Esileht Pereelu ja suhted Miks ei soovi lapsi?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 105 )

Teema: Miks ei soovi lapsi?

Postitas:
Kägu

See on minu jaoks hästi huvitav küsimus – ja ma küsin seda siiralt!

Kui on kaks inimest, kellel on koos hea, kes on kaua koos olnud – miks nad ei soovi lapsi?

Tähendab, ma üritan mõista selle inimese tundeid, kes siiralt tunneb, et neil on kahekesi hea ja nad sinna vahele / sekka kedagi rohkem ei taha. Ärme räägi neist, kes kardavad – hirm on mõistetav põhjus. Aga kui kõik on TORE ja ARMASTATAKSE – miks ei taheta, et sellest sünnib laps, kes on teie mõlema keha ja näoga, teie mõlema iseloomust, kehastus sellelesamale armastusele, mis nii tugev on?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Rasedus ei ole tihti mingi meelakkumine, sünnitus on valus – võib juhtuda, et keha ei ole kunagi enam sama kaunis, imetamine on tihtipeale alguses üsna keeruline, beebi vajab väga palju hoolt – magamata ööd jne, väikelaps vajab tähelepanu ja õpetamist, teismelistega on palju muret ja draamat jnejnejne. Rääkimata rahalisest faktorist ja ajast. Lastevanematena ei ole inimesed kunagi sõltumatud ja iseenda peremehed. Laste peale kulutatud raha saaks investeerida iseendasse ja partneriga veedetud ajasse – reisid, restoranid, üritused jne.

Ma olen ise lapsevanem ja lapsed on olnud minu elu suurim saavutus ning parim otsus. Aga mõistan ka neid, kes neid ohvreid tuua ei soovi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga milleks soovida lapsi?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas siis tõesti kõik peavad paljunema?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja.
Aga see ongi huvitav küsimus: mida see inimene tunneb, kes tunneb, et ta ei pea paljunema. Mis suhe see on iseendasse?

Nagu kirjutasin, on terve rida põhjuseid, mida ei pea isegi arutlema; üleval on paar vastajat need hästi kokku võtnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hirm, et mees jätab maha/lapsega üksi (ei koli küll välja, aga peidab end lapse eest trenni või sõprade juurde või leiab armukese). Ehk siis see armastus, mis õitseb heal ajal, ei pruugi elada üle seda kriisi, mille toob peresse lapse sünd. Need eelnevate toodud põhjustest osa teevad mind küll kurvaks, kui need on tõesti tõelised põhjused (et ei tee last, sest siis saab rohkem reisida ja investeerida ja jääb aega enda jaoks), aga kui tegu on väga noorte inimestega, siis on need ka ju tegelikult mõistetavad. Samas, kui on hirm saada haige laps (kui me geneetilised haigused välja jätame), siis paraku see tõenäosus minu teada hoopis suureneb, kui kauem oodata. Kui nt üks tahab lapsi, aga teine ei taha, siis pole ju ka ilus mingit last salaja nikerdama hakata sellisesse suhtesse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sulle on vastatud juba küll ja küll. Samamoodi ei mõista mina no miks peab paljunema, kas sa hakkad ükspulgi seletama? Keskpärased inimesed saavad keskpäraseid järglasi, milleks? Mis sa teed selle massiga?

Mina kirjutasin ka selles teemas, et kahekesi hea küll. Meeldib olla iseenda peremees, ei taha olla rase ja sünnitada ja siis min 18 aastat kellegi eest katkematult vastutada, mitte magada ja välja puhata kui tahan, mitte reisile minna kui tahan jne jne. Ei soovi lisainimesi toota, olen rahul nendega, kes juba olemas on – mees, sõbrad sõbrannad, sugulased jne, piisab küll.

Aga sulle vist ikka ei jõua kohale.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Inimesed ongi siia maailma sündinud, et paljuneda. Evolutsioon on selle asja nimi.
Ja see kes ei paljune, on ju kasutu.
Laps ei ole takistuseks, et nautida reisimist, väljas käimist jne

Aga, et asi jääb kartuse taha, et sünnitamine on valus, vot see on bullshit. Paar tundi on valus, aga laps on ikkagi suurim rõõm ja armastus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja.

Masendavaks läks see arutelu kätte. Ju siis ma olen vales kohas (samas – suuresti naiste poolt külastatavas foorumis, mille nimi sisaldab sõna “pere” – voiks ju arvata, et ongi eksperdid koos?)

