Teema: Miks ei soovi lapsi?

Rasedus ei ole tihti mingi meelakkumine, sünnitus on valus – võib juhtuda, et keha ei ole kunagi enam sama kaunis, imetamine on tihtipeale alguses üsna keeruline, beebi vajab väga palju hoolt – magamata ööd jne, väikelaps vajab tähelepanu ja õpetamist, teismelistega on palju muret ja draamat jnejnejne. Rääkimata rahalisest faktorist ja ajast. Lastevanematena ei ole inimesed kunagi sõltumatud ja iseenda peremehed. Laste peale kulutatud raha saaks investeerida iseendasse ja partneriga veedetud ajasse – reisid, restoranid, üritused jne.

Ma olen ise lapsevanem ja lapsed on olnud minu elu suurim saavutus ning parim otsus. Aga mõistan ka neid, kes neid ohvreid tuua ei soovi.

Kas siis tõesti kõik peavad paljunema?

Hirm, et mees jätab maha/lapsega üksi (ei koli küll välja, aga peidab end lapse eest trenni või sõprade juurde või leiab armukese). Ehk siis see armastus, mis õitseb heal ajal, ei pruugi elada üle seda kriisi, mille toob peresse lapse sünd. Need eelnevate toodud põhjustest osa teevad mind küll kurvaks, kui need on tõesti tõelised põhjused (et ei tee last, sest siis saab rohkem reisida ja investeerida ja jääb aega enda jaoks), aga kui tegu on väga noorte inimestega, siis on need ka ju tegelikult mõistetavad. Samas, kui on hirm saada haige laps (kui me geneetilised haigused välja jätame), siis paraku see tõenäosus minu teada hoopis suureneb, kui kauem oodata. Kui nt üks tahab lapsi, aga teine ei taha, siis pole ju ka ilus mingit last salaja nikerdama hakata sellisesse suhtesse.

Inimesed ongi siia maailma sündinud, et paljuneda. Evolutsioon on selle asja nimi.
Ja see kes ei paljune, on ju kasutu.
Laps ei ole takistuseks, et nautida reisimist, väljas käimist jne

Aga, et asi jääb kartuse taha, et sünnitamine on valus, vot see on bullshit. Paar tundi on valus, aga laps on ikkagi suurim rõõm ja armastus.

Kägu kirjutas:

Inimesed ongi siia maailma sündinud, et paljuneda. Evolutsioon on selle asja nimi.
Ja see kes ei paljune, on ju kasutu.
Laps ei ole takistuseks, et nautida reisimist, väljas käimist jne

Aga, et asi jääb kartuse taha, et sünnitamine on valus, vot see on bullshit. Paar tundi on valus, aga laps on ikkagi suurim rõõm ja armastus.

Absoluutselt vastupidi: kes ei paljune – see on kasulik!
Maailm on ülerahvastatud.
Kas sulle meeldib mõte sellest, kuidas su lapselapsed hukkuvad, sest ressursse ei jätku, mass läheb hulluks, planeeti tabavad katastroofid (üleujutused), sõjad pole vältimatud? Meeldib mõte sellest, kuidas nad kannatavad?

Mõtlev, vastutustundlik inimene ei paljune. Tal ei ole oma järglastest nii ükskõik, kui sellel, kes paljueb siin planeedil veel ja veel, mõistmata, et käsil on viimased 1000 aastat.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Absoluutselt vastupidi: kes ei paljune – see on kasulik!
Maailm on ülerahvastatud.
Kas sulle meeldib mõte sellest, kuidas su lapselapsed hukkuvad, sest ressursse ei jätku, mass läheb hulluks, planeeti tabavad katastroofid (üleujutused), sõjad pole vältimatud? Meeldib mõte sellest, kuidas nad kannatavad?

Mõtlev, vastutustundlik inimene ei paljune. Tal ei ole oma järglastest nii ükskõik, kui sellel, kes paljueb siin planeedil veel ja veel, mõistmata, et käsil on viimased 1000 aastat.

