Teema: Miks kaaslane on teiega koos?

Rääkinud siis kohe, et diagnoositud häire. Mitte jätta endast mulje kui täiesti tavalisest kapriisidega ja nõudlikust naisest, kes meelega tülisid kisub.

#3839629:

Mul on tõesti väga kena mees, kes on ambitsioonikas ja sarmikas. Et eks ma isegi mõtlen vahest, mis ta minust leiab…aga siis mulle meenub, et ma olen ise ka väga kena, ambitsioonikas ja sarmikas ???? Tema sõnade järgi ka: ilusa vormika tagumikuga, naturaalne, sportlik, naiselikult armas (mis iganes see tähendab), intelligentne ja (teadmiste)tark, suure seksiisu ja seiklusjanuga, taban asju lennult ning olen uute teadmiste osas lahtise peaga.

kindlasti kannab su sarmikas mees salaja sinu sukkpükse

#3839637:

#3839629:

Mul on tõesti väga kena mees, kes on ambitsioonikas ja sarmikas. Et eks ma isegi mõtlen vahest, mis ta minust leiab…aga siis mulle meenub, et ma olen ise ka väga kena, ambitsioonikas ja sarmikas ???? Tema sõnade järgi ka: ilusa vormika tagumikuga, naturaalne, sportlik, naiselikult armas (mis iganes see tähendab), intelligentne ja (teadmiste)tark, suure seksiisu ja seiklusjanuga, taban asju lennult ning olen uute teadmiste osas lahtise peaga.

kindlasti kannab su sarmikas mees salaja sinu sukkpükse

Salaja ta seda küll tegema ei pea – ta teab seda. Kui tahab kanda, siis minu ees võib ka. Seega võin vist selle vabameelsuse ka oma plusside nimekirja panna.

Peamine on see, et me hindame kõrgelt teineteise tugevusi ja suudame leppida teineteise nõrkade külgedega, mistõttu meil ei ole mingit vajadust püüda teineteist muuta.

Lisaks kindlasti ka see, et meil on olulistel teemadel sarnased soovid ja vajadused. Olen enda varasemate suhete alusel ja teisi paare jälgides pannud tähele, et peamiselt tekivad suured ja lahendamatud tülid sellest, kui inimestel on väga erinevad arvamused selle osas, kus elada, kuidas kulutada raha, kui palju aega peaks paar veetma koos ja kui palju on mõistlik kummalgi oma elu omada, kui sageli peaks seksima ning kas saada lapsi ja kuidas neid kasvatada. Neis asjus kipub olema nii, et kui soovid on ikka väga erinevad, siis ka kompromisside korral ei ole tegelikult kumbki päriselt rahul ning on pidevalt mingid pinged üleval. Meil õnneks siiani muret ei ole, sest soovid on piisavalt sarnased.

#3839072:

#3839037:

Minu mees on minuga seepärast, et paremat ei leidnud

Niimoodi ütleski või?

Otse loomulikult ta sedavälja ei öelnud, ega ta rumal ei ole. Aga olles temaga 15 a koos elanud, ei ole ka keeruline aru saada, millist naist ta tegelikult otsis, me tegelikult ei sobi väga hästi kokku aga oleme piisavalt rahumeelsed ja paindlikud, et panna asi toimima. Mille pärast mees minuga koos on, pole ta mulle kunagi öelnud. Lembesõnad on talle väga rasked.

#3840067:

#3839072:

#3839037:

Minu mees on minuga seepärast, et paremat ei leidnud

Niimoodi ütleski või?

Otse loomulikult ta sedavälja ei öelnud, ega ta rumal ei ole. Aga olles temaga 15 a koos elanud, ei ole ka keeruline aru saada, millist naist ta tegelikult otsis, me tegelikult ei sobi väga hästi kokku aga oleme piisavalt rahumeelsed ja paindlikud, et panna asi toimima. Mille pärast mees minuga koos on, pole ta mulle kunagi öelnud. Lembesõnad on talle väga rasked.

Ma lihtsalt tean 🙂 , et ta ei peta mind. Usu või ära usu.

Ja kui ta minu asemel eelistaks kedagi teist, siis ta ütleks. Ütleks – AIDAA! Oli kena, aga ma armastan teist.