See on lihtsalt huvitav ja natuke hirmutav, et mida valgem, heaolulisem ja haritum ühiskond, seda vähem lapsi. Kas see tähendab, et on saavutatud kindlustatus ja rahulolu – lastetegemine kui oma turvasüsteemi tekitamine, hakkasaamise kindlustamine (nagu vanal ajal) ei ole enam oluline – või peegeldub selles mingi võimetus näha tulevikku, perspektiivitus jne. On ju mõtlemapanev, et mida suuremad võimalused ja paremad tingimused, seda vähem on soovi lapsi sünnitada. On see rahulolu või masendus?
Et võib-olla inimese õnn* seisnebki tegelikult selles, et ta EI SAA nii palju, kui ta arvab end unistavat.

* õnn kui motiveeritus edasi liikuda, võidelda, ka lapsi sünnitada. Arenevas maailmas ei ole sünniarvu miinust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Inimesed ongi siia maailma sündinud, et paljuneda. Evolutsioon on selle asja nimi.
Ja see kes ei paljune, on ju kasutu.
Laps ei ole takistuseks, et nautida reisimist, väljas käimist jne

Aga, et asi jääb kartuse taha, et sünnitamine on valus, vot see on bullshit. Paar tundi on valus, aga laps on ikkagi suurim rõõm ja armastus.

Absoluutselt vastupidi: kes ei paljune – see on kasulik!
Maailm on ülerahvastatud.
Kas sulle meeldib mõte sellest, kuidas su lapselapsed hukkuvad, sest ressursse ei jätku, mass läheb hulluks, planeeti tabavad katastroofid (üleujutused), sõjad pole vältimatud? Meeldib mõte sellest, kuidas nad kannatavad?

Mõtlev, vastutustundlik inimene ei paljune. Tal ei ole oma järglastest nii ükskõik, kui sellel, kes paljueb siin planeedil veel ja veel, mõistmata, et käsil on viimased 1000 aastat.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vabandust, olen jälle teemaalgataja.

Aga vaevalt et inimene mõtleb nii suurelt – üksikinimese põhjendus on alati isiklik (isegi kui on kantud või mõjutatud suurematest protsessidest ühiskonnas).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Absoluutselt vastupidi: kes ei paljune – see on kasulik!
Maailm on ülerahvastatud.
Kas sulle meeldib mõte sellest, kuidas su lapselapsed hukkuvad, sest ressursse ei jätku, mass läheb hulluks, planeeti tabavad katastroofid (üleujutused), sõjad pole vältimatud? Meeldib mõte sellest, kuidas nad kannatavad?

Mõtlev, vastutustundlik inimene ei paljune. Tal ei ole oma järglastest nii ükskõik, kui sellel, kes paljueb siin planeedil veel ja veel, mõistmata, et käsil on viimased 1000 aastat.

Olen väga selle poolt, et ei pea lapsi saama, kui naine ei taha. Igati normaalne, mõistan täiesti. Aga see argument, mille sa tood ja mille lastetud tihti toovad ei ole Eestis siiski pädev. Maailm on jah ülerahvastatud, aga teatud piirkondades, kus on palju vaesust ja inimestel olematu haridustase. Eestlased, kes sünnitavad, ei pea kohe kindlasti globaalses mõttes ennast süüdi tundma, et jälle üks laps siia väheneva vahvastikuarvuga ja rahva-riigi pindala suhte seisukohalt hõredalt asustatud maale sünnib (ma ei taha sellega öelda, et peaks ka ummisjalu Eestist päästma hakkama massilise sünnitamisega).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vabandust, olen jälle teemaalgataja.

Aga vaevalt et inimene mõtleb nii suurelt – üksikinimese põhjendus on alati isiklik (isegi kui on kantud või mõjutatud suurematest protsessidest ühiskonnas).

Enamus ei mõtle jah suurelt KAHJUKS!…. sellepärast ongi planeet ülerahvastatud ja looduskatastroofide meeelevallas…

Ise olen 3 lapse ema. Sain nad noorelt, kui veel mõistust peas polnud ja seetõttu tunnen praegu et olin vastutustundetu.

Praegu leian, et paljunema peaks ainult need, kes on intelligentsed ja kellel on super hea ja kindel omavaheline suhe ja ainult sellistel tingimustel, et lapse arenguks, misiganes kallisteks jms hobideks oleks ressursid olemas ja pere heaolu (sh vanematevaheline hea suhe ja aeg) laste sünniga kannatada ei saaks. See on võimalik, kuid vaja on a) suurt majanduslikku turvatunnet b) mõlemad vanemad peavad olema teineteises ja oma suhtes täielikult kindlad ja teineteist tingimusteta armastama.

Kõik ülejäänud inimesed võiks jääda paljunemata või kui neil aega ja energiat üle jääb, aidata neid õnnetuid lapsi, kes juba on ilma sündinud ja kellest ei hoolita või kes elavad vaesuses.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Absoluutselt vastupidi: kes ei paljune – see on kasulik!
Maailm on ülerahvastatud.
Kas sulle meeldib mõte sellest, kuidas su lapselapsed hukkuvad, sest ressursse ei jätku, mass läheb hulluks, planeeti tabavad katastroofid (üleujutused), sõjad pole vältimatud? Meeldib mõte sellest, kuidas nad kannatavad?

