Teema: miks enamus naised ei luba meestele sõbrannasid?

#3177535:

Ja miks ma teda keelama peaks. Kui ta siis otsustab, et ta seksuaalselt soovib selle teise inimesega olla, siis mu keelamine seda küll kuidagi ei muudaks. Ta on täiskasvanud inimene ja otsustab ise.

Just, ta otsustab ise. Aga minu küsimus on selles, et miks naine peaks seda kuidagi vaikimisi soosima? Või miks naine peaks või ei tohiks enda arvamust avaldada, et talle ei meeldi selline sõbrannandus?

#3177535:

Ja miks ma teda keelama peaks. Kui ta siis otsustab, et ta seksuaalselt soovib selle teise inimesega olla, siis mu keelamine seda küll kuidagi ei muudaks. Ta on täiskasvanud inimene ja otsustab ise.

Ok, seda küll, sest sina oled omale täiskasvanud inimese paariliseks valida.
Kõikidel naistel ju poel selliseid “täiskasvanud” mehi; mõnel ei saagi olema ja mõnel saab mees uhte jooksul täiskasvanud. Nagu siin üks naine tõi oma elust ja mehe sõbrannatamsest näite.
Samuti vastupidi, et kõikidel meestel on polemustega naisi.

Kõiki asju esineb. Saad sa sellest aru? Ja ka sellest, et jutt ei käi konkreetselt sinu mehest, vaid toladest meestest ja naistest üldse.

#3177555:

#3177543:

#3177535:

Ja miks ma teda keelama peaks. Kui ta siis otsustab, et ta seksuaalselt soovib selle teise inimesega olla, siis mu keelamine seda küll kuidagi ei muudaks. Ta on täiskasvanud inimene ja otsustab ise. Ja teadmiseks – mu kallimal on ka sõbrannad. Pole probleemi.

Nojah. Senikaua pole probleemi, kuni on probleem :).

Aga vot ei ole. Ma ei ole inimene, kes vägisi soovib teist kinni hoida. Ta on minuga, sest ta soovib seda ja seni kuni ta soovib seda. Täiesti tema oma valik. Kui ta enam ei soovi, siis mul on muidugi kahju sellest, aga mina ei kontrolli teise inimese tundeid, soove ja käitumist.

Mis sa vaidled? Kas sa väidad, et sinu jaoks ei oleks probleem, kui su mees mõne sõbrannaga suhtesse astuks? Või miks sa raiud, et probleemi pole ega tule? Tore, kui praegu probleemi pole, kuid kui mehel on naissoost sõbrannad, siis on teie suhe ühe pika sammu võrra probleemile lähemal kui oleks ilma nende sõbrannadeta. Jajah, võib olla ei juhtu midagi. Aga probleemile lähemal olete küll.

#3177555:

#3177543:

#3177535:

Ja miks ma teda keelama peaks. Kui ta siis otsustab, et ta seksuaalselt soovib selle teise inimesega olla, siis mu keelamine seda küll kuidagi ei muudaks. Ta on täiskasvanud inimene ja otsustab ise. Ja teadmiseks – mu kallimal on ka sõbrannad. Pole probleemi.

Nojah. Senikaua pole probleemi, kuni on probleem :).

Aga vot ei ole. Ma ei ole inimene, kes vägisi soovib teist kinni hoida. Ta on minuga, sest ta soovib seda ja seni kuni ta soovib seda. Täiesti tema oma valik. Kui ta enam ei soovi, siis mul on muidugi kahju sellest, aga mina ei kontrolli teise inimese tundeid, soove ja käitumist.

Kui su mees nüüd otsustab, et hakkab igal ndv ilma sinuta kodust väljas pidutsema, siis sa noogutad talle heakskiitvalt kaasa? Et kui inimene nii otsustab, siis sulle peab ju see meeldima? Või, mees ütleb, et sel nädalavahetusel me perega mere äärde ei lähe, sest lähen hoopis sõbranna Mariga telkima? Kas sa ei pea õigeks mehele öelda, et sulle selline pereelu ei sobi?

