Ikka staatuse näitamiseks oli see müts peas. Nii kirjutavad ka vene ajakirjad. 22 naisest kolmel pole mütsi
Mina kogu aeg olengi mõelnud, et babuuljade teema rohkem. Eesti naised nagu ei käinud niiväga selliste karvamütsidega. Minu arust isegi praegu vene naine tahab ikka midagi karvast endale selga või ümber toppida, muidu pole nagu õige naine.
Loomulikult käisid. Moeteadlikud linnanaised vähemalt. Eks maakatel olid oma trendid nagu ka tänapäeval.
Maakad oli töökangelased, kolhoosides olid head palgad, tööl olid rätsepad ja juuksurid. Neid veeti pidevalt Moskvasse või Bulgaariasse, tagasi tuldi viimaste moeröögatustega või vähemalt Burdadega.
Ei tea, ei suhelnud maaaktega. Küllap neil olid ikka oma juuksurid ja rätsepad, tänagi on ju, teevad roosasid triipe prouadele tuka sisse.
Ta on lihtsalt väga katki. Natuke on temastki kahju.
+4
0
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Maikuu
23.11.2023 21:17
Tol ajal olid kohevad soengud ja mütsi jäeti pähe, sest kohvikus puudus võialust end kohenda, aga samas viibisid ju rahvarikkas kohas. Meie kliimas ei saa sügisel ja talvel kanda kübarat. Võrrelda tasub end ikka riikidega, kus sarnane külm kliima. Paljud meist nõukaajal välismaal käisid, et saaks üldse nii öelda, et mujal istusid daamid sassis soenguga kohvikutes?
Kusjuures mul on sõber, kes on pärit nn soojast riigist. Kord rääkisin talle oma ema nõukaaegsest suurest rebasekarvast mütsist ja ta hakkas naerma, et tead mu emal oli samuti kapis kasukas ja suur karvane müts. Nende jaoks on jube külm ilm a la 15 kraadi ja 70ndatel peenemad daamid neilgi käisid karvamütsidega ringi, kuigi lund polnud nad kunagi näinud.
Takku tõenäoliselt kasutati hügieenisidemena. Muud ei jäänud üle. Noorem generatsioon ei kujuta ette, aga naiste hügieenitooted olid suur defitsiit ja tuli improviseerida kättesaadavate materjalidega.
+2
-4
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
maarjaline
24.11.2023 10:22
mul lööb selline pilt ette, 60ndatel ja võibolla oli ka 70ndatel olid meeletult suured karvamütsid kogu aeg peas nagu oleks pähe kinni löödud, aga talvemantlid olid minid, õhukesed siidisukad jalas
+1
-2
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Maikuu
24.11.2023 18:28
Tol ajal polnud ju olemas sellist asju nagu soe pikk talvejope. Kasuka või mantli juurde sobis see karvamüts hästi. Lihtne unustada, et täna on kõigil autod pepu all, kui vaja minna kuhugi pidulikumas riietuses. Tol ajal läksid jalgsi või ühistranspordiga ja riietus pidi soe olema. Isegi takso saamiseks seisti järjekorras.
Tol ajal olid kohevad soengud ja mütsi jäeti pähe, sest kohvikus puudus võialust end kohenda, aga samas viibisid ju rahvarikkas kohas. Meie kliimas ei saa sügisel ja talvel kanda kübarat. Võrrelda tasub end ikka riikidega, kus sarnane külm kliima. Paljud meist nõukaajal välismaal käisid, et saaks üldse nii öelda, et mujal istusid daamid sassis soenguga kohvikutes?
Kusjuures mul on sõber, kes on pärit nn soojast riigist. Kord rääkisin talle oma ema nõukaaegsest suurest rebasekarvast mütsist ja ta hakkas naerma, et tead mu emal oli samuti kapis kasukas ja suur karvane müts. Nende jaoks on jube külm ilm a la 15 kraadi ja 70ndatel peenemad daamid neilgi käisid karvamütsidega ringi, kuigi lund polnud nad kunagi näinud.
Kui soe see soe riik oli? Kasukas ja karvane müts ju mitte ei soojenda, vaid isoleerivad kandja ümbruskonnast. Kui õhk on kuumem kui keha, kuluvad kasukas ja karvamüts samamoodi ära kui pakase korral.
Mind huvitab rohkem, miks kandsid nõuka ajal naised takku kaasas. Teade Kingissepa (Kuressaare) bussijaamast aastal 1985:
“Halvem on lugu WC-dega. Neid vajalikke ruume on püütud lahti hoida, aga äravoolutorud ummistuvad väga kiiresti. Oleme pöördunud abipalvega kõigi kompetentsete asutuste ja organisatsioonide poole (projekteerijad, ehitajad, täitevkomitee kommunaalmajanduse osakond). Kommunaalmajanduse osakonna kaasabil saime avada naiste WC. Torude läbipuhumisel tuli sealt välja nii takku kui muid materjale. “
Küsi parem, miks tänapäeval mehed ei tea, et katuse all võtab mees mütsi peast.
Või et naisele aidatakse mantel selga/seljast ära, lastakse ta ees uksest sisse, ulatatakse käsi, kui naine astub autost välja, tõmmatakse restoranis talle tool laua alt välja jne.
Eks see sõltub, mis kontingendi meestega kokku puutub. Mina elan härrasmehega ja ei ole 25 aasta jooksul sarnaseid probleeme kohanud. Samamoodi 20-aastane poeg käitub nii, sest see on ainuke käitumine, mida ta maast madalast näinud on.
