Sest ma olen aeg.
Vaesest perest pärit, ennast üles töötanuna ei suuda kohe kuidagi raha käest ära anda. Jah, mul Ii ja III sammas on indeksites ja olen mitmeid aastaid lugenud ja kiibitsenud. Aga ikka ei suuda seda sammu astuda. Ja noh, kahe lapse ja töö kõrvalt suht vähe energiat ka lugeda ja uurida.
Ühisrahastus mulle sisuliselt ei meeldinud + pead ikka täpsemalt laenukontori tausta uurima. Pigem imponeerib Balti börs, aga no jällegi – peaks ju endale selgeks tegema, mida osta.
Ma saan aru, et kooliraha peaks maksma nagunii, aga ma ei suuda. Lihtsalt igal teenitud eurol on nagu veremaitse man või miskit. Lisaks see, et kas siis mingi kasvukonto või pigem ettevõte (OÜ on, kus mõni tuhat arvel, mille ühe tööotsa eest sain), aga siis on raamatupidamine vajalik… ja ise ei mõista seda, aga kui ma näpuotsaga investeerin, siis raamatupidajale maksta tundub ka nagu loll?
Nii ma siin tiksun… 112 000 eurot vaba raha arvetel. Ok, meelerahufondi võib maha võtta, siis jääb selline 80 000 eurot. Võiks ju vaikselt midagi börsil osta.
Et jah, naljakas on see, et tööl ma suudan väga otsustav olla ja teengi vigu või teen otsuseid teadmata, kas kõik tuleb välja. Ei võta isiklikult. Kõik ei tulegi alati välja.
Aga vot raha osas on küll nii, et tahaks, et oleks kõik võimalikult hästi läbi mõeldud, aga mõelda pole aega ja õudne on ka ????
Kui ma kunagi veel investeerimisega alustanud polnud, täitsin internetipangas riskitaluvuse küsimustikku ja selle järgi soovitati tooteid investeerimiseks. Küsimusele “kui palju raha oled valmis kaotama” vastasin null. Mis mõttes kaotama, ma tahaks hakata investeerima, et raha juurde saada, midagi pole ma nõus kaotama! ????
Igatahes selle peale soovitati mul oma raha paigutada tähtajalistesse hoiustesse. Tol ajal olid nende intressid kõrgemad kui praegu, aga kiire arvutus näitas, et paariprotsendilise tootlusega kuigi kaugele ei purjeta.
Märksõna investeerimise juures on hajutamine. Hajutad investeeringud erinevate varaklasside vahel ära ja kõige olulisem on terve portfelli tootlus, mitte ühe konkreetse investeeringuga miinuses olemine. Ma poleks ise seda uskunudki, aga praegu vaatan oma üksikuid miinuses olevaid investeeringuid üsna emotsioonitult, sest terve portfell on mul ilusti 10-20% vahel plussis. Ühtegi investeeringut ma seni miinusega realiseerinud ei ole, võin veel oodata paremaid aegu.
Mina sinu asemel ostaks selle raha eest kasvõi korteri, sest muidu oled varsti samas olukorras kui see, kes oleks oma raha eest saanud 5-toalise südalinnas, aga praegu saaks heal juhul 1-toalise mikrokorteri äärelinnas. Kui tahad aga hakata väärtpaberitesse investeerima ikkagi, siis eralda selle jaoks mingi konkreetne summa alustuseks, näiteks 1000 eurot. See moodustab sinu kogutud rahast alla 1% ja kui oled juhtival kohal, siis kindlasti alla poole su kuupalgast. Võtadki sellise konkreetse summa ja oled valmis seda 100% kaotama. Sellega piiritled ära oma kaotuse suuruse, sest sa pole vaesem, kui sul on 112 tuhande asemel arvel 111 tuhat. Ja kui oled esimesed ostud ära teinud, siis tuleb juba julgus ja huvi edasi toimetada.
