Teema: Miks ei ole investeerima hakanud?

#3682698:

#3682693:

Loomulikult on see investeerimine. Investeerimine on rahaliste vahendite paigutamine selleks, et tulevikus saada tulu. Kas teha seda eraisikuna või OÜ alt, on tehniline nüanss.

Ma peaksin tõsiselt võetavaks investeeringuks siiski näiteks kinnisvara puhul arendusse investeerimist, miks mitte ka väikese korterite arvuga maja ostmist/renoveerimist perspektiivikasse piirkonda, aga mitte ühe korteri ostmist.

Aga las ta olla, ma hakkan aru saama, kust on pärit see ihalus osta kortereid üürimiseks investeerimise nime all. Teemades, kus lubatakse vabalt unistada 10 miljonilise lotovõiduga, on ka alati punt investoreid üürikortereid ostmas.

Ma arvan, et Äripäev ei nimeta Aasta investoriks kedagi, kes pole tõsiselt võetav investor.

Üldiselt investeerimist alustataksegi väikeste summadega ning seda kogu aeg kasvatades.

Algul 1 korter, siis juba teine ja nii edasi.

Aga kui kohe endale seada mingid arusaamatud piirangus siis polegi võimalik midagi investeerida ja tulu kasvatada.

Et kui tervet majatäit kortereid ei jõua osta siis ühte korterit pole mõtet osta või kui ühe korteri ostuga ei saavuta kohe finants vabadust, siis pole mõtet sellega tegeleda. See on täiesti arusaamatu mõttekäik.

Mina alustasin ka paari aktsia ostuga, ning algul ostsin ühe väikese kapitaalremonti vajava korteri, mõne krüpto. Iga aastaga natukene rohkem. Hetkel liitsin kokku, et 10 kuuga ma suutsin oma vara kasvatada 20% ning minu investeerimis teadmised on pigem algus järgus.

#3682703:

Ma arvan, et Äripäev ei nimeta Aasta investoriks kedagi, kes pole tõsiselt võetav investor.

Seda teate, et Krediidiinfos avaldatava Eduka firma tiitli eest küsitakse raha? https://digital.creditinfo.ee/edukas-eesti-ettevote-2020-tellikohe/

Ma ise lükkasin samuti investeerimisega tegelemist muudkui edasi – üks uus ja keeruline teema, millega ei viitsinud kuidagi tegelema hakata. Kuid lõpuks olid säästud niivõrd suureks kasvanud, et tundus rumalus lasta rahal niisama seista, seega hakkasin vaikselt tegelema, alustades nendes valdkondades, millest paremini aru sain. Nüüd kahetsen, et niivõrd hilja alustasin. Hetkel toob investeeringu tuumikus olev 50k aastas ca 5000 passiivset tulu (läheb ettevõtte alt reinvesteerimisele), lisaks mõned väiksemad teemad.

Minu esimene krüpto kogemus polnud kõige innustavam. 2017. aasta lõpus ma ostsin 500€ eest bitcoine. Ajastus oli nii halb, et järgmine päev hakkas selle väärtus langema ning praktiliselt kolm aastat langes. Halvimal päeval oli minu 500€ eest ostetud bitcoinide väärtus 100€. Aga ma tegin õige otsuse, ma ei puutunud seda vaid lasin seista, kuni langus pöördus jälle tõusule, tänaseks on minu investeeringu väärtus 1400€. Nüüd ma kahetsen, et ma bitcoine siis juurde ei ostnud, kui minu investeeringu väärtus oli seal 100€ juures

#3682800:

Nüüd ma kahetsen, et ma bitcoine siis juurde ei ostnud, kui minu investeeringu väärtus oli seal 100€ juures[/quote

#3682800:

Nüüd ma kahetsen, et ma bitcoine siis juurde ei ostnud, kui minu investeeringu väärtus oli seal 100€ juures

Kui sama olukord uuesti saabub, kas julgeksid osta juurde?

#3682806:

#3682800:

Nüüd ma kahetsen, et ma bitcoine siis juurde ei ostnud, kui minu investeeringu väärtus oli seal 100€ juures[/quote

#3682800:

Nüüd ma kahetsen, et ma bitcoine siis juurde ei ostnud, kui minu investeeringu väärtus oli seal 100€ juures

Kui sama olukord uuesti saabub, kas julgeksid osta juurde?

