Esileht Pereelu ja suhted Miks mu mees käitub nii?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 58 )

Teema: Miks mu mees käitub nii?

Postitas:

Pikalt ei hakka kõike detailselt lahti kirjutama aga kokkuvõttes: Oleme 8 aastat abielus, mõlemad 36, meil on 1 laps, kes käib esimeses klassis. Mul on diagnoositud depressioon ja ärevushäired, olen 5 aastat tarvitanud antidepressante, mingil hetkel hakkasin ka alkoholiga liialdama, peale tööd vein või õlu, et pingeid maandada. Mees seevastu jättis paar aastat tagasi suitsetamise maha ning hakkas kõvasti trenni tegema, külastab jõusaali 6 x nädalas, imetleb peegli ees pidevalt oma muskleid ja silitab kõhtu…
Meil on tihti olmeteemadel olnud vaidlemist ning mõni kuu tagasi ühe järjekordse vaidluse käigus ütles, et tal on karikas ammu täis ja tahab lahku minna. Minu jaoks oli see shokk kuna polnud aimugi, et ta nii tunneb, pereelu oli rahulik, vaidlesime ära ja elu läks edasi. Kuna armastan teda väga ning sisuliselt on tema ning laps mulle ainukesed lähedased inimesed (vanematest üks suri suve lõpus) ja õdesid vendi mul pole, siis palusin teda, et ta ei teeks sellist otsust kohe ja emotsiooni ajel. See mõjutab meie kõigi elu ning lapse elu ja tulevikku kõige rohkem ja samuti ütlesin, et jään siis täitsa üksi. Laps jääks samuti tema juurde kuna tema palk on minu omast 5x suurem ja mul ei ole võimalik endale isegi korterit üürida. Mees ütles, et annab mulle niipalju raha, et saan aasta korterit üürida ning selle ajaga on mul võimalik leida endale tasuvam töö.
Kokkuvõttes ütles ta minu jutu ja palumise peale, et kui ta otsustab, siis on see lõplik ja otsust tehes mõtleb ta ainult enda peale ega kellegi teise peale.

Nüüd rohkem me polegi seda teemat puudutanud, paar kuud saab täis. Olen ennast igati parandanud, pole paar kuud tilkagi alkoholi tarvitanud ning panustan nii koju kui pereelusse rohkem, kui siis, kui ma peale tööd väsinult lihtsalt kodus koos õlleklaasiga puhkasin. Olen kõik kodused kohustused enda peale võtnud ja mul pole selle vastu midagi. Mul on graafikuga töö ja rohkem aega kodus toimetada.
Alkoholi isegi ei taha, tahan vaid, et pere jääks kokku ja mees ei sooviks lahku minna.
Mehe poolne olek selle paari kuu vältel on suhteliselt hüplik . Kord on ta heas tujus, järgmisel hetkel karjub tühise asja pärast lapse peale. Minu suhtes on jahe, ise kallistama ei tule, koos diivanil istudes istume eri nurkades. Ometi annab ise head ööd musi ning ka hommikul ära minnes on sama. Mõned korrad on ka mulle ise tööle vabatahtlikult vastu tulnud. Hoolitseb, et meil oleks kodus söök laual.
Olen mõelnud palju, et mis siis saab, kui mees otsustabki mind maha jätta, olen läbi mõelnud detailselt ka enesetapu ja vaadanud väljaspoole Tallinnat üürikaid. Nutan tihti, sest tunnen, et ma ei ole nii paha inimene, et sellist suhtumist pean tema poolt tunda saama, et mees nüüd otsustab juba paar kuud, et mis edasi saab ning samas mulle tundub, et ei püüa isegi mõelda, mida see endaga kaasa toob.
Küsimus ongi, et miks siis see jahe suhtumine ja miks ta kaasa ei aita, et kõik jälle korda saaks? Kui enam ei armasta, siis miks ta laseb vinduda nähes, et ma ei pea varsti nagunii emotsionaalselt enam vastu selliselt elades? Mul on palju murdumishetki ja mõnda pole suutnud varjata, olen paar korda nutnud mehe ja lapse ees, enamasti teen seda siiski omaette ja ilmselt see tuleneb hirmust jääda päris üksi.
Uuesti teemaks ma seda lahkuminekut võtta ei taha, tookord ta ütles, et võtab mõtlemisaja ning nüüd lasen mehel olla ning usun, et ei taha kuulda ka negatiivset lahendust. Niikaua säilib veel väikene usk, et kõik ikkagi saab korda ühel päeval.
Kuidas ma ise selle aja üle elan, kuidas peaksin suhtuma, et hoida kodune õhkkond rahulik ja sealjuures iseennast rahulikuna?