Kui naiivne on sinust arvata, et mehed on ajudeta loomad, kes ei viitsi oma hambaharjagi kolida uue armastatu juurde. Minu mees viitsiks.

#3839583:

Mitte jätta endast mulje kui täiesti tavalisest kapriisidega ja nõudlikust naisest, kes meelega tülisid kisub.

Ma ei kirjutanud poole sõnaga ka midagi kapriisidest ega nõudlikkusest ega tülide kiskumisest, kui sina selle välja mõtlesid, siis süüdista selles ikka ennast.

Ega ma kindlalt ei tea, aga võin pakkuda. Alguses viis meid kokku tugev füüsiline tõmme, seks klappis, huumorimeel ja maailmavaade ka, oleme pärit ka sarnase taustaga perest. Ühiseid asju oli palju. Varsti 15 a koos oldud, nüüd on kõigele sellele lisandunud arusaam, et peale meie endi on kaalul ka laste heaolu, et meie toimiv suhe annab ka neile eluks hea aluse.

Iseloomult olen ma ka ilmselt selline, kellega on lihtne koos olla ja elada, ma ei nääguta, annan inimesele ruumi, ei ole ülienergiline või emotsionaalne, ei ole mingit pidevat tõmblemist või “sae käima löömist”, nii et minuga kooselu ei ole väsitav. Samas päris tukunui ka ei ole, kes vaikselt paigal istub, teatud hobide ja teemadega olen parajalt tegutseja. Aga mulle meeldib, kui elu kulgeb närvitsemata ja suuremate plahvatusteta. Nii et kuidagi oleme need pea 15 aastat koos kulgenud tülideta ja pigem lasknud erimeelsustel settida ja siis rahulikult arutanud, et kuidas kumbki asju näeb.

Harjumus ja paika loksunud kodune elu on ka ilmselt väga olulised. Ega ma isegi ei kujutaks ette, et peaks selle kõik lammutama ja uuesti kuidagi elu paika saama.

Väga suur tegur meie suhtes siiani ka seks. Arvan, et mitte ainult minu jaoks, vaid ka tema jaoks. Kummalisel kombel pole see vastastikune klapp ja iha nende aastatega vaibunud, nii et eks see hoiab ka suhte tugevana.

Nii et mis kaaslast minuga hoiab? Füüsiline ja vaimne klapp, lapsed, harjumus.

Hea küsimus, isegi imestan ????

Alles eile õhtul ütles ta mulle, et armastab mind nii väga, et hulluks ajab. Seega ju siis midagi näeb. Nojah, ja IQ on mul 6 punkti suurem, see on tal hinge peal ja igal võimalusel ikka meenutab ????

#3840977:

Ausalt öeldes ilmselt mugavusest, kartusest muutuste ees ja ka yhise lapse nimel (13a). Abielus 15a , tutvust juba yle 20a. Paari läksime suurest armastusest , nagu ikka, aga probleemid kooselus on sellised, mida me lahendada pole suutnud. Nii me siis tiksume ja mina ootan, et laps teismelise east välja kasvaks . Korra “yritasin” lahutada, aga lapse reaktsiooni tõttu jätsin pooleli. Mees ootab , et ma ta nö “välja viskaksin”, et siis kolib. Muidu ei kakle , aga seda “hääletut pilti” on ikka väga palju ja mul viimasel ajal tihti tunne, et ma ei tahagi lihtsalt koju minna. Võtaks kohvri ja laseks jalga, kui saaks. Igasugune rääkimine meil kuhugi ei vii ja mul on lihtsalt nii kopp ees.

Vot selline lugu siis:(

Psühholoogid räägivad ammu juba, et laste pärast koos elada ei ole hea mõte, lõpuks on seal õnnetud kõik, sh lapsed, kes alayeadlikult juba kõik ära tajuvad. Lisaks vale peremudeli loomine lapse jaoks, kus koos ei elata mitte armastatud inimesega, kellega tahad koos olla, vaid kellegagi ja lihtsalt sellepärast, et peab. Kurb muidugi, loodan, et varsti leiate lahenduse. Elu on liiga lühike.