Mõtlev, vastutustundlik inimene ei paljune. Tal ei ole oma järglastest nii ükskõik, kui sellel, kes paljueb siin planeedil veel ja veel, mõistmata, et käsil on viimased 1000 aastat.

Olen väga selle poolt, et ei pea lapsi saama, kui naine ei taha. Igati normaalne, mõistan täiesti. Aga see argument, mille sa tood ja mille lastetud tihti toovad ei ole Eestis siiski pädev. Maailm on jah ülerahvastatud, aga teatud piirkondades, kus on palju vaesust ja inimestel olematu haridustase. Eestlased, kes sünnitavad, ei pea kohe kindlasti globaalses mõttes ennast süüdi tundma, et jälle üks laps siia väheneva vahvastikuarvuga ja rahva-riigi pindala suhte seisukohalt hõredalt asustatud maale sünnib (ma ei taha sellega öelda, et peaks ka ummisjalu Eestist päästma hakkama massilise sünnitamisega).

kas sa oma ninast natuke kaugemale ei tahaks vaadata?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole kunagi tahtnud. Ei taha selliseid nagu mina. Lapsi ei üea sünnitama – siin maailmas on lademes lapsi, kes on juba olemas; kui tahta last, siis on mõttekam olemasolevad üles kasvatada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Liis T

Mina võin öelda vaid seda, et pole kunagi tekkinud sellist tunnet, et võiks olla laps. Mul on täidetud kõik “kriteeriumid” lapse saamiseks. Hea kaaslane, hea haridus ja karjäär (mida lapse saamine ei mõjutaks), olemas on tugivõrgustik (vajadusel saaks kasutada ka tasulist teenust). Kuigi reisin palju ja mulle meeldib kohustustevaba elu, ei ole ma kunagi mõelnud, et ei soovi last, sest siis ei saa teostada oma vabadust. Asi ei ole mugavuses. Minu jaoks on lapse saamise soov täpselt sama arusaamatu, kui kellegi jaoks see, et ei soovita lapsi. Aga väikse tähelepanukena ütleks küll, et enamus ei suudagi mõista, et osad lihtsalt ei taha lapsi ning see soov ei ole mõjutatud välistest teguritest. Need inimesed poogivadki teistele silte külge, et kui ei taha, siis oled järelikult mugav inimene. Paraku on see pinnapealne ja lühinägelik järeldus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul on küll lapsed olemas, seega ma vastan miks ma rohkem lapsi ei soovi.
Jajah lastega on ikka väga palju tööd ja vaeva. Kui pole kõike väga ökonoomselt planeerinud, vaid lubanud hormoonidel möllata, siis ühel hetkel avastad, et nüüd on tarvis suuremat kodu, aga pank on nõus vähem laenu andma kui 6 aastat varem, kuna nüüd on peres lapsed kelle kasvatamise kulu läheb kulude sisse.
Aga minu jaoks üks ülioluline põhjus, mille peale ma enne esimest rasestumist üldse ei mõelnud on see, et ma ei taha rohkem omasuguseid siia maailma, kuna mul on nii raske. Ja ma ei taha enda geene paljundada. Ma ei ole populaarne inimene, kes oskab suhelda, small-talkida, näeb ilus välja ja on tark pealekauba. Mul on alati olnud sotsiaalsed probleemid ja tunne, et ma ei ole grupi(kooliklassi, kursuse, kollektiivi) täisõiguslik liige. Selline tunne, et mind peetakse igavaks ja ma ei meeldi kellelegi eriti. Ja sellest tingitud depressiivsus. Kurb on näha, et üks minu lastest on minu koopia. Valus on vaadata, et tal on samad probleemid. See on nagu teadlikult päriliku haigusega lapse sünnitamine. Tänapäeva maailmas kus suhtlus ja sõbrad on olulisemad kui kunagi varem, on eriti raske. Teisel lapsel on lihtsam, ta ei ole nii minu moodi. Loosiõnn. Oleks ma nii kaugele mõelnud enne laste saamist, et mõni võib minu moodi olla, oleksin sünnitamata jätnud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina võin öelda vaid seda, et pole kunagi tekkinud sellist tunnet, et võiks olla laps. Mul on täidetud kõik “kriteeriumid” lapse saamiseks. Hea kaaslane, hea haridus ja karjäär (mida lapse saamine ei mõjutaks), olemas on tugivõrgustik (vajadusel saaks kasutada ka tasulist teenust). Kuigi reisin palju ja mulle meeldib kohustustevaba elu, ei ole ma kunagi mõelnud, et ei soovi last, sest siis ei saa teostada oma vabadust. Asi ei ole mugavuses. Minu jaoks on lapse saamise soov täpselt sama arusaamatu, kui kellegi jaoks see, et ei soovita lapsi. Aga väikse tähelepanukena ütleks küll, et enamus ei suudagi mõista, et osad lihtsalt ei taha lapsi ning see soov ei ole mõjutatud välistest teguritest. Need inimesed poogivadki teistele silte külge, et kui ei taha, siis oled järelikult mugav inimene. Paraku on see pinnapealne ja lühinägelik järeldus.

