aastat õpetaja palgast on võimalik mitmesajatuhandene portfell koguda.

Muidugi on võimalik, kuigi õnne peab ka olema. Kujuta ette, et ta pani näiteks 2012. aastast igal kuul 100 eurot kõrvale ja ostis Teslat. 2020 müüs maha ja ostis saadud paarisajatuhande eest näiteks Lumenit või Exxonit või mingit muud ligi 10% dividendiga aktsiat. Kui tal oli taipu ka sama aja madalaid kinnisvarahindu ära kasutada ja laenuga pisike korter rendiks osta, siis jookseks tal ka väike üürisumma kõrvale. Ühisrahastusest veel kolmas sissetulekuallikas ka, täitsa tehtav tundub.  See ei ole nii võimatu, mul endal mitu sõpra, kes umbes samal ajal alustasid ja praegu rantjeena elavad. Eriti hästi läks neil, kes julgesid krüptot osta.

#3682056:

#3682030:

#3681950:

#3681919:

#3681910:

No täpselt. Aga inimene ju räägib, et alustas 10 aastat tagasi õpetaja palgast.

Kristi investeeringud on jaotunud kinnisvarasse, aktsiatesse ja ühisrahastusse. Mingist hetkest hakkab raha raha tegema.

Õpetaja palgast kinnisvarasid?

See on see koht, et kas on väga hinnatud eraõpetaja, sai päranduse, lotovõidu või rikas mees.

Sest tavaõpetaja palgast nt 100 eurot kuus invesyeerides ostab natuke aktsiad, aga mitte kinnisvarasid.

Ok, tänapäeval võib õpetaja isegi 3-400 kuus investeerida, aga mitte 10 a tagasi.

Ja isegi 4000 aastas investeerides ei too tootlust tagasi, et “elan vabalt”.

See on see koht, kus ütlen, et sinu jaoks on see teema ja maailm ilmselt väga võõrad.

Selle 100 + euroga kasvatad aastaid oma portfelli, lisaks investeerid ka kõik tulud. Üks hetk märkad, et igakuine investeeritav summa on juba palju suurem. Jõuad sinna, et ostad esimese koretri üürimiseks – edaspidi läheb ka üüriraha investeerimisele ja nii ta aastatega kasvab. Eriti kiirelt siis, kui teed õigel ajal õigeid otsuseid, nt ostsid eelmine aasta Teslat ca 80, või märtsis isegi alla selle, praegu saaksid 800+ müüa. Või Eesti kontekstis nt omasid 100 HE aktsiat ostuhinnaga hinnaga 3.50 aga said maha müüa 10 euroga 🙂 Ja vahelt saadu läks muidugi omakorda raha teenima.

Oot’ nüüd, vabandust algse teema segamise pärast, aga hetkel käib ju jutt finantsvabadusest, passiivsest tulust. See tähendab minu arusaamise järgi seda, et elad dividendidest, intressidest jne ja see tähendab, et sulle peaks kontole laekuma aastas vähemalt mituteist tuhat eurot. Sina räägid aina uuesti raha sissekütmisest ja see on teine asi. See, kui inimese portfell on väärt mingi konkreetse summa, ei tähenda finantsvabadust. Finantsvabadus on see, kui ei pea palgatööd tegema ja selles julgen ma küll kahelda, kas 10 aastat õpetaja palgast on võimalik mitmesajatuhandene portfell koguda.

Sina räägid kogumisest. Ta ei olegi 10 aastaga  õpetaja palga kõrvalt mitusada tuhat säästnud, see ei olekski reaalne, vaid on oma säästud investeerinud, investeeringutest tuleva tulu uuesti investeerinud, ostnud laenude eest kortereid (neil on 3 peale ettevõte, millel on 5 korterit ja blogi järgi plaanis selle aasta lõpuks omada 10 korterit), mis teenivad üüritulu, võimalik, et ka muid investeeringuid laenude toel teinud (seda nimetatakse võimenduseks). Ta väljastab ka ise laene ettevõtetele jne. Kuna tal hakkas investeerimisega hästi minema, siis ta hakkas tegema koolitusi, pakkuma nõustamisteenust jms ja sellest tuleva tulu investeerib samuti. Tal ongi mitmesajatuhandene portfell selle kõige tulemusel, täpset summat ta pole välja toonud. Aga see kõik ei muuda seda, et ta alustas oma teekonda õpetaja 640 eurost palka saades.