Tol korral, kui see “uudis” tuli, küsisin paar päeva hiljem ka, et ta ütleks ausalt, kas tal on keegi teine tekkinud ja ta ütles, et ei ole. Tahan seda väga uskuda, sest siis on veel ehk võimalus…

+4
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 05.12 01:05; 05.12 11:25; 05.12 11:32; 05.12 11:37; 05.12 19:27; 06.12 11:21;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Enesetapu mõtted viska kohe peast välja! Sul on ju laps, kes sind armastab ja vajab!
Sul on mitu veskikivi kaelas, mis sellist olukorda põhjustavad. Esiteks, väike palk, mis takistab iseseisev olemast. Teiseks depressioon ja hirm üksinduse ees. Kolmandaks, surnud lähedase leinamine. Ja no muidugi veel joomine sinna otsa.
Mees teeb nii, sest ta saab. Sina oled passiivne ja temast sõltuv. Ise sa teda maha ei jäta, seda ta teab, ja nii saab tema ka rahus kummi venitada. Sa vuhid kodus koristada ja kokata lahkumineku hirmus, no paku nüüd, mis saab, kui sa tõesti välja kolid ja laps temaga jääb. Mees jääb lapsega üksi ja peab kõik kodutööd ja kooliasjad ja igasugu argielu pisiasjad ise ära tegema töö kõrvalt. Trenni ja kõhu patsutamise jaoks ei jäägi enam aega, ups. Ega ta loll pole, mõnus on niimoodi sind lühikese keti otsas hoida, sa muudkui sipled ja teenindad, et end talle meeldivaks muuta.
Ära nüüd ise enam moluta. Hakka kohe paremat tööd otsima, ükskõik, mis sellest lahkuminekust saab. Tee ka trenni, kui kuhugi spordiklubisse raha pärast ei saa minna, siis kasvõi õue kõndima. Või leiuta mingi muu hobi väljaspool kodu. See aitab ka rohkem suhelda inimestega ja üksinduse hirmust üle saada. Mees näeb ka, et sinu olemasolu polegi iseenesestmõistetav.
Kas sa psühholoogi juures ka käid depressiooniga? Lähedase surm võimendab ju seda haigust veelgi, kui ei käi, siis vast nüüd peaks, eriti kui juba ise ka musti mõtteid oled veeretanud.
Sammhaaval hakka end sellest liikumatust seisundist välja sikutama ja vaikselt oma elukvaliteeti parandama. Ära mõtle sellele, kuidas teha nii, et mees sind maha ei jätaks, vaid ikka sellele, kuidas teha nii, et sul endal elu parem oleks.

+23
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks mees käitub nii ja naa, sellele pole vaja keskenduda. Sul tuleb keskenduda enda käitumisele ja enda elule. Miks sa ise käitud nii ja naa. Ja vajadusel muudad ennast. Nii et küsi pigem seda, mida sa enda heaks teha saad.

+13
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jobu mees on.

+1
-17
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jobu mees on.

Ahsoo, et kui naine elaks mehega, kes vähe teenib, on kroonilises depressioonis ja liialdab alkoholiga, siis tuleks selline mees päeva pealt maha jätta, aga kui tegu on sellise naisega, siis peab mees hambad ristis tuge ja armastust pakkuma. Muidu on jobu. Sa ise oled paras jobu.

+24
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ei tea, mida see “alkoholiga liialdamine” täpselt endast kujutab. Aga paljud mehed ju libistavad tööpäeva õhtuti natuke õlut.
Olen ka ise stressirohkematel perioodidel tööpäeva õhtuti ühe siidri või paar pokaali veini joonud. Ei pea seda alkoholiga liialdamiseks. Rääkimata sellest, et saaks öelda, et ma “joon”.

Kas mees tahaks siis, et lahku minnes jääks laps sinu juurde? Tundub natuke sedamoodi, et kui ta on valmis sulle nii palju raha andma, et saaksid aasta aega korterit üürida, siis oleks ta ka valmis sulle nii palju alimente maksma, et saaksid üksi lapsega hakkama.
Pigem tundub selline mees, kes last enda juurde küll võtta ei tahaks. Sest nagu üks eelnev postitaja ka ütles – siis ei jääks ju aega 6x nädalas trennis käia ja muskleid imetleda.
Nii et ma kaldun ka arvama, et ei pea kartma, et jääksid täitsa üksi = lapseta. Pigem on ta õnnelik kui saab lahti nii sinust kui lapsest. Sest üksi last kasvatades, võtaks see tema jaoks tohutu ajakulu ning ei saakski end peeglist imetleda, iga päev mitu tundi jõusaalis olla ja naisi taga ajada.

