Teema: Miks ei ole investeerima hakanud?

finantsvabadusest poole moodustab siiski oma kulude kontroll. kõik te, kes te arvate et alla 1500 kuus sugugi välja ei vea – good luck with that. minu kogemus näitab, et ongi inimtüüp, kellele ühestki summast kunagi ei piisa. kui sissetulek kasvab, tuleb sinna kohe mingi uus kohustus kõrvale panna tasakaaluks. ja nii ta läheb, et ühel hetkel ei piisa ka 2500st enam jne.

ja siis on inimesed, kes unistavad ianult sellest päevast, kui enam MITTE MIDAGI tegema ei pea, ainult tarbiks ja logeleks ja see ongi nende finantsvabaduse ainus motivaator. kui esimene tüüpidest neist veel võib ennast üles töötada ja vähemalt heal tasemel elada, küll palgapäevast palgapäevani, siis see teine tüüp ei peagi muretsema, et mis ta siis teeb, kui jõukuse saavutab, sest seda ei ole juhtumas nendega.

finantsvaba võib olla ka inimene, kelle sissetulek on 500 eurot kuus.  kui pole enam laene ja liisinguid, siis kommunaalid ja toit ei võta eriti palju. eriti, et mina ei tea ühtegi finantsvaba inimest, kes tegelikult ei saaks töist tulu, vabadus ongi paberil, sest tegelikult pole vajadust investeeringutest tulevat raha tarbida. kui keegi ennast ikka ise on niimoodi üles töötand, siis ta ei lõpeta päeva pealt tegutsemist. teatud hetkest hakkab ta rohkem valima töid ja partnereid, rohkem annetama. aga kes ikkagi piisavalt tegija on, sellele tiksub tema tegevusest raha ja jääb tiksuma, kuni ta vähegi viitsib.

#3690155:

Miks seda finantsvabadust nii meeleheitlikult püüdlema peaks? Sügavas pensionieas hakkan alles kulutama/elama või? Maailma rikkamadki ei vedele ju kuskil tegevusetult. Sellisest vabadusest unistajal on vist hirmus vastumeelsus oma töö/elukutse vastu. Miks raha kuskil teise valduses peab seisma ja siis loodan/naudin kübekeste pudenemist.

Miks seda püüdlema peaks? Võibolla sellepärast, et end kindlustada igasuguste elujuhtumite vastu. Juhuks, kui sind ootamatult koondatakse või kui tekivad lahkhelid ülemusega või oma suurkliendiga. Juhuks, kui sa kaotad töövõime või kui sinul või su lapsel avastatakse haruldane haigus, mida saab ravida ainult välismaal hiigelsummade eest. Ei sooviks siis eriti Jõulutunnelisse või Kodutundesse kerjama minna, kui endal on terve elu käed otsas ja mõistus peas olnud.

Kuidas on seotud tegevusetus ja finantsvabadus? Suurema varaportfelli haldamine on kahtlemata suurem töö kui üheksast viieni istumine.

Alles sügavas pensionieas hakata seda kulutama? Kui on väga hilja peale jäädud, siis võib tõesti nii juhtuda, et viljad tulevad alles pensionieas kätte. Osad inimesed on siis tulevikus rahul riikliku pensioniga, ja osad inimesed teevad midagi lisaks, et pensionil siiski niiöelda vorsti ka leivale saaks. Kui tervis lubab, siis tahab aktiivset elu elada iga 70+ aastane, üritustel ja reisidel käia, korralikud riided selga saada, lapsi ja lapselapsi toetada.

Rohkem tuli takus tundub selle asjaga olevat nendel, kellel pole lootust kuskilt pärandust saada ja kes on harjunud elus ainult iseendale lootma. Kellel on elu lihtsamalt kulgenud ja vanemad varanduse juba kätte ulatanud, need vist ei saagi aru, miks teised niiöelda kuskile püüdlevad siis.

#3690328:

#3689949:

#3689849:

#3682739:

Üldiselt investeerimist alustataksegi väikeste summadega ning seda kogu aeg kasvatades.

Algul 1 korter, siis juba teine ja nii edasi.

Aga kui kohe endale seada mingid arusaamatud piirangus siis polegi võimalik midagi investeerida ja tulu kasvatada.