Täiesti loogiline ja arusaadav põhjendus. Lisaks veel omalt poolt juurde, et lapse saamine ei ole mingi füsioloogiline vajadus, nagu näiteks söömine-joomine, ilma milleta inimene elada ei saaks. Seetõttu on äärmiselt veider, et peetakse kuidagi iseenesestmõistetavaks lapsesaamise soovi aga mitte soovi lapsi mittesaada.

Minu meelest siiamaani veel vähemalt pooled inimesed saavad lapsi ilma planeerimata isegi arenenud riikides, st naine jääb kogemata rasedaks ja siis lastakse lapsel sündida. Ja sealt siis kasvavadki soovimatud ja soovimatusest tulenevalt oma vanemate poolt halvasti koheldud lapsed, keda on terve maailm täis ja kes oleks võinud jääda sündimata. Primitiivsetest riikidest ma üldse ei räägigi. Vaevalt et sealgi lapsi sellepärast sünnitatakse, et neid nii hirmsasti soovitakse. Nad lihtsalt tulevad tahestahtmata ja siis virelevad oma vanematega vaesuses, näljas ja haigustes…ja kui nad suureks saavad siis seesama õnnetuse juurdetootmise muster kordub.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mina mõistan põhjusena, miks last mitte saada, kui vanemad on terved, rahapuuduse.
aga just sellised vanemad, kel raha pole, saavad palju lapsi. või ainult tundub mulle nii. nende ainuke rikkus ongi lasterikkus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Absoluutselt vastupidi: kes ei paljune – see on kasulik!
Maailm on ülerahvastatud.
Kas sulle meeldib mõte sellest, kuidas su lapselapsed hukkuvad, sest ressursse ei jätku, mass läheb hulluks, planeeti tabavad katastroofid (üleujutused), sõjad pole vältimatud? Meeldib mõte sellest, kuidas nad kannatavad?

Mõtlev, vastutustundlik inimene ei paljune. Tal ei ole oma järglastest nii ükskõik, kui sellel, kes paljueb siin planeedil veel ja veel, mõistmata, et käsil on viimased 1000 aastat.

Olen väga selle poolt, et ei pea lapsi saama, kui naine ei taha. Igati normaalne, mõistan täiesti. Aga see argument, mille sa tood ja mille lastetud tihti toovad ei ole Eestis siiski pädev. Maailm on jah ülerahvastatud, aga teatud piirkondades, kus on palju vaesust ja inimestel olematu haridustase. Eestlased, kes sünnitavad, ei pea kohe kindlasti globaalses mõttes ennast süüdi tundma, et jälle üks laps siia väheneva vahvastikuarvuga ja rahva-riigi pindala suhte seisukohalt hõredalt asustatud maale sünnib (ma ei taha sellega öelda, et peaks ka ummisjalu Eestist päästma hakkama massilise sünnitamisega).

kas sa oma ninast natuke kaugemale ei tahaks vaadata?

