Teema: Miks määratakse bronhiidiga kohe ab?

põletikunäit ju ikka võetakse? Üle 40 peaks bakteriaalne põletik olema juba

aga ja üldiselt eestis määrataks ab liiga kergelt.

Suhteline Ab- ga alustamise piir on crv 50, kui muu sümptomaatika ka toetab. Paraku kõikidel inimestel see crv tõusta ei pruugigi. Seega tuleb ka muid aspekte arvestada. Kõik bronhiidid ja kopsupõletikud on alguses viiruslikud. Paraku on nii, et viirus on nagu võti, mis avab bakterile ukse. Viirused kahjustavad oluliselt bronhide limaskesti. Ja ka bronhiite on erinevaid- ulatuslikke, üksikute kolletena. Viimase puhul jah, vb polegi vaja ja piisab jàlgimisest. Las arst teeb oma tööd. Kàest läinud bronhiiti on raskem ravida.
Angiin on väga äge üldhaigus, mis ravimata jätmisel võib organismile väga kurnav olla. Kurgukülv ei näita alati. Eriti kui lapsel ei saa seda korralikult võtta, sest kattu vähe või liiga sügaval.

Ma arvan, et üks põhjus ülemääramisele ongi tegelikult see, et arstid ei viitsi/saa/taha seda last iga 3 päeva tagant kontrolli tagasi kutsuda. Lihtsam on määrata AB. Kaheksal juhul kümnest oleks haigus tegelikult ka ise üle läinud, aga need 2 juhtu, kus ei oleks, ei tule siis patsient samuti arstile tagasi, sest AB ju mõjus.

Aga üldiselt, Eestis on ka erineva suhtumisega perearste ja perearstikeskuseid. On ka mõistlikke kohti, kus pereõed on väga pädevad, kus tehakse bakterikülvi ja kus alati toonitatakse, et andke vähemalt telefonitsi teada, kuidas haigus kulgeb. Aga kahjuks on kvaliteet kõikuv ja siis lapsevanem guugeldab, mõtleb ise enda peas diagnoosi hullemaks, kui see on ja siis tormab EMO-sse lapsega. Tegelikult ka loogiline, sest on ju tunne, et perearst ei aidanud üldse. Lapsel on paha olla ja emal on hirm. Aga paha lugu on see, et EMO-s ei ole kellelgi sinuga aega rohkem tegeleda, kui hädapärast vajalik. Virutatakse laks AB kuur otsa ja saadetakse teele. Tegelikult ei oleks seda aga üldsegi tarvis, võimalik, et haigus oleks ka ise leevenenud – vaja oleks olnud lihtsalt paari lahket sõna ja paar testi perearstikesusest.

Ei määrata kohe. Meil oli mõlemal lapsel nooremana see kalduvus, et köha-nohu läks üle bronhiidiks, siis perearst tegi kõigepealt analüüsid ja selle järgi otsustas, mis edasi. Enda perearsti järgi ma küll öelda ei saa, et Eestis kergekäeliselt AB määratakse (mitte ainult bronhiidi, vaid ka teiste haiguste puhul).

Mul nt suvest lugu, kus pärast ilmselt viiruslikku nohu, üks ninapool oli täiesti puhas, teine aga jooksis paksu haisvat mäda. Ülemine lõualuu valutas, silma alt ja tagant surus, samuti otsaeest – haigelt poolt siis. Palavik tõusis (enne viirusega polnud, mul üldse madal kehatemperatuur ja palavik tõuseb harva). Läksin arstile ja ta diagnoosis põskkoopa põletiku, ütles veel, et pilti pole mõtet teha, kõik on selge. Kirjutas kohe AB ja tegi vereanalüüsi. AB peale oli paari päevaga olukord normaliseerunud, vereproovi järgi arst aga teatas, et mingit põletikku polnud, CRV oli 12. Mis see siis oli? Viiruslik ühepoolne põskkoopapõletik? No ja kuidas arst siis enne nii kindel oli, et piltigi polnud vaja ja kohe AB kirjutas? Minu enesetunde tegi see kiiresti paremaks, või oli see ka juhus?