Mõistan sinu mõtteviisi, kui olete lasteta kooselus. Käige uksest sisse-välja nagu tahate, pidage suhteid, kellega ja milliseid tahate.

Aga kui on lapsed, siis peaks omavahel siiski mingid piirid olema. Kui üks pool (näiteks mees) ei tunne ära, et ühe või teise piiri ületamine võib tuua tagajärgi, mida ta ei oska kohe ette näha, ja mis võivad teie pere lõhkuda, siis on igati kohane, kui naine talle seda ütleb. Pere loonud inimene peab arvestama enda naisega ja lastega. Mõtlema tasakaalukalt, mida üks või teine tema tegu või otsus võib kaasa tuua tema pere jaoks.

Kui ütled, et oletegi lastega pere, siis on siin vist vastus, kuidas tekivad kärgpered. Tohutu pealiskaudsus suhtes. Ning ajuloputatud hoiak, et kui eit arvamust avaldab, siis on ta ahistajast kontrollifriik. Ja mees, kes naise sooviga arvestab on tuhvlialune. Teame ju küll neid äraleierdatud klišeesid, mida teatud seltskond korrutab. Reeglina ei ole sellest seltskonnast mitte keegi püsivas ja normaalses paarisuhtes.

#3177258:

Ilmselt samal põhjusel, miks mehed ei luba naistel teiste meestega suhelda.

Missugused mehed? Mis mehed need ka on.

#3177624:

#3177606:

aga selliseid suhteid nagu tal selle “peaaegu armukesega” oli, ma enam ei tolereeriks.

Mis sa siis teeksid, mis aitaks ja tooks ta armastavana sinu rüppe tagasi? Korraliku skandaali? Ähvardaksid ära minna? Ja see aitaks ja muudaks su mehe kohe armastavaks ja truuks?

Miks ähvardaks? Lihtsalt lähekski ära. Mismoodi miski “aitaks” ja tooks “armastavana” tagasi? Sa ei saa ju sundida kedagi sind armastama.

Mul oli ühe eksiga kunagi, et ahah, magasid teise naisega? OK, üks kord võib ehk “kogemata” juhtuda, aga kui juba teist korda juhtub, siis on see seaduspärasus, sa eelistad kedagi teist, siis ma annan su vabaks. Teine kord tuli, andsingi vabaks. Armastavaks ja truuks ei muutnud see toda meest sellegipoolest muidugi, ka uue naise suhtes mitte.

#3177636:

Nojah, ja siis olekski mees rahul – saaks hakata pärast esimest ehmatust oma südamest armastatud naisega elama või niisama seiklusteks vaba ja sina oleksid silmapiirilt kadunud. Tema õnn, kui sa ei tolereeri ju.

Ja juba ongi saanud sõbrannast “südamest armastatud naine”. Nii kiiresti see käibki ja mitte ainult Perekoolis.

#3177655:

#3177636:

Nojah, ja siis olekski mees rahul – saaks hakata pärast esimest ehmatust oma südamest armastatud naisega elama või niisama seiklusteks vaba ja sina oleksid silmapiirilt kadunud. Tema õnn, kui sa ei tolereeri ju.

Ja juba ongi saanud sõbrannast “südamest armastatud naine”. Nii kiiresti see käibki ja mitte ainult Perekoolis.

Puhas iroonia. No jah, siin eelmised arvavad, et sõbranna = armuke või isegi armastatu. Mina seda ei arva. Sõbranna on sõbranna ja väga paljud mehed ei seksuaalsuhtle oma vanade heade sõbrannadega.

Kui aga mees juba teisega seksib, siis pole ju tegu sõbrannaga. Sellest siin eelspool aru ei saada.

.