Olen väga selle poolt, et ei pea lapsi saama, kui naine ei taha. Igati normaalne, mõistan täiesti. Aga see argument, mille sa tood ja mille lastetud tihti toovad ei ole Eestis siiski pädev. Maailm on jah ülerahvastatud, aga teatud piirkondades, kus on palju vaesust ja inimestel olematu haridustase. Eestlased, kes sünnitavad, ei pea kohe kindlasti globaalses mõttes ennast süüdi tundma, et jälle üks laps siia väheneva vahvastikuarvuga ja rahva-riigi pindala suhte seisukohalt hõredalt asustatud maale sünnib (ma ei taha sellega öelda, et peaks ka ummisjalu Eestist päästma hakkama massilise sünnitamisega).

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Absoluutselt vastupidi: kes ei paljune – see on kasulik!
Maailm on ülerahvastatud.
Kas sulle meeldib mõte sellest, kuidas su lapselapsed hukkuvad, sest ressursse ei jätku, mass läheb hulluks, planeeti tabavad katastroofid (üleujutused), sõjad pole vältimatud? Meeldib mõte sellest, kuidas nad kannatavad?

Mõtlev, vastutustundlik inimene ei paljune. Tal ei ole oma järglastest nii ükskõik, kui sellel, kes paljueb siin planeedil veel ja veel, mõistmata, et käsil on viimased 1000 aastat.

Olen väga selle poolt, et ei pea lapsi saama, kui naine ei taha. Igati normaalne, mõistan täiesti. Aga see argument, mille sa tood ja mille lastetud tihti toovad ei ole Eestis siiski pädev. Maailm on jah ülerahvastatud, aga teatud piirkondades, kus on palju vaesust ja inimestel olematu haridustase. Eestlased, kes sünnitavad, ei pea kohe kindlasti globaalses mõttes ennast süüdi tundma, et jälle üks laps siia väheneva vahvastikuarvuga ja rahva-riigi pindala suhte seisukohalt hõredalt asustatud maale sünnib (ma ei taha sellega öelda, et peaks ka ummisjalu Eestist päästma hakkama massilise sünnitamisega).

kas sa oma ninast natuke kaugemale ei tahaks vaadata?

Mina võin öelda vaid seda, et pole kunagi tekkinud sellist tunnet, et võiks olla laps. Mul on täidetud kõik “kriteeriumid” lapse saamiseks. Hea kaaslane, hea haridus ja karjäär (mida lapse saamine ei mõjutaks), olemas on tugivõrgustik (vajadusel saaks kasutada ka tasulist teenust). Kuigi reisin palju ja mulle meeldib kohustustevaba elu, ei ole ma kunagi mõelnud, et ei soovi last, sest siis ei saa teostada oma vabadust. Asi ei ole mugavuses. Minu jaoks on lapse saamise soov täpselt sama arusaamatu, kui kellegi jaoks see, et ei soovita lapsi. Aga väikse tähelepanukena ütleks küll, et enamus ei suudagi mõista, et osad lihtsalt ei taha lapsi ning see soov ei ole mõjutatud välistest teguritest. Need inimesed poogivadki teistele silte külge, et kui ei taha, siis oled järelikult mugav inimene. Paraku on see pinnapealne ja lühinägelik järeldus.

Liis T kirjutas:

Mina võin öelda vaid seda, et pole kunagi tekkinud sellist tunnet, et võiks olla laps. Mul on täidetud kõik “kriteeriumid” lapse saamiseks. Hea kaaslane, hea haridus ja karjäär (mida lapse saamine ei mõjutaks), olemas on tugivõrgustik (vajadusel saaks kasutada ka tasulist teenust). Kuigi reisin palju ja mulle meeldib kohustustevaba elu, ei ole ma kunagi mõelnud, et ei soovi last, sest siis ei saa teostada oma vabadust. Asi ei ole mugavuses. Minu jaoks on lapse saamise soov täpselt sama arusaamatu, kui kellegi jaoks see, et ei soovita lapsi. Aga väikse tähelepanukena ütleks küll, et enamus ei suudagi mõista, et osad lihtsalt ei taha lapsi ning see soov ei ole mõjutatud välistest teguritest. Need inimesed poogivadki teistele silte külge, et kui ei taha, siis oled järelikult mugav inimene. Paraku on see pinnapealne ja lühinägelik järeldus.

