Esileht Koolilaps Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )

Teema: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

Postitas:
Kägu

Või on ikka tegemist hapude viinamarjadega?
Kogu aeg loed, et käisime siin ja seal koolis, sest et laps on tark ja andekas ja ise soovis sinna katsetele minna.
Aga jutu lõpus alati, et tegelikult ei soovigi ju sinna kooli saada….
Ma ei taipa, miks siis üldse sinna minna???

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

ma ka ei saa aru. ja paljud koolijuhid ning õpetajad samuti ei saa aru. see oli üks põhjuseid, miks G5 tegi sel aastal näiteks katsed suhteliselt ühel ajal – et lapsevanemad mõtleksid natukenegi varem ja valiksid välja ühe või paar kooli, kuhu katsetada.

oma lastest esimene tegi katsed kolme kooli. siis oli veel II klassi katsetamise aeg, mistõttu üks oli kodulähedane kool, kus ta I klassis käis ja ülejäänuteks kaks keelekallakuga kooli, sest juba siis paistis humanitaarhuvi kaugele välja ja tahtsin, et kindlasti kuhugi saaks 🙂 No saigi.
Järgmised kaks on läinud juba samasse kooli, kus õde ees, mujale ei katsetanud. Kui ei oleks sisse saanud, oleks pannud kodulähedasse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

Et lapsel oleks valikuvõimalus. Käisin oma lapsega ka mitu aastat tagasi päris mitems koolis katsetel, aga see tunne, et siia ma tahan vähemalt 9-ks aastaks õppima tulla, tekkis tal tegelikult ainult ühe kooli puhul, kuha ta ka sisse sai. Räägitakse, et intuitsiooni tuleb usalda. Loomulikult austan ma oma lapse arvamust ja valikuid – ta on igati tark laps, kellele naljalt ei ole võimalik ilma hoolikalt põhjendamata midagi n-ö pähe määrida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

Las igaüks käib oma lastega millisetel katsetel tahab, milles probleem? Sellistele teemapüstitustele vastaks alati: hankige endale isiklik elu ja jätke teised rahule.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Et lapsel oleks valikuvõimalus. Käisin oma lapsega ka mitu aastat tagasi päris mitems koolis katsetel, aga see tunne, et siia ma tahan vähemalt 9-ks aastaks õppima tulla, tekkis tal tegelikult ainult ühe kooli puhul, kuha ta ka sisse sai. Räägitakse, et intuitsiooni tuleb usalda. Loomulikult austan ma oma lapse arvamust ja valikuid – ta on igati tark laps, kellele naljalt ei ole võimalik ilma hoolikalt põhjendamata midagi n-ö pähe määrida. [/tsitaat]

Et kohe selline laps ongi, et valib endale adekvaatselt kooli 7-aastaselt ja planeerib tulevikku 9-12-24 aasta lõikes? Hämmastav, miks sa teda üldse 1. klassi panemisega ahistad?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Et kohe selline laps ongi, et valib endale adekvaatselt kooli 7-aastaselt ja planeerib tulevikku 9-12-24 aasta lõikes? Hämmastav, miks sa teda üldse 1. klassi panemisega ahistad?
[/tsitaat]

Lapsevanemad on selleks, et lapsi nende otsustes toetada, juhendada, teavet jagada ja selgitada sellisel juhul, kui üks või teine lapse tehtav otsus võib lapse tervist kuidagi kahjustada. Lapsed õpivad matkides – kui vanemad on intelligentsed ja otsustusvõimelised, siis miks peaksid lapsed selles peres rumalad ja otsustusvõimetud kasvama. Koolivaliku osas mina probleemi ei näe. Perekooli enamiku arvamuse, et lapsevanem \”käseb, poob ja laseb\”, taustal ei üllata sinu suhtumine mind karvavõrdki.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

Kui midagi ise ei taipa, miks teemat teha?
Kas teised panevad taipamise kulbiga pähe?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Lapsevanemad on selleks, et lapsi nende otsustes toetada, juhendada, teavet jagada ja selgitada sellisel juhul, kui üks või teine lapse tehtav otsus võib lapse tervist kuidagi kahjustada. Lapsed õpivad matkides – kui vanemad on intelligentsed ja otsustusvõimelised, siis miks peaksid lapsed selles peres rumalad ja otsustusvõimetud kasvama. Koolivaliku osas mina probleemi ei näe. Perekooli enamiku arvamuse, et lapsevanem \”käseb, poob ja laseb\”, taustal ei üllata sinu suhtumine mind karvavõrdki.[/tsitaat]