Aga probleem on selgelt selles, et su mees võtab sind täiesti iseenesestmõistetavana. Lisaks tõenäoliselt ta eriti ei hooli sinust. Nii et oma “murdumistega” teed karuteene vaid endale. Iga sellise hetkega näeb ta üha rohkem kui sõltuv sa oled. Ja selline hala ning nutmine teeb sind tema jaoks veelgi vastumeelsemaks. Mõtle ise!
Kui paljud oleks vaimustuses kaaslasest, kes on neist täiesti sõltuv, puuduv oma elu, enesehinnang ja klammerdunult hoiaks kinni, nuttes paluks, et ära mine ära?

Sulle praegu tundubki lihtsalt tohutu maailmalõpp, kui mees ära läheb. Tean, olen kunagi ka ise aastaid samasuguses meelelaadis olnud. Tagantjärgi tundub naljakas, et ma nii palju üldse põdesin ja arvasin, et sellest tohutult midagi juhtuks, kui mees ära läheb. Ta läkski, aga siis, kui mul oli juba täitsa ükskõik sellest, kas läheb või ei. Ja ütlen, et mu elus ei muutunud reaalselt mitte midagi…

Täitsa võimalik, et tal pole praegu veel kedagi teist. Tõenäoliselt polegi. VEEL. Aga ilmselt ta mõtleb sellele…Sest mingil põhjusel hakkas oma välimust ja seeläbi enesehinnangut üles ehitama. Nüüd imetleb end peeglist, et milline kena mees ta ikka on ja miks ta peaks leppima vaid sinuga. Võib-olla täiesti keskpärase halli iseseisvusetu kodukanast naisega. Kõlab karmilt, aga nii on. Vanus on ka juba tal sealmaal, kus keskeakriis lähenema hakkab ja ju on hakanudki mõtlema, et temasugune kena mees võiks saada palju noorema ja seksikama naise.

Mina arvaks, et see on sulle endale hea, kui ta ära läheb. Sest praegu sa elad justkui tema armust. Käid kikivarvul, üritades olla tema jaoks nii meele järgi kui olla saab. Sinu enesehinnang on madalam kui muru ja ta kõnnib sust üle nagu jalamatist. Kõik see olukord vaid SÜVENDAB su depressiooni ja ärevust. Olen olnud samas olukorras, tean, millest räägin.

Ja tean kui lihtne on seda öelda, aga kui raske teoks teha. Aga lihtsalt. Sa PEAD mõtlema endale! Ja niimoodi aastaid augus ja stagnatsioonis olles juhtubki lõpuks, et kaaslasel (olgu mees või naine) viskab lõpuks üle ja mõtleb, et on väärt paremat ja positiivsemat kaaslast.
Tuleb ehitada oma elu üles. Mis sulle ENDALE meeldib? Praegu sa elad AINULT oma mehe ja lapse nimel. Kas või keskendu lapsele ja võta temaga midagi ette. Peaasi, ÄRA LÖMITA mehe ees!
Soovitan väga tugevalt käia psühholoogi juures. Vähemalt korra nädalas.
Tema aitab sul näha seda asja tervemast perspektiivist.
Mees läheb minema – las läheb. Sul EI OLE VAJA inimest, kes sind ei väärtusta.
Võin öelda, et olen üksi olles palju rahulikum ja sellist suhte pärast tohutut ärevust ja pidevat draamat pole. Rahu on majas. Muidugi on üksi kurb ja raske vahel.
Aga selline kikivarvul käimine ja pidev ärevus, mure, et kas ja millal nüüd mees vihastab ja ära läheb – SEE ON KORDADES HULLEM.

+11
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 05.12 09:24; 07.12 13:50; 07.12 17:17; 07.12 17:18;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on ka depressioon ja ärevus ning võtan ravimeid. Pole näinud ühtegi pakendi infolehte, mis teataks, et nende koostarbimine alkoholiga on ohutu, pigem vastupidi.

Kui sa suutsid end praegu kokku võtta, siis oli see suutlikkus haiguse kõrvalt olemas ka enne, lihtsalt mugavustsoonis jätsid palju mehe kraesse ja mehe vajadused unarusse. Ma ei imesta mehe otsuse üle.

Kui sina oled loha lasknud, siis mis mehe poolset lisapanustamist sa siin veel ootad? Mees soovib lahkuda, sest tal on igasugustest ekstra panistamistest kõrini, sina aga asendad lihtsalt ühe teisega. Mees ilmselt lihtsalt vaatab ja ootab, kas suudad ennast ise kokku võtta või mitte ja kas suudad selle juures ka püsida.

