Mul on olnud nooruses periood, kus olin seltskonnas aktsepteeritud, aga mitte “oma” st ise tajusin, et suhtlus käis nagu läbi mingi filtri ja see polnud mitte meeldiv. Hiljem olen aru saanud, et selle filtri tekitasid mu enda kompleksid ja see, et ei tundnud end suheldes vabalt (siis tekivadki imelikud laused, mis kuidagi ei haagi). Viimased 10+ aastat pole suhtlemisega muret olnud ei elus ega kirjalikus suhtluses. Ka need grupid, kelle kohta enne üteldi, et jäävad kõrvale (juba üksi jt) saavad kuidagi kaasatud. Aga suhtlemisvalmidus lõpeb minu poolt kohe, kui tajun, et mind tahetakse ära kasutada (tekib lipitsev toon või ebasiirus näiteks). Nii et kindel soovitus: mida vähem punnitamist, seda kindlamalt suhtlus sujub.
Teema: Miks inimesed ei salli mind
17.06.2019 17:18
To report this post you need to login first.
18.06.2019 03:15
Mina mõnikord tunnen ka ennast nii. Mitte, et mind just ei sallita, aga et osad inimesed ei leia minuga kontakti ja mina ei leia ka nendega kontakti. Tihti tunnen seda ka oma sõpruskonna inimestega. Meil on õnneks väljakujunenud seltskond, seega erinevaid üritusi jagub, aga ma ei tunne ennast paljudega neist omavahel olles mugavalt just selle kontakti pärast. Selline tunne on näiteks mõnikord, et ei tea millest rääkida, aga kahekesi olles peaks nagu rääkima midagi. Mõnikord olen avastanud, et inimesed haigutavad minuga rääkides või siis üritavad haigutust varjata. Ise olen mõelnud, et asi võib olla selles, et kui ei tunne ennast mugavalt, siis kipun ise liiga palju ja liiga pikalt rääkima, samuti võib asi olla mu hääletoonis, mulle endale see vähemalt ei meeldi. Ma ei tunne seda õnneks kõikide inimestega, paari sõbrannaga tunnen ennast väga vabalt ja hästi ja mees on ka olemas. Tahaks teiste inimestega ka samamoodi vabalt suhelda, aga see on raske kui pead samal ajal ennast ja oma suhtlemist teadlikult jälgima
Tegelikult ei haiguta inimesed ju igavusest, vaid siis, kui nad on unised. Unitav hääletoon võib ka selliseks teha. Ei ole nii, et kui hirmus igav on ja tahaks kangesti midagi teha, siis haigutad. Siis oleks ju täiesti ärkvel ja valmis tegutsema.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 17.06 04:58; 17.06 05:04; 18.06 03:15;
To report this post you need to login first.
18.06.2019 09:07
Analüüsi ka seda, et ei heieta pikalt midagi. ET jõuad pointini kiiremini, mõni räägib nii pikalt mingist teemast.
To report this post you need to login first.
18.06.2019 12:15
Mõnd inimest ei sallitagi, käigu ta või käte peal. Nii lihtsalt on ja sellega tuleb leppida. Ja kui leidub keegi kes sallib, tuleb sellestki rõõmu tunda, kuniks ta veel sallib.
To report this post you need to login first.
18.06.2019 14:11
Äkki sul on paksud prillid? Olen märganud, et vahel on prillidega inimesed kuidagi väga ebameeldivad, sest nad liigutavad iga väikese vaatluse jaoks tervet pead, mitte silmi, et saavutada head fookust. Ja siis on tunne, et nad vahivad kogu aeg ringi ja on liiga uudishimulikud, või ei oskagi öelda, mis teeb selle pideva pealiigutamise nii ebameeldivaks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.06 14:11; 18.06 21:21;
To report this post you need to login first.