Et kui tervet majatäit kortereid ei jõua osta siis ühte korterit pole mõtet osta või kui ühe korteri ostuga ei saavuta kohe finants vabadust, siis pole mõtet sellega tegeleda. See on täiesti arusaamatu mõttekäik.

Mina alustasin ka paari aktsia ostuga, ning algul ostsin ühe väikese kapitaalremonti vajava korteri, mõne krüpto. Iga aastaga natukene rohkem. Hetkel liitsin kokku, et 10 kuuga ma suutsin oma vara kasvatada 20% ning minu investeerimis teadmised on pigem algus järgus.

oh pardifilee, mida kõike sa ka ei tee.

aga su jutt lonkab, sest muidugi kortereid ostes ja neid müües saab teenida vahelt, aga selleks ajaks on ka korterite hinnad tõusnud ja see vahe läheb uue korteri ostusummasse ja rohkem juurde ei saa kui varem. kui sa ostad ja müüd kortereid investeerimise mõttes, siis maksad tulumaksu ja see sööb kasumit. mingi OÜ alt seda teha on veel keerulisem. nojah, aktsiaid eestis osta on mõttetu, sest jälle, maksad tulumaksu kui rahaks teed. krüptorahad ka veel… müüd kusagil ihas kantud pesu ka nagunii? ka investeerimine

Hetkel pole minu strateegija korterite müümine ning ma pole müünud ühtegi korterit vaid vastavalt võimalustele ostan neid. Ostmiseks kasutan võimendust.

Ja makse pead kõikjal maksma, see pole probleem.

Ning kui sa krüptodest midagi teaksid, siis see 20% väga väike tulu.

Aga minu ja sinu erinevus on see, et sina näed igas asjas ainult takistusi aga mina näen võimalusi. Ka siin samas teemas on mitu head ideed mida tasub katsetada ning enda teadmistega ja vajadustega kohandada.

mida iganes pardifilee, 5 aastase lapse valetamise tase

ups, näe läkski üks number valesti, krüpto kasvas mul 10 kuuga 151,67% mitte 20%.

Nüüd peaksid kõik faktid õiged olema.

#3690345:

#3690339:

#3690328:

#3689949:

#3689849:

#3682739:

Üldiselt investeerimist alustataksegi väikeste summadega ning seda kogu aeg kasvatades.

Algul 1 korter, siis juba teine ja nii edasi.

Aga kui kohe endale seada mingid arusaamatud piirangus siis polegi võimalik midagi investeerida ja tulu kasvatada.

Et kui tervet majatäit kortereid ei jõua osta siis ühte korterit pole mõtet osta või kui ühe korteri ostuga ei saavuta kohe finants vabadust, siis pole mõtet sellega tegeleda. See on täiesti arusaamatu mõttekäik.

Mina alustasin ka paari aktsia ostuga, ning algul ostsin ühe väikese kapitaalremonti vajava korteri, mõne krüpto. Iga aastaga natukene rohkem. Hetkel liitsin kokku, et 10 kuuga ma suutsin oma vara kasvatada 20% ning minu investeerimis teadmised on pigem algus järgus.

oh pardifilee, mida kõike sa ka ei tee.

aga su jutt lonkab, sest muidugi kortereid ostes ja neid müües saab teenida vahelt, aga selleks ajaks on ka korterite hinnad tõusnud ja see vahe läheb uue korteri ostusummasse ja rohkem juurde ei saa kui varem. kui sa ostad ja müüd kortereid investeerimise mõttes, siis maksad tulumaksu ja see sööb kasumit. mingi OÜ alt seda teha on veel keerulisem. nojah, aktsiaid eestis osta on mõttetu, sest jälle, maksad tulumaksu kui rahaks teed. krüptorahad ka veel… müüd kusagil ihas kantud pesu ka nagunii? ka investeerimine

Hetkel pole minu strateegija korterite müümine ning ma pole müünud ühtegi korterit vaid vastavalt võimalustele ostan neid. Ostmiseks kasutan võimendust.

Ja makse pead kõikjal maksma, see pole probleem.

Ning kui sa krüptodest midagi teaksid, siis see 20% väga väike tulu.