Suhtumine on jahe, sest oled oma mehe suhtes olnud ebaõiglane ja võtnud tema panust iseenesestmõistetavana. Sellises olukorras sooje ja armastavaid tundeid säilitada on keeruline. Su mees pole robot.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mees tahab lahku minna, sest tal on kõrini, ta pole õnnelik ja tunded Su vastu on jahtunud.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 05.12 09:52; 05.12 14:24; 05.12 20:01; 06.12 10:08; 06.12 10:30; 06.12 11:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ei tea, miks te seda meest nüüd materdama hakkate. Ilmselt mees on väsinud sellest depressioonist ja ärevusest ning ega ka seda tipsutamist ei ole meeldiv kõrvalt näha. Kannatas ja kannatas ja siis mõtles, et tuleb lahku minna. Ilmselt oli kaotanud usu, et midagi võiks paremaks minna.
Ma ütleks, et mees hoolib sinust ja ei taha, et sa omadega põhja lähed ning aasta rahalist toetust on ikka väga suuremeelne.
Laps on nii suur, et ei sega isa trenni ja võibolla on tal ka isa juures parem. Last endale võtta elatise pärast on ka nõme. Tuleb mõelda lapse heaolu peale.
Tegelikult soovitan nüüd mehega rääkida. Viidata sellele, et sulle on suhe oluline ja armastad teda ning oled valmis ise ka muutuma. Paariteraapia võib ka abiks olla. Selline üksinda olukorra analüüsimine ja ebaselgus ei aita kedagi. Kui mees tahab ikka lahku minna, siis tuleb hakata selleks valmistuma kohe.

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mees valmistub, et olla atraktiivne järgmisele naisele. See on täiesti loogiline samm antud tingimustes. Ja isegi kui ei hakka kohe järgmist otsima, on elukvaliteet parem, kui ei suitseta ja kui teha trenni.

Loo tõenäoline jätk on see, et mees jätab naise maha ja sooviks last ise kasvatada. Kui eluase on mehe oma, teeb naine Perekooli uue teema, et mis mõttes, mees tahab teda “tema kodust” välja visata. Naine hakkab nõudma, et laps jäetaks temale, põhjendades seda kuidagi mehe hoolimatusega vms. Muidugi ta ei ütle lastekaitses, et on alkohoolik ja depressiivik. Tegelik soov on ainult saada lisa 290€ kuus. Mees annab asja kohtusse, kohtunik ei hooli, et ema ei saa hästi oma eluga hakkama. Laps määratakse emale ning isa saab külastuskorra. Riigikohtu otsusele viidates saavutab mees siiski selle, et elatist vähendatakse lasteraha võrra. Naine teeb lapse silmis isa igati maha ega luba tal lapsega kohtuda (nt laps alati sel ajal “haige” jne). Mees maksab oma 190€ iga kuu ära ja läheb eluga edasi, loob uue perekonna. Kunagi 15-20 aasta pärast hakkab laps otsima “oma juuri” ja üritab isaga kohtuda, teeb Perekooli teema, kus ta kirub oma ema, miks see teda isast eemal hoidis.

Seda kõike on Perekoolist nii palju juba olnud lugeda.

+9
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 05.12 10:17; 05.12 10:45; 05.12 11:23; 05.12 12:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mees valmistub, et olla atraktiivne järgmisele naisele. See on täiesti loogiline samm antud tingimustes. Ja isegi kui ei hakka kohe järgmist otsima, on elukvaliteet parem, kui ei suitseta ja kui teha trenni.

Loo tõenäoline jätk on see, et mees jätab naise maha ja sooviks last ise kasvatada. Kui eluase on mehe oma, teeb naine Perekooli uue teema, et mis mõttes, mees tahab teda “tema kodust” välja visata. Naine hakkab nõudma, et laps jäetaks temale, põhjendades seda kuidagi mehe hoolimatusega vms. Muidugi ta ei ütle lastekaitses, et on alkohoolik ja depressiivik. Tegelik soov on ainult saada lisa 290€ kuus. Mees annab asja kohtusse, kohtunik ei hooli, et ema ei saa hästi oma eluga hakkama. Laps määratakse emale ning isa saab külastuskorra. Riigikohtu otsusele viidates saavutab mees siiski selle, et elatist vähendatakse lasteraha võrra. Naine teeb lapse silmis isa igati maha ega luba tal lapsega kohtuda (nt laps alati sel ajal “haige” jne). Mees maksab oma 190€ iga kuu ära ja läheb eluga edasi, loob uue perekonna. Kunagi 15-20 aasta pärast hakkab laps otsima “oma juuri” ja üritab isaga kohtuda, teeb Perekooli teema, kus ta kirub oma ema, miks see teda isast eemal hoidis.

Seda kõike on Perekoolist nii palju juba olnud lugeda.

Ja see kõik on ka põhjus, miks kõik depressiivikud ei lähegi kuskile rääkima oma depressioonist ja, et see kuskil haigusloos ei kajastuks, sest võib edasisi elu päris ära rikkuda, lapsest ilma jääda jne. Selline tugisüsteem me riigis, et maaslamajale pannakse veel jalaga. Kui mitte kellegi muu poolt, siis mehe poolt kindlasti. Vahet ju pole, et naine lapse sünnist magamata jne.

