Teema: Miks inimesed ei kasuta iseteeninduskassasid?

#3200803:

#3200357:

kui üks teenindaja tuli inimesi kutsuma puldikassasse, et saab palju kiiremini, lubas õpetada kasutama.

Mindki tuli üks teenindaja abistama, et õpetab pulti kasutama. No ma lasin seda teha küll, sest sel päeval olid Selveris sabad ikka hullumeelselt pikad, polnud ammu nii vähe kassapidajaid tööl näinud. Tegelikult ma ikka oskan seda pulti kasutada ja vahel harva kasutangi, aga tavaliselt lihtsalt ei viitsi, kui palju kaupa korraga ostan. Ja seekord oli mul käru kuhjaga täis.

No siis see abistaja võttis kilekoti, piiksutas läbi ja hakkas kaupa sisse laduma. Võttis aga pealt ja pani kotti. Mul oli kaup kärusse pandud õiges järjekorras, õrnad asjad peale, tugevad alla. Sain ta siis pidama – no ei pane ju munakarpi ja sefiirikorvikesi ometi põhja! Ja mul oli vähemalt nelja koti jagu kaupa, igaühe jaoks tuli sortida, mis peale, mis põhja.

Abistaja mõistis, et asi jama, ei saagi niisama julmalt ja kiirelt laduda. Võttis kotte juurde, aga kuhu need paigutada? Läks teist käru otsima. Leidis käru, pani kotid sinna valmis, hakkas mu ostukärust altpoolt asju välja otsima, mis põhjapoole käiksid. Seega pidi pealtpoolt õrnemaid asju eest ära tõstma. No ja neid ka polnud kuhugi panna – pani põrandale 🙂

Ja siis ta sai aru, et see abistamine puldikassasse üle minemiseks polegi nii lihtne, kui käru kuhjaga täis. Aga ta oli väga tore tütarlaps ja äärmiselt sõbralik, seletas kogu aeg, et tegelikult pole üldse hullu.

Tegelesime selle kärutäiega ikka pikalt ja põhjalikult ja üüratu aja. Vahepeal läks miskit sassi ja sai parandatud ja korda tehtud ja piiksutatud.

Oh seda üllatust – kui kõik oli lõpuks valmis, sattusin kontrolli 😀

Veel ebameeldivam üllatus ootas kodus – kinkevutlaris ostetud konjakil oli turvaelement pudelikaelal. Poes ei reageerinud see kuidagi ja ei abistaja ega ostukontroll karpi lahti ei võtnud. Kuigi nad ometi pidanuks teadma, et nende poes turvatakse alkoholi ka pakendi sees.

Jääbki arusaamatuks, mis mõte sel turvajullal üldse on (olen ka ise ühe sellise karbi kingiks saanud, kus jublakas pudelikaelal).

Milleks selline pikk erijuhtumi kirjeldus? Täpselt samamoodi võib äpardusi ja tüütuid takistusi ju tavakassas ette tulla.

Puldi kasutamisel ongi ju oluliselt mugavam kaup KOHE läbi piiksutada ja kotti asetada. Kui poekäru on juba asju täis kuhjatud, ja alles siis hakata neid läbi piiksutama ja kottidesse laduma, on see suht kilplaslik ja ebamugav töö.

Mis õrnadesse asjadesse puutub, siis mõelda oskava inimese jaoks ei tohiks olukord ju keeruline olla. Neid ei pea ju kohe kotti panema, vaid võiks asetada esialgu käru põhja. Ja kui kogu ost koos, siis õrnad asjad kõige peale.

Mina vaatan ka alati imestusega neid pikki kassajärjekordi, kus inimesed mossis ja tülpinud näoga seisavad. Minu trajektoorile jääb Rapla Konsum, Rapla Selver ja Järve Selver. Siis, kui mina tavaliselt ostlema satun, on seal tavakassades alati pikad järjekorrad. Iga kord mõtlen, et mis neil inimstel ometi viga on, et nad tahavad seal järjekorras sitsida. Eriti hästi paistab see silma Rapla Selveris ja Konsumis. Neid tülpinuid nägusid vaadates ei tundu mulle sugugi, et inimene on tegelikult ka õnnelik, et saab seal järjekorras oma päeva mõtteid rahulikult läbi mõelda või et ta oleks suures ootusärevuses, et saab teenindajale “tere ja head aega” öelda. Rohkem jääb mulle mulje, et inimene ei tule selle pealegi, et on palju lihtsam ja kiirem võimalus toidupoe külastamiseks. Eks mingi seltskond on muidugi ka neid, et olen igaks juhuks kõige uue vastu või et kui mina kassasse ei lähe, siis vaene müüja jääb töötuks.