Aga minu ja sinu erinevus on see, et sina näed igas asjas ainult takistusi aga mina näen võimalusi. Ka siin samas teemas on mitu head ideed mida tasub katsetada ning enda teadmistega ja vajadustega kohandada.

mida iganes pardifilee, 5 aastase lapse valetamise tase

ups, näe läkski üks number valesti, krüpto kasvas mul 10 kuuga 151,67% mitte 20%.

Nüüd peaksid kõik faktid õiged olema.

jah, sul on sada krüptot ja ikka passid perekoolis… ei lähe su muinasjuttudega mitte kuidagi kokku

????????????????

Naljakas

Mina rääkisin lihtsalt faktides ja sellest kuidas mina tegutsen. Võib-olla keegi saab mõne idee.

Aga sina panid sellest kokku mingi muinasjuttu.

Ma pole kordagi öelnud, et ma olen jõudnud juba finantsvabaduseni.

Võimendusega korterite ostmine tähendab lihtsas keeles, et need on ostetud laenudega. Ja kuna tegu on laenudega siis tuleb need tagasi maksta ehk siis selle investeerigu viljasid saab maitsta alles tulevikus.

Kui ma ütlesin, et krüpto kasvas 151,67% , siis see on ilus suur number aga ma pole kordagi öelnud palju mul krüptosid on. Kas seda on 10€ või 100€ või 1000€

Aga sinu pime kadedus ajab naerma.

Kui mina vaikselt liigun finantsvabaduse poole siis sina ei tee sinna jõudmiseks midagi.

Nagu näha siis kõik need mõisted on sulle arusaamatud.

#3690422:

#3690178:

Ega kõik ei peagi finantsvabadust püüdlema. Ja see on täiesti normaalne. Meil on vaja ka sinusuguseid kes meile finantsvabadust oma tööga võimaldavad.

Minusugused töötavad iseenda firmas enda heaks, mitte ei paiguta enda raha naabrimehe rahakotti.

Ei mõista mida Sa vaidled või Sa püüad lahtisest uksest sisse murda?

Iseenda firmas enda heaks töötamine on ju ka üks finantsvabaduse osa.

Ise alustasin ka hiljuti just mõnekümne euro kaupa kuus. Kuna praegu rohkem kodus olemist ja raha kulub vähem aga tahaks teinekord midagi ilusat omale lubada, siis lubangi omale tibake siit ja tibake sealt aktsiaid osta või 3.sambasse lisamakseid. Muidu kuluks nagunii ostukeskuses kohvitades või popkorni sisse ajades.

Samuti on tulnud idee, et tasub hakata esimese nö investeeringu korteri ostuks raha koguma. Missugust laenu selleks võimalik võtta on või on sellega seoses muid soovitusi? Olen paika pannud omale kuumakse, mis mind ei häiriks ja samas võimaldaks täiesti asjaliku asja osta (arenguperspektiiviga, mitte kohe udupeend ja uut). Mingi hulk oleks ka sissemakseks olemas, aga ilmselt sellele kodulaenu võtta ei saa?!

Alati on neid, kellel ei ole mitte kuidagi võimalik säästa ega investeerida aga näiteks uue iphonei järelmaks võtta pole probleem selle asemel, et oma vana kauna tiba kauem kasutada ja sellega sadu eurosid säästa. Olen täheldanud ka seda, et need kõige suuremad undajad kuidas neil ei ole võimalik säästa on teinekord just need, kes laenavad ennast esimese asjana umbe ära (eluasemelaen maksimaalne ja lisaks tarbimislaenud) ja siis tuututavad, et midagi lubada ei saa.

#3690904:

Missugust laenu selleks võimalik võtta on või on sellega seoses muid soovitusi? Olen paika pannud omale kuumakse, mis mind ei häiriks ja samas võimaldaks täiesti asjaliku asja osta (arenguperspektiiviga, mitte kohe udupeend ja uut). Mingi hulk oleks ka sissemakseks olemas, aga ilmselt sellele kodulaenu võtta ei saa?!

Kodulaen peaks olema kõige parema intressiga. Ja noh kui sa pangas räägid nii palju kui vajalik ning nii vähe kui võimalik, siis ma usun, et sa saad ka kodulaenu.