+2
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 05.12 10:21; 05.12 10:26; 05.12 10:47; 05.12 11:16; 05.12 11:41; 05.12 14:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 05.12 10:24; 05.12 11:11; 06.12 11:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vahet ju pole, et naine lapse sünnist magamata jne.

7 aastat magamata.

Aga miks mees nii teeb? Sest ta enam ei jaksa.

Kui oleks vastupidi, et mees jooks, hädaldaks ja depressiivitseks ja tööd ei viitsiks teha, siis kästakse Perekoolis kohe sellisele mehele jalaga anda ja “alimendid peale panna”. Aga kui naine nii käitub, siis kanna nagu sitta pilpa peal.

Ei oleks normaalne mitte kumbki variant. Oleks rohkem mõistmist ja inimlikkust vaja, mitte vaenu, vaenlasi ja ärapanemisi.
Teemaalgatajal soovitan nüüd pea püsti tõsta, uut töökohta otsida ja oma eluga edasi minna ilma sellise meheta. See mees kasutab naise nõrkust ära ja oskab vaid heas ja õndsas suhtes olla. Nii kipub olemagi, et paljud mehed ei talu raskuseid ja see näitab hoopis nõrkust ja sellisel nõrgal inimesel ei ole depressiivikule vähimatki positiivset mõju. Otse vastupidi, veab päris auku lõpuks. Lahkuminek ei ole maailmalõpp. Võib olla hoopis palju parem uus algus.
Tore kui mees on nõus aasta üürikorterit naisele maksma, aga tehke sellest ka kirjalik tekst paberile koos allkirjadega. Ilmselge on see, et mees valmistub uueks suhteks uue naisega.

+2
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 05.12 10:21; 05.12 10:26; 05.12 10:47; 05.12 11:16; 05.12 11:41; 05.12 14:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selline tugisüsteem me riigis, et maaslamajale pannakse veel jalaga.

Tugisüsteemid on meil hästi näha selle koha peal, kus meeste keskmine eluiga on 12 aastat väiksem kui naistel. Millegipärast see ei häiri ühtki naist. Arusaadav ka, mehed on ju sigitamiseks ja alimentide maksmiseks.

Ilmselt kommenteerib siin vastu keegi lastetu, muidu ta teaks hästi, et 1.5-2 eluaasta kandis hakkavad lapsed magama nagu notid. Ka beebieas rinnaga toitmise ajal, on kõige raskem periood gaaside aeg, mõned kuud. See kõik on ammu möödas. See laps saab ise koolis käia juba, ise riidesse, ise pestud, ise tualetis käidud, ka öösel. 7 aastat “lapse pärast” ei ole võimalik (normaalse lapse korral) olla magamata.

+6
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 05.12 10:17; 05.12 10:45; 05.12 11:23; 05.12 12:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selline tugisüsteem me riigis, et maaslamajale pannakse veel jalaga.

Tugisüsteemid on meil hästi näha selle koha peal, kus meeste keskmine eluiga on 12 aastat väiksem kui naistel. Millegipärast see ei häiri ühtki naist. Arusaadav ka, mehed on ju sigitamiseks ja alimentide maksmiseks.

Ilmselt kommenteerib siin vastu keegi lastetu, muidu ta teaks hästi, et 1.5-2 eluaasta kandis hakkavad lapsed magama nagu notid. Ka beebieas rinnaga toitmise ajal, on kõige raskem periood gaaside aeg, mõned kuud. See kõik on ammu möödas. See laps saab ise koolis käia juba, ise riidesse, ise pestud, ise tualetis käidud, ka öösel. 7 aastat “lapse pärast” ei ole võimalik (normaalse lapse korral) olla magamata.

Mehed paljud kihutavad autodega end surnuks, sest neil on riskikäitumine, mis väljendub ka suhetes vägivaldsusena.
Alles oli juhtum kui isalt väeti laps ja viidi ema juurde elama. Miks? Aga sellepärast, et isal polnud lapse jaoks aega, lükkas lapse enda pensionärist haige ema kasvatada ja käis Soomes tööl. Kõike tehakse, et naistele kiusu teha ja, et rahakotirauad suletuks jääks. Ei ole tegelikult paljudel meestel huvi ega aega lapsega jännata. Kisa on suurem kui üldse asi väärt.