Minu isiklik eelis on just puldiga iseteeninduse süsteemid. Kõige parem on Coopil, sest see pult töötab peaaegu veatult. Loeb hästi koode ja on mugav ja kompaktne (kui on vaja pulti käes hoida – tavaliselt hoian seda siiski käru puldipesas). Selveri puldid on ka korralikult tööle hakanud. Varem ikka juhtus, et pidi enne mitu korda vajutama, kui reageerisid. Aga käes hoida on ebamugavam kui Coopi pulte.

Kasutan aktiivselt ka kaalusüsteemiga iseteeninduskassasid. Need on minu jaoks ebamugavamad kui puldisüsteemid, aga kuna ma järjekorras seista ei viitsi, siis seal saab alati kiiremini. Ka juhul, kui kaal mingit errorit annab. Kui kaaluga iseteenindustest pingerida teha, siis kõige ilgem on Maxima. Seal on tõesti vist pea iga kord vaja teenindaja abi. Samas, vaadates, millised üüratud sabad alati Rapla Maximas on, siis saab ikkagi iseteenindusest kiiremini läbi.

Puldiga iseteenindustes (mida kasutan kõige rohkem) satun ostukontrolli umbes 1 x poole aasta jooksul (seda kõikide poodide peale kokku). Teeninduskassade algusaastatel sagedamini. Kogu kotti pole veel kunagi pidanud ette näitama. Alati piiksutatakse koha peal 2-3 asja läbi, ja sellega asi piirdub. Hästi ruttu käib kõik. Õnneks ei ole mul enesehinnanguga ka mingeid probleeme, et ostukontroll põhjustaks minus pöörast häbi ja alandust nagu osadel inimestel.

#3201343:

Äkki tõesti tahavad ka suitsu osta, mida nutikassadest ei saa?

Maxima ja Rimi nutikassade valmuril on sigarettide kapp kas käe juures või lausa nina all.
Seega, saab küll. Ja kui soovitud mark on otsas, siis jookseb ja tööb teisest kassast.

#3200748:

#3199706:

1. Kassa ei reageerinud kliendikaardile, pidin minema teise kassa juurde.
2. Ühe paari sokkide asemel oli läinud kaks. Ootasin teenindajat, et ta kassas paranduse teeks.
3. Kõrvalkassas maksnul hakkas väravaalarm tööle, sest mingi turvaelement oli peale jäänud, kuigi teenindaja käis seda just eemaldamas.
4. Pult luges koodi ainult ühe kindla kauguse ja kalde alt, nii et teenindajal tuli ka mitu korda proovida, enne kui õnnestus.

Kõik need asjad võivad juhtuda ka ju tavalises kassas. Üldse ei mõista, miks sa loetled neid iseteeninduse ebamugavateks eripäradeks?

Miks eripärad? Küsiti, mis võib juhtuda, kirjeldasin, mis on juhtunud.
Kuid tavakassas oleks kõik olukorrad kiiremini lahenenud.

Ma maksan sularahas enamasti ning meie väikelinnas üheski poes nutikassa seda ei võimalda – õigupoolest ongi need kassad vaid Selveris ja Coopis. Ja järjekorrad on siin suhteliselt lühikesed. Iseteeniduses on alati! olnud probleeme, küll ei saa kassa aru pakendatud kilohinnaga kaubast ja maitseainepakendi kergest kaalust, siis ei saa säästukaardiga maksta jne….

Kasutan iseteeninduskassasid pika hambaga, kui just tõesti tavakassad kõik suletud või ülipikk järjekord. Kui kotis juhtub olema vaid sularaha, siis ei olegi tihtipeale valikut, tuleb tavakassasse minna.

Põhiline probleem on, et iseteeninduses kulub oluliselt kauem aega. Müüja on harjunud, temal käib kaupade läbipiiksutamine välkkiirelt, kuid minu jaoks pole tegu igapäevase toiminguga. Keerutan kaupa käes, otsides triipkoodi taga, proovin nii- ja naapidi, kuni lõpuks kostab see kauaoodatud piiks. Püüan poeskäike minimeerida, seetõttu tuleb ostukäru enamasti alati kuhjaga kraami täis. Ja iga viimast kui vidinat siis keeruta käes, otsi koodi, ürita piiksutada, ja kui ei õnnestu, siis kutsu aga jälle teenindaja appi.