Sinu teadmised lapsepsühholoogiast ei ole adekvaatsed. Lapsi ei tohiks kohustada ebaeakohaseid otsuseid langetama, liigne vastutus mõjub lapse otustus- ja eneseregulatsioonivõime arengule, ka turvatundele, halvasti. Sinu lapse puhul ma tegelikult eriti ei muretse, sest tegelikult ei ole siin imselt siiski tegemist lapse isikliku ja sügavuti läbitunnetatud otustuse ja valikuga, vaid sellega, et laps peegeldab sinu soove ja eelistusi, lapsed imevad sellised hinnangud endasse nagu käsnad ja pärast on täiesti võimatu öelda, kustmaalt on otus lapsevanema kustmaalt lapse oma, kes (sind tsiteerides) \”oma vanemaid matkib\”.
Perekooli enamuse arvamust ma siinkohal ilmselt siiski ei esinda, pigem ikka opositsiooni, aga ma mõistan sinu soovi mulle sitasti öelda 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Sinu teadmised lapsepsühholoogiast ei ole adekvaatsed. Lapsi ei tohiks kohustada ebaeakohaseid otsuseid langetama, liigne vastutus mõjub lapse otustus- ja eneseregulatsioonivõime arengule, ka turvatundele, halvasti. Sinu lapse puhul ma tegelikult eriti ei muretse, sest tegelikult ei ole siin imselt siiski tegemist lapse isikliku ja sügavuti läbitunnetatud otustuse ja valikuga, vaid sellega, et laps peegeldab sinu soove ja eelistusi, lapsed imevad sellised hinnangud endasse nagu käsnad ja pärast on täiesti võimatu öelda, kustmaalt on otus lapsevanema kustmaalt lapse oma, kes (sind tsiteerides) \”oma vanemaid matkib\”.
Perekooli enamuse arvamust ma siinkohal ilmselt siiski ei esinda, pigem ikka opositsiooni, aga ma mõistan sinu soovi mulle sitasti öelda 🙂 [/tsitaat]

Ma soovitan sul kõigepealt analüüsida iseenda esimest kommentaari ja võrrelda, kes kelle kallal esimesena näägutama hakkas. Õelad kommentaarid saavad ka õelad vastused. Aga kes see ikka palki enda silmas näeb?
Kui ma küsin lapselt, milline kool sulle kõige rohkem meeldib ja kus sa tahaksid kõige rohkem õppida, siis ei ole see kuidagi lapse sundimine mitteeakohaseks otsuseks, vaid kõige tavalisem eakohase valikuvõimaluse andmine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

Plaun vabandust kui mu esimese kommentaari toon tundus solvav, olin irooniline, sest täpselt sellist emotsiooni tekitas sinu väide, et teie peres valib kooli laps, mitte lapsevanem. Sellist väidet ei ole võimalik kuidagi päris tõsiselt võtta ja iroonia on sellisel puhul asjakohane.

Sinu viimases postituses toodud väide, et lapse arvamuse küsimine ei ole tema sundimine ebaeakohaseks otsuseks, on tõsi ainult juhul, kui sa ei eeldagi, et laps tegelikult mingit isiklikku otsust omab, kui sulle piisab sellest, et ta sind matkides \”laulab\” sulle ette sinu tõekspidamisi. Kui see on küsimus lihtsalt vormitäiteks. Koolieelik ei saa omada selget arusaama, ühe või teise kooli eelistest ja ühe või teise valiku plussidest ja miinustest. Laps võib valida, millist jäätist ta magustoiduks tahab, kas ta tahab minna õue kelgu või suuskadega jms. – need on eakohased valikud kuueaastsele. Kui sa jääd oma seisukoha juurde, et sinu laps tõesti oskab adekvaatselt valida millisesse kooli ta peaks minema, siis au ja kiitus ja tõepooles, selle lapse koht ei ole esimeses klassis (taiesti ilma iriooniata, kui ikka on nii tark ja andekas lapse tuleb tõsiselt mõelda kuidas tema annet arendada ja ära kasutada).
Lisaks kas tõesti vaitakse koole lapse või lapsevanema kõhutunde järgi? Peaks nagu ikka lapse eelduste ja võimete järgi need valikud käima, kui juba erikoolist jutt (eliitkool=erikool tõlkeks, ma ei aksepteeri väljendit eliitkool põhimõtteliselt). Kas tõesti on kuue-seitsmeaastasel lapsel selge ülevaade oma võimetest ja lisak veel ka piisavalt infot, et enda võimed eakaaslaste omadega võrrelda.