#3177693:

Kui eespool mainisin, et mina enam mingeid sõbrannasid ei tolereeri, siis pidasingi silmas seda, et kui peaks juhtuma, et mees jälle mõne sõbranna leiab, kellega “lihtsalt suhtleb”, siis minu poolt kardetavasti olekski kõik.

Et mees kohtub tänaval vanuses 45 oma kunagise lapsepõlvesõbrannaga, kes on ka abielus. Nad käivad koos kohvikus ja meenutavad lapsepõlve. Käivad pärast kohvikut oma algkooli vaatamas ja siis ka selles pargis, kus nad omal ajal oma kutsudega jalutasid. Ja siis õhtul lepivad Facebookis kokku, et kahe nädala pärast lähevad endise klassivenna juurde grillima. Ja siis lepivad kokku, et lähevad teise klassivenna poole klassipilte vaatama ja pärast teevad paar drinki lähimas baaris. Mispeale lepivad kokku, et teevad klassikokkutuleku ja asuvad seda orgunnima.

Sellest kuulnud, sa jätaksid mehe maha. Nagu…mis naine sa oled?

#3177707:

#3177693:

Kui eespool mainisin, et mina enam mingeid sõbrannasid ei tolereeri, siis pidasingi silmas seda, et kui peaks juhtuma, et mees jälle mõne sõbranna leiab, kellega “lihtsalt suhtleb”, siis minu poolt kardetavasti olekski kõik.

Et mees kohtub tänaval vanuses 45 oma kunagise lapsepõlvesõbrannaga, kes on ka abielus. Nad käivad koos kohvikus ja meenutavad lapsepõlve. Käivad pärast kohvikut oma algkooli vaatamas ja siis ka selles pargis, kus nad omal ajal oma kutsudega jalutasid. Ja siis õhtul lepivad Facebookis kokku, et kahe nädala pärast lähevad endise klassivenna juurde grillima. Ja siis lepivad kokku, et lähevad teise klassivenna poole klassipilte vaatama ja pärast teevad paar drinki lähimas baaris. Mispeale lepivad kokku, et teevad klassikokkutuleku ja asuvad seda orgunnima.

Sellest kuulnud, sa jätaksid mehe maha. Nagu…mis naine sa oled?

Sellepärast mulle Perekool meeldibki, et kontingent on nii-iii kirju ning ühest asjast loetakse välja kümme muud asja.

Ära nüüd mu abielu pärast nii väga muretse, mu mees pole öösiti igaks juhuks radiaatori külge aheldatud, samuti pole ma talle jälitusseadet külge monteerinud. Käib vanade klassikaaslastega läbi, vahest isegi ööklubis, kus mõne naise tantsima võtab. Ja kui ta mõne vana klassiõega koos kokkutulekut orgunniks, siis miks mitte, andku minna. Sõbrannatamise all pidasin ma vähe teistmoodi suhet silmas. Ja nagu ma juba ütlesin, muidugi leidubki neid, kes mind füüreriks või armukadedaks nõiaks peavad. Olgu nii. Mulle läheb korda vaid see, et mu abikaasa nii ei mõtle.

#3177535:

#3177531:

#3177503:

Kuidas saab üldse teise täiskasvanud inimese eest otsustada. Mis mõttes et lubad või ei luba. Inimene teeb ikka ise oma valikud. Kes minna tahab, see läheb. See lubamine ja keelamine küll midagi ära ei hoia.

Minul on kaks väga head meessoost sõpra ja üks hea sõbranna. Kõki tunnen kauem kui oma kallimat. Tegin nad muidugi omavahel kohe tuttavaks ka. Mitte kunagi ei ole sõpradega midagi seksuaalset olnud. Isegi mõte sellest tundub väga vale. Kusjuures mu parim sõbranna ja sõber on mölemad vallalised ja ka seal pole kunagi midagi olnud. Ma ei saa aru, miks enamuse arust peab alati mehe ja naise vahel mingi seksuaalne alatoon olema – oma venda ei vaata ju seksuaalse pilguga. Samamoodi on minu sõbrad täiesti sellest kategooriast väljas.