18.06.2019 16:21
Oleneb olukorrast, aga enamasti eemaldun inimestest, kellega mul pole vaja rääkida hetkel. Ehk siis vaja on rääkida kellegi teisega. See ei tähenda, et mul oleks teise persooni vastu midagi. Tihti ei viitsi ma rääkida lastest ja elukaaslasest ja aia ja köögi teemadel. Kokkamine on mu hobi ja mul selles teatud mõttes kõrgemad teadmised, kui tavalistel mulle-meeldib-küpsetada inimestel. Oma tasemel või kõrgemate teadmistega inimestega räägin meeleldi. Lastega on jälle see, et vot ei ole minis sellist ema, kes viitsiks tööd kaasa vedada(olin kaua kodune ja lapsed plid kogu mu elu ja nüüd tahan muust rääkida).
Aga võin vanabalt jahuda ilmast ja Ekre fenomenist – kuni ei pea seda rassistiga tegema. Mulle meeldib rääkida majandusest ja poliitikast, kusjuures pole mingeid ulme teadmisi, seega peaks sobituma ükskõik kellega rääkima. Kui mulle vastatakse, et ma ei tea poliitikast midagi, siis see on nagu punkt mu teemale. Siis liigun küll edasi. Vb sina lõpetad ka kaasvestleja teemaalgatuse kohemata liiga suure punktiga? Et teine ei oska enam edasi minna.
Naeratus aitab alati. Ja kui sinuga räägitakse teemal, millest sul jumalast 0 on, siia vast on hea küsida teemaalgatajalt, et aga mis seal täpselt oligi, ma pole eriti süvenenud. Vb alustad juttu kellegagi, kes üksi on näiteks. Või küsid midagi, mida sa tead teist poolt huvitavat, aga millest ise muffigi ei tea. Sedasi saad näidata huvi üles.
Eks tuleb omasuhuseis otsida ja neid, kel soovi lobiseda parasjagu.
Mu tûtrel on sama probleem, aga tema on laps alles ja soovib lobiseda coolide lastega, kel niigi fänne paju. Ta valib objekte millegi järgi, mis ilmselgelt ei klapi temaga kokku.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.06 16:21; 18.06 16:28; 18.06 16:45;
To report this post you need to login first.
18.06.2019 16:28
Mul on veel üks hea näide. Üks tore tuttav, kellega hästi saime läbi hakkas pidevalt rääkima mingist asjast minevikus, millest tal oli täiesti oma arusaam, sealjuures halvustas see tekst minu last ja mind. Pole aimugi, mida ta mõtles, kui seda tegi. Tegu muidu eduka haritud naisega. Aga mingi kiiks tal on, sest ega tal väga sõpru ole. Küll aga hinnatakse teda tema töös. Tal on anne lihtsalt pange panna suhtluse käigus öelduga. Tegelikult on ta täitsa tore ju. Me ei suhtle enam, sest ma vastasin talle kord samaga ja ta pistis kriiskama põhimõtteliselt.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.06 16:21; 18.06 16:28; 18.06 16:45;
To report this post you need to login first.
18.06.2019 16:45
Ma nõustun eelkõnelejatega. See kõik on juhus ja osa sellest sinu enda ettekujutus. Ole lahke, ole sina ise, küsi kuidas lapse tervis on, kui tead et lapsel oli 2 nädalat nohu, küsi lihtsaid asju. Töökaaslastelt võid uurida kohvimasina juures või kus iganes, mis nad nädala ahetusel tegid ja ära mõtle üle. Sõpru otsi netist vi siit perekoolist. Inimesed siin juba pakkusid ka. Jagage e-maile ja lobise nendega netis, kui kokku saada ei saa.
Mul on ka üks hea netisõbranna, kellega aastaid kohtunid pole, sest ta on veits loid ja ei viitsi ennast välja vedad. Ärevik on vist ka, sest kui kutsun kohvikusse, siis on tal kindlasti vaja muud teha. Pigem tahaks, et ma talle külla lähen kuhugi kukemetsa. Aga netis on ta nii tore. Vb leiad ka netisõbranna. Kui vana sa oled? Vb panen oma meili ka siia, kui sa 18 ega 67 pole
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.06 16:21; 18.06 16:28; 18.06 16:45;
To report this post you need to login first.
18.06.2019 17:47
No näiteks üks inimene minu tuttavate hulgast (praegu auhinnatud blogija välismaal).
