Kuidas saab üks kaisukaru/koeer olla lapsele kahjulik? Seleta 6 lapse emale see nüüd palun kenasti ära.
mina tahan, et minu lapsest kasvaks enesekindel ja endaga hakkama saav inimene, mitte mingi hädapätakas, kellel on mingit turvatunnet pidevalt vaja.
Sa vist ei saa päris hästi aru, et kuidas see enesekindlus tekib, eks? Võin vihjeks öelda, et lapsepõlves kogetud turvatunne mängib seal päris suurt rolli.
Kuidas saab üks kaisukaru/koeer olla lapsele kahjulik? Seleta 6 lapse emale see nüüd palun kenasti ära.
mina tahan, et minu lapsest kasvaks enesekindel ja endaga hakkama saav inimene, mitte mingi hädapätakas, kellel on mingit turvatunnet pidevalt vaja.
Teemaalgataja, sellega sa just teedki oma lapsest ebakindla, hirmunud hädapätaka. Nii dominantse ja võimuka vanema kõrval ei saa kellestki enesekindlat ja elus hakkama saavat inimest.
Ainus, mida ta sellest õpib, on negatiivne käitumismuster ja seda, et ta on maailmas oma valuga üksi.
Oo, ma mäletan sind! Sul on ju teine laps veel ja temast tegid selle teema siin:
https://foorum.perekool.ee/teema/miks-nii-suur-laps-kogu-aeg-lahedust-otsib/
P. S. Ma mõistan sind küll, praegu on kriisiaeg ja eks sulle kulub nende trollimisteemade kirjutamise eest makstav lisakopikas ära.
Ära unusta teismelisi, kes sunniviisiliselt ülivarajastel hommikusöökidel osalema peavad.
5a tüdruk ja sellises vanuses oleks tagumine aeg igasugustest koledatest loomadest ja tatitekkidest loobuda, et tulevikus laps unehäireid ei saaks. Oleme püüdnud nii hea kui halvaga, lubanud poest midagi magusat valida, kui ilusti ulgumata magama jääb, aga ei aidanud. Nüüd nädal tagasi sai mõõt täis ja viskasin selle räbala koera lihtsalt prügikasti, aga laps ei taha enam üldse oma voodis magada, nuiab meie voodisse. Muidugi me ei lase. Hetkeseis on selline, et iga õhtu ulub end oma voodis magama.
ma saan aru, et need on võõrutusnähud, aga kaua need veel kestavad?! Hulluks ajab!!
Viskasid oma lapse lemmiku prügikasti? Küsid, kaua veel? Eluaeg! Kole oled sina, mitte lapse armastusest räbalaks kaisutatud mänguasi.
Mul õde on üle 40, ikka kaisukaru kaasas, kui järgmist korterit üürib, veab mõmmiku ka kaasa. Näeb teine õige viledakskulunud välja jah aga ikkagi tema lemmik.
Mu 15-aastane poeg hoiab alles üht pisikest pehmikut, mille ta ise titena poest valis ja mis lahutamatult kogu varasema lapsepõlve temaga kaasas on olnud. Sa traumeerisid tõenäoliselt oma lapse kogu eluks.
Kuidas saab üks kaisukaru/koeer olla lapsele kahjulik? Seleta 6 lapse emale see nüüd palun kenasti ära.
mina tahan, et minu lapsest kasvaks enesekindel ja endaga hakkama saav inimene, mitte mingi hädapätakas, kellel on mingit turvatunnet pidevalt vaja.
Selle enesekindluse ja turvatunde sa just hävitasidki ju. Mis turvalisusest sa räägid, viieaastane ei saa isegi selles kindel olla, et ema tema lemmikut, tema jaoks kõige olulisemat siin elus!, minema ei viska. Andsid talle üheselt mõista, et kodus tal turvaline ei ole.
Ilmselt ei saa sa eluga ka kuigi hästi hakkama eks? Meest pole, elad vanematega ja oled sotsiaalsetes situatsioonides ebakindel jne?
Elan 18a saadik vanematest eraldi. Meest hetkel ei ole, aga on olnud. Sotsiaalsetes situatsioonides tavaline keskmine inimene.
Kui palju järeldusi suudab üks inimene pelgalt nii tühise asja põhjal teha. Kui kellelgi on kaisuloom, siis ainuüksi selle järgi kujutatakse mingi asi kokku. Wow!
Umbes nagu, et saan teada, et kellelgi on rinnaimplantaadid või blondi värvi juuksed või kannab prille ja siis panen juba mingi stereotüüpse pildi kokku. Väga lühinägelik ja kitsarinnaline.
See on mingi tõeline nõukaaegne inimene, kes arvab, et laps läheb lootusetult hukka kui natukenegi lähedust, hellust ja armastust tunda saab. Muidu kindlasti tuleb temast eluheidik, elab elu lõpuni vanematega ja ei julge kodust väljuda. Absurd.
Sa traumeerisid tõenäoliselt oma lapse kogu eluks.
räägi enda ja oma puudega perekonna eest. Ükski täiemõistuse juures inimene ei maga 40 aastasena kaisukaruga!
