Esileht Väikelaps Miks laps ei kuula normaalset häälekõrgust?

Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )

Teema: Miks laps ei kuula normaalset häälekõrgust?

Postitas:
Kägu

Misasi see on, et reageeritakse alles siis, kui ma kurja häält teen?!?
No näide: laps hüppab diivanil. Mina: “Palun ära hüppa diivani peal. Palun ÄRA hüppa diivani peal. PALUN ÄRA HÜPPA DIIVANI PEAL!” Alles viimasele röögatusele reageeritakse (ja hea kui viie minuti pärast sama edasi ei tehta). Mis nad arvavad, et ma alguses räägin lihtsalt mõnust omaenda häälekõla kuulda või?! Lapsed on 7 ja 5, aga see kõrvaviga pole neil alles tekkinud, nad on kogu aeg sellised olnud 🙂 Isaga täpselt sama lugu ja siis me targutame-näägutame vaheldumisi “miks ma alati häält tõstma pean, et te kuulaksite!?!”, selget vastust pole neilt veel saanud, miks enne öeldut siis ei viitsita kuulda võtta.

Henry blogist: Mu lapsed teevad kõike, mida ma tahan! Peaaegu. ei reklaami, see oli nii tore kirjeldus lihtsalt, tekitas vennastumise tunde, et ma polegi ainuke 😀

“Kuid kõiki muid asju teevad nad nagu kullakesed. Hästi, ühte asja veel ei tee. Kui ma ütlen neile, et nad ei tohi midagi teha, siis tuleb seda veel umbes viis korda teha ja alles siis ollakse valmis lõpetama. Või oodatakse, et emb-kumb vanemast häält tõstab. Küsimus “Miks ma pean su peale häält tõstma, et sa midagi teeksid?”, on neile enam kui tuttav. Nende piiride kompamine on igapäevane tegevus ja neil oleks justkui teadmine, et esimest kolme keelamist pole mõtet tähele panna. Umbes nagu teatri etenduse vaheaeg hakkab läbi saama ja siis tuleb mõne minuti jooksul kolm kutsungit ning puhvetis ei reageeri keegi esimesele kahele, vaid söövad kiluvõileiba ja kuiva keeksi edasi.”

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meenuta natuke ennast oma lapsepõlves 😀

Ma ise ohkan ka vahel mehele, et kuidas küll meid on “õnnistatud” selliste lastega…aga ilmselgelt on enamus lapsi sellised, me lihtsalt ei näe koduseinte vahele. Meil hakkab see nali pihta juba hommikul, kui vaja riidesse panna, et lasteaeda minna. Palun pane aluspüksid jalga, palun pane aluspüksid jalga, ma ju palusin sul aluspüksid jalga panna, PALUN, pane aluspüksid jalga…MITU KORDA MA PEAN ÜTLEMA; ET PANE ALUSPÜKSID JALGA,…siis lõpuks saab ühe jala sisse, läheb natuke aega ja KAS SAAB JUBA NEED ALUSPÜKSID JALGA. Järgmiseks sokid…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mäletan-mäletan! 😀 seepärast ma väga kuri polegi… Mäletan küll, kui raske oli midagi toredat (st pahandusetegemist või röökides ringijooksmist ja lollitamist ning muud lõbusat, loe vanematele närvidelekäivat) lõpetada, alles siis kui ema-isa kõva häält tegi, no siis PIDI…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sest iga laps teab, ka kõige väiksem, et olla paha on palju toredam kui olla hea.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Iga laps vajab palju rohkem aega oma mõnusast maailmast/tegevusest välja tulemiseks kui täiskasvanu.
Nad elavad omas mullis. Kuni vanema käsud-keelud ajusse jõuavad ja mingi mõtte tekitavad, läheb ikka aega.
Ja mis see kohale jõudnud mõtegi loeb – midagi ju ei juhtu, kui ei tee ega saa ega viitsi 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil on põhimõte et kodus me häält ei tõsta. Lapsed neljased ja enamuse ajast kaupleme, kui tahame nad midagi tegema panna (või millegi tegemine lõpetada). Näeb see välja umbes nii “palun, tee seda”. Siis juba juhid tema tähelepanu enda poole ja “emme/issi palub sul seda teha, sest..”, lõpeb “kui sa ei tee seda, siis..” kui eelmised kaks ei toiminud, siis viimane pea alati toimib. Ja kui ei toimi, siis teed nii nagu lubasid. Järgneb kisa ja nutt. Järgmine kord samas olukorras tuletad meelde “mäletad, kui sa eelmine kord seda ei teinud, siis…” siis juba toimib kindlasti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil on põhimõte et kodus me häält ei tõsta. Lapsed neljased ja enamuse ajast kaupleme, kui tahame nad midagi tegema panna (või millegi tegemine lõpetada). Näeb see välja umbes nii “palun, tee seda”. Siis juba juhid tema tähelepanu enda poole ja “emme/issi palub sul seda teha, sest..”, lõpeb “kui sa ei tee seda, siis..” kui eelmised kaks ei toiminud, siis viimane pea alati toimib. Ja kui ei toimi, siis teed nii nagu lubasid. Järgneb kisa ja nutt. Järgmine kord samas olukorras tuletad meelde “mäletad, kui sa eelmine kord seda ei teinud, siis…” siis juba toimib kindlasti.