Ta kirjutab sellest kõigest oma blogis, mine loe ise. Eks teisi selliseid ei veel, näiteks rahakratt, kes oma 2020 kokkuvõttes toob välja, et tema passiivne sissetulek eelmine aasta oli üle 25 tuhande. Ta alustas investeerimisega 5a tagasi umbes keskmise palga pealt.

#3682134:

#3682056:

#3682030:

#3681950:

#3681919:

#3681910:

No täpselt. Aga inimene ju räägib, et alustas 10 aastat tagasi õpetaja palgast.

Kristi investeeringud on jaotunud kinnisvarasse, aktsiatesse ja ühisrahastusse. Mingist hetkest hakkab raha raha tegema.

Õpetaja palgast kinnisvarasid?

See on see koht, et kas on väga hinnatud eraõpetaja, sai päranduse, lotovõidu või rikas mees.

Sest tavaõpetaja palgast nt 100 eurot kuus invesyeerides ostab natuke aktsiad, aga mitte kinnisvarasid.

Ok, tänapäeval võib õpetaja isegi 3-400 kuus investeerida, aga mitte 10 a tagasi.

Ja isegi 4000 aastas investeerides ei too tootlust tagasi, et “elan vabalt”.

See on see koht, kus ütlen, et sinu jaoks on see teema ja maailm ilmselt väga võõrad.

Selle 100 + euroga kasvatad aastaid oma portfelli, lisaks investeerid ka kõik tulud. Üks hetk märkad, et igakuine investeeritav summa on juba palju suurem. Jõuad sinna, et ostad esimese koretri üürimiseks – edaspidi läheb ka üüriraha investeerimisele ja nii ta aastatega kasvab. Eriti kiirelt siis, kui teed õigel ajal õigeid otsuseid, nt ostsid eelmine aasta Teslat ca 80, või märtsis isegi alla selle, praegu saaksid 800+ müüa. Või Eesti kontekstis nt omasid 100 HE aktsiat ostuhinnaga hinnaga 3.50 aga said maha müüa 10 euroga 🙂 Ja vahelt saadu läks muidugi omakorda raha teenima.

Oot’ nüüd, vabandust algse teema segamise pärast, aga hetkel käib ju jutt finantsvabadusest, passiivsest tulust. See tähendab minu arusaamise järgi seda, et elad dividendidest, intressidest jne ja see tähendab, et sulle peaks kontole laekuma aastas vähemalt mituteist tuhat eurot. Sina räägid aina uuesti raha sissekütmisest ja see on teine asi. See, kui inimese portfell on väärt mingi konkreetse summa, ei tähenda finantsvabadust. Finantsvabadus on see, kui ei pea palgatööd tegema ja selles julgen ma küll kahelda, kas 10 aastat õpetaja palgast on võimalik mitmesajatuhandene portfell koguda.

Sina räägid kogumisest. Ta ei olegi 10 aastaga õpetaja palga kõrvalt mitusada tuhat säästnud, see ei olekski reaalne, vaid on oma säästud investeerinud, investeeringutest tuleva tulu uuesti investeerinud, ostnud laenude eest kortereid (neil on 3 peale ettevõte, millel on 5 korterit ja blogi järgi plaanis selle aasta lõpuks omada 10 korterit), mis teenivad üüritulu, võimalik, et ka muid investeeringuid laenude toel teinud (seda nimetatakse võimenduseks). Ta väljastab ka ise laene ettevõtetele jne. Kuna tal hakkas investeerimisega hästi minema, siis ta hakkas tegema koolitusi, pakkuma nõustamisteenust jms ja sellest tuleva tulu investeerib samuti. Tal ongi mitmesajatuhandene portfell selle kõige tulemusel, täpset summat ta pole välja toonud. Aga see kõik ei muuda seda, et ta alustas oma teekonda õpetaja 640 eurost palka saades.

Ta kirjutab sellest kõigest oma blogis, mine loe ise. Eks teisi selliseid ei veel, näiteks rahakratt, kes oma 2020 kokkuvõttes toob välja, et tema passiivne sissetulek eelmine aasta oli üle 25 tuhande. Ta alustas investeerimisega 5a tagasi umbes keskmise palga pealt.

Imeline.

Ja samas on tal VEEL ROHKEM LAENE.

