minu mehel on exiga laps ja ma oleksin väga vihane, kui ta vabatahtlikult elatist ei maksaks. Selles mõttes, et kui maa oleksin tutvuse alguses teada saanud, et ta elatist ei maska (ja veelgi enam, ei tunne laps evastu huvi ka), siis poleks temast elu sees mu abikaasat saanud. Minuarust näitab lapsest hoolime nii emotsionaalselt kui ka majanduslikult midagi ikkagi inimese kohta ka. Ma ei saa tõesti aru, kudias saab keegi teh last mehega, ke soma eelmistest lastets ei hooli – aga mis siis, kui meie suhe puruneb? siis ta ju käituks minu ja meie ühiste lastega samamoodi!
ja öelda, et elatis enõudmine on madalalaubaline ja mittemajandada oskamine. No ma ei tea, kujuta nüüd korraks ette, et sul on 2 last ja pere sissetulek 2000 eur neto. Täitsa okeilt saab elatud. Aga kui nüüd üleöö on sul jätkuvalt 2 last, eluasemelaen, aga pere sissetulek 1000 eur neto. Kas siis taod ka rinnale, et ei nõu elatist, pole mulle vaja 500 eur lisaraha, mis sest et pean omaa senisest 4-toalisest majast kolima 2-toalisesse korterisse koos lastega, uuto maha müüma, sest kütuse ja remondi jaoks ei jagu raha jne. Sest uhkus “ise hakkama saada” on suurem, kui uhkus pakkuda lastele OMA tuba, mida aei pea ema (ja tema mingi hetk uue elukaaslasega) jagama.
