Mind hoiab tagasi see, et tulen rubla ajast. No ma oleks võinud 1 rubla ka investeerida või siis ühe krooni. 1992 aastal oli 300 krooni täiesti normaalne palk, kui nüüd eurodeks ümber arvestada, siis 20 eurose palgaga vist keegi hakkama ei saaks. Jah, hinnad on tõusnud samuti kordades, laenuintressid on vähenenud (kunagi tundus 25% intress ka üsna hea), hoiustele makstavad intressid on samuti vähenenud (praegu ei saa ei saa pangakaardi kuutasu isegi vist aastas kogunenud intressi eest ära maksta, 20a tagasi jäi sellest veel iga kuu üle, säästud olid samas suurusjärgus).
Mis garanteerib, et järgneva 20 aasta jooksul sama drastilisi muutusi ei toimu? Kõik tundub üsna mõttetu keskmist palka teeniva tavainimese jaoks, kes ei oma teadmis aktsiaturgudest ega investeerimisest ja need ei huvita ka niipalju, et teadmisi omandama hakata.
See on klassikaline takistus jah. Praktikas siiski mitte liiga asjakohane, kui natukene reaalse elu numbreid vaadata. Muidugi rubla ajal ilmselgelt sedasi investeerida ei saanud, nii et järgnev on lihtsalt mõtteharjutus. Täna aga investeerimisel selliseid takistusi pole, kui tookord.
Kopeerin ühe kunagise mõttekäigu samal teemal II samba investeeringute kontekstis (numbrid on käesoleva aasta jaanuari seisuga ehk tänaseks oleks tootlus veelgi kõrgem):
Ei tea, kust see jutt jälle liikvele on läinud, aga ei teagi juba mitmes inimene, kes sama asja kordab. See, et meil valuutad on vahetunud või tulevikus vahetuvad, ei mängi mingit erilist rolli.
Sul II sambas ei ole mitte valuutad, vaid aktsiad. Seejuures üle poole sellest on vähemalt indeksites täna ka muus valuutas kui EUR.
Kui sa oleksid ostnud 1607,55 EEK (100€) eest 3. juunil 1996 Tallinna aktsiaindeksit OMXT (tol ajal TALSE), siis oleks sul tänaseks üle 1400 € eest aktsiaid.
Teisisõnu, 1996. aastal oleksid investeerinud umbes pool keskmisest palgast ja täna oleks peale kõiki neid valuutade vahetusi ja palgatõususid sul 100% keskmisest palgast.
Kui oleksid ostnud $100 (1260,44 EEK) eest 1996. aasta juunis S&P 500 indeksit, oleks sul tänaseks ligi 730€ eest aktsiaid. Jällegi isegi peale dollari korralikku nõrgenemist on endiselt keskmise palgaga võrreldes rohkem kui alguses.
Kui ostsid 1. jaanuaril 1990. $100 (99,17 RUB) eest S&P 500 indeksit oleks sul tänaseks ligi 1730 € eest aktsiaid. 1990. aasta palganumbrit ei leidnud (1991. aastal oli see üle 700 RUB). Seega sisse panid umbes 10-15% keskmisest palgast ja tänaseks on üle 100%.
Samas jäi silma näiteks selline võrdlus, et 1991. aastal sai keskmise palga eest osta 21 liitrit viina (pidavat traditsiooniline võrdlusühik olema erinevate võimude vahel). Tänase keskmise palga eest saaks 85 liitrit Russian Standardit. Sarnane suhe on ka teiste toodetega. Rääkimata, et neid tooteid saab reaalselt osta.
Seega mitte ainult ei ole su portfell keskmise palga suhtes läbi kõigi nende valuutade vahetumiste kasvanud, vaid selle keskmise palga eest saab ka kordades rohkem endale lubada.
Üks võrdlus valuutavahetuse ja kõige kõrgema inflatsiooniga perioodi kohta huvi pärast veel. Jaanuaris 1991 $100 (ca 14% keskmisest palgast) S&P500 ost oleks jaanuariks 1993 olnud väärt 1 877.66 EEK ehk umbes 176% keskmisest palgast.
Ehk kogu eelnev jutt lühidalt kokku. Kui meil valuuta välja vahetatakse või tekivad väga kõrge inflatsiooniga perioodid, siis on (vähemalt passiivse aktsiatesse investeeriva indeksfondiga) II samba tootlus tõenäoliselt ulmeliselt kõrge.
Täiendus: Rublaajast pärit näidete numbrid kasutasid ametlikku vahetuskurssi, mida aga üldiselt kasutada ei saanud. Samas ei saanud muidugi ka S&P500 indeksit osta. Seega võiks näitlikustamise mõttes ju eeldada, et inimene, kes suutis S&P500 indeksit osta, suutis ka $100 dollarit sellise kursiga vahetada.
Suurem pilt ja mõtte sisu sellest üldiselt ei muutu. Olenemata tegelikust rubla kursist, oleksid selle perioodi aktsiainvesteeringud tunduvalt edukamalt üle elanud kui rahas istumine või vastavad kindlustustooted, mille kohta näiteid tuuakse. Võidu suurus oleks lihtsalt kehvema kursi korral väiksem.