Kummardan sinu järjekindluse ees. Minu lastel kestab see kauplemise periood 11-ndat aastat ja karistused lähevad nii ruttu meelest. Ning kuna mina olen selline rahutu hing, kes tahab ka tööl käia, hobidega tegeleda, igale poole toredatele üritustele jõuda, siis mul ei ole küll kannatust pidevalt lõputult venitada ja oma tegevusi ära jätta, et argumenteerimine lõpuni viia. Mu lapsed on ka pagana osavad vastuargumente leidma. Kui ikka vaja aja peale kusagile minna ja igasugused ette hoiatamised pole aidanud, siis korraks paugatan ja asi saab tehtud ning kõik jõuavad õigeks ajaks kooli, lasteaeda ja tööle.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No kui ma koeraga koertekoolis käisin, siis ka õpetati, et öelda tuleb üks kord ja konkreetselt. Muidu koer arvabki, et istuma peab alles siis, kui kuuleb “istu, istu, ISTU, ISTUUU!”

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meenuta natuke ennast oma lapsepõlves 😀

Ma ise ohkan ka vahel mehele, et kuidas küll meid on “õnnistatud” selliste lastega…aga ilmselgelt on enamus lapsi sellised, me lihtsalt ei näe koduseinte vahele. Meil hakkab see nali pihta juba hommikul, kui vaja riidesse panna, et lasteaeda minna. Palun pane aluspüksid jalga, palun pane aluspüksid jalga, ma ju palusin sul aluspüksid jalga panna, PALUN, pane aluspüksid jalga…MITU KORDA MA PEAN ÜTLEMA; ET PANE ALUSPÜKSID JALGA,…siis lõpuks saab ühe jala sisse, läheb natuke aega ja KAS SAAB JUBA NEED ALUSPÜKSID JALGA. Järgmiseks sokid…

Meil on TÄPSELT sama lugu. Ise riietuvaid lapsi on 2. Seni kuni kolmas minu pandud asjad ära kisub, hüplevad teised alukad näpus ringi. Kui uksest välja saan, siis oleks nagu karumaadluse maha pidanud. 😀

Please wait...
Postitas:
Kägu

Liiga pikalt jaurad. Selle asemel ütle konkreetselt ja kõvema häälega kohe lastele kui hüppamist märkad “stopp!” või “Malle ja Kalle!” ja kui nende jäägitu tähelepanu on suunatud sinule, siis ütled juba rahuliku häälega “diivanil istutakse”. Sa pead kõigepealt saama laste tähelepanu endale. Alles siis on mõtet hakata käsklusi või õpetusi jagama.

Please wait...
Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )


Esileht Väikelaps Miks laps ei kuula normaalset häälekõrgust?