Palkidest ja pindudest niipalju, et kui sa tõsimeeli ei mõista, mis sinu postituses minus irooniat tekitas siis ilmselt ei jää mei tõesti muud üle kui sõpadena lahku minna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

Mis sõpradena lahku minna? ma tahan näha verd ja pori ja rusikaid!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

teine küsimus, miks te veate katsetele lapsi, kes ei loe soravalt vaid veerivad. ma saan aru, et tahate, et laps läheks süvaõppega kooli/klassi aga kui kohti on nii käputäis, siis ise ka ju näete, et lootust seda kohta mitte lugeval lapsel saada ei ole.
palun vastupidiseid väiteid aga pole ju pointi vedada sellist materjali eliitkooli katsetele, seda väidavad ka sealsed õpetajad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

Veebruaris veeriv laps võib septembriks olla sorav lugeja. Ise võiksid korrektse emakeele omandada. Miks veate oma lapsi eliitkooli, kui olete ise kirjaoskamatu?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

koolikatsed on paljude vanemate jaoks isiklik egotripp.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Et lapsel oleks valikuvõimalus. Käisin oma lapsega ka mitu aastat tagasi päris mitems koolis katsetel, aga see tunne, et siia ma tahan vähemalt 9-ks aastaks õppima tulla, tekkis tal tegelikult ainult ühe kooli puhul, kuha ta ka sisse sai. Räägitakse, et intuitsiooni tuleb usalda. Loomulikult austan ma oma lapse arvamust ja valikuid – ta on igati tark laps, kellele naljalt ei ole võimalik ilma hoolikalt põhjendamata midagi n-ö pähe määrida. [/tsitaat]

kooli lapsele valib siiski lapsevanem!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

kooli lapsele valib siiski lapsevanem![/tsitaat]

Ma usun, et enamik seda teeb. Mina lasin oma lapsel valida nende koolide hulgast, kuhu ta katsetega sisse sai ja neid oli päris mitu. Mul on sügavalt kahju lastest, kelle vanemad neid isiksusteks ei pea, aga eks neid vilju näevad vanemad alles tüki maad hiljem. Perekooli lapsevanemate hulgas on see äärmiselt tüüpiline nähtus olnud juba pikemat aega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

Ma arvan, et enamik viivad selle pärast, et oleks ka valikut. Minu lapsi katsed küll sellel aastal veel ei puuduta, aga kui see aeg käes ja süsteem ikka veel sama, siis näiteks võib meile kodulähedaseks kooliks määratud saada üks väga hea või üks väga vilets kool. Kuna ette ei tea, siis viiksin oma lapse ka kindlasti mõnda kesklinnakooli katsetele. Ja võiksin täiesti südamerahuga öelda, et tegelikult ideaalis ei taha ma teda sinna panna, hoopis toredasse kodulähedasse kooli tahaksin panna. Aga kui jumalik suunamiskomisjon meile lähedal asuva kehvema variandi kasuks peaks otsustama, siis sinna tahan veel hoopis vähem panna. Nii et ainus mõistlik tegu igaks juhuks katsetele minna.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Plaun vabandust kui mu esimese kommentaari toon tundus solvav, olin irooniline, sest täpselt sellist emotsiooni tekitas sinu väide, et teie peres valib kooli laps, mitte lapsevanem. Sellist väidet ei ole võimalik kuidagi päris tõsiselt võtta ja iroonia on sellisel puhul asjakohane.

Sinu viimases postituses toodud väide, et lapse arvamuse küsimine ei ole tema sundimine ebaeakohaseks otsuseks, on tõsi ainult juhul, kui sa ei eeldagi, et laps tegelikult mingit isiklikku otsust omab, kui sulle piisab sellest, et ta sind matkides \”laulab\” sulle ette sinu tõekspidamisi. Kui see on küsimus lihtsalt vormitäiteks. Koolieelik ei saa omada selget arusaama, ühe või teise kooli eelistest ja ühe või teise valiku plussidest ja miinustest. Laps võib valida, millist jäätist ta magustoiduks tahab, kas ta tahab minna õue kelgu või suuskadega jms. – need on eakohased valikud kuueaastsele. Kui sa jääd oma seisukoha juurde, et sinu laps tõesti oskab adekvaatselt valida millisesse kooli ta peaks minema, siis au ja kiitus ja tõepooles, selle lapse koht ei ole esimeses klassis (taiesti ilma iriooniata, kui ikka on nii tark ja andekas lapse tuleb tõsiselt mõelda kuidas tema annet arendada ja ära kasutada).
Lisaks kas tõesti vaitakse koole lapse või lapsevanema kõhutunde järgi? Peaks nagu ikka lapse eelduste ja võimete järgi need valikud käima, kui juba erikoolist jutt (eliitkool=erikool tõlkeks, ma ei aksepteeri väljendit eliitkool põhimõtteliselt). Kas tõesti on kuue-seitsmeaastasel lapsel selge ülevaade oma võimetest ja lisak veel ka piisavalt infot, et enda võimed eakaaslaste omadega võrrelda.