Ja miks sa arvad, et kui sinul on niimoodi, siis on kõikidel teistel samamoodi? Kui sinu mees leiab endale homme sõbranna, siis mille järgi saad sa veendunud olla, et nende omavaheline sõprus jääb täpselt samale tasandile, kui on sinu ja sinu meestuttava sõprus? On ju ülimalt naiivne arvata, et maailm toimib ainult ühe (samasuguse kui sinu) mustri järgi.

Ja miks ma teda keelama peaks. Kui ta siis otsustab, et ta seksuaalselt soovib selle teise inimesega olla, siis mu keelamine seda küll kuidagi ei muudaks. Ta on täiskasvanud inimene ja otsustab ise. Ja teadmiseks – mu kallimal on ka sõbrannad. Pole probleemi.

No minu kaasa otsustas minuga koos olla ja väga tahtis minuga koos olla, aga samal ajal tahtis ka sõbrannasid omada ja ma sain väga hästi aru, et need sõbrannad olid armu ja seksisõbrannad, sest minuga neid tutvustada ei sobinud ja minuga koos nendega välja minna ei sobinud, minu eest varjati nii smse kui ka fb vestlusi.
Tema jh võis nii otsustada, et talle selline elukorraldus sobib, aga mulle millegipärast polnud sõbrad lubatud. Isegi onupojaga telefonitsi suhtlemisest tuli megadraama.
Mulle selline elukorraldus ei sobinud ja saatsingi ta oma sõbrannadega elama. Päris raske oli teda maha enda küljest raputada – päris palju närve kulus ja mehe manipulatsioone meie lapsega. Raiskasin oma elust palju aega temaga kaklemisele, sest ei tahtnud sellist elu, mida tema mulle peale surus.
Ei käi need asjad nii lihtsalt.
Lihtne on siis kui naine usub kõike, mida tema mees räägib ja lepib sellega, ega hakka nuhkima. Siis võib tõesti kõik laabuda ja pere jääb kokku. Kui aga ei lepi on jama majas….

#3177719:

Sõbrannatamise all pidasin ma vähe teistmoodi suhet silmas.

Nojah. Mina pidasin sõbrannatamise all silmas sõbrannatamist ja mehe ja tema sõbranna omavahelist suhet, Kui sa räägid mingis morses, siis muidugi. Sa ehk soovisid öelda flirdisuhe? Eelmäng? Ma aitan sind sõnadega siis.

Ma näen seda asja nii. Et kuni mees (või ka naine) on toimivas suhtes, mis rahuldab tema emotsionaalseid/seksuaalseid/mis iganes vajadusi, võib tema suhtlus vastassoost sõprade/kolleegide/muidu tuttavatega kulgeda rahulikult.

Ent kui suhtes on probleeme – ei peagi olema hull torm ja kriis – võib-olla töö ja väikeste laste kõrvalt on vähe ühist aega ja tekib (alguses väike) võõrandumine, tunne, et ei olda enam ühel lainel, et minu tunded ja vajadused pole enam teisele tähtsad…

Ja kui sellisel hetkel on vastassoost kaaslane väljaspool seda suhet, kes mure ära kuulab, annab seda tähelepanu, millest kurtjal on oma suhtes vajaka jäänud, halvemal juhul teeb kriitilisi märkusi viimase partneri aadressil, mis süvendab inimese meelepaha ja veendumust, et tema partner teda emotsionaalselt väärkohtleb – siis on pinnas loodud ja inimene on valmis armuma, kui teine teda omapoolsete märkidega julgustaks.

Nii võib armuda ka vastassoost kolleegi näiteks, lihtsalt sõbra sattumine kaastundliku kuulaja rolli on mõnevõrra tõenäolisem.