No tee või tina 90% inimestest peab teda ülbeks ja ei salli teda. Ise näen seda kui üldmuljes et oma arvamus on alati kõige õigem olema, peaaegu et mingi kriitika sallimatus ja sealjuures põhjendamine kuulajale miks tema arvamus kõige õigem on, kuulsin teda ükskord ühel peol esinemas, noo pool tundi ei saanud keegi teine rääkida.
Siis veel pidev iroonia ja sarkasm, pikapeale väsitab see ära ja ei taha suhelda enam.
No ja siis midagi mida inimene ise ei kuule, ebameeldiv hääl, selline nasaalne ja natuke kõrgem.
To report this post you need to login first.
18.06.2019 21:09
18.06.2019 21:21
Äkki on välimuses midagi ebatavalist siiski? Näiteks kergelt kõõritavale inimesele on ebamugav otsa vaadata. Või kui on nina otsas soolatüügas, siis ka ei tea, kuhu vaadata. Või pole hambaid vms.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.06 14:11; 18.06 21:21;
To report this post you need to login first.
19.06.2019 14:57
Olen teemaalgataja. Välistaks mõned siin toodud variandid,mis võiks mind enda teadmata ebameeldivaks muuta.Vastus neile siis järgmine- ei ole mul kommet liiga pikalt ja teisi kurnavalt vatrama jääda,ei ole meeleheitlikult püüdnud kellegiga sõbruneda,ei pane kaasvestleja jutule kiiresti punkti,ei uuri ülemäära palju,ei ole ülbet hoiakut,vastikut häält ega isegi paksude raamidega prille mitte ????
Soovitati,et astu tööl teistele ligi,küsi nt laste kohta,kui tead,et nad on olnud haiged.Olen seda teinud.Kuid paraku on nii,et kui minu laps on haige, ei tule keegi küsima.
Arvan ise,et kogu see terve elu kestnud tõrjumine on muutnud mind niivõrd ebakindlaks,et see võibolla ongi põhjus.Veidi vähem ebakindlana tunnen ennast meessoost isikutega,nii kummaline kui see ka pole.
Keegi pakkus välja suhtlust ja sõprade otsimist internetist,kuid see ei oleks lahendus minu probleemile.Kirjutades, ilma inimest nägemata sujub kõik ilusti.Minu mure on aga seotud just näost näkku suhtlemisega.Samuti oleks välistatud ka kohtumine siit kellegiga,eesmärgiga analüüsida mu suhtlemisoskust või selle puudumist,kuna ainuüksi mõte sellest,et olen hindava pilgu all,paneks mind ebamugavasse olukorda.
a äkki oledki liiga mehelik. naised ei näe sinus ehk sõbranna materjali. minul vähemalt on nii, olen pikka kasvu, tugevamate näojoontega ja konkreetse olemisega. kui juuksuris käin, siis sealne feminiinne keskkond on minu jaoks midagi erakordset. kõik need lokid ja lõhnad ja swarovskid ja vadistamine, elevus mingite uute toonide ja lehvide ja lakkide üle.
minu töö on mehelik, minu töökaaslased on mehed ja meestega tunnen ennast kuidagi kindlamalt.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.06 21:35; 19.06 14:57;
To report this post you need to login first.
19.06.2019 15:38
Ilmselt sa haised. Suu haiseb või higihais. Inimene ise seda ei tunnegi.
To report this post you need to login first.
22.06.2019 15:07
Olen tihti mõelnud,kas keegi veel peale minu tunneb sama,mida mina pea igapäevaselt kogen.Tunnen nagu mind ei sallita,kuigi ma pole kellegagi halvasti käitunud ja ei ole ka välimuselt eemaletõukavalt inetu vms.Olen täiesti tavaline,sõbralik,abivalmis,aga ometi hoiavad inimesed minust pigem eemale.Keegi minuga reeglina esimesena rääkima ei tule ja kui ise püüan vestlust alustada,siis sellega ei minda kaasa.Pigem eemaldutakse ja leitakse keegi teine,kellega vestelda.Pole vahet,kas tegu on vana tuttava või näiteks täiesti uue töökaaslasega-kõigi käitumine on sama.Kui keegi ennast selles kirjelduses ära ei tunne,siis öelge palun vähemalt,milliseid inimesi teie ise pigem väldite? Mina sellele “miskile” pole veel jälile jõudnud,mis mind teiste jaoks nii ebameeldivaks teeb.
