Ma arvan, et sa ise saad loogiliselt võttes ja mõeldes aru, et mis mehega on tegemist juba üsna alguses, ja sellest saad sa ka aru, et selle mehega midagi välja ei tule. Seega ei saa küsida, miks sa neid ligi tõmbad kuna probleem pole selles.
Küsimus on selles, et sa ei kuula oma intuitsiooni ja lased end hoolimata tugevast loogilisest argumendist, et see mees ei kõlba, ikkagi \”ära moosida\” või oled nõus mööda vaatama faktist, et sa saad ise ka aru, et ta ei sobi sulle tegelikult. Seega saaks küsida hoopis seda, et miks sa järjekindlalt vaatad mehi, kellest sa saad aru, et nad tegelikult ei sobi sulle, ja lood nendega suhteid?
Küsimus on ikkagi selles, et mitte sina ei tõmba neid ligi, vaid sa ise valid endale halvad mehed välja kuna sa kas üritad endale midagi tõestada, sul on madal enesehinnang või sa lihtsalt ei viitsi häid mehi otsida ja lihtsalt vaatad mehi põhimõttel, et peaasi, et oleks keegi.
Ma ei arva, et sa valid liiga palju, minu meelest sa valid liiga vähe ja liiga ühtede tunnuste alusel, mida ainult sina oskad endale selgeks teha.
Teine asi on see, et miks tingimata peaks ütlema, et mees on \”halb\” kuna ta ei taha sinuga olla? Pigem on asi selles, et te ei sobi omavahel ehk siis sinus on midagi, mis meestele ei meeldi, nt välimuses, iseloomus, suhtumises, mõtlemises, käitumises ja seega peaksid sa enda kallal tööd tegema, et rohkem meeldida. Mees ei pruugi olla halb, sina ei pruugi olla halb, aga on mingid asjad, mille tõttu te ei sobi. Kui sa nt mõtleksid välja enda jaoks tänu millele on sul suhted ebaõnnestunud erinevate meestega, kes tunduvad sulle \”halvad\”, siis sa vb märkaks mingeid ühiseid jooni nendes suhetes, mingeid kitsaskohti, mida sa saaks edukalt vältida kui sa vaid teaks, kus sa vead teed või mis on valesti. Loomulikult kui enda vigu ei näe/ei taha tunnistada, siis tunduvadki kõik teised halvad.