Vat kus isehakanud psühhiaater välja karanud ja hoolega diagnoose pildumas 🙂 Mina olen 46-aastane ja mu voodis on peale kalli abikaasa ka mu vana kallis kaisukas. Teismelistel lastel on ka elukad voodis, vahel kaisukas, vahel võetakse kass kaissu.
Kuidas Sulle endale tunduks, kui tulevikus, mil oled eakam ja väetim, rebib suureks kasvanud laps su käte vahelt ära su lemmik-kohvikruusi või kisub seinalt maha su lemmikpildi, visates need minema?
Ma olen üldse 30+ ja mul on siiamaani kaisukas. 9aastasest saadik kindel karu…
No vot. Ma olen ligi 50 ning minu voodis on ka üsna suur kaisukaru(mänguasi,mitte mees) ja enesekindlusest mul puudust küll pole nagu siin teemaalgataja väidab.
Sa vist ei saa päris hästi aru, et kuidas see enesekindlus tekib, eks? Võin vihjeks öelda, et lapsepõlves kogetud turvatunne mängib seal päris suurt rolli.
Ja mismoodi aitab sellele kaasa mingi närakas kalts või koer?
No ema ju ilmselgelt talle seda ei paku, vaene laps peab otsima seda sealt närakast kaltsust.
Selle enesekindluse ja turvatunde sa just hävitasidki ju. Mis turvalisusest sa räägid, viieaastane ei saa isegi selles kindel olla, et ema tema lemmikut, tema jaoks kõige olulisemat siin elus!, minema ei viska. Andsid talle üheselt mõista, et kodus tal turvaline ei ole.
Aga kas peab olema turvaline? Sellised vati sees kasvatatud tupsununnukesed ei saagi täiskasvanuna oma eluga hakkama.
Sa traumeerisid tõenäoliselt oma lapse kogu eluks.
räägi enda ja oma puudega perekonna eest. Ükski täiemõistuse juures inimene ei maga 40 aastasena kaisukaruga!
Selline inimene siis oled. Teised jäävad ilmselt eriarvamusele.
Meil on vaimselt ja ka füüsiliselt täiesti terve perekond sest me oleme lapsena kasvanud turvatunnet pakkuvas kodus. Me saame üksteist usaldada!
Teiste kohta selliseid sõnu kirjutav ja seesugusest käituv inimene küll normaalne ei ole. Mul on su lastest kohutavalt kahju!
Ma olen üldse 30+ ja mul on siiamaani kaisukas. 9aastasest saadik kindel karu…
Ilmselt ei saa sa eluga ka kuigi hästi hakkama eks? Meest pole, elad vanematega ja oled sotsiaalsetes situatsioonides ebakindel jne?
Eluga hakkama saamist näitab see, kui naisel on mees ????
Aga mine esialgu üksinda kogenud lastepsühhiaatri vastuvõtule selle jutuga ja kuula, mis nõu tema, kogenud ja õppinud inimene annab.
Kuidas saab üks kaisukaru/koeer olla lapsele kahjulik? Seleta 6 lapse emale see nüüd palun kenasti ära.
mina tahan, et minu lapsest kasvaks enesekindel ja endaga hakkama saav inimene, mitte mingi hädapätakas, kellel on mingit turvatunnet pidevalt vaja.
Millest laps lapsepõlves puudust tundis, sellest tunneb ta täiskasvanuna terve elu puudust. Nt väga vaeses peres kasvanud lapsed võivad täiskasvanuna raha omamise kinnisideeks võtta ja ebakindlalt peavad kõigile staatusesümbolid näitama ja omama, et neid enam vaesuse pärast ei kiusataks, nagu kogu elu enne.
Kui laps ei saa tähelepanu, mida ta vajab, siis täiskasvanuna on ta, vabandust väljendi eest, “tähelepanuhoor”, kes tunneb end halvasti, kui ta väljastpoolt ennast tähelepanu ei saa.
Kui lapsel ei ole kodus turvatunnet, siis tal ei ole täiskasvanuna sisimas ega kuskil mujal ka turvatunnet.
Sa ei pea aru saama, aga sa pead aksepteerima teiste inimeste õigust ja vabadust tunda tundeid, mida sina “heaks ei kiida” ega millest sina aru ei saa. Kuigi ma ei usu, et need mõned laused sind aru saama panevad.
Uskumatu, et on nii kalke inimesi kui teemaalgataja. Ja mul on su lapsest väga-väga kahju.
Meie poistel, kes praeguseks 17 ja 20, olid kaisukad täpselt nii kaua kui nad ise tahtsid, umbes 10 aastani kindlasti. Ja ka 15 aastaselt soovisid, et neile hommikul aknalt lehvitaksin ning lehvitasid vastu 🙂
Vägagi iseseisvad ning hea suhtlemisoskusega poisid on, sest eelkõige on selleks kõigeks inimlapsel vaja armastust ja turvatunnet.
See kõlab nagu emaks oleks Malle Kobin.
Sama mõte.