+3
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 05.12 10:21; 05.12 10:26; 05.12 10:47; 05.12 11:16; 05.12 11:41; 05.12 14:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ka naisel võib tekkida riskikäitumine.
Mind huvitab mis rohud ravivad depressioon ja ärevust?
Sellist ravimit ei ole olemas.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Igapäevase napsutajaga, kes diivanil “puhkab” kogu aeg on väga keeruline koos elada. Olen ise sarnases olukorras olnud, napsutajaks oli küll mees. Öeldakse küll, et mis see paar õlut ikka teeb, mees peab lõõgastuma jne ja tema arust ei olnud see ka probleem, aga kui mees enamus aega uimas magab, siis mida sellisega peale hakata.
Tubli, et oled ennast käsile võtnud, alkoholist hoia eemale, see tekitabki stressi ja enesetapumõtteid. Leia alkoholi asendus, kasvõi mingi trenn ja võtta ennast käsile, otsi tasuvam töö või leia edasiõppimise võimalus.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 05.12 10:24; 05.12 11:11; 06.12 11:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ilmselge on see, et mees valmistub uueks suhteks uue naisega.

Ja see on kuritegu või?

Kui naine joodikust vegeteeriva mehe välja viskab, siis ta ei tohi kah uut suhet uue mehega alustada?

Ei ole kuritegu. Kes seda öelnud on, et on. Ilmselge on see, et valmistub ja naine peaks ka oma eluga edasi minema ja, et see pole maailmalõpp.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 05.12 10:21; 05.12 10:26; 05.12 10:47; 05.12 11:16; 05.12 11:41; 05.12 14:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ka naisel võib tekkida riskikäitumine.

Mind huvitab mis rohud ravivad depressioon ja ärevust?

Sellist ravimit ei ole olemas.

Nii ta on jah, et kui mees saab surma (ükskõik, kas haigus või õnnetus), on riskikäitumine ja ise on süüdi. Kui naine laseb end käest ära, tulgu tugisüsteem appi.
Kõik muu on ka samamoodi: mehe raha olgu pere raha, naise raha olgu naise raha.
Mehe eluase olgu pere oma, naise eluase on tema enda oma.
Kui mees läheb teise naise juurde, on ta jobu mees. Kui naine läheb teise mehe juurde, siis sellepärast, et algne mees oli jobu mees.
Jne.

+9
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 05.12 10:17; 05.12 10:45; 05.12 11:23; 05.12 12:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Suur tänu kaasa arutamast. Ma pole olnud hea naine, see on selge, liiga palju olen jätnud mehe kanda, nii majandusliku poole pealt, kui ka kodus. Kuigi kodus on pigem koguaeg nii olnud, et, kui mina ei toimeta, siis kõik jääbki ootele.
Vahetult enne isa surma hakkasin kooskõlas arstiga vähendama enda antidepressante, et saada nendest peatselt täiesti lahti. Hetkeline olukord pole mind pannud ümber mõtlema ning võimalik, et kuna tunnen tundeid pisut rohkem, filter hakkab kaduma, elan seda olukorda ka rohkem läbi ning samuti kõiki emotsioone. Sisendan endale, et on okei tundagi hirmu, nutta ja tunda ärevust praeguses situatsioonis. Kuna armastan oma meest väga, siis mulle lihtsalt ei mahu pähe, et ühel hetkel me polegi ehk enam koos, pole peret ja veedan kogu järgneva elu üksi.
Lapse suhtes oleks igati õiglane, kui ta jääks isaga sest elame kooli kõrval ning tal on oma tuba, mis just valmis sai, sõbrad, kes elavad lähikonnas. Ma ei taha temalt seda igapäevaelu turvatunnet ära võtta ning vedada teda ühest üürikast teise. Samas armastades oma last ja mõistagi mõeldes sellele, et lahkumineku korral saab ta omale kasuema, ilmselt noorema, siis ma mõtlen palju sellele, et ükski võõras naine ei pööraks mu lapsele iial niipalju tähelepanu, kui mina ning ei kuulaks tema igat väiksemat mure, rõõmu… Sellepärast ma ei soovi samuti, et kõik see laguneb.
Siinkohal ma ei oska ega saa ainult endale mõelda ja kõige selle pärast ongi see ärevustunne nii suur.
Lugedes teie vastustest, et mees valmistub uue ja noorema naise võtmiseks, siis hallelujah, puzzle tükid hakkavad sobituma. Meenus kohe, et mees ütles tol korral, kui võttis mõtlemisaja, et kui ma arvan, et me ei saa endale uut kodu lubada (elame paneelikas), siis ma eksin, ta ei taha seda lihtsalt koos minuga…
Seda on isegi kurb kirjutada siia. Aga kui nüüd loogiliselt võtta ja tükid omavahel kokku panna, siis ilmselt ta arvabki, et on paremat väärt, nooremat väärt, oma enesekindluse tipus ja valmis maailma vallutama ning uut elu alustama isegi mitte püüdes mõelda, kuidas saaks olemasolevat perekonda koos hoida, ilmselt olen selle mõtte ja sooviga üksi, vana naine…

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 05.12 01:05; 05.12 11:25; 05.12 11:32; 05.12 11:37; 05.12 19:27; 06.12 11:21;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ära sa seda viga küll tee, et oma enesetapu paned mehe hingele. A’la, et kui lahkub, tapad sina ennast ära. See igatepidi nii vale kui olla saab ja ebaõiglane.

