Esileht Ajaviite- ja muud jutud Miks kreedit, mitte krediit?

Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )

Teema: Miks kreedit, mitte krediit?

Postitas:
Kägu

Millest tuleb see erinevus, et kaart on krediit- ja arve on kreedit-? Kas need tähendavad sama asja?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Need sõnad on sugulased, aga tähendavad siiski erinevaid asju. Krediit on laen. Kreedit on raamatupidamistermin, mille tähenduse seletamine oleks mõne sõnaga väga keeruline, tähendab vähenemist või suurenemist, sõltuvalt olukorrast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kreeditarve tähendab ikka eelneva arve vähendamist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nad on ikkagi väga samast allikast pärit, inglise keeles on mõlemad “credit”, ja viisil või teisel tähistavad mõlemad kulutamist.

Ma oletan, et raamatupidamise kreedit (k.a. kreeditarve) on Eesti keelde tulnud tsaariajal vene keele kaudu ja kuna vene keeles on rõhk e- peal, siis on bugalterid võtnudki kasutusele sõna kreedit. Etümoloogiasõnaraamat kumbagi sõna ei tunne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nad on ikkagi väga samast allikast pärit, inglise keeles on mõlemad “credit”, ja viisil või teisel tähistavad mõlemad kulutamist.

Inglise keeles on sel sõnal meeletult tähendusi, nii et on täitsa tore, et eesti keeles eristatakse kreeditit ja krediiti.

https://www.dictionary.com/browse/credit

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõlemad on samad, tähistavad ühte osapoolt tervikust ehk vähenemist

1. Panga rahasüsteem = Krediitkaart (laen, pank annab raha välja, raha väheneb) + deebetkaart (hoius)…et ühe laen on teise hoius.

2. Debitoorne võlgnevus = Kreeditarve (deb.võlgnevus väheneb) + deebetarve ehk tavaline arve

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõlemad on samad, tähistavad ühte osapoolt tervikust ehk vähenemist

No see käib ainult bilansi aktivapoole kohta. Passivas tähendab näiteks kreeditkanne tulus, et tulu suureneb, kohustustes, et kohustus suureneb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõlemad on samad, tähistavad ühte osapoolt tervikust ehk vähenemist

1. Panga rahasüsteem = Krediitkaart (laen, pank annab raha välja, raha väheneb) + deebetkaart (hoius)…et ühe laen on teise hoius.

2. Debitoorne võlgnevus = Kreeditarve (deb.võlgnevus väheneb) + deebetarve ehk tavaline arve

Need ei ole samad, nii ei ole õige öelda. Kui kaks sõna tähendavad sama asja, st on sünonüümid, siis võiks neid üksteise asemel kasutada. Kreedit ja krediit on ikka selgelt erinevad asjad, mitte sünonüümid. Ja sinu seletusest ei ole rahandusvõhikul mingit abi – selleks, et selgitada inimesele arusaamatuid termineid, tood appi portsu uusi termineid, mita ta ka tõenäoliselt ei tunne. Kusjuures kreeditarve tähenduse selgitamine ei selgita tegelikult, mis asi on kreedit. Kuigi jah, rahandusasjadega mittetegeleval inimesel polegi vaja teada muud, et kreeditarve on selline arve, kus summa on miinusega ja vähendab seega ostja kohustust müüjale raha maksta, ja et on olemas sellised mõisted nagu deebet ja kreedit ja raamatupidajad räägivad neist. Sest ma ei usu, et teemaalgatajal on väga abi sellest teadmisest, et raamatupidamises kajastatakse deebetis ettevõtte varad ja kreeditis nende finantseerimise allikad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui üritada seda raamatupidamise-värki natuke lihtsamalt lahti seletada, siis piltlikult on hea ette kujutada nt. bilanssi nii, et vasakul pool on tulp “varad” ja paremal pool on kaks tulpa: “kohustused” ja “omakapital”, mis kahe peale kokku teevad täpselt sama kõrge tulba nagu “varad”.

Niimoodi: https://encrypted-tbn0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRr97wXQUSomlALWSnfoub5gTzlxwiOePxJHDxv8IEPxFWcZIpp

Deebet on alati märge kas varade tulba või siis parempoolse kohustused + omakapital tulba vasakusse külge ja kreedit paremasse külge.