Jah, kindlasti!

Kuigi kõikidele erinevatele coinidele, ei maksa kohe suure hurraaga peale lennata. Nende väärtused kõiguvad kohati väga arusaamatult.

Sest pole piisavalt vaba raha veel üle hakanud jääma. Investeerimiseks peab sissetulekust stabiilselt midagi üle jääma, mida pole kahju kaotada või aastateks nö ära anda. Lisaks olema baasvajadused nagu peavari ja muu kaetud.

Küll aga tegin endale kolmanda samba ja kavatsen kodulaenuga korteri osta. Kogun hetkel veel selle sissemakset. Peale neid samme hakkan investeerimise kohta uurima.

#3680121:

Minu arust on parim näide Kristi Saare, kes hakkas õpetajapalgaga investeerima ning on nüüd finantsvaba

vabandust, kui keegi seda juba küsis (ja keegi juba vastas), ma alles alustasin lugemist ega ole lõpuni jõudnud. kas KS investeerib ainult eestis või mujal ka? lugesin just täna äripäevast, et tema portfell tln börsil on 28000€ – sellega ei saa ju kuidagi olla finantsvabadust saavutanud? ma olen tema kommentaare aegajalt raadios kuulnud ja mul on jäänud mulje, et ta ei pea enam palgatööl käima. ka minu jaoks tähendab mõiste finantsvabadus seda. 28000€ pealt ei ole ju tootlikkus selline, et saaks ilma töötamata elada? eriti kui sul on ülalpeetavad.

#3688481:

Kõige lihtlabasem arvutus näitab, et investeeringute all peaks olema 240 000 eurot 10% tulususega aastas ning siis kukuks 2000 eurot iga kuu.

Unustad inflatsiooni. Kui selle 240 000 pealt saaksid intresse, siis jah, saaksid kuus 2000 (mõistagi TM läheb maha), aga põhiosa ostujõud väheneb inflatsiooni tõttu. Seega peaksid aastas mõne protsendi tulust põhiosa suurendamiseks kasutama.

Parem oleks asi siis, kui tegemist oleks dividendiaktsiate või kinnisvaraga – siis tõuseks põhiosa väärtus ka ise ajas, lisaks regulaarselt laekuvale tulule.

#3688708:

#3688481:

Mulle sobiks, kui saaksin passiivset sissetulekut umbes 2000 eurot kuus, siis võiksin jalad seinale visata.

Kõige lihtlabasem arvutus näitab, et investeeringute all peaks olema 240 000 eurot 10% tulususega aastas ning siis kukuks 2000 eurot iga kuu.

Võib olla ma eksisin arvutusega ning seepärast ei kuulu ma õigusega investeerijate hulka.

Kõik on õige, aga sind takistab sinu eeldus. Et kui sa täna alustad investeeringut siis juba homme võid nautida finantsvabadust.

Enamus siiski saavutada oma eesmärgi aastate pikkuse tööga. Iga kuu investeerivad natuke, kuni lõpuks saavutataksegi finantsvabadus.

Aga oluline on alustada.

Loomulikult iga asjaga on kõige tähtsam esimene samm ja alustamine. Nii on see kaalust allavotmisega, suitsetamise mahajätmisega, keele õppimisega, investeerimisega.
Lihtsalt ma tahtsin oma postitusega öelda, et on vaja päris suurt summat raha, et see hakkaks sulle midagi sisse tooma. Enamjaolt inimesed ägisevad kodulaenuga. Kui nüüd suuta siis 100 eurot kuus investeeringuks kõrvale panna … läheb ikka päris tukk aega, et 240000 kokku saada (isegi kui kogu aeg kõrvalepandud raha kasvaks 10%).