Täiesti loogiline ja arusaadav põhjendus. Lisaks veel omalt poolt juurde, et lapse saamine ei ole mingi füsioloogiline vajadus, nagu näiteks söömine-joomine, ilma milleta inimene elada ei saaks. Seetõttu on äärmiselt veider, et peetakse kuidagi iseenesestmõistetavaks lapsesaamise soovi aga mitte soovi lapsi mittesaada.

Minu meelest siiamaani veel vähemalt pooled inimesed saavad lapsi ilma planeerimata isegi arenenud riikides, st naine jääb kogemata rasedaks ja siis lastakse lapsel sündida. Ja sealt siis kasvavadki soovimatud ja soovimatusest tulenevalt oma vanemate poolt halvasti koheldud lapsed, keda on terve maailm täis ja kes oleks võinud jääda sündimata. Primitiivsetest riikidest ma üldse ei räägigi. Vaevalt et sealgi lapsi sellepärast sünnitatakse, et neid nii hirmsasti soovitakse. Nad lihtsalt tulevad tahestahtmata ja siis virelevad oma vanematega vaesuses, näljas ja haigustes…ja kui nad suureks saavad siis seesama õnnetuse juurdetootmise muster kordub.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Absoluutselt vastupidi: kes ei paljune – see on kasulik!
Maailm on ülerahvastatud.
Kas sulle meeldib mõte sellest, kuidas su lapselapsed hukkuvad, sest ressursse ei jätku, mass läheb hulluks, planeeti tabavad katastroofid (üleujutused), sõjad pole vältimatud? Meeldib mõte sellest, kuidas nad kannatavad?

Mõtlev, vastutustundlik inimene ei paljune. Tal ei ole oma järglastest nii ükskõik, kui sellel, kes paljueb siin planeedil veel ja veel, mõistmata, et käsil on viimased 1000 aastat.

Olen väga selle poolt, et ei pea lapsi saama, kui naine ei taha. Igati normaalne, mõistan täiesti. Aga see argument, mille sa tood ja mille lastetud tihti toovad ei ole Eestis siiski pädev. Maailm on jah ülerahvastatud, aga teatud piirkondades, kus on palju vaesust ja inimestel olematu haridustase. Eestlased, kes sünnitavad, ei pea kohe kindlasti globaalses mõttes ennast süüdi tundma, et jälle üks laps siia väheneva vahvastikuarvuga ja rahva-riigi pindala suhte seisukohalt hõredalt asustatud maale sünnib (ma ei taha sellega öelda, et peaks ka ummisjalu Eestist päästma hakkama massilise sünnitamisega).

kas sa oma ninast natuke kaugemale ei tahaks vaadata?

Vastupidi, mina just olengi see, kes vaatab oma ninast kaugemale, sina räägid mingite stamplausetega ega vaata pilti laiemalt. Miks peaks Eestis ajama maailma ülerahvastatuse juttu, kui siin just sündmus ja rahvastikuarv väheneb. Kui siin hakataks nii sünnitama, et kõik lapsed kohustuslikus korras Hiinasse või Indiasse jne transporditakse, siis jah. Minu andmetel nii pole. See on muidugi irooniline, et sina räägid “maailmast” ja mina Eestist, aga laiemalt vaatan sellele küsimusele just mina, kes ma “ainult oma nina alla näen”.

Aga inimese aju on ju ometi nii arenenud, et suudab oma biokeemia üle kontrolli omada. Juba näiteks seegi, et inimene kasutab rasestumisvastaseid vahendeid, näitab seda, et ta kontrollib tegelikult väga hästi seda looduse poolt määratut.
Veel täna see, mida millele antakse ühisnimetaja “looduse poolt määratud” on tegelikult sotsiaalne ajupesu. Mida rohkem tekib lastetuid täiskasvanuid, seda rohkem see ajupesu lahustub. Kui täna kleebitakse lastetusele külge ikkagi negatiivne silt, siis z põlvkond võtab seda kui tavapärast nähtust.
Ühiskonna hääletoru on täna x põlvkond – muidugi lapsed! X põlvkond on isegi rasestumisvastaste vahendite kasutamises suhteliselt käpard olnud. Y põlvkond on juba märgatavalt osavam ja nende seas leidub ka päris palju neid, kes oskavad oma isiklikult elult soovida midagi muud kui järglased.