Eelmisel aastal hakkasin investeerima, sest mitu asja langesid kokku: raha sain korteri myygist; t66tuks j@in M@rtsis ja hakkasin igasuguseid youtube video’sid vahtima; l6puks oli piisavalt raha, et panna maksimum-$6000 pensionifondi.  Peale pensionifondi t@itmist oli veel raha yle ja esimese aktsia- BABA- ostsin investeerimispanga inimese abiga. Seletas teisel pool toru, et kuhu vajutada. Veel ostsin Aprillis Tesla, FB, Microsoft, Nokia, Zoom, Novavax- yhes6naga palju erinevaid asju, et kui yks firma alla k@ib, siis teised ikka olemas. Tesla hakkas nii kiiresti ylesse minema, et myysin enamuse maha ja ostsin rohkem Teslat. Mingi hetkel laks 1 aktsia 5ks ja siis tuli S&P’sse minek. Seda S&P’sse minekut pidi ikka mitu kuud ootama, aga @ra ta tuli. See, $80k, mis sisse panin l6puks, kasvas $300k yheksa kuuga. Usas see ostmine ja myymine on ikka vaga kergeks tehtud ja vaga odavaks. Pole aru saanudki, et midagi maha laks. Kui mul oleks 100 euri iga kuu sisse panna v6i 1200 aastaks, siis otsiks mingi odavama tasuga firmad ja paneks akstia fondi nagu VTI v6i VOO, ARKK. Neid aktsia fonde  on ikka vaga palju aga ei tea, kas Eestis saab neid vabalt osta. Usas saab umbes $40,000 maksuvabalt v@lja v6tta kui teed alla $40k palka ja see aktsia on sul yle aasta k@es olnud. Vaatan Eestis kinnisvara ja m6ned majad on juba aastaid istunud netis sama hinnaga myygis. Oleks hinda langetanud ja see raha juba aastaid tagasi teenima pannud, siis oleks hetkel k@es ikka palju rohkem raha. Time is money.

Tesla laks kyll paar nadalat tagasi alla nii nagu enamus aktsiaid, aga ega ta kogu aeg ylesse ka ei lahe. Plaanis on osta umbes 20 juurde, vist maksab mingi $13k, ja siis 20 ara myya, kui  l@heb $800-$900. Nii saab vahe v@lja v6tta ilma makse maksmata. See, et ta $890 pealt $620 peale laks, on muidugi kahju, aga kuskil polnud kirjas, et kogu age laheb yllesse. Arvan, et neid koikumisi tule palju j@rgmised 10-20 aastat. Kuna plaan ongi nii kaua hoida, siis mis vahet on, mis hinnaga ta vahepeal on.  Kui koike ei taha kaortada, siis voib ju mingi honna panna, millest allapoole myyb pank ta sul automaatselt ara. Seda nyy kyll ei tohiks olla, et isegi selle raha kaotad, mis sisse panid.

Hetkel Teslat kyllaga ja vaatan teisigi firmasid. Teen samal ajal magistrikraadi ja t66le tagasi ei lainudki. Koigesuure asi, mis hoidis mind investeerimast varem, oli ikka see teadmatud, et 100 taalast t@itsa piisab ja ost-myyk oli mingi ajal $20. See ikka vaga palju raha. Sel ajal kui Netflix oli $7 (laks $550 peale), oli mul mitu tuhat raiskamiseks. Lihtsalt ei teadnud, et $7 aktsia voib minna $550. Oleks seda teadnud, oleks ammu juba igasugust pahna kokku ostnud. See raha sai lihtsalt laristaud, sest ma ka aravasin, et investeerimine on rikastele ja tootlus on mingi 8-10% aastas kui h@sti laheb. Elasime ju ka ule 2 majnaduslangust kus rahvas kaotas raha. Aga see oli hetk kui oli vaja midagi osta -nii aasta 2008. Rikkad, kes cashi olid, ostsid kokku koike ja 10 aastat hiljem oli neil return mingi 1000%  voi rohkemgi. Lasevad majanduse pohja, ostavad aktsiaid kokku ja siis vaatavad kuidas koik ylesse laheb. Ei kardagi seda, et raha kaotan nii palju kui seda, et j@lle magan maha selle tsykli. Nii kaua kui myynud ei ole, siis raha ju kaotanud ka pole. Peaaegu alati on ju tagasi ylesse lainud.

