Ju siis mõni naine pani takku marli vahele ja kasutas päevade ajal.
Jäta naljad. Marli vahele pandi vatt, mis oli defitsiit ja saadi tutvuste kaudu või arstiretseptiga. Kasutati ka tehnilist vatti. 80-ndatel hakkas liikuma ka hügieenilisi sidemeid, aga need ei püsinud hästi ja olid rõvedalt paksud. Vatt oli hulga mugavam kasutada, ilma marlita.
Sündisin 1971 ja elasime emaga ja isaga Liivalaia tänaval kõigi mugavustega korteris. Käisin Westholmis ning meie klassis olid kõigil samaväärsed elamised, veerandil lausa eramajad. Ka mu sõprade kodudes ei vedanud keegi pangega vett.
Mina käsin selle hobusega koolis, meie klassis käisid kõik sellise hobusega, me üldse ei näinud enda võimalustest erinevat elu.
Olime ka silmaklappidega nagu sina.
Millises igas linnakorteris oli koguaeg soe vesi? Suveks lülitati ju vesi ka välja mingiks ajaks. Lisaks 70 ndatel oli Tallinnas veel hulga kortereid, kuhu soe vesi ei jõudnud ja oli neidki, kus vesi tulu pangega väljatassida korterist. Paneelikaid alles hakati ehitama. Tee endale asjad selgeks, enne kui tuled põhjusi uurima. Ühel talvel ei tõusnud tubades temperatuur üle 10 kraadi. Lihtsalt ei köetud selliselt, et oleks soe olnud. Nii need kuulujutud tekivad, kus inimene arvab, et enne oli kõik nii nagu praegu ( osad arvavad veel enne oli parem kui praegu) . Ei olnud. Küsimus on lihtsalt rumal, miks peaks üldse midagi peast äravõtma ruumis, kui ei ole palav ja ebamugav ? Miks ?
mina sündisin 72 ja toona oli meil küll olnud soe vesi täiesti olemas, suvel võeti kuuks ajaks ära, kui katlamaja hooldustööd olid. tube oli köetud nii kõvasti, et talv otsa pidi aken lahti olema, vahel lumehang ööga tuppa tuisanud. ema on korduvalt rääkinud, et hea, et 2 tuba oli, sai imiku ühte tuppa panna ja teises akna lahti hoida, muidu oleks liiga kuum.
sooja vee puudust mäletan nõukaaja lõpust või eesti aja algusest, kui mingi aeg oli tõesti vaja potiga sooja vett keeta ja duši alla ei saanud. tuttav sebis kusagilt mingi boilerilaadse asja, kõik tuttavad käisid seda imeasja vaatamas ja tema juures duši all 😀
Millises igas linnakorteris oli koguaeg soe vesi? Suveks lülitati ju vesi ka välja mingiks ajaks.
Suvel keegi mütsiga ei käinud, seega asjassepuutumatu fakt.
Mütsi pähe jätmise komme tuli siiski ilmselt kübarakandmise reeglitest. Kübarat kui naise riietuse osa ei võeta ju peast. Naised seisavad ja kuulavad ka hümni kübar peas.
Igapäevaelus ei olnud see kübar alati just kübar, aga komme jäi. Peenemad prouad istusid kohvikus alati mütsid peas ja sall õlgadel. Ei olnud see külma ega muu pärast.
Tallinnas Energia kohvikus istuvad mutid siiani mütsid peas.
Tallinnas Energia kohvikus istuvad mutid siiani mütsid peas.
Sest see on nende noorusaja komme.
Millises igas linnakorteris oli koguaeg soe vesi? Suveks lülitati ju vesi ka välja mingiks ajaks. Lisaks 70 ndatel oli Tallinnas veel hulga kortereid, kuhu soe vesi ei jõudnud ja oli neidki, kus vesi tulu pangega väljatassida korterist. Paneelikaid alles hakati ehitama. Tee endale asjad selgeks, enne kui tuled põhjusi uurima. Ühel talvel ei tõusnud tubades temperatuur üle 10 kraadi. Lihtsalt ei köetud selliselt, et oleks soe olnud. Nii need kuulujutud tekivad, kus inimene arvab, et enne oli kõik nii nagu praegu ( osad arvavad veel enne oli parem kui praegu) . Ei olnud. Küsimus on lihtsalt rumal, miks peaks üldse midagi peast äravõtma ruumis, kui ei ole palav ja ebamugav ? Miks ?
Sündisin 1971 ja elasime emaga ja isaga Liivalaia tänaval kõigi mugavustega korteris. Käisin Westholmis ning meie klassis olid kõigil samaväärsed elamised, veerandil lausa eramajad. Ka mu sõprade kodudes ei vedanud keegi pangega vett.
Et kui sinul oli nii, siis oli kõigil?
Millises igas linnakorteris oli koguaeg soe vesi? Suveks lülitati ju vesi ka välja mingiks ajaks.
Mis see siia puutub, et suvel välja lülitati?