See ei ole investeerimise imelugu, vaid tavaline äripraktika. Kolme peale 5 üürikat? See on kõva 2-300 eurot.

Ülejäänu ongi see “makse mulle raha ja ma räägin, kui kõva raha ma laenudest ostetud korteritega teenin…”

Nagu näha, on siin mitmeid inimesi, kelle jaoks on investeerimine võõras asi ja pole ka huvi end kurssi viia. Siis tõesti ei olegi investeerimine teile, aga samas pole ka mõtet sellel teemal vaidlema hakata.

KÜLMETUSVIIRUSTE HOOAEG ON KÄES: köhaliikide tundmine aitab leida õige ravi

Mida peaksite teadma päikesevalgusest ja -kaitsest

#3682138:

#3682030:

#3681950:

#3681919:

#3681910:

No täpselt. Aga inimene ju räägib, et alustas 10 aastat tagasi õpetaja palgast.

Kristi investeeringud on jaotunud kinnisvarasse, aktsiatesse ja ühisrahastusse. Mingist hetkest hakkab raha raha tegema.

Õpetaja palgast kinnisvarasid?

See on see koht, et kas on väga hinnatud eraõpetaja, sai päranduse, lotovõidu või rikas mees.

Sest tavaõpetaja palgast nt 100 eurot kuus invesyeerides ostab natuke aktsiad, aga mitte kinnisvarasid.

Ok, tänapäeval võib õpetaja isegi 3-400 kuus investeerida, aga mitte 10 a tagasi.

Ja isegi 4000 aastas investeerides ei too tootlust tagasi, et “elan vabalt”.

See on see koht, kus ütlen, et sinu jaoks on see teema ja maailm ilmselt väga võõrad.

Selle 100 + euroga kasvatad aastaid oma portfelli, lisaks investeerid ka kõik tulud. Üks hetk märkad, et igakuine investeeritav summa on juba palju suurem. Jõuad sinna, et ostad esimese koretri üürimiseks – edaspidi läheb ka üüriraha investeerimisele ja nii ta aastatega kasvab. Eriti kiirelt siis, kui teed õigel ajal õigeid otsuseid, nt ostsid eelmine aasta Teslat ca 80, või märtsis isegi alla selle, praegu saaksid 800+ müüa. Või Eesti kontekstis nt omasid 100 HE aktsiat ostuhinnaga hinnaga 3.50 aga said maha müüa 10 euroga 🙂 Ja vahelt saadu läks muidugi omakorda raha teenima.

Mida sa ise sogad, me räägime vabalt äraelamisest, mitte niisama rahakeerutamusest.

Et pani 100 eurot ühisrahastusse ja elab sealt saasava 7-11% intressi miinus tulumaks…

Mida sa ise sogad 😃 et kui räägime finantsvabadusest, siis ei tohi isegi aktsiaid odavalt osta ja kallilt müüa, sest muidu keerutad lihtsalt raha?

No pole mõtet kommenteerida, kui asjast midagi ei jaga

#3682197:

MIs selle finantsvabaduse mõte on kui selle saavutamiseks ja hoidmiseks peab 24/7/365 tööd rabama. Ok, kui aktsia-, laenu-ja kinnisvaraturgude pidev uurimine on lemmiktegevus, aga kui ei ole?

Siis on see ju veel hullem kui oma õpitud erialal 8 tundi päevas töötamine.

Kuskohast sa seda võtad veel, et see 24/7/365 kestev töö on?

#3682210:

#3682197:

MIs selle finantsvabaduse mõte on kui selle saavutamiseks ja hoidmiseks peab 24/7/365 tööd rabama. Ok, kui aktsia-, laenu-ja kinnisvaraturgude pidev uurimine on lemmiktegevus, aga kui ei ole?

Siis on see ju veel hullem kui oma õpitud erialal 8 tundi päevas töötamine.

No täpselt. Kas tõesti ei saa inimesed aru “passiivtulust rantjeeelu elamisest” või kõvast rabamisest ja vedamisest, et pappi teenida.

Teha Oü, et osta mõned korterid laenurahaga ja kutsuda seda investeerimiseks…mul on maja täis neid incesteeringugurusid. Ise peavad end väikeärimeheks, kes oma autod kah “firma nimel” ostavad.

Vara on ikka oü oma, mittw nende oma…

Aga OÜ on nende oma ju?

Mida sa siis kutsud investeerimiseks?

