Näiteks mina kinkisin oma abikaasale meie pulma-aastapäeval lillekimbu.
Aga noh, eks me oleme ühist teed käinud juba ka paarkümmend aastakest. Selle aja jooksul on teineteist piisavalt tundma õpitud ja mitu puuda soola koos nahka pandud.
Teemaalgataja osas ma ei oska kindlat seisukohta võtta, küll aga tekitab minus mõtteid tema mees-sõbra reaktsioon. Kasvatatud inimene võtab kingituse tänuga vastu ega näita oma solvumist välja. No olgu, vahel võib tõesti tegemist olla sellise “kingiga”, mis võib põhjustada õigustatud hämmeldust (solvumiseni välja). Nt mu sõbranna rääkis, kuidas üks poolvõõras töökaaslane olevat talle kunagi aastate eest kinkinud sünnipäevaks dildo.
Aga lilled on meie kultuuriruumis selline tavapärane kink, mida on kombeks erinevate tähtpäevade puhul kinkida ja midagi solvavat sellest välja lugeda on siiski väga raske.
Kui mehe kasvatus on selline, et tema peab lilli naiselikuks, siis ise sellist kinki saades piirduks mõne lõbusa naljaga, aga silmnähtavalt solvuda pole küll mõtet.