Palkidest ja pindudest niipalju, et kui sa tõsimeeli ei mõista, mis sinu postituses minus irooniat tekitas siis ilmselt ei jää mei tõesti muud üle kui sõpadena lahku minna.[/tsitaat]

Tark inimene teab, et keskmised 7-aastased lapsed on oma võimetelt üsna sarnased. Ja seal ei ole mingit vahet, kas 7-aastane laps valib reaalainete kallakuga kooli või humanitaarainete süvaõppele orienteeritud kooli. Tõelised võimed kujunevad välja alles tüki maad hiljem. Rääkida sellest, kuidas 7-aastane on sügavate matemaatiliste või filoloogiliste huvidega, on pehmelt öeldes rumal. Minu teine laps, kes enne kooli fännas ainult arvutamist ja kõikvõimalikke nuputamisülesandeid, tegi just keeletaju katsed maksimumpunktidele, kusjuures matemaatika ei läinud sugugi nii hästi. 90 protsendil vanemates ei ole tegelikult aimugi, milles nende laste tugev külg tegelikult seisneb. Selle suudavad selgeks teha siiski ainult spetsialistid. Mistõttu puudub igasugune vahe selles osas, millise kooli laps 7-aastaselt valib. Ükski meie eliitkool ei sobi n-ö väikestele geeniustele ja neile ei ole need koolid mõeldudki, vaid siiski tavalistele lastele, kelle kasvatus on olnud hea ja tugev ning kelle arengus pole esinenud probleeme ning kelle puhul võib eeldada, et lapsevanemad toetavad teda õpingutes ka edaspidi. Esimene laps, kes ise kooli valis, tegi perfektselt nii matemaatika, keeletaju kui muusikakatsed ja kooli valikul said otsustavaks 2 näitajat – esiteks mängis suurt rolli kooli interjöör ja teiseks meeldis talle laulda rohkem, kui keelt õppida, mistõttu otsustas laps muusikasüvaõppe kasuks. Ei midagi keerulist. Ja tänaseks on tema valik end täielikult õigustanud -praegu on õpetaja avaldanud arvamust, et laps peaks minema edasi muusikakeskkooli.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

Võtame järgmise teema ?
Esiteks ma ei mäleta, et oleksin väitnud midagi 7-aastaste matemaatiliste või humanitaarsete võimete kohta, rääkisin eeldustest ja võimetest üleüldiselt (sh. kodu poolne toetus jms.), aga teemat arendades:
tark inimene teab, et matemaatika, muusika ja võõrkkeelte omandamine on seotud sama ajupiirkonna tööga st. laps, kes on andekas matemaatikas on andekas ja muusikas ja võõrkeeltes. Lisaks on üldteada fakd, et reaalainetes andekad inimesed on võimelised omandama edukalt (ei pea silmas mitte gümnaasiumiprogrammi vaid ikka \”pisut\” enamat) ka humanitaarvaldkonna ained, vastupidi pigem mitte või kui, siis suurema aja ja energiakuluga. Sinu toodud näite põhjal julgen arvata, et antud fakt ei ole sulle teada.
Olen täiesti nõus, et Eesti erikoolid ei sobi lapsgeeniusele ja ka selles, et laste võimeid ei ole pädevad hindama ei enamik vanemaid, saati siis lapsed ise. Samas julgen arvata, et lihtsalt heast lastetoast jääb erikoolis hakkamasaamisest väheks. Kui sa soovid oma last sellisel viisil motiveerida, et lased tal valida mitme kooli vahel kuhu ta juba on sisse saanud, siis ega sind ju tegelikult keelata ei saa. Aga kujuta nüüd ette, et laps valib \”valesti\” ja on hiljem näiteks õnnetu selles koolis, mis sa siis teed? Ütled, et ise valisid, nüüd kannata? Või ütled, et pole viga vali endale uus kool, küll emme toetab sind, nii et sinna sisse saad?
Ja veel üks remark, mille alusel see laps sul neid koole siis valib, selle põhjal, kus olid komisjonis kenamate nägudega ja sõbralikumad tädid? Kas sellisel alusel tehtud valik on sinu arvates tugev valik? Äkki ikka sa tahakis oma suure inimese mõistusega oma lapsele natuke abiks olla, jagatud vastutus, tead, lähendab inimesi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Võtame järgmise teema ?
Esiteks ma ei mäleta, et oleksin väitnud midagi 7-aastaste matemaatiliste või humanitaarsete võimete kohta, rääkisin eeldustest ja võimetest üleüldiselt (sh. kodu poolne toetus jms.), aga teemat arendades:
tark inimene teab, et matemaatika, muusika ja võõrkkeelte omandamine on seotud sama ajupiirkonna tööga st. laps, kes on andekas matemaatikas on andekas ja muusikas ja võõrkeeltes. Lisaks on üldteada fakd, et reaalainetes andekad inimesed on võimelised omandama edukalt (ei pea silmas mitte gümnaasiumiprogrammi vaid ikka \”pisut\” enamat) ka humanitaarvaldkonna ained, vastupidi pigem mitte või kui, siis suurema aja ja energiakuluga. Sinu toodud näite põhjal julgen arvata, et antud fakt ei ole sulle teada.
Olen täiesti nõus, et Eesti erikoolid ei sobi lapsgeeniusele ja ka selles, et laste võimeid ei ole pädevad hindama ei enamik vanemaid, saati siis lapsed ise. Samas julgen arvata, et lihtsalt heast lastetoast jääb erikoolis hakkamasaamisest väheks. Kui sa soovid oma last sellisel viisil motiveerida, et lased tal valida mitme kooli vahel kuhu ta juba on sisse saanud, siis ega sind ju tegelikult keelata ei saa. Aga kujuta nüüd ette, et laps valib \”valesti\” ja on hiljem näiteks õnnetu selles koolis, mis sa siis teed? Ütled, et ise valisid, nüüd kannata? Või ütled, et pole viga vali endale uus kool, küll emme toetab sind, nii et sinna sisse saad?
Ja veel üks remark, mille alusel see laps sul neid koole siis valib, selle põhjal, kus olid komisjonis kenamate nägudega ja sõbralikumad tädid? Kas sellisel alusel tehtud valik on sinu arvates tugev valik? Äkki ikka sa tahakis oma suure inimese mõistusega oma lapsele natuke abiks olla, jagatud vastutus, tead, lähendab inimesi.
[/tsitaat]