Teiseks ei tohi vähemalt selles kodupoes, kus mina käin, asetada läbipiiksutatud kaupa otse kotti (mis hoiaks meeletult aega kokku), vaid selle peab panema paljalt ruudulisele alale. Kui on tegemist suure poeskäiguga, siis ei mahu kogu kraam sinna alale ära, kukuvad maha jne. Aga kotti panna ju ei tohi.
Tavakassas käin tihtipeale koos mehe või lastega, üks laob kaupa lindile ja teine laob kassast läbilastud kaupa sealsamas kotti – aja kokkuhoid.

Ma hakkasin seda teemat üle lugedes mõtlema, et miks mina KASUTAN iseteenindust ja jõudsin järeldusele, et mulle ei meeldi suhelda võõraste inimestega, kui ma seda vältida saan ja mulle ei meeldi oma kaubavalikuid võõraste (inimesed sabas, müüja) ette laotada. Meeldib omaette poes asju ajada: ise valin ostud, ise löön kassas läbi, maksan masinale ja lähen koju. Vahet pole, milline iseteeninduse variant poes on, ma valin alati selle.

#3201889:

olen omateada kõigi kettide iseteeninduskassasid kasutanud ja kõigis saab mitte lihtsalt asju kotti panna, vaid ka oma kotti kasutada.

Usutavasti võivad süsteemid ka samas ketis olla erinevad.
Olen käinud Maximas (Tartus), kus täpselt nagu eelkirjeldatud, ei saa oma kotti kasutada, vaid asjad tuleb panna ruudulisele alale “paljalt”.

#3201376:

#3200748:

#3199706:

1. Kassa ei reageerinud kliendikaardile, pidin minema teise kassa juurde.

2. Ühe paari sokkide asemel oli läinud kaks. Ootasin teenindajat, et ta kassas paranduse teeks.

3. Kõrvalkassas maksnul hakkas väravaalarm tööle, sest mingi turvaelement oli peale jäänud, kuigi teenindaja käis seda just eemaldamas.

4. Pult luges koodi ainult ühe kindla kauguse ja kalde alt, nii et teenindajal tuli ka mitu korda proovida, enne kui õnnestus.

Kõik need asjad võivad juhtuda ka ju tavalises kassas. Üldse ei mõista, miks sa loetled neid iseteeninduse ebamugavateks eripäradeks?

Miks eripärad? Küsiti, mis võib juhtuda, kirjeldasin, mis on juhtunud.

Kuid tavakassas oleks kõik olukorrad kiiremini lahenenud.

ma kasutan ainult iseteenindust, kunagi, kui valisin mingi kassajärjekorra, jutus minuga väga tihti olukord, kus kassapidaja kimas kassast minema erinevatel põhjustel (kaaluma, hinda vaatama vms) ja minul isiklikult läheb iseteenindusega kiiremini kui tavakassas s.t olen ka arvamusel, et tavakassas on neid ebamugavaid eripärasid küllaga

#3201908:

maximas ei ole küll oma koti nuppu valikutes, kuid teenindaja abiga saab oma kotti siiski kasutada, teen seda pidevalt. paned koti pakkimisalale ja teenindaja nö kiidab selle heaks.

Hea, et ütlesid. Kust tavaline poekülastaja seda peaks teadma? Jälle üks ebamugavus selle iseteeninduskassaga. Ja ma pole kindel, kas see on siiski kõigis Maximates nö ametlikult lubatud praktika. See tähendab, et massiliselt peaks lubama kaaluerinevusi (teenindaja ei luba ju konkreetselt oma koti kasutamist, vaid kinnitab kaaluerinevuse)

#3201813:

Ma hakkasin seda teemat üle lugedes mõtlema, et miks mina KASUTAN iseteenindust ja jõudsin järeldusele, et mulle ei meeldi suhelda võõraste inimestega, kui ma seda vältida saan ja mulle ei meeldi oma kaubavalikuid võõraste (inimesed sabas, müüja) ette laotada. Meeldib omaette poes asju ajada: ise valin ostud, ise löön kassas läbi, maksan masinale ja lähen koju. Vahet pole, milline iseteeninduse variant poes on, ma valin alati selle.

Mina jälle lihtsalt vihkan järjekordi ja keeldun neis seismast.

#3201760:

Püüan poeskäike minimeerida, seetõttu tuleb ostukäru enamasti alati kuhjaga kraami täis.

Iseteeninduskassad, kus pead ise kaaluma ja piiksutama, ei olegi mõeldud kärutäie asjade ostmiseks. Puldiga ja otse kotti, see oleks veel mõttekas suurema hulga puhul. Aga suure hulga kaubaga peaks ikkagi tavakassast läbi käima.