Pealegi – need kes siin räägivad, kuidas nad Eestile lapsi toodavad – palju te nende laste jäämist Eestisse prognoosite? 50% ? 30% ?
Milline täiemõistulik inimene üldse soovib rindejoonel oma lapsi kasvatada?

Mina lihtsalt ei julgeks enam lapsi saada. Eriti Eestis. Siin on inimesed ikka erilised loomad ja iial ei või teada, kes leiab, et kas sul on ikka õigus rasedusele või mitte. Ja need, kes leiavad, et sul ei ole õigust rasedusele, ründavad siin rasedaid ikka eriti jõhkralt. Ja kuhu see rase naine selliste vägivallatsejate eest ennast 9 kuuks siis ära peidab? Pärast on tulemuseks eluaegse närvikahjustusega laps.

Ja meie mehi ei saa usaldada. Suhe võib lasteta olla ideaalne, aga peale lapse sündi ei tunne enam laste isa äragi. Siis hakkavad need laste solgutamised ühest kohast teise, mis jälle lapse närvisüsteemi rikuvad. Mina ei tunne küll kedagi, kes selle lastejagamissüsteemiga rahul oleks.

Põhjus, miks valged inimesed lapsi ei taha, on see, et valgete elustandard tõuseb pidevalt ja neid, kes sellele standardile vastata suudaks (ehk ei oleks need põlatud vaesed, kes kolmanda maailma inimeste silmis on ülirikkad), jääb loogiliselt aina vähemaks. Ja kui ka on olemas see raha, siis ikkagi ei suudeta meest lõpuni usaldada (mis on ka põhjendatud hirm, eriti Eestis).

Paljudel, kes lapsi ei taha, on traumad lapsepõlvest (pere hüljanud isast ei kao mälestus mitte iialgi) ja kuna lahutuste arv üliliberaalses Eestis aina kasvab, siis neid traumeeritud lapsi tuleb aina juurde.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Absoluutselt vastupidi: kes ei paljune – see on kasulik!
Maailm on ülerahvastatud.
Kas sulle meeldib mõte sellest, kuidas su lapselapsed hukkuvad, sest ressursse ei jätku, mass läheb hulluks, planeeti tabavad katastroofid (üleujutused), sõjad pole vältimatud? Meeldib mõte sellest, kuidas nad kannatavad?

Mõtlev, vastutustundlik inimene ei paljune. Tal ei ole oma järglastest nii ükskõik, kui sellel, kes paljueb siin planeedil veel ja veel, mõistmata, et käsil on viimased 1000 aastat.

Olen väga selle poolt, et ei pea lapsi saama, kui naine ei taha. Igati normaalne, mõistan täiesti. Aga see argument, mille sa tood ja mille lastetud tihti toovad ei ole Eestis siiski pädev. Maailm on jah ülerahvastatud, aga teatud piirkondades, kus on palju vaesust ja inimestel olematu haridustase. Eestlased, kes sünnitavad, ei pea kohe kindlasti globaalses mõttes ennast süüdi tundma, et jälle üks laps siia väheneva vahvastikuarvuga ja rahva-riigi pindala suhte seisukohalt hõredalt asustatud maale sünnib (ma ei taha sellega öelda, et peaks ka ummisjalu Eestist päästma hakkama massilise sünnitamisega).

kas sa oma ninast natuke kaugemale ei tahaks vaadata?