Kahjuks pean sulle ütlema, et sul on valed teadmised: teaduslikult on tõestatud matemaatika ja muusika oskuste omavahelised tugevad seosed, aga paraku võõrkeelte õppimise oskus siia punti kohe kuidagi ei kuulu.
Ja sinu loogikas on midagi väga viltu – kui laps teeb perfektselt kõik katsed, siis millise neist kolmest valdkonnast peaksin ma lapsele peale suruma või mille põhjal eeldama, et üks sobib talle tulevikus rohkem kui teine. Ja kui sa väidad, et reaalainetes tugev inimene on võimeline täpselt sama hästi omandama humanitaarained, siis kuidas on võimalik kindlaks teha, mida tuleks 7-aastase lapse puhul eelistada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
lepatriinul

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kahjuks pean sulle ütlema, et sul on valed teadmised: teaduslikult on tõestatud matemaatika ja muusika oskuste omavahelised tugevad seosed, aga paraku võõrkeelte õppimise oskus siia punti kohe kuidagi ei kuulu.
Ja sinu loogikas on midagi väga viltu – kui laps teeb perfektselt kõik katsed, siis millise neist kolmest valdkonnast peaksin ma lapsele peale suruma või mille põhjal eeldama, et üks sobib talle tulevikus rohkem kui teine. Ja kui sa väidad, et reaalainetes tugev inimene on võimeline täpselt sama hästi omandama humanitaarained, siis kuidas on võimalik kindlaks teha, mida tuleks 7-aastase lapse puhul eelistada.[/tsitaat]

Vastan, kui saan eelnevalt vastuse enda poolt tõstatatud küsimustele.

Ja sooviksin lugeda sinu poolt reklaamitavat teaduslikku tõestust selle kohta, et matemaatika, grammatika(mida loetaks võõrkeelte õppimisel esmatähtsaks) ja muusika ei ole kognitiivselt omavahel seotud. Sest jah võõrkeelte õppimise edukus, ei sõltu tõesti mitte heast diktsioonist, ega ka mitte heast mälust, mis hõlbustab küll sõnade meeldejätmist, ent tegelikult on iga keele mõismise aluseks tema grammatika mõistmine, see on kõguni sedavõrd oluline, et kui inimene on omandanud mingi kriitilise arvu keeli (grammatika+mingi arv sõnavara) on tal väga hõlbus omandada veel n-arv keeli, kuna grammatikat vallates on võimalik uusi keeli õppida neid nö varem omandatud grammatikate põhjal konstrueerides(see on polüglottide edu saladus), info pärineb filoloogiadoktorilt, kelle nime ma antud tingimustel ei avalda.

Aga jah, ma kuulaks enne järgmist voor ära vastused enda küsimustele, muidu ainult mina vastan ja sina spämmid (sorry, aga ma näen sinu poolt meeleheitlikku soovi veenda maailma enda õigsuses ja minu idiootsuses ja ma vabalt olen nõus ennast ka selleks tunnistama, kui sa seda veenvalt tõestad 🙂

PS. Sa süüdistad mind rumaluses rõhutades korduvalt mida tark inimene teab, aga kas sa ikka oled kindel, et ma tõepoolest peksan vett vahtu ja ei tea mida ma räägin 🙂 Sest noh, sinu poolt toodud näited elust ei ole veel pedagoogika ja lapsepsühholoogia.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kahjuks pean sulle ütlema, et sul on valed teadmised: teaduslikult on tõestatud matemaatika ja muusika oskuste omavahelised tugevad seosed, aga paraku võõrkeelte õppimise oskus siia punti kohe kuidagi ei kuulu.
Ja sinu loogikas on midagi väga viltu – kui laps teeb perfektselt kõik katsed, siis millise neist kolmest valdkonnast peaksin ma lapsele peale suruma või mille põhjal eeldama, et üks sobib talle tulevikus rohkem kui teine. Ja kui sa väidad, et reaalainetes tugev inimene on võimeline täpselt sama hästi omandama humanitaarained, siis kuidas on võimalik kindlaks teha, mida tuleks 7-aastase lapse puhul eelistada.[/tsitaat]

Vastan, kui saan eelnevalt vastuse enda poolt tõstatatud küsimustele.