Konks aga seisneb selles, et vasakpoolne varade tulp suureneb alati vasakpoolse kandega ja parempoolsed parempoolse kandega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No see käib ainult bilansi aktivapoole kohta.

Noh debitoorne võlgnevus ongi aktivas ju:) Või arvad, et kreeditarve e debitoorne võlgnevus on passivas?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Need ei ole samad, nii ei ole õige öelda. Kui kaks sõna tähendavad sama asja, st on sünonüümid, siis võiks neid üksteise asemel kasutada. Kreedit ja krediit on ikka selgelt erinevad asjad, mitte sünonüümid. Ja sinu seletusest ei ole rahandusvõhikul mingit abi – selleks, et selgitada inimesele arusaamatuid termineid, tood appi portsu uusi termineid, mita ta ka tõenäoliselt ei tunne. Kusjuures kreeditarve tähenduse selgitamine ei selgita tegelikult, mis asi on kreedit. Kuigi jah, rahandusasjadega mittetegeleval inimesel polegi vaja teada muud, et kreeditarve on selline arve, kus summa on miinusega ja vähendab seega ostja kohustust müüjale raha maksta, ja et on olemas sellised mõisted nagu deebet ja kreedit ja raamatupidajad räägivad neist. Sest ma ei usu, et teemaalgatajal on väga abi sellest teadmisest, et raamatupidamises kajastatakse deebetis ettevõtte varad ja kreeditis nende finantseerimise allikad.

No sina oled arvatavasti mõisted pähe õppinud ega näe asjas suuremat pilti, et mis need üleüldse oma olemuselt tähendavad. Jutt käis KREDIITkaardist ja KREEDITarvest. Ei ole ju raske aru saada, et on olemas mingi suletud süsteem (kui üks suureneb, siis teine väheneb), no nagu näiteks panga rahasüsteem või konto nimega debitoorne võlgnevus (ehk siis konto, kus käib kõik arvetega seonduv) ja kreedit/krediit tähendab seal süsteemis VÄHENEMIST. Annad laenu, siis raha läheb süsteemist välja, raha väheneb sinu kui panga jaoks. Ja kuna suletud süsteem, siis laenata saab lihtsustatud kujul vaid seda mida inimesed hoiustanud sinu pangas on (noh reaalselt on see muidugi keerulisem mehhanism ja 100% kõike välja ei laenatagi, vaid moodustatakse igasugu reservkapitale sellest jne). Sama selle kreeditarvega, teed krediitarve, see konto (deb.võlgnevus) selle võrra väheneb. Kuna suletud süsteem, siis neid kreeditarveid saabki teha vaid nii palju kui on eelnevalt tehtud tavalisi ehk deebetarveid. Kui ei ole hoiuseid, kui ei ole debitoorset võlgnevust, siis ei saa ka laenu anda, siis ei saa ka kreeditarveid teha. Suletud süsteem, üks osapool eeldab alati teist. Vähendada midagi enne ei anna kui see eelnevalt suurenenud ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No see käib ainult bilansi aktivapoole kohta.

Noh debitoorne võlgnevus ongi aktivas ju:) Või arvad, et kreeditarve e debitoorne võlgnevus on passivas?

Teemaalgataja küsis, kas krediit ja kreedit on üks ja sama. Vastus kõlab: ei ole. Näidetena krediitkaart ja kreeditarve on vaid osa nende kahe (erineva) sõna võimalikest kasutustest. Pikem jahu pankadest ja kreeditarvetest on siin täiesti asjakohatu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

raamatupidamises kajastatakse deebetis ettevõtte varad ja kreeditis nende finantseerimise allikad.

Need on aktiva ja passiva, mitte ei kajastata kuskil kreeditis või deebetis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Et veel segasem oleks, siis nii aktiva kui passiva kontodel on olemas deebet- ja kreeditpool (kanded), nendes võivad isegi miinusega summad olla!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja siin

Mitte millestki ei saa aru.

Kreeditarve on siis miinusarve?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mitte millestki ei saa aru.

Kreeditarve on siis miinusarve?

Jah. Kreeditarve on see parandusarve, millega vähendatakse algset arvet.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mitte millestki ei saa aru.

Kreeditarve on siis miinusarve?

Just nii. Kas on nimetuses sõna kreedit või on summa miinusega, oleneb programmist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Miks kreedit, mitte krediit?