Esileht Pereelu ja suhted Miks olla ametlikult abielus

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 131 )

Teema: Miks olla ametlikult abielus

Postitas:
Kägu

See “meid paber ei seo” jutt on kõige lollim jutt üldse. Abielu on tegelikult just juriidiliselt tähtis otsus ja seda eriti naise ehk ema jaoks. Mõned näited, abielus olles saab oma abikaasa tulideklaratsiooni kanda ka oma last varasemast abielust. Abielus olles saab taotleda haigekassa töötava abikaasa kaudu. Abielu kaitseb perekonda ka selle eest, kui üks abikaasadest soovib võõrandada pere kodu vastu teise abikaasa tahtmist jne.

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Haigekassat ei saa ju enam taodelda abikaasa kaudu, ikka ise pead ka panustama. Vanasti sai kasutada mittetöötaja maksuvabastust ka, täna ei saa ikka. 15 aastat tagasi sai.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Siin üks näide

https://elu24.postimees.ee/6761524/janar-joala-omaksed-tema-elukaaslast-matustele-ei-luba?fbclid=IwAR3VyReUVIMbyxxobIKRkrSwttk6oIb30Eoa3SEFidNNAlOT-h-FhfE0OfU

Miks ei võiks asjad olla ametlikud, lihtsad ja selged? Kui kaaslane kõlbab kooseluks ja preloomiseks, peaks ta kõlbama ka abikaasaks ja ei tohiks olla häbiasi seda ka amtlikult vormistada.

Aga kui mulle ei meeldi traditsioonid, mingid paberil fikseeritud kokkulepped, oma aja ära elanud põhimõtted nagu abielu … milleks mind selleks sundida. Oma mehega ja laste isaga oskan koos elada ka nii, et poleks vaja end rõngastada.

Ega sind ei peagi sundima, kui teine pool ei taha sinuga abielluda. Ära parem hakkagi rääkima, kuidas mees sind iga kuu palub südamest oma naiseks saada ja sa ütled alati EI.

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nagu see 1. kodinate ukse taha viskamine vabaabielus oleks abielust lihtsam ???? ja 2. oleks abielus keelatud teha lahusvara.

Abieluinimestel tavaliselt on ühisvara.

Abielu lahutamisega tuleb ka midagi ette võtta.

Jah, peab lahutama minema. Või kohtusse andma. Aga pärast seda on ka vara jagamine paigas, mitte ei sõltu mingitest soovidest ja tujudest. Aga ok.

Nii on. Tutvusringkonnas, need kes on lahku läinud, on materiaalsed vaidlused eranditult ainult vabaabielus olnud paaride vahel. Vat neil on kohtulood ja aastaid jama. Abieluinimestega on selge.

Ülirikastel on ehk teisiti, aga tavalisel keskklassil on abielu lahutamine tunduvalt vähemtülikam kui vabaelude “viskan ta kotid ukse taha ja siis jaurame kuus kuud korteri ja diivani üle”.

Üldiselt asjad vajavad konkreetset lõppu, kui soovida, et see lõpp oleks võimalikult valuvaene ja konkreetne. Lahutus jõustunud, finito ja ei mingit kraaklemist enam minutitki.

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Haigekassat ei saa ju enam taodelda abikaasa kaudu, ikka ise pead ka panustama. Vanasti sai kasutada mittetöötaja maksuvabastust ka, täna ei saa ikka. 15 aastat tagasi sai.

On firmasid, mis annavad töötajate pereliikmetele ulatusliku kindlustuskaitse ja plekivad abikaasade kallimadki operatsioonid kinni. Neid firmasid pole vähe.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Abielu kaitseb perekonda ka selle eest, kui üks abikaasadest soovib võõrandada pere kodu vastu teise abikaasa tahtmist jne.

Vot just seetõttu ei saa abielluda.

Elame minu suures ja ilusas majas ja abikaasa otsustab, mida mina oma varaga peale hakkan?

