Teema: Miks mõni lapsi ei taha?

Sellepärast ei tahagi, et nad mõistavad, et nende ilus elu ei oleks enam nii lihtne ja ilus kui praegu. Praegu saavad nad karjääri teha, pühendada kogu aja ja raha vaid endale, käia reisimas jms.
Meie saime noorelt ühe lapse, siis kuidagi ei mõelnud sellele niiväga, laps sündis ja kasvas… Praegu aga, kui oleme majanduslikult heal järjel, saame endale palju lubada, ei soovi seda mõnusat elu enam titenduse vastu vahetada, et teist last juurde saada.

Mida sa nuhid sellisel privaatsel teemal kõikidelt?

#3142837:

Ehk siis nad on liiga egoistid?

Ma olen 30a naine ja ei taha lapsi. Eelistan mugavat elu.
Miks ma egoist olen, kui lapsi ei taha? Kas on parem kui sünnitan lapse, aga temast ei hooli?
Mingi tibuemme loogika jälle.

A kas teemaalgataja on hommikuse konjakijoomise maha jätnud? Põhjenda!
Ja miks ta kole on? Põhjenda!
Miks ta endale lehma pole võtnud? Põhjenda!

Olen märganud seda, et tavaliselt need, kes lapsi ei taha, lihtsalt ei saa lapsi. Üksikud paarid on sellised, kes tõesti ei taha, aga ka seal on omad varjatud põhjused, mis ei pruugi väga kenad olla, näiteks lapsepõlvetraumad, suhteprobleemid, või siin oli näide ajupesu ohvrist (väidab, et lapsed on keskkonnale kahjulik jne). Inimene, kes on terve, normaalses paarisuhtes, materiaalselt kindlustatud, tahab kindlasti lapsi, see on normaalsuse näitaja.

Minul on üks sõbranna, kes ütleb kõigile, et ei taha saada, kuna ei soovi avaldada asja tegelikku palet: nad lihtsalt ei saa lapsi.
Teine sõbranna on otsustanud ka, et ei taha. Alguses tundis, et pole valmis ja nüüd on üle 40 ja tunneb, et enam ei tahagi. Tema elu on paika loksunud ja mehega mõlemad otsustasid nii.
Ja täditütar ei taha ei meest ega lapsi. Ütleb, et on liiga mugav ja närviline, et kellegagi koos elada või kellegi eest hoolitseda.

Googelda!

Laps(ed) ei ole ju ometigi kohustuslik!
Põhjuseid võib olla palju. Mõni ei taha seda vastutust teise inimelu eest, mõni vb ei saagi ja ei taha seda tervele ilmale kuulutada. Mõni ei taha võtta riski ja mõnd geneetilist riket edasi anda jne…
Selle üle on mõttetu pead vaevata. Sama võib ju küsida nende käest, et mikssina lapsi tahad? Või koera? Kassi? Oma maja?

Igal inimesel on vaba voli ise otsustada.
Ei ole vaja siia ilma juurde soovimatuid ja ilma armastuse ning hooleta kasvavid katkisi lapsi, kes ühiskond on justkui sundinud sind lapsi saama.

Minu arvates on väga tore, et tänasel päeval inimesed julgevad tunnistada, et nad ei soovigi lapsi.

minu meelest on hoopis laste saamine mugavus ja enda tuleviku kindlustamine.
laps on lühikest aeg sinu juures, aga vastutab hiljem pikki aastaid selle eest, et sina, vana inimene, omadega toime tuleks. olen praegu keskealine, käin iga nädal vanemate juures, suhtlen nendega, ajan nende asju pangas, aitan lapaka tööle ja sätin kanaleid. ma ei kujuta ette, kes oleks see inimene, kes seda minu eest teeks? sisseostetud teenused on kallid ja pangaasjade jaoks on vaja usaldusväärset inimest. arvan, et mu vanemad tänavad mõttes iga päev, et nad omal ajal minu kasuks otsustasid:)
ka mu enda lapsed aitavad mind, toovad massiivselt uusi ideid ja vaatenurki. ilma nendeta arvaksin vist tõega et noorus on hukas. on väga valgustav elada “järgmist elu” oma laste silme läbi. ja ma ei arva kunagi, et laste kasvatamine oleks kuidagi tülikas , ebamugav või tüütu olnud. vastupidi! kasvatasin lapsi üksi, aga olime kolmekesi võitmatu salk ning mu elu oleks olnud võrreldamatult vaesem kui oleksin need paarkümmend aastat ilma nendeta olnud.
pika jutu lõpetuseks tahan öelda, et kadestamise (või mis see teemaalgataja mõte oligi) asemel võiks lastetutele kaasa tunda. sellist (elu)rikkust ja rahulolu nagu laste ja vanemate vahel, ei leia kusagilt mujalt. lastetud, mõelge sellele, enne kui on hilja.

#3142988:

Päris paljudel juhtudel ma imestan, miks inimesed on arvanud, et neid geene tasub paljundada.

Teemaalgataja, näe, arvas, et tasub.
Ja varsti on meil kokku juba 3 samasugust teemaalgatajat. Kes esitavad küsimusi stiilis miks puu kasvab ja miks mesilane korjab mett.