#3201989:

#3201965:

#3201813:

Ma hakkasin seda teemat üle lugedes mõtlema, et miks mina KASUTAN iseteenindust ja jõudsin järeldusele, et mulle ei meeldi suhelda võõraste inimestega, kui ma seda vältida saan ja mulle ei meeldi oma kaubavalikuid võõraste (inimesed sabas, müüja) ette laotada. Meeldib omaette poes asju ajada: ise valin ostud, ise löön kassas läbi, maksan masinale ja lähen koju. Vahet pole, milline iseteeninduse variant poes on, ma valin alati selle.

Mina jälle lihtsalt vihkan järjekordi ja keeldun neis seismast.

Mina ka. See ongi peamine. Isekassasid on väga erineva mugavusastmega, Coopi puldid tõesti kõige sujuvamad, ilmselt sellepärast, et need on kõige uuemad, aga enne lähen Maxima või Rimi suht käkerdisse selvekassasse kui et seisan mingis sabas. Kui saba pole, siis on ilma puldita poodides tõesti mugavam mehitatud kassasse minna. Aga saba on alati. Tänu sellele teemale on ka teada, kes seal sabas seisavad.

Mina ei armasta ka ootamist, kuid paraku on elu näidanud, et kassasabas ma pean seisma ühe poeskäigu ajal 1 kord. Kui aga valin iseteeninduse, siis Selveris turvaelementide eemaldamised, ostukontrollid täismahus ja Rimi kassade kinnijooksmised ajaliselt on kindlasti söönud mu aega rohkem, kui 2-3 inimesega kassad.
Tänu sellele teemale on ka teada, kes elavad e-poodide teeninduspiires, aga eelistavad käia iseteeninduskassades aega veetmas.

Püüan ette kujutada inimest, keda häirib, et teised inimesed sabas seisavad ja ootavad.
Mind näiteks küll nad ei sega ja ma ei mõtle kunagi, et issand, miks nad seal seisavad. No kui tahavad, las seisavad siis.
Võib-olla tahavadki kauem poes olla, pole kodus kedagi ootamas, elab vanainimene üksi ja naudib seda vähestki seltskonda või on lihtsalt tite kõrvalt naine saanud kodust välja ja ei taha tagasi kiirustada või on kellelgi kodus pingelised olus ja venitab koju minekuga. Võib-olla on lihtsalt puhveraeg töö ja koduste toimetuste vahel.
No las inimesed käituvad täpselt nii nagu tahavad. Kellelegi halba nad ju selle seismisega ei tee ja seetõttu nad ei pea ka kuidagi õigustama oma teguviisi.

Selveri šokolaadid on nii väikseks “kuivanud”, ihnsad on!

#3202090:

Püüan ette kujutada inimest, keda häirib, et teised inimesed sabas seisavad ja ootavad.
Mind näiteks küll nad ei sega ja ma ei mõtle kunagi, et issand, miks nad seal seisavad. No kui tahavad, las seisavad siis.

Ausõna, mina ka mitte. Ja arvatavasti ei mõtle ka edaspidi. Kuigi mine tea, kui ma nüüd poodi lähen ja märkan pikas sabas seisjaid, võib tahtmatult mõte pähe tulla, et need on inimesed, kes ei saa hakkama piiksutamisega, kellel lihtsalt kukuvad kõik asjad kaalult maha, kes satuvad pidevalt terve igaviku kestvasse täiskontrolli, kellel on alalõpmata teenindaja abi vaja jne.
Käin Selveris väga tihti, ikka kord-paar nädalas, ja täiskontroll oli viimati vist mitu aastat tagasi, ma lausa ei mäleta seda enam. Viimaste aastate jooksul on olnud paar üksikut poolkontrolli. Ükskord vaatasin Balti jaama väikeses Selveris et mul on aega viis minutit rongini ja – plaks – ostukontroll! Needsin mõttes, et nüüd olen rongist maas, aga jõudsin. Lisan info mõttes, et tegu oli elektrirongiga linna sees, mis käivad tihti ja järgmise peale jäämine poleks olnud suur katastroof. Aga kontroll käib väga kiiresti.
Minu poolest seisku aga rõõmsalt edasi ja ma tõesti loodan, et mulle poes käies neid nähes ei meenu see teema siin. Sest tegelikult on inimestel ka täiesti normaalseid põhjusi seal sabas seista – lihtsalt meeldib kassiiriga kassa, soovivad midagi just sellest kassast osta, on vaja aega parajaks teha ja saba ei käi talle närvidele, on mõni suur kaup, mida ilma puldita kassas on kehv käsitleda, soovib sulas maksta või suuremat rahatähte lahti vahetada või pole tal näiteks Partner-kaarti. Mida iganes. Aga ma ei soovi teada, et ta ei saa hakkama! Pealtnäha on nad ju nii normaalsed kõik.