Vastupidi, mina just olengi see, kes vaatab oma ninast kaugemale, sina räägid mingite stamplausetega ega vaata pilti laiemalt. Miks peaks Eestis ajama maailma ülerahvastatuse juttu, kui siin just sündmus ja rahvastikuarv väheneb. Kui siin hakataks nii sünnitama, et kõik lapsed kohustuslikus korras Hiinasse või Indiasse jne transporditakse, siis jah. Minu andmetel nii pole. See on muidugi irooniline, et sina räägid “maailmast” ja mina Eestist, aga laiemalt vaatan sellele küsimusele just mina, kes ma “ainult oma nina alla näen”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et on naisi, kes on emaks loodud ja on naisi, kes selleks teps pole loodud. Teie oma mõistusega võite ju asjade üle arutada, aga loodus on alati tugevam. Selle vastu pole mõtet võidelda. Looduse poolt on naise ülesandeks järeltulijate saamine, enda ja laste elus hoidmine. Mitte mingit muud ülesannet inimesel pole. Loodus pole ette näinud linnasid, inimeste tööl käimisi, looduse tohutut reostamist jne. Kuna inimene on ise tasakaalu täielikult tuksi keeranud oma ühest küljest tohutu ahnuse ja idiootsusega, teisest küljest mõttetu humaansusega (vanade inimeste elus hoidmine, kunstviljastamine, looduskatastroofide ette ennustamine), siis tõesti kõik ei peaks paljunema.
Mitte kunagi ei saa lapsi soovivad inimesed aru naistest, kes ei soovi lapsi. Sest lapsi soovivad naised ongi looduse poolt nii programmeeritud. Kui see on sisemine väga tugev tunne, siis ongi kõik hästi. Ja kui on veel mees ka korralik kõrval, siis need lapsed tulevad olenemata maailma ülerahvastatusest. Kurb on see, kui lapsi saadakse mingitel muudel eesmärkidel. Näiteks mehe kinnihoidiseks või lihtsalt selleks, et kõigil on, mul võiks ka olla. Laps ei ole näitamiseks. Lapsesoov peab sügavalt seest tulema. See on tunne, et sa annaks endast kõik selle lapse heaks. Sa ohverdad iseenda, oma vabaduse, reisimised ja meeletult raha lapse nimel.
Kui sellist sisemist soovi pole, siis pole tõesti lapsi vaja. Ja neid naisi pole mõtet süüdistada, et nad on egoistlikud ja kuidas nad nüüd ei taha seda nunnut beebit. Loodus pole neile seda soovi lihtsalt sisse kodeerinud. Ma ei tea, miks see nii on. See võib olla looduse enda regulatsioon, et ei tekiks ülerahvastatust. Inimkond teeb ise kõik selleks, et tekiks ülerahvastatus ja ükskord inimkond nagunii hävitab end. Aga sellest pole midagi. Elu maal jätkub suurepäraselt ka ilma inimeseta.
Selge on see, et Eesti vajab lapsi. Me sureme välja. Aga nagu ma aru olen saanud, on see vist paratamatu. Juba arvatakse, et mis siis, kui sureme välja. Vahet pole. Pärast mind tulgu või veeuputus. Lastetutel inimestel veel eriti savi kõigest. Neist ei jää peale prügi suurt midagi järele. Nad ei peagi eestlaste püsima jäämise pärast muretsema. Muretsevad need, kellel juba lapsed. Kuidas järeltulevad põlved hakkama saavad. Lastetud inimesed ei pea ka pensioni pärast muretsema. Kuna nemad lastesse pole finantseerinud, on nad oma pensionipõlve juba ammu kindlustanud. Ostnud kinnisvara või mida iganes. Ainult, et kui lapsi pole, siis pole vanaduses seda kinnisvara kellelegi müüa.

Please wait...
Postitas:
Toivo

Aga inimese aju on ju ometi nii arenenud, et suudab oma biokeemia üle kontrolli omada. Juba näiteks seegi, et inimene kasutab rasestumisvastaseid vahendeid, näitab seda, et ta kontrollib tegelikult väga hästi seda looduse poolt määratut.
Veel täna see, mida millele antakse ühisnimetaja “looduse poolt määratud” on tegelikult sotsiaalne ajupesu. Mida rohkem tekib lastetuid täiskasvanuid, seda rohkem see ajupesu lahustub. Kui täna kleebitakse lastetusele külge ikkagi negatiivne silt, siis z põlvkond võtab seda kui tavapärast nähtust.
Ühiskonna hääletoru on täna x põlvkond – muidugi lapsed! X põlvkond on isegi rasestumisvastaste vahendite kasutamises suhteliselt käpard olnud. Y põlvkond on juba märgatavalt osavam ja nende seas leidub ka päris palju neid, kes oskavad oma isiklikult elult soovida midagi muud kui järglased.