Räägi mehega, mis mõtted tal hetkel peas on tuleviku suhtes.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis puudutab tugisüsteemi, siis ma ei julge minna isegi paldiski mnt erakorralisse, kuigi algselt tundsin, et on kohe abi vaja, niipalju kainet mõtlemist säilis, et kui selline märk minust kuskile süsteemi maha jääb, siis mul pole lootustki last kunagi ise kasvatama hakata. Tol hetkel muidugi polnud ma loogiliselt jõudnud veel läbi mõelda, et kus tegelikult lapsel parem oleks.
Aga oleks ma pöördunud või ka edaspidi oma ärevushooajal sellisesse asutusse, siis ilmselt ongi hea näidata pärast, et aga vaadake, ta ongi ebastabiilne, lausa dokumenteeritult.

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 05.12 01:05; 05.12 11:25; 05.12 11:32; 05.12 11:37; 05.12 19:27; 06.12 11:21;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mees ei ole ju sulle lapsehoidja.
Võta ennast kokku ja käitu normaalselt. Mine koos mehega trenni, tress ja igasugu füüsiline pingutus teeb head

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ära sa seda viga küll tee, et oma enesetapu paned mehe hingele. A’la, et kui lahkub, tapad sina ennast ära. See igatepidi nii vale kui olla saab ja ebaõiglane.

Räägi mehega, mis mõtted tal hetkel peas on tuleviku suhtes.

Ei seda ma pole talle kordagi maininudki, neid mõtteid veeretan üksi. Loomulikult, kui ta enam ei taha seda peret, siis ei taha aga tunnen veel segadust, kas ma ise tahan enam vaeva näha ning elada selleks, et käia tööl ja elada üürikas. Ühtegi meest enda kõrvale iial enam ei tahaks. Ja lisaks teeb see kõik situatsioon lausa füüsiliselt haiget, et küsin endalt, et miks ma seda üldse talun kui tegelikult mees on suuteline last kasvatama, loob uue pere, laps lepib ka ühel hetkel minu kaotusega…

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 05.12 01:05; 05.12 11:25; 05.12 11:32; 05.12 11:37; 05.12 19:27; 06.12 11:21;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Suur tänu kaasa arutamast. Ma pole olnud hea naine, see on selge, liiga palju olen jätnud mehe kanda, nii majandusliku poole pealt, kui ka kodus. Kuigi kodus on pigem koguaeg nii olnud, et, kui mina ei toimeta, siis kõik jääbki ootele.

Vahetult enne isa surma hakkasin kooskõlas arstiga vähendama enda antidepressante, et saada nendest peatselt täiesti lahti. Hetkeline olukord pole mind pannud ümber mõtlema ning võimalik, et kuna tunnen tundeid pisut rohkem, filter hakkab kaduma, elan seda olukorda ka rohkem läbi ning samuti kõiki emotsioone. Sisendan endale, et on okei tundagi hirmu, nutta ja tunda ärevust praeguses situatsioonis. Kuna armastan oma meest väga, siis mulle lihtsalt ei mahu pähe, et ühel hetkel me polegi ehk enam koos, pole peret ja veedan kogu järgneva elu üksi.

Lapse suhtes oleks igati õiglane, kui ta jääks isaga sest elame kooli kõrval ning tal on oma tuba, mis just valmis sai, sõbrad, kes elavad lähikonnas. Ma ei taha temalt seda igapäevaelu turvatunnet ära võtta ning vedada teda ühest üürikast teise. Samas armastades oma last ja mõistagi mõeldes sellele, et lahkumineku korral saab ta omale kasuema, ilmselt noorema, siis ma mõtlen palju sellele, et ükski võõras naine ei pööraks mu lapsele iial niipalju tähelepanu, kui mina ning ei kuulaks tema igat väiksemat mure, rõõmu… Sellepärast ma ei soovi samuti, et kõik see laguneb.

Siinkohal ma ei oska ega saa ainult endale mõelda ja kõige selle pärast ongi see ärevustunne nii suur.