Lisaks 70 ndatel oli Tallinnas veel hulga kortereid, kuhu soe vesi ei jõudnud ja oli neidki, kus vesi tulu pangega väljatassida korterist. Paneelikaid alles hakati ehitama.
Mis pangega? Ei tea kedagi, kelle kodus tollal pangega vett oleks tassitud. Isegi kesklinna vanades puumajades oli vesi olemas, küll mitte ehk igas korteris, aga mingit pangega lippamist küll polnud. 70-ndatel olid olemas Tallinnas terved paneelikate elamurajoonid, midagi ei hakatud alles ehitama. Ehitamata olid
Tee endale asjad selgeks, enne kui tuled põhjusi uurima.
Tee ise.
Küsimus on lihtsalt rumal, miks peaks üldse midagi peast äravõtma ruumis, kui ei ole palav ja ebamugav
Sa siis kõnnid praegugi mütsiga jahedates ruumides? Ju me pole siis kohtunud sinuga iial.
Lasna- ja Õismägi.
Mütsi pähe jätmise komme tuli siiski ilmselt kübarakandmise reeglitest. Kübarat kui naise riietuse osa ei võeta ju peast. Naised seisavad ja kuulavad ka hümni kübar peas.
Igapäevaelus ei olnud see kübar alati just kübar, aga komme jäi. Peenemad prouad istusid kohvikus alati mütsid peas ja sall õlgadel. Ei olnud see külma ega muu pärast.
Just. Küsisin oma emalt järele. Just kübarakandmisest see jäigi, lihtsalt nõuka naistel polnud kübaraid, seega kanti baretti, suusamütsi, karvamütsi.
Just kübarakandmisest see jäigi, lihtsalt nõuka naistel polnud kübaraid, seega kanti baretti, suusamütsi, karvamütsi.
Ja ongi mõistatud lahendatud! TA küsimus on ära vastatud.
Tegelikul väga hea komme -talvel lähevad juuksed mütsi all luduks, hea on müts pähe jätta. Aga põhjused on ära toodud – kallist naaritsamütsi ei tahetud mantlivarrukasse toppida, kardeti vargaid + ei olnud soenguga muret. Kui talvel mütsi ära võtan on kohe soov juukseid kammida. nõukajal naised eriti suusamütse ei kandnud, see oli rohkem noorte mood (ehhee, tuleb meelde see pibo mütsi hullus). Peamiselt korralikul päeva sätitud barrett või siis karuslooma nahast tehtud müts.
Mäletan ka oma lapsepõlvest, et ema ja vanaema jätsid aeg-ajalt karvamütse pähe, isegi sõbrannadel külas olles. Mulle tundus see jube veider, ükskord küsisin emalt, et miks ta mütsi ära ei võta ja siis ta vastas mulle, et juuksed pole nii puhtad ja soeng pole nii korras.
Ju siis naistel olid erinevad põhjused mütsi pähe jätmiseks, kes soengu pärast, kes soovis peen proua olla.
Nõukaajal oli kübaraid lademes, lasti spetsiaalselt viltida, praegugi kapis neid 5-6 tükki. Aga meie kliimas on need ebapraktilised, kõrvad külmetavad, tuul viib peast.
Siseruumides oligi külm. Ei mäletata ehituskvakiteeti enam?, tuul ulus tubades, aknavahesid tepiti vati, porolooni ja kleeplindiga. Vatitekid, villased tekid, vaibad seintel, et vähegi sooja hoida. Kooti pitssalle, et pidudel peokleidi peal hoida.
Et kui sinul oli nii, siis oli kõigil?
No loe siis, teised räägivad sama. Kui sa elasid kehvasti, siis oli see pigem erand, kui tavaline.
See oli tol ajal nii tavaline, kui mindi veidikeseks ajaks kohvikusse või sööklasse. Ega neid mantleidki väga kuhugi riputada polnud. Karusnahast mütsi käisesse ei hakatud toppima, lihtsam oli pähe jätta. Ma soengu pärast muret üldse ei tundnud, karusnahaga ka ei käinud, aga mütsi ära võtma ka ei vaevunud.
Olemas oli ainult Tallinna kesklinn. Muud perekoolikas ei tea ega näe. 1969-1973 koostati alles Annelinna arengukava. Ehk sinna kolinud tuhanded inimesed elasid ka ennem kuskil…
Sündisin 1971 ja elasime emaga ja isaga Liivalaia tänaval kõigi mugavustega korteris. Käisin Westholmis ning meie klassis olid kõigil samaväärsed elamised, veerandil lausa eramajad. Ka mu sõprade kodudes ei vedanud keegi pangega vett.
Sind pandi alles 18-aastaselt kooli, et Westholmis käia said?
Sind pandi alles 18-aastaselt kooli, et Westholmis käia said?
Sinu arvates loodi kool 1989? Sa oled ilmselt ka see tola, kes kroone eurodeks konverteerida ei oska.
Sulle napakale teadmiseks, et toona oli kooli nimi Tallinna 22. Keskkool. Ja tead, mis õudus veel? Liivalaia tänava nimi oli Kingissepa. Kuku nüüd pikali, tähenärija.