Vastupidi, mina just olengi see, kes vaatab oma ninast kaugemale, sina räägid mingite stamplausetega ega vaata pilti laiemalt. Miks peaks Eestis ajama maailma ülerahvastatuse juttu, kui siin just sündmus ja rahvastikuarv väheneb. Kui siin hakataks nii sünnitama, et kõik lapsed kohustuslikus korras Hiinasse või Indiasse jne transporditakse, siis jah. Minu andmetel nii pole. See on muidugi irooniline, et sina räägid “maailmast” ja mina Eestist, aga laiemalt vaatan sellele küsimusele just mina, kes ma “ainult oma nina alla näen”.

Nagu siin juba keegi küsis, et mis nipiga neid lapsi siin Eestis siis kinni hoida? Minul on 3 tütart. Kasvatan neid nii, et nad lahkuksid Eestist ja leiaksid endale parema elu, nii nagu on teinud vähemalt 10 kõrgharidusega naisterahvast minu kolleegide ja endiste kolleegide hulgast, nagu mu enda õde ja 4 naissoost sugulast, rääkimata paljudest teistest. Kõik need noored, targad ja hakkajad naised, kes on siit lahkunud, on leidnud endale mujal kõrge elatustasemega riikides hea karjääri, majandusliku kindlustatuse ja sõltumatuse, osad neist on loonud mujal ka pere. Mitte ükski neist ei vahetaks oma praegust elu Eesti elu vastu. Kui Eestis naised saavad kolmandiku võrra vähem palka ja üksikemadus on reegel mitte erand, siis intelligentsem osa naistest lahkubki mujale ja ehitab enda elu üles seal, kus naisi rohkem väärtustatakse ja nende elu pole üks lõputu virelemine ja enda tõestamine. Meestel pole siin riigis muidugi häda mitte midagi, v.a. see et neil on raske pruuti leida (vähemalt intelligentset pruuti)…

Ma olen ka mõelnud, et mida haritum on kuidagi rahvas, seda vähemaks jääb järglasi, sest eneseteostus ja kõik muu trumpab selle titenduse üle. Samal ajal aga kolmandaes nö riikides muudkui kasvab. Varsti jõuame sinnamaale, et “hlab sõna” on valgenahaline.
Kõrgelt haritud inimesed ka mingi piirini võibolla aduvad, et tegelikult ongi maailm juba kergelt ülekoormatud…hea küll, eestlased kaovad ja iive väheneb jne…ja ega need musta ju nkn paljunevad edasi, isegi kui neil vett pole, lootuses et üks kümnest jõuab kuhugi ja peab teisi kõiki üleval. Väljendusviis on mul karm, aga tean, et see ongi reaalsus.
Olgu öeldud, et mul on üks laps….ja hetkel kuidagi tunnen ikkagi vajadust teise lapse järele. Mulle meeldib mu perekond, armastan neid üritusi kui kogu pere on koos. Armastan oma abikaasa perekonda. Tahan väga, et ka minu lapsed ja lapselapsed kunagi samamoodi mõtleksid…et saaksin samamoodi pereüritusi organiseerida 😀 Sõbrad on samamoodi tähtsad, aga pere on pere. Õde on õde, isegi kui mõnikord tahaks talle tappa anda!

Miks mina (praegu) lapsi ei taha:

Minu pere elab must 3000km kaugusel, mehe pere 1000km kaugusel- puudub tugivõrgustik.
Peaksin peale 6 kuud tööle minema, mingeid toetusi siin riigis pole.
Maailmas on niigi ülerahvastatus.
Ma ei tunne, et mu geenid on piisavalt head, et neid edasi anda.
Mehe suguvõsas on soodumus kaksikutele või kolmikutele. Oh õudu.
Mis siis kui laps sünnib haigena?
Olen aastad võidelnud depressiooniga, kui nüüd lisada siia kompotti veel üks laps kes nutab vahetpidamata ja tahab iga 2h tagant süüa, siis ma läheksingi hulluks ma arvan.

Tegelikult ei saa ma aru nendest inimestest, kes arvavad, et kui 2 inimest on suhtes, siis nad peavad mingil hetkel lapse saama. Ei pea. Ma praegusel hetkel võtaksin enne koera, nendega on ka palju tegemist ja kasvatamist aga kui peaksin valima, siis kindlasti koer. 😀