Ma olen seda oma 45-aastat tundnud, ütleme nii, et enne kooli ei osanud veel seda tunnet tunda aga nii alates 2. klassist tunnen. Ma ei ole pealetükkiv, pigem rahulik. Ma ei ole kole, eks on olnud hetki kui seda arvasin aga reaalselt ma tean, et olen selline täiesti keskmise välimusega üle 170 cm pikk, poolpikkade juustega, tumesiniste silmadega. Ma olen abivalmis, usaldusväärne, töökas. Ometi olen seda tunnet tundnud peaaegu terve elu. Kooli ajal tundsin, peale kooli tööl tundsin, kui ise sain lapsed, siis tundsin lastega seotud üritustel seda, enamik emasid olid koos ja mina ja heal juhul 1-2 siis omaette, nt. klassikoosolekud jms. Nüüd ma olen vanaema staatuses ja ikka tunnen veel sama. Järelikult peab olema mingi faktor, mis selle tingib. Samas laste elukaaslaste ja nende vanematega saan kenasti läbi aga kõik teised nagu hoiaks eemale. Paar sugulast on ka, kelle puhul sellist tunnet ei ole. Ah jah, mul on veel kommetaarid läbi lugemata, ma oletan, et mõni on seal ehk öelnud, et äkki on suitsuhais või siis pesematus, vot neid ka ei ole, sest suitsu ei tee, alkoholi ei tarbi, juuksed on kenasti hooldatud. Riided on ka puhtad. Isiklikult ei ole ka mingi selline kallistaja tüüp, kes teistele külje alla kohe poeks. Lugesin nüüd arvamused läbi, see küsi mõnelt tuttavalt, ma ise olen kahet küsinud ja mõlemad vastasid, et oh mis sa nüüd, sa kujutad seda ette. Ega siis keegi ei hakka otse ütlema ju, samas on kohe näha, kui saad mõne tuttavaga kokku, ajad 3 min juttu ja nii kui ta kohtab mõnda teist tuttavat, siis jookseb kohe minema, mis siis, et me omavahel ei ole vb. aasta aega kohtunud ja suhelnud. Ja paar tükki on öelnud ka nii, et “sinult ei ole ju midagi saada” mis on muidugi õige, sest minu amet on selline, mis ei ole just mingi arst, juuksur, õmbleja vms. et oleks kasulik tutvus.
To report this post you need to login first.
22.06.2019 20:52
22.06.2019 22:04
Üks võimalus on veel, et sa (teemalgataja) ja kõik need teised, kellel sama probleem on, annate kuidagi iseendale teadmata välja signaali, nagu te ikkagi ei ole väga suhtlemisest huvitatud. Vahet pole, et üritad juttu algatada, ikkagi võib olla nii, et kuidagi jätad sellise eemaloleva ja natuke vältiva mulje.
Vähematl mul endal oli küll aastaid mingi selline teema. Meestega sain kergemini jutule, sest tegutsen tehnilises valdkonnas, aga naistega ei saanud (ja tükk aega tegelikult ise ei tahtnud ka). Käies mingites kohtades, kus saab korraga kokku palju algselt võõraid inimesi (mingid suvekoolid jmt), siis oli minu jaoks alati täielik müstika, et kolmandaks päevaks, kui ma olin nii palju olukorraga kohanenud, et sain hakata ringi vaatama, et mis inimesed siin on, siis ülejäänute vahel olid juba mingid lähemad suhted tekkinud. Ma ei saanud aru, mille alusel ja kuidas see käib, sest mul midagi sellist iialgi tekkinud.
Noh, hiljem selgus, et ma olen natuke skisoidse isiksuse spektri peal ja kuigi ma tõesti ise käitusin inimestega viisakalt ja sõbralikult, siis ilmselt ma ikkagi kuidagi hoidsin eemale ise endalegi teadmata – lihtsalt see eemalehoidev viis oligi minu mugavustsoon ja muud ma ei teadnud.