Siin oleks vastamas nagu tippkommude järeltulijad, või üks-kaks vaimselt vähevõimekat nobenäppu.
Sind pandi alles 18-aastaselt kooli, et Westholmis käia said?
Sinu arvates loodi kool 1989? Sa oled ilmselt ka see tola, kes kroone eurodeks konverteerida ei oska.
Sulle napakale teadmiseks, et toona oli kooli nimi Tallinna 22. Keskkool. Ja tead, mis õudus veel? Liivalaia tänava nimi oli Kingissepa. Kuku nüüd pikali, tähenärija.
Küll sina oled üks nunnu inimeseloom oma vanuses. Lase ikka samamoodi edasi.
tuttav sebis kusagilt mingi boilerilaadse asja, kõik tuttavad käisid seda imeasja vaatamas ja tema juures duši all
See imeasi toodi minu viimasesse nõukaaegsesse töökohta. Naiste WC-s saime sooja veega käsi pesta, milline mõnu! Kaua see luksus ei kestnud, varsti läks katki. Üheski teises minu nõukaaja töökohas sooja vett ei olnud. Isegi Tartu Raekojas mitte.
Mõned eriti daamid käisid ka suvel kübaraga. Wabariigi ajal ju ükski endast lugupidav daam palja peaga välja ei läinud. Ka teenijatüdruk mitte. Kombed säilivad kaua.
Vabaduse alul oli moes veel lisaks kübarale looride kandmine.
Küll sina oled üks nunnu inimeseloom oma vanuses. Lase ikka samamoodi edasi.
Sa ajad ju nii rumalat juttu, mida sa vastuseks ootad? Kommunistipläma ka sinu toodetud. Uskumatu kibestumus. Pole siiani elu paremaks läinud?
Mina käsin selle hobusega koolis, meie klassis käisid kõik sellise hobusega, me üldse ei näinud enda võimalustest erinevat elu. Olime ka silmaklappidega nagu sina.
Sa siiamaani selline.
Siseruumides oligi külm. Ei mäletata ehituskvakiteeti enam?, tuul ulus tubades, aknavahesid tepiti vati, porolooni ja kleeplindiga. Vatitekid, villased tekid, vaibad seintel, et vähegi sooja hoida. Kooti pitssalle, et pidudel peokleidi peal hoida.
No nii külm nüüd ka polnud, et külma pärast mütse oleks peas hoitud.
Ja meil võeti küll suvel vähemalt kuuks ajaks soe vesi ära. Aga ega sellepärast veel pesemata jäänud. Külm vesi oli olemas ju. Ning mu vanaemad oma elamistest pidid pangega vett tarima. Ja ei onud ka nemad pesemata.
Sind pandi alles 18-aastaselt kooli, et Westholmis käia said?
Sinu arvates loodi kool 1989? Sa oled ilmselt ka see tola, kes kroone eurodeks konverteerida ei oska.
Sulle napakale teadmiseks, et toona oli kooli nimi Tallinna 22. Keskkool. Ja tead, mis õudus veel? Liivalaia tänava nimi oli Kingissepa. Kuku nüüd pikali, tähenärija.
Sa oled lihtsalt snoob ja tahad end paremana näidata. Westholmis sa ei käinud, sul oli samasugune tavaline nõukakool.
Siseruumides oligi külm. Ei mäletata ehituskvakiteeti enam?, tuul ulus tubades, aknavahesid tepiti vati, porolooni ja kleeplindiga. Vatitekid, villased tekid, vaibad seintel, et vähegi sooja hoida. Kooti pitssalle, et pidudel peokleidi peal hoida.
No nii külm nüüd ka polnud, et külma pärast mütse oleks peas hoitud.
Ja meil võeti küll suvel vähemalt kuuks ajaks soe vesi ära. Aga ega sellepärast veel pesemata jäänud. Külm vesi oli olemas ju. Ning mu vanaemad oma elamistest pidid pangega vett tarima. Ja ei onud ka nemad pesemata.
Soe vesi oli ära kogu kütteperioodi. Vett keedeti pliidil pesemisrks.
Suvel oli alati kuu aega soe vesi ära, aga kuskil vabaduse alul olime talvel ka ilma sooja veeta, ei mäleta kui kaua.
Sa oled lihtsalt snoob ja tahad end paremana näidata. Westholmis sa ei käinud, sul oli samasugune tavaline nõukakool.
Milline tavaline? Kõrgetasemeline kool oli oma muusikakallakuga. Nõukakool oli 47 KK, mis asus Liivalaias mu maja vastas. Seda kutsuti lollidekooliks. Mul ei ole tarvidust end paremini näidata, tavaline elu.
Ja meil võeti küll suvel vähemalt kuuks ajaks soe vesi ära.
Kuidas seda ära sai võtta, kui tegemist oli gaasiboileriga? Juba laps oskas tikku tõmmata ja tule sisse panna.