Ja sooviksin lugeda sinu poolt reklaamitavat teaduslikku tõestust selle kohta, et matemaatika, grammatika(mida loetaks võõrkeelte õppimisel esmatähtsaks) ja muusika ei ole kognitiivselt omavahel seotud. Sest jah võõrkeelte õppimise edukus, ei sõltu tõesti mitte heast diktsioonist, ega ka mitte heast mälust, mis hõlbustab küll sõnade meeldejätmist, ent tegelikult on iga keele mõismise aluseks tema grammatika mõistmine, see on kõguni sedavõrd oluline, et kui inimene on omandanud mingi kriitilise arvu keeli (grammatika+mingi arv sõnavara) on tal väga hõlbus omandada veel n-arv keeli, kuna grammatikat vallates on võimalik uusi keeli õppida neid nö varem omandatud grammatikate põhjal konstrueerides(see on polüglottide edu saladus), info pärineb filoloogiadoktorilt, kelle nime ma antud tingimustel ei avalda.

Aga jah, ma kuulaks enne järgmist voor ära vastused enda küsimustele, muidu ainult mina vastan ja sina spämmid (sorry, aga ma näen sinu poolt meeleheitlikku soovi veenda maailma enda õigsuses ja minu idiootsuses ja ma vabalt olen nõus ennast ka selleks tunnistama, kui sa seda veenvalt tõestad 🙂

PS. Sa süüdistad mind rumaluses rõhutades korduvalt mida tark inimene teab, aga kas sa ikka oled kindel, et ma tõepoolest peksan vett vahtu ja ei tea mida ma räägin 🙂 Sest noh, sinu poolt toodud näited elust ei ole veel pedagoogika ja lapsepsühholoogia.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]teine küsimus, miks te veate katsetele lapsi, kes ei loe soravalt vaid veerivad. ma saan aru, et tahate, et laps läheks süvaõppega kooli/klassi aga kui kohti on nii käputäis, siis ise ka ju näete, et lootust seda kohta mitte lugeval lapsel saada ei ole.
palun vastupidiseid väiteid aga pole ju pointi vedada sellist materjali eliitkooli katsetele, seda väidavad ka sealsed õpetajad.[/tsitaat]
Jälle üks kirjaoskamatu arvamusliider.
Kuidas võib lapsi \”selliseks materjaliks\” nimetada? Ilmsesti ollakse vaimustuses oma geenidest, ehkki need kõrvaltvaatajale päris kehvad tunduvad olema. Veebruaris veerija võib olla palju andekam kui soravalt lugeja. Mul on klassis kaks last (diagnoositud vaimupuudega), kes loevad sorinal ja aru sellest ei saa muhvigi. Saadaks nad ka katsetele?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

Vabandust, et pidite nägema kehva kirjapildiga postitust!
Minu mõte on see, et laps, kes ei loe katseteks piisava soravusega, pigem ei osutu valituks.
Ma saan aru, et muidu särasilmne, taibukas laps tundub täitsa eliitkooli sobiv aga katsetel eeldatakse soravat lugemist juba veebruaris. Minu mõte on lihtsalt selles, et mitteoskaval lapsel on raske õpilaskandidaadiks saada.

Olen küll ise eliitkooli õpilane, sellel aastal lapsi katsetele ei vii, küll aga olen ühe varem viinud ja kahe aasta pärast jälle, JUHUL kui laps loeb selleks ajaks soravalt. Katsetele lähen ma sisse saama, mitte aega viitma, ja et sisse saada, peab laps lugema soravalt juba katseteks.

Päevalehe digilehes on ka intervjuu ühe õpetajaga, kes ütleb sama. Õigemini tsiteerin siinkohal pigem teda.