Mind huvitab rohkem, miks kandsid nõuka ajal naised takku kaasas. Teade Kingissepa (Kuressaare) bussijaamast aastal 1985:
“Halvem on lugu WC-dega. Neid vajalikke ruume on püütud lahti hoida, aga äravoolutorud ummistuvad väga kiiresti. Oleme pöördunud abipalvega kõigi kompetentsete asutuste ja organisatsioonide poole (projekteerijad, ehitajad, täitevkomitee kommunaalmajanduse osakond). Kommunaalmajanduse osakonna kaasabil saime avada naiste WC. Torude läbipuhumisel tuli sealt välja nii takku kui muid materjale. “
Olid külmad talved ja lokitud juuksed, vähesed pesemisvõimalused. Tee ise valik mis sinu uskumustega kokku kõlab.
Kus küll sina elasid, et sul kasinad pesemisvõimalused olid? Meil voolas soe vesi ja pesta sai siis kui vajadus. Aga minu ema istus ka kohvikus, kübar peas. Juuksed olid alati puhtad ja korras.
Eramajadel oli parimal juhul keldris saun, aga ega seda siis igapäev köetud. Elektriboiler oli väga haruldane asi. Kraanist (kui üldse tsentraalvee ühendust oli) tuli ainult jääkülm vesi.
Kus nad siis külmad olid või mis mõttes ei olnud 70-ndatel sooja vett, igas linnakorteris oli. See oli ikka peen komme, prouad läksid Tallinnas Moskva kohvikusse ja jätsid mütsid pähe, mantlid võtsid loomulikult ära. Ei olnud siin asi pesematuses ega külmetamises, ikka mingi muu põhimõte pidi olema.
Millises igas linnakorteris oli koguaeg soe vesi? Suveks lülitati ju vesi ka välja mingiks ajaks. Lisaks 70 ndatel oli Tallinnas veel hulga kortereid, kuhu soe vesi ei jõudnud ja oli neidki, kus vesi tulu pangega väljatassida korterist. Paneelikaid alles hakati ehitama. Tee endale asjad selgeks, enne kui tuled põhjusi uurima. Ühel talvel ei tõusnud tubades temperatuur üle 10 kraadi. Lihtsalt ei köetud selliselt, et oleks soe olnud. Nii need kuulujutud tekivad, kus inimene arvab, et enne oli kõik nii nagu praegu ( osad arvavad veel enne oli parem kui praegu) . Ei olnud. Küsimus on lihtsalt rumal, miks peaks üldse midagi peast äravõtma ruumis, kui ei ole palav ja ebamugav ? Miks ?
Ei kujuta ette, mis getos sa elasid. 1970.-ndatel oli nii vesiklosett kui aastaringselt soe vesi standard. Samuti olid elamised soojad.
Eramajadel oli parimal juhul keldris saun, aga ega seda siis igapäev köetud. Elektriboiler oli väga haruldane asi. Kraanist (kui üldse tsentraalvee ühendust oli) tuli ainult jääkülm vesi.
Kus nad siis külmad olid või mis mõttes ei olnud 70-ndatel sooja vett, igas linnakorteris oli. See oli ikka peen komme, prouad läksid Tallinnas Moskva kohvikusse ja jätsid mütsid pähe, mantlid võtsid loomulikult ära. Ei olnud siin asi pesematuses ega külmetamises, ikka mingi muu põhimõte pidi olema.
Millises igas linnakorteris oli koguaeg soe vesi? Suveks lülitati ju vesi ka välja mingiks ajaks. Lisaks 70 ndatel oli Tallinnas veel hulga kortereid, kuhu soe vesi ei jõudnud ja oli neidki, kus vesi tulu pangega väljatassida korterist. Paneelikaid alles hakati ehitama. Tee endale asjad selgeks, enne kui tuled põhjusi uurima. Ühel talvel ei tõusnud tubades temperatuur üle 10 kraadi. Lihtsalt ei köetud selliselt, et oleks soe olnud. Nii need kuulujutud tekivad, kus inimene arvab, et enne oli kõik nii nagu praegu ( osad arvavad veel enne oli parem kui praegu) . Ei olnud. Küsimus on lihtsalt rumal, miks peaks üldse midagi peast äravõtma ruumis, kui ei ole palav ja ebamugav ? Miks ?
Ei kujuta ette, mis getos sa elasid. 1970.-ndatel oli nii vesiklosett kui aastaringselt soe vesi standard. Samuti olid elamised soojad.
Mina elasin näiteks Nõmmel eramajas. Kraanist tuli ainult külma vett, mida pidi ise soojendama. Ja seegi oma puurkaevust, sest meie kanti linna veetrass ei ulatunud. Kuivkäimla oli ka. Tõsi küll, meil oli saun.
Ei tea, ei suhelnud maaaktega. Küllap neil olid ikka oma juuksurid ja rätsepad, tänagi on ju, teevad roosasid triipe prouadele tuka sisse.
Maainimesed elasid sügaval kommunismiajal tunduvalt paremini kui linnainimesed, toideti veel linnasugulasedki oma juurviljade ja talvekartuli ja lihaga ära. Sa oled kohutavalt ebameeldiv. Mis sa väidad, et elasid linnapoodide “rikkalikest” varudest või oli sinulgi ehk maasugulased, kes nina-püsti-linnapreilikest toitsid?
Maainimesed elasid sügaval kommunismiajal tunduvalt paremini kui linnainimesed,
Ma pisut parandan. Sotsialism oli, kommunism oleks pidanud olema järgmine aste, aga sinna Nõukogude Liit ei jõudnud, enne toimus lagunemine. Tundub et karusnaha teema läheb sujuvalt üle vaidluseks, kas sotsialismi ajal oli hea elu Eestis.