Praeguseks on asjad minuga muutunud. Enam mul ei ole erilist probleemi inimestega kontakteeruda, ka mitmeid sõpru ja häid tuttavaid olen viimaste aastate jooksul leidnud. See eemalehoidev viis on minu sees ikkagi olemas, aga ilmselt inimesed ei taju seda enam niimoodi nagu varem. Mind isiklikult aitas psühhoteraapia. Ma ei läinud teraapiasse otseselt selle probleemiga, aga kuna see oskamatus inimestega kontakti võtta oli (ja jätkuvalt ikkagi on, kuigi natuke teises võtmes) on läbiv probleem minu elus, siis teraapia käigus see hakkas paratamatult kohe avalduma ka suhtes terapeudiga ning seega olen saanud selle teemaga palju tegeleda. Võibolla kuluks sulle ka psühhoteraapia ära?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.06 22:04; 24.06 10:27;
To report this post you need to login first.
22.06.2019 22:51
Vbl oled sa igav, räägid ainult oma lastest või millestki muust igavast. Äkki sa matsutad, luristad või nokid nina ja hambaid avalikult. Vbl sa ei pese ennast v oma riideid. Võimalusi on palju ja raske öelda kui pole kohtunud.
To report this post you need to login first.
22.06.2019 23:08
Üks võimalus on veel, et sa (teemalgataja) ja kõik need teised, kellel sama probleem on, annate kuidagi iseendale teadmata välja signaali, nagu te ikkagi ei ole väga suhtlemisest huvitatud. Vahet pole, et üritad juttu algatada, ikkagi võib olla nii, et kuidagi jätad sellise eemaloleva ja natuke vältiva mulje.
Jah, ka minule ütles aastate eest üks tuttav, et ma mõjun nii. Hakkasin endaga siis tööd tegema (banaalne väljend, aga paremini ka väljenduda ei oska) ja tasapisi hakkasid asjad muutuma.
To report this post you need to login first.
23.06.2019 19:16
Mõned inimesed vaatavad väga täpselt, kellega nad suhteid looma hakkavad. See kehtib siis näiteks uue töökaaslase kohta. Kui ta on inimene, kes seltsib ainult “poppidega”, siis ilmselgelt hakkabki ta ebapopulaareid kohe ignoreerima.
Selline inimene paneb enda jaoks ruttu paika, kuhu seltskonda ta peab kuuluma, et omada ka mõjuvõimu ja olla aktsepteeritud.
Ei arva, et see oleks õige käitumine, aga nii lihtsalt on. Kui ta tahab sulanduda ja et teised temaga seltsiks, siis ta distanseerib ennast neist, kellega ei seltsita…
Nii et ühe asjana, mis ma välja pakun ongi see, et teatud inimesed tajuvad, et 1. sa ei ole popp ja sinuga suhtlemine on nö ummiktee või 2. sa miskipoolest ei sobitu inimeste nägemusega toredast või huvitavast inimesest.
Mina eemaldun inimestest, kellel on väga vhe energiat, kes kõigega nõustuvad ja kellel ei ole mingit oma arvamust, sest pean neid igavateks. Otsin ja suhtlen nendega, kes on jutukad, aktiivsed ja tegutsejad, samas kes saavad ise endaga hakkama ja ei riputa end mulle sappa.
To report this post you need to login first.
24.06.2019 00:15
Teemaalgatajale aitäh!
Ise vaevlen samasuguse mure käes ja kuskil siin keegi vastas, et ilmselt olen haiglaselt tähelepanelik selles osas, kuidas keegi minuga suhtleb. Töö juures tean, et minuga tullakse rääkima siis kui midagi vaja on, see lihtsalt on nii. Muul ajal näen ma seda, kuidas vastu tulles üritavad nad pea ära keerata või üldse kuskile nurga taha liikuda, et ei peaks midagi seletama hakkama. Milles ma 100% kindel olen on see, et see on minu poolt välja saadetav signaal. Rääkides sellest psühhoterapeudile arvas, et viga ikkagi pole minus. Peale seda olen nõutult edasi trallinud oma elus.