Pealegi – need kes siin räägivad, kuidas nad Eestile lapsi toodavad – palju te nende laste jäämist Eestisse prognoosite? 50% ? 30% ?
Milline täiemõistulik inimene üldse soovib rindejoonel oma lapsi kasvatada?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et on naisi, kes on emaks loodud ja on naisi, kes selleks teps pole loodud. Teie oma mõistusega võite ju asjade üle arutada, aga loodus on alati tugevam. Selle vastu pole mõtet võidelda. Looduse poolt on naise ülesandeks järeltulijate saamine, enda ja laste elus hoidmine. Mitte mingit muud ülesannet inimesel pole. Loodus pole ette näinud linnasid, inimeste tööl käimisi, looduse tohutut reostamist jne. Kuna inimene on ise tasakaalu täielikult tuksi keeranud oma ühest küljest tohutu ahnuse ja idiootsusega, teisest küljest mõttetu humaansusega (vanade inimeste elus hoidmine, kunstviljastamine, looduskatastroofide ette ennustamine), siis tõesti kõik ei peaks paljunema.
Mitte kunagi ei saa lapsi soovivad inimesed aru naistest, kes ei soovi lapsi. Sest lapsi soovivad naised ongi looduse poolt nii programmeeritud. Kui see on sisemine väga tugev tunne, siis ongi kõik hästi. Ja kui on veel mees ka korralik kõrval, siis need lapsed tulevad olenemata maailma ülerahvastatusest. Kurb on see, kui lapsi saadakse mingitel muudel eesmärkidel. Näiteks mehe kinnihoidiseks või lihtsalt selleks, et kõigil on, mul võiks ka olla. Laps ei ole näitamiseks. Lapsesoov peab sügavalt seest tulema. See on tunne, et sa annaks endast kõik selle lapse heaks. Sa ohverdad iseenda, oma vabaduse, reisimised ja meeletult raha lapse nimel.
Kui sellist sisemist soovi pole, siis pole tõesti lapsi vaja. Ja neid naisi pole mõtet süüdistada, et nad on egoistlikud ja kuidas nad nüüd ei taha seda nunnut beebit. Loodus pole neile seda soovi lihtsalt sisse kodeerinud. Ma ei tea, miks see nii on. See võib olla looduse enda regulatsioon, et ei tekiks ülerahvastatust. Inimkond teeb ise kõik selleks, et tekiks ülerahvastatus ja ükskord inimkond nagunii hävitab end. Aga sellest pole midagi. Elu maal jätkub suurepäraselt ka ilma inimeseta.
Selge on see, et Eesti vajab lapsi. Me sureme välja. Aga nagu ma aru olen saanud, on see vist paratamatu. Juba arvatakse, et mis siis, kui sureme välja. Vahet pole. Pärast mind tulgu või veeuputus. Lastetutel inimestel veel eriti savi kõigest. Neist ei jää peale prügi suurt midagi järele. Nad ei peagi eestlaste püsima jäämise pärast muretsema. Muretsevad need, kellel juba lapsed. Kuidas järeltulevad põlved hakkama saavad. Lastetud inimesed ei pea ka pensioni pärast muretsema. Kuna nemad lastesse pole finantseerinud, on nad oma pensionipõlve juba ammu kindlustanud. Ostnud kinnisvara või mida iganes. Ainult, et kui lapsi pole, siis pole vanaduses seda kinnisvara kellelegi müüa.

Ma ei oleks selles ülesandes nii kindel. Aga see ei ole teema.
Mina olen näide naisest, kes väga armastab lapsi ja tahab neid ka endale, soovitavalt palju. Samas ma saan aru, et inimesed on erinevad ning kõik ei pruugi minuga sama tahtmist omada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina lihtsalt ei julgeks enam lapsi saada. Eriti Eestis. Siin on inimesed ikka erilised loomad ja iial ei või teada, kes leiab, et kas sul on ikka õigus rasedusele või mitte. Ja need, kes leiavad, et sul ei ole õigust rasedusele, ründavad siin rasedaid ikka eriti jõhkralt. Ja kuhu see rase naine selliste vägivallatsejate eest ennast 9 kuuks siis ära peidab? Pärast on tulemuseks eluaegse närvikahjustusega laps.

Ja meie mehi ei saa usaldada. Suhe võib lasteta olla ideaalne, aga peale lapse sündi ei tunne enam laste isa äragi. Siis hakkavad need laste solgutamised ühest kohast teise, mis jälle lapse närvisüsteemi rikuvad. Mina ei tunne küll kedagi, kes selle lastejagamissüsteemiga rahul oleks.

Põhjus, miks valged inimesed lapsi ei taha, on see, et valgete elustandard tõuseb pidevalt ja neid, kes sellele standardile vastata suudaks (ehk ei oleks need põlatud vaesed, kes kolmanda maailma inimeste silmis on ülirikkad), jääb loogiliselt aina vähemaks. Ja kui ka on olemas see raha, siis ikkagi ei suudeta meest lõpuni usaldada (mis on ka põhjendatud hirm, eriti Eestis).

Paljudel, kes lapsi ei taha, on traumad lapsepõlvest (pere hüljanud isast ei kao mälestus mitte iialgi) ja kuna lahutuste arv üliliberaalses Eestis aina kasvab, siis neid traumeeritud lapsi tuleb aina juurde.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pealegi – need kes siin räägivad, kuidas nad Eestile lapsi toodavad – palju te nende laste jäämist Eestisse prognoosite? 50% ? 30% ?
Milline täiemõistulik inimene üldse soovib rindejoonel oma lapsi kasvatada?