07.19 kägule, inimesed nimetavad asju erinevalt, minu matemaatika õpetaja juba hallil vene ajal ütles mõne lapse kohta, et see on olümpiaadimaterjal. Maitseküsimus 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

Mina ei tea, aga mu meelest on küll lapse puhul ka esmamulje koolist väga oluline. Käisin oma tütrega TIK´i ja TPL´i katsetele ja tüdruk ütles kohe peale katseid, et eelistab üht teisele. Kui ühes meeldis talle kõik, alates õpetajate suhtumisest ja hääletoonist ja rahulikust õhkkonnast, siis teises tundis ta end äärmiselt halvasti hommikust peale. Peale katseid oli lausa solvunud, sest tema meelest oli seal kõik ebaõiglane – nt. olid nad viiekesi ruumis, kus öeldi ette võõrkeelseid sõnu ja paluti siis lastel ükshaaval korrata neid niipalju, kui neid meelde jäi. tema pidi ütlema esimesena ja ei ole vaja palju mõelda, et aru saada, kuipalju lihtsamas seisus oli laps, kes vastas viiendana – kui neli last enne teda oli juba öelnud niipalju sõnu kui neile meelde oli jäänud. Kui ikka 6-aastane saab aru, et see süsteem ei ole õiglane, siis on minu meelest need katsete korraldajad saamatud.
Õnneks sai laps sisse sellesse kooli, mis talle hea mulje jättis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Vastan, kui saan eelnevalt vastuse enda poolt tõstatatud küsimustele.

Ja sooviksin lugeda sinu poolt reklaamitavat teaduslikku tõestust selle kohta, et matemaatika, grammatika(mida loetaks võõrkeelte õppimisel esmatähtsaks) ja muusika ei ole kognitiivselt omavahel seotud. Sest jah võõrkeelte õppimise edukus, ei sõltu tõesti mitte heast diktsioonist, ega ka mitte heast mälust, mis hõlbustab küll sõnade meeldejätmist, ent tegelikult on iga keele mõismise aluseks tema grammatika mõistmine, see on kõguni sedavõrd oluline, et kui inimene on omandanud mingi kriitilise arvu keeli (grammatika+mingi arv sõnavara) on tal väga hõlbus omandada veel n-arv keeli, kuna grammatikat vallates on võimalik uusi keeli õppida neid nö varem omandatud grammatikate põhjal konstrueerides(see on polüglottide edu saladus), info pärineb filoloogiadoktorilt, kelle nime ma antud tingimustel ei avalda.

Aga jah, ma kuulaks enne järgmist voor ära vastused enda küsimustele, muidu ainult mina vastan ja sina spämmid (sorry, aga ma näen sinu poolt meeleheitlikku soovi veenda maailma enda õigsuses ja minu idiootsuses ja ma vabalt olen nõus ennast ka selleks tunnistama, kui sa seda veenvalt tõestad 🙂

PS. Sa süüdistad mind rumaluses rõhutades korduvalt mida tark inimene teab, aga kas sa ikka oled kindel, et ma tõepoolest peksan vett vahtu ja ei tea mida ma räägin 🙂 Sest noh, sinu poolt toodud näited elust ei ole veel pedagoogika ja lapsepsühholoogia.[/tsitaat]

Ma ei ütle, et sa oled rumal – sul võib olla täiesti hea mälu, aga sinu loogika on vildakas ja sa ei oska luua seoseid teadmiste, mida sa kunagi kusagilt kuulnud oled ja järelduste vahel. Sinu mõtetele (või küsimustele, nagu sa väljendad) ei saagi vastata, sest ei ole võimalik vastata küsimustele, kus puudub loogika. Ehk siis kui lapse elu juhib pigem vasak ajupoolkera, ongi ta ühtviisi hea nii keeltes kui reaalainetes ja sellest tulenevalt ei ole mingit vahet, millise kooli laps valib. Sa pole siiani suutnud veenvalt põhjedada, miks peaks lapsevanem sel juhul ühe kooli teise kasuks otsustama ja miks laps seda ise teha ei tohi eelistades kasvõi kooli rahustavalt mõjuvat ja valgusküllast interjööri.
Ma olen kogu aeg rääkinud, et 7-aastase lapse puhul pole koolil vahet, kui just ei ilmne tema erilised loomingulised eelised loogilise ja süsteemse mõtlemise ees. Paraku sellistele lastele meil koole ei olegi.

Kui sind matemaatika ja muusika seosed huvitavad, siis võid alustada siit: http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoxenos
Selle kohta on internetis hulgaliselt materjali.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

Mina käisin lapsega Tartus Miina Härma koolikatsetel, kuigi ma tegelikult ei soovinud niivõrd last panna sinna kooli, kui võrrelda teda selle aasta \”valimiga\”. Samuti poleks sobinud päevane tundide algusaeg ja kooli asukoht (keegi ei saa viia ja ühistranspordiga ei saa lähedale).

Lapse oktoobrikuise sünniaja tõttu oli meil võimalus kas panna ta kooli või oodata veel aasta. Katsetel sain mõnes mõttes võrrelda oma last teistega ja näha, kas ta oma noorema vanuse tõttu on hädisem ja tema toimetulek koolis võiks olla teistega võrreldes raskem.

Varem olin koolikatsete suhtes veidi kriitiliselt meelestatud, aga kui ise lapsega käisin, oli see hoopis positiivne kogemus. Sain hinnata oma last, tema käitumist sellises olukorras ja ka tema sobivust antud kooli. Minu väikeseks üllatuseks ei olnud mingit närvilisust, kõik õpetajad olid meeldivad ning õhkkond soe ja sõbralik.