Ärilaen 50 000 5 aastaks:

kuumakse 966,64,

50 000+7 998,40=57 998,40

Sellise vana/väikse üüriks ehk 200/kuu saab küsida

57 998,40/200=289,992 kuud=24,166 aastat

Kas tegin kuskil vea või ongi nii hale see geniaalne idee?

Kas 24 aasta pärast see majagi enam püsti on, et kasumit teenima saaks hakata?

https://www.swedbank.ee/private/home/more/calculator/calc/businessloan

Teenitud 200/kuu suunad järgmise samalaadse ostmiseks? Aktsiad ju veel kahtlasemad, võid kõigest ilma jääda.

#3682263:

Hetkel sul pole mitte ühtegi piirangut ja sa teed kõige si*ema valiku.

Jutuks hea, aga kirjuta täpsemalt oma variant. Purustasin sinu unistuse?

#3682191:

Palun valgusta teisi inimesi ka, mis asi on investeerimine selle klassikalises mõttes.

Noh, ma julgen väita, et see ei ole “teen oü, ostan laenuga korteri ja rendin välja”.

#3682246:

Ärilaen 50 000 5 aastaks:

kuumakse 966,64,

50 000+7 998,40=57 998,40

Sellise vana/väikse üüriks ehk 200/kuu saab küsida

57 998,40/200=289,992 kuud=24,166 aastat

Kas tegin kuskil vea või ongi nii hale see geniaalne idee?

Kas 24 aasta pärast see majagi enam püsti on, et kasumit teenima saaks hakata?

https://www.swedbank.ee/private/home/more/calculator/calc/businessloan

Teenitud 200/kuu suunad järgmise samalaadse ostmiseks? Aktsiad ju veel kahtlasemad, võid kõigest ilma jääda.

Sa teed vea sellega, et see üürisumma ei pea katma laenu põhiosa, vaid ainult intressikulu. Ehk siis sa pead tegema tehte 7999.4/200=40 kuud. Selle 50 tuhat saad sa tagasi korteri müügist, vara hinda ei peagi üürimakse ära katma. Pikas perspektiivis korterite hinnad pigem tõusevad, seega sa teenid ilmselt ka vara müügist.

Miks on vaja oma rumalust selliste hüüatustega demonstreerida?

#3682610:

Millest ma seda põhiosa siis maksan, üür peab ju mulle finantsvabaduse andma? Kuidas ma korteri ära müüa saan, siis olen ju igasugusest fin. vabadusest ilma. Hinnad ei pruugi üldsegi alati tõusta. Kas 2007-2009 juba ununenud?

Tagasimaksega veebruar 2024 tuleb 50 000 intress lausa 9 500, aprillis 2024 intress 10 000

https://www.swedbank.ee/private/home/more/calculator/calc/businessloan

Mis selle tehingu mõte oleks, saan aastaid intressi maksta, üürnikega jamada, remonti teha ja lõpuks tühjad pihud.

Selle konkreetse näite, et ärilaen 50 tuhat viieks aastaks ja korteriüür 200 eurot tõid sa ise. Sa küsisid, kas sa teed oma kasumiarvutustes kuskil vea ja ma näitasin sulle, kuskohas sa vea teed, sest kinnisvara tootlikkuse arvestusse lähevad ainult intressikulud. Mina pole kuskil väitnud, et ühe 50-tuhandelise korteriga finantsvabaks saab.

#3682686:

Miks sa oma arvestust ei julge avaldada, sellist mis selle õndsa vabaduse annaks ja seda ikka enne 100. sünnipäeva?

Ei saa küsimusest aru

#3682693:

Loomulikult on see investeerimine. Investeerimine on rahaliste vahendite paigutamine selleks, et tulevikus saada tulu. Kas teha seda eraisikuna või OÜ alt, on tehniline nüanss.

Ma peaksin tõsiselt võetavaks investeeringuks siiski näiteks kinnisvara puhul arendusse investeerimist, miks mitte ka väikese korterite arvuga maja ostmist/renoveerimist perspektiivikasse piirkonda, aga mitte ühe korteri ostmist.

Aga las ta olla, ma hakkan aru saama, kust on pärit see ihalus osta kortereid üürimiseks investeerimise nime all. Teemades, kus lubatakse vabalt unistada 10 miljonilise lotovõiduga, on ka alati punt investoreid üürikortereid ostmas.