Muidugi ei saa kindel olla, et lapsed Eestisse jäävad, aga seda, et nad ülerahvastatud ja vaestesse piirkondadesse elama lähevad, ma ka ei usu. Kohe üldse mitte. Ja mis Eestit kui rindejoont puudutab, siis hetkel on ohud seotud suuresti ka islamihulludega ja selles osas on nii mõneski nö arenenud riigis ohtlikum elada kui siin (kuigi jah, Venemaa on alati ohuks, selge see). Aga see on juba teine teema.
Selge, et inimesel kas on soovi saada lapsi või ei ole. Täiesti normaalne, kui ei ole seda soovi. Kõige hullem on see, kui ilma igasuguse emainstinkti ja lapsesoovita naine hakkaks ühiskonna survele järele andes sünnitama. Ja praegu on Eesti mu meelest küll nii palju arenenud, et ei pea tingimata sünnitama, kui ei taha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Absoluutselt vastupidi: kes ei paljune – see on kasulik!
Maailm on ülerahvastatud.
Kas sulle meeldib mõte sellest, kuidas su lapselapsed hukkuvad, sest ressursse ei jätku, mass läheb hulluks, planeeti tabavad katastroofid (üleujutused), sõjad pole vältimatud? Meeldib mõte sellest, kuidas nad kannatavad?

Mõtlev, vastutustundlik inimene ei paljune. Tal ei ole oma järglastest nii ükskõik, kui sellel, kes paljueb siin planeedil veel ja veel, mõistmata, et käsil on viimased 1000 aastat.

Olen väga selle poolt, et ei pea lapsi saama, kui naine ei taha. Igati normaalne, mõistan täiesti. Aga see argument, mille sa tood ja mille lastetud tihti toovad ei ole Eestis siiski pädev. Maailm on jah ülerahvastatud, aga teatud piirkondades, kus on palju vaesust ja inimestel olematu haridustase. Eestlased, kes sünnitavad, ei pea kohe kindlasti globaalses mõttes ennast süüdi tundma, et jälle üks laps siia väheneva vahvastikuarvuga ja rahva-riigi pindala suhte seisukohalt hõredalt asustatud maale sünnib (ma ei taha sellega öelda, et peaks ka ummisjalu Eestist päästma hakkama massilise sünnitamisega).

kas sa oma ninast natuke kaugemale ei tahaks vaadata?

Vastupidi, mina just olengi see, kes vaatab oma ninast kaugemale, sina räägid mingite stamplausetega ega vaata pilti laiemalt. Miks peaks Eestis ajama maailma ülerahvastatuse juttu, kui siin just sündmus ja rahvastikuarv väheneb. Kui siin hakataks nii sünnitama, et kõik lapsed kohustuslikus korras Hiinasse või Indiasse jne transporditakse, siis jah. Minu andmetel nii pole. See on muidugi irooniline, et sina räägid “maailmast” ja mina Eestist, aga laiemalt vaatan sellele küsimusele just mina, kes ma “ainult oma nina alla näen”.

Nagu siin juba keegi küsis, et mis nipiga neid lapsi siin Eestis siis kinni hoida? Minul on 3 tütart. Kasvatan neid nii, et nad lahkuksid Eestist ja leiaksid endale parema elu, nii nagu on teinud vähemalt 10 kõrgharidusega naisterahvast minu kolleegide ja endiste kolleegide hulgast, nagu mu enda õde ja 4 naissoost sugulast, rääkimata paljudest teistest. Kõik need noored, targad ja hakkajad naised, kes on siit lahkunud, on leidnud endale mujal kõrge elatustasemega riikides hea karjääri, majandusliku kindlustatuse ja sõltumatuse, osad neist on loonud mujal ka pere. Mitte ükski neist ei vahetaks oma praegust elu Eesti elu vastu. Kui Eestis naised saavad kolmandiku võrra vähem palka ja üksikemadus on reegel mitte erand, siis intelligentsem osa naistest lahkubki mujale ja ehitab enda elu üles seal, kus naisi rohkem väärtustatakse ja nende elu pole üks lõputu virelemine ja enda tõestamine. Meestel pole siin riigis muidugi häda mitte midagi, v.a. see et neil on raske pruuti leida (vähemalt intelligentset pruuti)…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nagu siin juba keegi küsis, et mis nipiga neid lapsi siin Eestis siis kinni hoida? Minul on 3 tütart. Kasvatan neid nii, et nad lahkuksid Eestist ja leiaksid endale parema elu, nii nagu on teinud vähemalt 10 naisterahvast minu kolleegide ja endiste kolleegide hulgast, nagu mu enda õde ja 4 naissoost sugulast, rääkimata paljudest teistest. Kõik need noored naised, kes on siit lahkunud, on leidnud endale mujal hea karjääri, majandusliku kindlustatuse ja sõltumatuse, osad neist on loonud mujal ka pere. Mitte ükski neist ei vahetaks oma praegust elu Eesti elu vastu. Kui Eestis naised saavad kolmandiku võrra vähem palka ja üksikemadus on reegel mitte erand, siis intelligentsem osa naistest lahkubki mujale ja ehitab enda elu üles seal, kus naisi rohkem väärtustatakse ja nende elu pole üks lõputu virelemine ja enda tõestamine. Meestel pole siin riigis muidugi häda mitte midagi, v.a. see et neil on raske pruuti leida (vähemalt intelligentset pruuti)