Isiklikult arvan, et finantsvabadust nii kiiresti ja kergelt ei saavuta, kui need investeerimisgurud ennustavad. Noh ega nad tegelikult ennustagi. Niipalju kui ma olen netist uurinud, siis lisaks palgatööle tehakse lisatööd juurde (tõlketööd, goworkabit, konverentsidel esinemised, raamatute kirjutamine ning nende meiesugustele müümine jne jne) ning siis see lisaraha investeeritakse. Ühesõnaga tuleb palju tööd teha ja mitte palju kulutada. See ongi kogu investeerimistarkus. Et õigesti investeerida peab asjaga end kursis hoidma ning ega seda 10% tasuvust kergelt kätte saa. Nagu reegel ütleb – kõik mis investeerid ole valmis ka kaotama.

Minu meelest inimene peab tegelema sellega, mis talle meeldib ja sobib. Tuleb teha seda tööd, millest sa rõõmu tunned. Need inimesed, kes on sinnamaani jõudnud on juba väga hea investeeringu teinud.

Praegune investeerimise promomine kõlab pisut püramiidskeemi moodi. Loomulikult soovitus vähem mõttetult kulutada ning raha veidike kõrvale panna on teretulnud soovitused.

Et tavapalgaga jõuda 240 000 eurose varaportfellini, tuleb kasutada võimendust. Et osata kasutada võimendust, tuleb enne alustada tavalisest investeerimisest. Sinnajõudmine käib sammhaaval (väga pisikeste sammude haaval) ja mitmeaastase tööga oma teadmiste ja oskuste järjepideva arendamisega. Alguses tundub kõigile, et isegi paari aktsia ost on riskantne ja selle tegemine võtab seest veidi õõnsaks isegi. Aga kui seda teha järjepidevalt aastaid, siis hakkab inimene end selles maailmas mugavamalt tundma ja niimoodi vaikselt jõutaksegi võimenduse kasutamiseni ja muude “edasijõudnute” võimalusteni. Ei ole nii, et mingid rikkad on sündinud nende teadmiste ja julgusega selliseid asju teha. Kõik algab ikka niiöelda 1 eurost (okei, 10-1000 eurot). Kristi Saare ja Rahakratt on head näited just sellest teekonnast.

Panen u. €2000 $ADA alla istuma, umbkaudu $1.30 tükk. Võib-olla paneb juurdegi, kui hind alla peaks korraks kukkuma. Aasta lõpuks saab teada, kas kasum olematu, 20 000 või 200 000…

Selliseid võimalusi, nagu need viimastel aastatel olnud on, ei kujuta küll edaspidi niimoodi lihtsalt tulema.

Pea kõik krüptovaluutad on jõhkralt tõusuteel olnud. Kohe tõsiselt palju õnne neile, kes ka nendesse midagigi investeerinud on. Istuvad mõnusalt suure või vähem suurema rahahunniku otsas praegu.

Et siis äkki saab osta selle kuradi korteri…

#3682739:

Üldiselt investeerimist alustataksegi väikeste summadega ning seda kogu aeg kasvatades.

Algul 1 korter, siis juba teine ja nii edasi.

Aga kui kohe endale seada mingid arusaamatud piirangus siis polegi võimalik midagi investeerida ja tulu kasvatada.

Et kui tervet majatäit kortereid ei jõua osta siis ühte korterit pole mõtet osta või kui ühe korteri ostuga ei saavuta kohe finants vabadust, siis pole mõtet sellega tegeleda. See on täiesti arusaamatu mõttekäik.

Mina alustasin ka paari aktsia ostuga, ning algul ostsin ühe väikese kapitaalremonti vajava korteri, mõne krüpto. Iga aastaga natukene rohkem. Hetkel liitsin kokku, et 10 kuuga ma suutsin oma vara kasvatada 20% ning minu investeerimis teadmised on pigem algus järgus.

oh pardifilee, mida kõike sa ka ei tee.

aga su jutt lonkab, sest muidugi kortereid ostes ja neid müües saab teenida vahelt, aga selleks ajaks on ka korterite hinnad tõusnud ja see vahe läheb uue korteri ostusummasse ja rohkem juurde ei saa kui varem. kui sa ostad ja müüd kortereid investeerimise mõttes, siis maksad tulumaksu ja see sööb kasumit. mingi OÜ alt seda teha on veel keerulisem. nojah, aktsiaid eestis osta on mõttetu, sest jälle, maksad tulumaksu kui rahaks teed. krüptorahad ka veel… müüd kusagil ihas kantud pesu ka nagunii? ka investeerimine