Mina viskasin ka ühe kaisuka ära, sest nii kui selle kätte võttis, hakkas pöialt imema. Laps oli muidugi väiksem, midagi alla kahe aasta. Aga ma asendasin selle teise kaisukaga, leppis ja pöidla imemine kadus koos vana kaisukaga. Aga lampi ära visata, et oled juba suur, no ehtne sigadus.
Ma sain lapsena õudusunenäod ühel hetkel, kogemata nähtud õudusfilm (käisin juua küsimas vanemate toas, telekas mängis, parasjagu raiuti päid maha) hakkas oma elu elama. Kaisukas oli mu kaitsja ja valvaja, temaga julgesin uuesti uinuda (7 olin, kaisukaga magasin murdeea lõpuni).
Lapsele jätavad sellised äravõtmised valusa jälje. Üks mu onu viskas kogu aeg mu Tähekesi voodi taha, et tütarlaps ei pea nii palju tekstis olema. Oi ma vihkasin teda.
Mu enda lapsed valivad endale igal õhtul ise kaisuka. Vahel on see mõni autoke, vahel pehme dinosaurus, vahel mõmmike, on ka olnud just sünnipäevaks saadud rattakiiver. Ratas ennast õnneks voodisse ei tiritud 😉 Peaasi, et hea turvaline tududa.
END MAGAMA NUTMA ei peaks ükski laps!!!!!
Ma olen 24 ja magan kaisuhüljesega, paraja suurusega, et selle külge klammerduda. Kui mehega magan, siis ka see kaisus.
Kuidas saab üks kaisukaru/koeer olla lapsele kahjulik? Seleta 6 lapse emale see nüüd palun kenasti ära.
mina tahan, et minu lapsest kasvaks enesekindel ja endaga hakkama saav inimene, mitte mingi hädapätakas, kellel on mingit turvatunnet pidevalt vaja.
Ja seda enesekindlust saavurad sa tema alavääristamisega, tema vajadyste ha tunnetega mittearvestamisega?
Enesekindlus kasvab just vastupidi, kui lased lapsel ise enda asju otsustada – vähemalt küsimustes, mus mittekuidagi sinu heaolu ei mõjuta ega ohutust vmt
Nt mina keelan teatud asju kaissu võtta (nt paelasid, et ümber kaela ei keeraks), aga ohutuse põhjusel. Ja vahel palun kaisukaid vähemaks võtta, et laps ka voodisse mahuks.
Mu tütar on 6a ja kaisukatega. Õpetajate juttudest jääb mulje, et enesekindlust on ülearugi (kodus nagunii)
12a ei või teda üldse puudutada ja 5a selt võttis kaisuka ära, viskas minema. Pole sõnu.
17-aastase pojaga kallistame päeva jooksul korduvalt. Kaisukaga magas kindlasti 10+ vanuseni.
Mis on tatilapp? Mul on 4 last, aga kellelgi polnud sellist asja. Välja arvatud beebieas, kui lapsed veel tissi said.
kuidas sellele teemaalgatajale lastekaitse koju saata?
kui niisugune asi, mida ta kirjeldab, on tõsi, siis see on ju ema poolt vägivaldne ja kiuslik, pahatahtlik käitumine.
5-aastane laps on väike laps alles, ta ei pea iseseisvuma! Ja kui ka mingi vana kaisukas on kulunud, siis osta talle uus kaisukas, vana võib panna kappi ja mälestuseks hoida, aga lapse kaisukaru ei nimetata kaltsuks ja seda ei visata prügisse niimoodi sellise põhjendusega, et 5-aastane laps on muidu hädapätakas.
Haige inimene, see on nii uskumatu, et tõesti peab olema libateema, aga kui ei ole, siis selle “ema” lapsed vajavad abi enne kui pöördumatult hilja.
Ma just täna vaatasin varsti 7s saava poja kasukat ja küsisin mehelt, miks ta mitut ei ostnud. Varsti on ribad taga, laps veab seda igale poole kaasa.
Turvatunne on toidu, joogi, une ja riiete kõrval üks inimese põhivajadusi. Kui sa seda talle ei paku, ei saa temast iialgi iseseisvat ja enesekindlat inimest. Sa kirjeldad, kui vastumeelt on sulle su laste puudutused ja vajadused, samas eeldad, et nad hooletusse jättes kasvaksid sinu äranägemise järgi. Ja hooletuses su lapsed tõesti on, sest nende peamised vajadused on rahuldamata ning sina näid kohe uhke selle üle, et oma lapsi väärkohtled. Sulle tuleks tõepoolest lastekaitse koju saata, kohe näha ju, et sa oma lapsi ei armasta ega soovi nende eest vajalikul määral hoolitseda!
Mõtlesin tükk aega, mida see teemaalgatus mulle meenutab, ja välja mõtlesin – Dogville’i filmi. Oled näinud, teemaalgataja?
See teemaalgataja ei saa ju olla päris? Isegi kui oled nii kõva kuju ja midagi ei vaja peale toidu ja peavarju siis lapsel võib ju olla hoopis teine iseloom.