#3142832:

Olen tutvusringkonnas vaatanud, päris palju selliseid potensiaalselt väga häid perekondi, kes millegipärast lapsi ei taha. Huvitav miks?

Täditütrel-aastaid abielus, kenad noored inimesed, oma maja, ilus aed, mõlemal väga head töökohad ja haridused ja ometi ütlevad, et ei soovi oma perre lapsi.

Üks vana klassiõde, täpselt samad näitajad ja ka ei ole lapsi.

Ühel heal sõbrannal samamoodi, justkui kõik on lapse jaoks olemas, kuid ometi ei soovi ta enda sõnutsi lapsi.

Miks nii paljud lapsi ei soovi? Äkki siin on ka selliseid ja saavad valgustada tagamaid, et mis need põhjused siis on?

Äkki enne valgustad, miks see sind huvitab? Miks teiste elu sulle korda läheb? See on ju puhas tagarääkimine, kas sa ei leia, et see on alatu? Avalikus foorumis veel. Või mõtlesid loo välja, et lugu teha ja korjad materjali? Miks inimesed lapsi ei saa. Nad kas ei taha või ei saa. Ja punkt. Miks peaks keegi põhjendama kellelegi, miks ta ei taha või miks sa ei saa. See on ju sama küsimus kui ma küsin, aga miks sa käid teatud kohas 2 korda, mitte 3. Miks ometi, selgita? Miks sa teed siia foorumisse postituse? Miks? Selgita? Ka see on süütunne, et parme küsin ise, selleasemele, et minult küsitakse. Vanasti kui tänavanurgal teisi tagaräägiti ja arutati, oli sellel üsna väike mõju. Nüüd arvuti ajastul iga tagarääkimine võimendub ja haarab nii kaasa, et enda elu peale polegi aega mõelda. Ja siis imestatakse, kus need probleemid tulevad. Muidugi tulevad kui aeg läheb ära teiste peale mõtlemisele.

Olen ülikoolis teadur. Mul ei ole lapsi. Paljudel naiskolleegidel samuti pole, äärmisel juhul on üks laps. Kui õppisin doktorantuuris, siis ikka inimesed küsisid, miks mu lapsi pole, väga tihti olid nad endised klassiõed, kes olid jäänud kodulinna elama, paljud neid keskharidusega, üks isegi põhiharidusega. Lapsi oli neil palju. Ma ei osanud nende küsimustele vastata, sest minu jaoks on see umbes sama küsimus, nagu ma küsiksin, et miks sul punast külmkappi ei ole ja ootan põhjendust. Et tekib nagu küsimus, kas peaks olema?

Lõpuks hakkasin küsijatelt vastu küsima: “Miks sa doktorantuuri ei astu?”, “Miks sa edasi õppima ei lähe?”, “Kas sa ei ole mõelnud, et võiksid keskhariduse saada?”. Jubedalt vihastusid need küsijad, eriti see põhiharidusega klassiõde: pööritas vihaselt silmi ja puhistas vastuseks, et mida ma õige arvan, et kuidas ta nelja lapse kõrvalt seda jõuaks, mees ka veel joodik. Aga see ei takistanud tal järgmine kord ikka uurida, miks mul lapsi pole. Sain aru, et ongi selline kontingent, kes küsivad. Haritumad klassiõed (ka lastega) ei ole kunagi niimoodi uurinud.

nad lihtsalt ei meeldi mulle, ongi lihtsalt ebameeldivad, lisaks võtavad veel jah aega, raha ja vaeva. mulle räägiti ka, et küll oma laps ikka meeldima hakkab ja kõigile hakkab, no ei ole hakanud, jube tüütus on

Mina ise olin selline, kes arvas, et kunagi lapsi ei taha, sest mulle meeldib vaikus. Tahtsin karjääri teha. Ja siis üks kord lihtsalt jäin rasedaks ja kui oli vaja teha otsus- kas laps või abort, siis valisime lapse. Ja seda ei kahetse. Nüüdseks on meil juba kolm last. Karjäärid on nii minul kui ka mehel. Minu oma saab veel edendada ja mul on siht silme ees, aga seda 2 aasta pärast, kui laps on suurem. Laste kõrvalt on kõik see raskem, olen olnud surmväsinud ja tüdinud, aga elul on nagu mõte. Mehega viskasime nalja, et tänu lastele on meil mõjuv põhjus kodu ümber kujundamiseks.

Minu ümber on aga palju naisi ja paare, kellel pole lapsi. Üks töökaaslane ka valjuhäälselt korrutas, kuidas talle lapsed ei meeldi ja ta neid ei taha. Ükskord napsisena lobises välja, et ta on end selle mõttega harjutanud, sest mees on viljatu ja see laste mittesaamine on olnud algusest peale teadlik otsus.

Neid paare, kes ei saa lapsi on päris palju.

Samas tean ka paari, kes on oma eluga rahul ja väga palju vaeva näinud, et selleni jõuda. Mõlemad on väga raske perekondliku taustaga ja tõesti ei taha lapsi, sest usuvad, et maailm on liiga halb koht.

Mis sa oma vara ja tervisega peale hakkad? Kellele vara pärandad? Kuhu sa surres tervise paned? Laste saamine on normaalne, tänapäevane lastevältimine aga ebanormaalne ja ühtlasi hävineva ühiskonna tunnus.