Teemaalgatajaga sarnaselt olen ise ka püüdnud vestlusi alustada ja sõbralik olla, aga kuidagi väga keeruliselt kulgevad need asjad. Minust tõesti otseselt midagi ei sõltu töö juures, tegelen küll töö korraldamise ja meeskonna haldamisega aga endale tundub, et kui ma sinna ei läheks leitakse sellele kohale küll kiire täiendus. Osakonnajuhi arvates olen äärmiselt vajalik lüli meeskonnas, samas kui temaga suhtlema tullakse näen juba kilomeetri pealt ära sellise lipitseva ja omakasupüüdliku lähenemise. Tema seda ei märka ja aegajalt laseb endale ikka koti silmini pähe tõmmata, muidu tubli ja tark inimene.
Ühesõnaga sai palju jahvatatud nüüd endast, aga teemaalgataja ei peaks kindlasti arvama, et ta ainus selliste muredega on. Seda vist isegi nimetatakse ülitundlikkuseks ja selle kohta on inglise keeles päris huvitavaid artikleid kirjutatud. Keskelt läbi 1/5 maakera populatsioonist peaks statistika järgi selle küüsis vaevlema. Nendest murdosa oskab üldse seda enda juures analüüsida ja selle kohta mingisugust nõu küsida.
To report this post you need to login first.
24.06.2019 10:27
Teemaalgatajale aitäh!
Milles ma 100% kindel olen on see, et see on minu poolt välja saadetav signaal. Rääkides sellest psühhoterapeudile arvas, et viga ikkagi pole minus. Peale seda olen nõutult edasi trallinud oma elus.
Läksid psühhoterapeudi juurde, rääkisid talle mure ära ja ta ütles, et viga pole sinus? Kui see oli nii, siis otsi uus terapeut – see, kellega kohtusid, ei olnud eriti pädev või ta ei saanud sinust aru või ei suutnud sulle arusaadavalt selgitada, mida tema mõtles.
Loomulikult see pole sinu viga, st sa ei ole selles süüdlane ja sa teadlikult ei tee seda. Küll aga tõenäoliselt teed sa midagi mitteteadlikult, mille teised inimesed üles korjavad. Pädev psühhoterapeut oskaks selle variandiga arvestada, hakkaks sinuga tööle ning aitaks aja jooksul välja tulla, et mis see siis ikkagi on. Kui see lõpuks välja tuleb (ja ta tuleb suhtlemises terapeudiga), siis tekib võimalus ka seda muuta.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.06 22:04; 24.06 10:27;
To report this post you need to login first.
24.06.2019 11:19
See kargab ju kohe inimestele silma, et keegi ei tunne end vesteldes mugavalt ja vabalt. See ongi sinu probleem, teemaalgataja! Kui keegi on väga püüdlik, siis jätab ta täiega võltsi mulje. Eks muud soovitust pole, kui et õpi tundma huvi teiste inimeste vastu, nende seisukohtade, elude ja tunnete vastu. Ja mitte sellepärast, et PEAB tundma huvi vaid et see ka sind päriselt ka huvtab (kas huvitab?). Vastupidiselt jälle, õpi ka ennast teistele inimestela avama (järsku su kooleegid ei teadnudki, et sul laps haiga oli või olid muu olulise käigus selle unustanud). Siis räägi ise kui hea meel sul on, et laps nüüd oma põletikkudest terveks sai või mida iganes. Oma elu ja mõtteid tasub jagada.
Aga noh. Samas jällegi ei pea kõik inimesed olema proffid teiste inimeste vestluspartnerid. Ehk aitab lihtsalt leppida sellega, et sinu lähim suhtlusringkond on su pere (laps vähemalt, kui sul suuremat pere pole) ja teisi inimesi piisab eemalt piidelda või nendega interneti teel suhelda. Sest tõepoolest oled siinses tekstis jätnud väga toreda inimese mulje, miks mitte leida mõni netisõbranna (foorumid, fb-grupid!).
To report this post you need to login first.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