Kogu see jutt on kurb, aga kahjuks tõsi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma olen ka mõelnud, et mida haritum on kuidagi rahvas, seda vähemaks jääb järglasi, sest eneseteostus ja kõik muu trumpab selle titenduse üle. Samal ajal aga kolmandaes nö riikides muudkui kasvab. Varsti jõuame sinnamaale, et “hlab sõna” on valgenahaline.
Kõrgelt haritud inimesed ka mingi piirini võibolla aduvad, et tegelikult ongi maailm juba kergelt ülekoormatud…hea küll, eestlased kaovad ja iive väheneb jne…ja ega need musta ju nkn paljunevad edasi, isegi kui neil vett pole, lootuses et üks kümnest jõuab kuhugi ja peab teisi kõiki üleval. Väljendusviis on mul karm, aga tean, et see ongi reaalsus.
Olgu öeldud, et mul on üks laps….ja hetkel kuidagi tunnen ikkagi vajadust teise lapse järele. Mulle meeldib mu perekond, armastan neid üritusi kui kogu pere on koos. Armastan oma abikaasa perekonda. Tahan väga, et ka minu lapsed ja lapselapsed kunagi samamoodi mõtleksid…et saaksin samamoodi pereüritusi organiseerida 😀 Sõbrad on samamoodi tähtsad, aga pere on pere. Õde on õde, isegi kui mõnikord tahaks talle tappa anda!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nagu siin juba keegi küsis, et mis nipiga neid lapsi siin Eestis siis kinni hoida? Minul on 3 tütart. Kasvatan neid nii, et nad lahkuksid Eestist ja leiaksid endale parema elu, nii nagu on teinud vähemalt 10 kõrgharidusega naisterahvast minu kolleegide ja endiste kolleegide hulgast, nagu mu enda õde ja 4 naissoost sugulast, rääkimata paljudest teistest. Kõik need noored, targad ja hakkajad naised, kes on siit lahkunud, on leidnud endale mujal kõrge elatustasemega riikides hea karjääri, majandusliku kindlustatuse ja sõltumatuse, osad neist on loonud mujal ka pere. Mitte ükski neist ei vahetaks oma praegust elu Eesti elu vastu. Kui Eestis naised saavad kolmandiku võrra vähem palka ja üksikemadus on reegel mitte erand, siis intelligentsem osa naistest lahkubki mujale ja ehitab enda elu üles seal, kus naisi rohkem väärtustatakse ja nende elu pole üks lõputu virelemine ja enda tõestamine. Meestel pole siin riigis muidugi häda mitte midagi, v.a. see et neil on raske pruuti leida (vähemalt intelligentset pruuti)…

Ma tean ka mitmeid kõrgelt haritud eestlasi, kes välismaal tööd ja kena karjääri teinud, aga minu kogemus on viimastest aastatest vastupidine – tullakse tagasi Eestisse. Ning ka näiteks tuntud inimestest on viimati Kadri Kõusaar öelnud, et tuli lapsi kasvatama tagasi Eestisse, kus on süsteem tunduvalt parem kui Londonis, kus maksad hingehinda täiesti ebaprofessionaalse ja viletsa lapsehoiuteenuse eest jne. Justin Petrone ka millegipärast ikka veel siin hirmsas riigis oma lastega..
Maailma nägemine ja silmaringi avardamine on aga muidugi ainult hea. Kui võimalik, tasub kõikidel vähemalt mingi aeg välismaal elada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks mina (praegu) lapsi ei taha:

Minu pere elab must 3000km kaugusel, mehe pere 1000km kaugusel- puudub tugivõrgustik.
Peaksin peale 6 kuud tööle minema, mingeid toetusi siin riigis pole.
Maailmas on niigi ülerahvastatus.
Ma ei tunne, et mu geenid on piisavalt head, et neid edasi anda.
Mehe suguvõsas on soodumus kaksikutele või kolmikutele. Oh õudu.
Mis siis kui laps sünnib haigena?
Olen aastad võidelnud depressiooniga, kui nüüd lisada siia kompotti veel üks laps kes nutab vahetpidamata ja tahab iga 2h tagant süüa, siis ma läheksingi hulluks ma arvan.

Tegelikult ei saa ma aru nendest inimestest, kes arvavad, et kui 2 inimest on suhtes, siis nad peavad mingil hetkel lapse saama. Ei pea. Ma praegusel hetkel võtaksin enne koera, nendega on ka palju tegemist ja kasvatamist aga kui peaksin valima, siis kindlasti koer. 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 105 )


Esileht Pereelu ja suhted Miks ei soovi lapsi?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.