V6tke yskkoik, mis firma, vaadake hinda 5  ja 10 aastat tagasi ja vaadake hinda praegu- enamus oleks teile raha teinud.

#3701539:

Mõnda firmat, mis 10 aastat tagasi oli kõva tegija, pole enam olemaski.

Kui sa suudad oma portfelli osta ainult nende firmade aktsiaid, mis 10 aasta pärast on pankrotis, võid ennast lugeda äärmiselt andetuks investeerijaks.

Magistriõppe raames läbitud finantsjuhtimise kursus Kristjan Liivamägi käe all andis piisavalt teadmisi,et niivõrd lollina mitte investeerimist alustada. Vähemalt mitte aktsiaturul. Liivamägi on mitu aastat jutti kõige hinnatum õppejõud TTÜs ja õigusega. Praktiline jalad maas lähenemine ja mõistlikkus. Ei räägi helesinistest unistustest, mis üks hetk sind isikliku pankrotini viia võivad.

Minu pensionisammas saab olema kinnisvara.

Samuti järgin USA finantsguru Dave Ramsey õpetusi. Tema alustas kinnisvarast,kuid algselt tegi seda suurte laenudega ning ilma normaalse sissemakseta. Lõppes asi isikliku pankrotiga, kuna pangad otsustasid järsku kõik oma laenud korraga sisse nõuda. Nüüd on ta uuesti varanduse taastootnud. Sedakorda hoopis teistel põhimõtetel. Kes soovib,saab neid tasuta netist lugeda.

Ise järgin tema õpetusi juba paar aastat. Ta nimetab oma juhiseid beebisammudeks:

1. Kogu 1000

2. Maksa ära kõik võlad/laenud/järelmaksed

3. Kogu 3-6 kuud meelerahufond, millest suudaksid ära elada, kui sissetulekud järsku kaovad,või millest saaksid kanda ootamatuid kulusid

Edasi ma täpselt järjestust ei mäleta, aga soovitab ära maksta kiirkorras elamuasemelaen ning koguda soovi korral lastele kolledžifondi. Veel kogu pensioniks ning 7. Samm on elad ja annetad.

Ise olen 4-7 sammul. Tahan koguda oma lastele elluastumisfondi, osta lisakinnisvara passiivse sissetuleku tekitamiseks (kodu on juba laenuta),mis teenib ka pensionifondi osa.

Võin öelda, et nii rahuliku meele annab praeguse kriisi valguses kui ei ole laene ja liisinguid. Enda püsikulud on madalad ja meelerahufond tagaks äraelamise pea 4 kuud. Hetkel elamegi vaid ühe palga peal, olen 3. lapsega veel pool aastat kodune. Kuna kulud madalad,suudame kolme lapsega ühe palga peal elades siiski kõrvale ka panna. Lõpetasime ka just remondi,mis sai tehtud jooksvalt, ilma laenudeta.

Finantsvabadus minu jaoks tähendab hoopis muud kui selle teema algataja jaoks. Minu jaoks tähendab see tagasihoidlikku elu, võimalusel ilma laenudeta. Tähendab riskide madalal hoidmist, kohustuste vähesust, tagavara, mis kohe saadaval, ega vähene varemasel väljavõtmisel.

Loeb netoväärtus, ehk vara väärtus- võlad/laenud/liisingud.

#3736638:

Investeerimisoptimistidele: https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/92809773/elust-enesest-kuidas-aktsiatega-kaubeldes-edukalt-ja-roomsal-meelel-rahast-ilma-jaada

Ja mitu börsifirmat on selle ajaga lõpetanud nii, et investorid on kogu oma investeeritud raha kaotanud?

Olen üks finantsvabaduse saavutanu. Iga kuu tuleb investeeringutest ca 10000euri raha, millega võiks elada.

Olen kodus istunud ja uskuge või mitte , aga on tekkinud depressioon. Ei oska nagu nt puhkepäevi enam hinnata.