Lugedes teie vastustest, et mees valmistub uue ja noorema naise võtmiseks, siis hallelujah, puzzle tükid hakkavad sobituma. Meenus kohe, et mees ütles tol korral, kui võttis mõtlemisaja, et kui ma arvan, et me ei saa endale uut kodu lubada (elame paneelikas), siis ma eksin, ta ei taha seda lihtsalt koos minuga…

Seda on isegi kurb kirjutada siia. Aga kui nüüd loogiliselt võtta ja tükid omavahel kokku panna, siis ilmselt ta arvabki, et on paremat väärt, nooremat väärt, oma enesekindluse tipus ja valmis maailma vallutama ning uut elu alustama isegi mitte püüdes mõelda, kuidas saaks olemasolevat perekonda koos hoida, ilmselt olen selle mõtte ja sooviga üksi, vana naine…

Mõtle nii, et sul ongi üksi lihtsam. Sa ei pea koguaeg tubli olema ja end ületama depressioonis olles, et vaja koguaeg koristada, süüa teha, end maha suruma ja hea naine mehele olema. Üksi saad olla sa ise. Saad ka end tervendama hakata. Käi palju looduses, tee enda heaks midagi. Teegi asju, mis sulle meeldivad ja hingerahu annavad, va alkohol muidugi. Mine kasvõi kristallituppa või meditatsiooni. Hakka end tervendama. Tarbi taimeteesid, suvel mine nuusuta kasvõi lilli. Küll see elujõud sinusse tagasi tuleb ja ära tunne end süüdi. Saad terveks ja leiad parema kaaslase. Kui sul oleks hea kooselu ja kaaslane, sa poleks depressiooni langenudki. Võta asja nii. Ka sul on vajalik sellest vabaneda.

+5
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 05.12 10:21; 05.12 10:26; 05.12 10:47; 05.12 11:16; 05.12 11:41; 05.12 14:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ära sa seda viga küll tee, et oma enesetapu paned mehe hingele. A’la, et kui lahkub, tapad sina ennast ära. See igatepidi nii vale kui olla saab ja ebaõiglane.

Räägi mehega, mis mõtted tal hetkel peas on tuleviku suhtes.

Ei seda ma pole talle kordagi maininudki, neid mõtteid veeretan üksi. Loomulikult, kui ta enam ei taha seda peret, siis ei taha aga tunnen veel segadust, kas ma ise tahan enam vaeva näha ning elada selleks, et käia tööl ja elada üürikas. Ühtegi meest enda kõrvale iial enam ei tahaks. Ja lisaks teeb see kõik situatsioon lausa füüsiliselt haiget, et küsin endalt, et miks ma seda üldse talun kui tegelikult mees on suuteline last kasvatama, loob uue pere, laps lepib ka ühel hetkel minu kaotusega…

Aga mõtle seda hoopis nii. Kui sa leiad, et sind pole tegelikult vaja ei mehele ega lapsele, siis on see sinu jaoks sinu uus võimalus. Mina sinu olukorras lavastaksin oma surma või kadumise ja kaoksin välismaale, võimalusel nii, et sellest eriti jälgi ei jääks. Sõidaks pöidlaküüdiga lõuna poole ja alustaks uut elu väga vähesega ja väga vähesest. Seiklus! Surra jõuab alati. Vaatame enne, mida elul veel pakkuda on.

+3
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.12 12:03; 05.12 14:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina sinu olukorras lavastaksin oma surma või kadumise ja kaoksin välismaale, võimalusel nii, et sellest eriti jälgi ei jääks.

Seda kadumist tuleb siis ikka päris osavalt teha, et riik ega lapsed (oma esindaja ehk isa kaudu) kätte ei saaks. Naisel lasub ju lapse suhtes ülalpidamiskohustus.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 05.12 10:17; 05.12 10:45; 05.12 11:23; 05.12 12:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Ma ei saa aru, miks sa arvad, et lapsel on kodus mehega parem kui sinuga? Minul nt. oli nii, et ema ja isa läksid lahku, ema samamoodi arvas, et lapsel kodus parem, jätan isaga. Tegelikult oli nii, et isal tekkis peale seda oma elu, uued naised ja koguaeg oli tegemises.
Istusin kodus üksi päevi ja öid, õppimine läks alla, koolis hakati kiusama jne. Isal oli suhteliselt ükspuha, varsti kolis sisse uus naine, kes mind ei sallinud. Siis koliti mind kogu täiega hoopis vanaema juurde, mis tegelikult mind päästiski lõpuks, sest vanaema oli väga hooliv. Ema figureeris küll pildil ja toimetas ja enda meelest ta ilmselt tegi head, aga kokkuvõttes ei aidanud see mind lapsena kuidagi.
Ma oleks olnud 100x õnnelikum ja rõõmsam laps, kui ema oleks mind endaga kaasa võtnud, ükspuha, mis seisus olukorda siis…

+5
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jõusaalis vuhkiv ja seejärel oma kõhulihaseid silitav mees valmistub pigem kohtumiseks teise mehega.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 58 )


Esileht Pereelu ja suhted Miks mu mees käitub nii?