Tundsin, et tema jaoks ei ole see kool õige, sest ta ei vastanud tasemele, mida seal koolitulevalt lapselt oodati. Just vestlusel nägin temas tegelikult uut külge võrreldes sellega, kuidas ta tavaliselt käitus. Laps muutus ebakindlamaks ja ei osanud kohe end \”tõestada\” – aktiivsust näidata ja vastuseid välja tulistada. Nägin, et tal jääb tõesti sotsiaalselt vanusest pool aastat puudu, et seal konkurentsivõimeline olla.

Lapsel jäi samas positiivne kogemus – koolimaja nähes tuletab katsetelkäiku meelde, seda, mis talle seal meeldis ja et nägi lasteaiakaaslasi, kellega sai fuajees ümber postide joosta:)

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ma ei ütle, et sa oled rumal – sul võib olla täiesti hea mälu, aga sinu loogika on vildakas ja sa ei oska luua seoseid teadmiste, mida sa kunagi kusagilt kuulnud oled ja järelduste vahel. Sinu mõtetele (või küsimustele, nagu sa väljendad) ei saagi vastata, sest ei ole võimalik vastata küsimustele, kus puudub loogika. Ehk siis kui lapse elu juhib pigem vasak ajupoolkera, ongi ta ühtviisi hea nii keeltes kui reaalainetes ja sellest tulenevalt ei ole mingit vahet, millise kooli laps valib. Sa pole siiani suutnud veenvalt põhjedada, miks peaks lapsevanem sel juhul ühe kooli teise kasuks otsustama ja miks laps seda ise teha ei tohi eelistades kasvõi kooli rahustavalt mõjuvat ja valgusküllast interjööri.
Ma olen kogu aeg rääkinud, et 7-aastase lapse puhul pole koolil vahet, kui just ei ilmne tema erilised loomingulised eelised loogilise ja süsteemse mõtlemise ees. Paraku sellistele lastele meil koole ei olegi.

Kui sind matemaatika ja muusika seosed huvitavad, siis võid alustada siit: http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoxenos
Selle kohta on internetis hulgaliselt materiali.[/tsitaat]

Tänan. Ma olen muusika ja matemaatika seosest piisavalt informeeritud, küsisin materjali, mis EITAKS seost matemaatika-muusika ja grammatika vahel. Kui huitavb siis vastavad soesed on esitatud näiteks E.Krulli Pedagoogilise psühholoogia käsiraamatus (Krull, 2000). Soovisin niisiis viidet materjali, mis antud teooria ümber lükkaks. Sinu poolt toodud link ei ole seega asjakohana, ja kuna ma arvan, et sa ei ole rumal, siis pean arvama, et sa oled pahatahtlik, millele osutab sinu postitus ka tervikuna.

Mul on väga kahju, et sa ei suuda asjadest rääkida teoreetiliselt, ilma isiklikuks minemata. Kui sul sellest kergem hakkab siis, palun kasvata oma last nagu õigeks pead ja au ja kiitus sulle .. AGA massidele ei saa siiski soovitada seda, et nad õhutaksid oma lapsi endale 6-aastaselt kooli vamilma. Selle juurde ma jään, sest teisiti ma ei saa 🙂 Miks, see nii on olen põjendanud piisavalt, neutraalselt ja umbisikuliselt. Sinu positiivsed kogemuse on antud küsimuses ikka pigem suur erand. Kahjuks ei saanud ma sinu käest ühtki vettpidavat põhjendust, ega ka selgitust, mis osutaks vastupidist, seda enam, et sa isegi ei soovi küimustele vastata. Küsimustel vastamata jätmine osutab sellele, et sul pudub sisemine veendumus antud küimuses või pole esitada piisavaid argumente (see et mingi asi töötab ühes peres ühe lapse jaoks ei ole veenev tõend, sest alati on erandeid, aga erandid ei ole sellistes teemapüstitustes kunagi kuigi olulised).

Antud väitluse jätkamine on sinu suhtumist arvastades ilmselgelt mõttetu. Aitäh, katsun kuidagi oma olematu loogikaga edasi elada ja oma loogikavaesed lapsed (keda ei mõisteta, ega aksepteerita, aga austata, ega toetata) vägivaldselt suruda koolidesse kuhu nad minna ei taha, sest nad ei ole neid isiklikult valinud 🙂

Teile, edukat kooliteed, ma loodan te sinu laps valis hästi, sest ta ju valis kooli kuhu ta sisse sai eksole (olgugi et hiljem selgus, et ta sai ikka kõigisse teistessa ka sisse).

PS. Ärge tundke mu lastele kaasa, ma olin irooniline .. jälle 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )


Esileht Koolilaps Miks käia katsetel igas koolis kui ei plaanigi last sinna õppima panna?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.