Mäletan, kui tulin töölt nt reedel-tuttavad kutsusid näd-vahtuseks kuksil grillima. Mäletan seda tunnet reede ootamist ja näd vahetuse ootamist. Nüüd kui võid iga päev grillida pm, siis elu hakkab tuhmuma.

Olen aru saanud, et rikkas olla ei ole üldse nii meeldiv kui vaesed arvavad. Inimene on loodud selleks, et tal kogu aeg ora p-ses oleks.

#3736946:

#3736875:

Magistriõppe raames läbitud finantsjuhtimise kursus Kristjan Liivamägi käe all andis piisavalt teadmisi,et niivõrd lollina mitte investeerimist alustada. Vähemalt mitte aktsiaturul. Liivamägi on mitu aastat jutti kõige hinnatum õppejõud TTÜs ja õigusega. Praktiline jalad maas lähenemine ja mõistlikkus. Ei räägi helesinistest unistustest, mis üks hetk sind isikliku pankrotini viia võivad.

Minu pensionisammas saab olema kinnisvara.

Samuti järgin USA finantsguru Dave Ramsey õpetusi. Tema alustas kinnisvarast,kuid algselt tegi seda suurte laenudega ning ilma normaalse sissemakseta. Lõppes asi isikliku pankrotiga, kuna pangad otsustasid järsku kõik oma laenud korraga sisse nõuda. Nüüd on ta uuesti varanduse taastootnud. Sedakorda hoopis teistel põhimõtetel. Kes soovib,saab neid tasuta netist lugeda.

Ise järgin tema õpetusi juba paar aastat. Ta nimetab oma juhiseid beebisammudeks:

1. Kogu 1000

2. Maksa ära kõik võlad/laenud/järelmaksed

3. Kogu 3-6 kuud meelerahufond, millest suudaksid ära elada, kui sissetulekud järsku kaovad,või millest saaksid kanda ootamatuid kulusid

Edasi ma täpselt järjestust ei mäleta, aga soovitab ära maksta kiirkorras elamuasemelaen ning koguda soovi korral lastele kolledžifondi. Veel kogu pensioniks ning 7. Samm on elad ja annetad.

Ise olen 4-7 sammul. Tahan koguda oma lastele elluastumisfondi, osta lisakinnisvara passiivse sissetuleku tekitamiseks (kodu on juba laenuta),mis teenib ka pensionifondi osa.

Võin öelda, et nii rahuliku meele annab praeguse kriisi valguses kui ei ole laene ja liisinguid. Enda püsikulud on madalad ja meelerahufond tagaks äraelamise pea 4 kuud. Hetkel elamegi vaid ühe palga peal, olen 3. lapsega veel pool aastat kodune. Kuna kulud madalad,suudame kolme lapsega ühe palga peal elades siiski kõrvale ka panna. Lõpetasime ka just remondi,mis sai tehtud jooksvalt, ilma laenudeta.

Finantsvabadus minu jaoks tähendab hoopis muud kui selle teema algataja jaoks. Minu jaoks tähendab see tagasihoidlikku elu, võimalusel ilma laenudeta. Tähendab riskide madalal hoidmist, kohustuste vähesust, tagavara, mis kohe saadaval, ega vähene varemasel väljavõtmisel.

Loeb netoväärtus, ehk vara väärtus- võlad/laenud/liisingud.

See on väga hea sammude juhend, aga autorlus läheb Dave Ramseyle, mitte kellelegi eesti õppejõule

Väga hea, et selle pildina siia panid!

Kui mu postitust korra veel loed, siis ma ütlesingi, et Dave Ramsey USA guru sammud need. K Liivamägi osas ütlesin vaid, et tema tunnis sai selgeks, et minu finantsiline kirja- ja lugemisoskus ei ole piisavalt head, et tegeleda aktsiatega. Ja et tema soovitus on näiteks üüritulu saamise eesmärgil soetada kinnisvara.

Peale seda kui suur hulk inimesi lahkus teisest sambast on pankurid täistuuridel inimesi investeerimisjutuga meelitama hakanud. Praegu treitakse neid (tellitud) artikkleid ikka võimsalt igas uudiste portaalides.