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arust on täiesti igaühe enda asi, kas on abielus või mitte. Ja matusele ei kutsuta, kutsutakse peielauda.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tore, kui inimesed on surmani koos ja üksteise eest hoolitsevad- see on igati armas ja südamlik. Aga seda võivad teha ka lihtsalt kooselus inimesed, kellel on eraldi rahakotid. Hooldamine peab olema vaba valik, mitte kohustus.

Ka abielus inimestel võivad olla täiesti eraldi rahakotid. Ja hooldama sundida ei saa ka abielus inimest. Kui ei taha, siis ei hoolda ega vaheta mähkmeid, viib hooldekodusse näiteks. Mitte mingit sunnimehhanismi selleks pole. Pole mingit vahet, kas oled abielus või ei, selle hooldamise koha pealt. Kui süda sees tuksub vaid oma heaolule, siis ei seoks ega sunniks ka abielu.

Aga see on üks selline eneselohutus jälle, nagu keegi tahaks sinuga meeletult abielluda, aga sina küll armastad teda südamest, muidu sa ju ei magaks ega elaks temaga, aga vat see võtab sult mingi müstilise vabaduse. Mis vabaduse see sinult võtab?

Mõtle, kuidas see paber lausa sunniks sind voodisse haigele vabakaasale klaasi vett viima ja kui mõnus sul vabaabielus on teha oma vaba valik ja talle öelda, et “kuule, ma ei viitsi, ma pole sinu abikaasa ja minu valik on – tead, rooma ise sinna kraani juurde”.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Abielu kaitseb perekonda ka selle eest, kui üks abikaasadest soovib võõrandada pere kodu vastu teise abikaasa tahtmist jne.

Vot just seetõttu ei saa abielluda.

Elame minu suures ja ilusas majas ja abikaasa otsustab, mida mina oma varaga peale hakkan?

Ei otsusta ju, kui see maja oli sul enne abielu VÕI nt said selle päranduseks. Siis see pole mingistki otsast ühisvara. Tõsi, kui sa tahad seda müüa, peab ametlik abikaasa notarisse kaasa tulema, aga tal pole mingit õigust keelata sul seda müüa ega tal pole ka mingit õigust sellele rahale.
Just sai läbi elatud eelmisel aastal. Ämm suri ja pärandas abikaasale maja. Kui mees seda müüs, siis notari juurde käsutati mind kaasa, aga selgitati ka kohe väga otse, et kui ma ka tahaksin keelata (ei tahtnud muidugi), siis tegelikult lõpuks ma seda keelata ikkagi ei saa.

Ja miks üldse elada inimesega, kellest sa tead ette, et ta hakkaks mingit jauru ajama puhtalt sinule kuuluva maja pärast?

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu tutvusringkonnas on kõige suuremad varavaidlused just abielus olnud paaride vahel. Mõned on lahutanud, aga vara on siiani jagamata, sest ei suudeta kuidagi ära saagida.

Abiellumata paaride puhul on selge sott ja iga loll teab seda – mis on minu ostetud, see on ka minu oma.

Abielu kõige suurem miinus ongi vara ja pärisimisega seonduv. Ma ei ole mingil juhul nõus sellega, et minu mees hakkaks otsustama minu varade üle – millal ma midagi müün või kuhu pandin.

Ma ei suuda välja mõtelda mitte ühtegi plussi, mida abielu annab. Küll aga miinuseid vara ja pärimise teemal.

Pealegi on minu arvates väga šeff see teadmine, et me oleme koos sellepärast, et meile meeldib nii. Ja kui enam ei meeldi, siis laialiminek peaks olema võimalikult lihtne. Täpselt nii lihtne, et leiad suurema armastuse – sul peab olema võimalus järgida oma armastusele kohe ja takistusteta. Mulle meeldib selline elu.

 

+3
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina jälle ei saa aru sellisest hirmust abielu ees. Mida see muud on kui ühiskonnale teada andmine, et elame ja majandame koos? Siis saavad kõik ülejäänud inimesed sellega lihtsalt arvestada, olgu siis tegu laste vanemluse tuvastamisega, varaliste suhetega või millega iganes. Ei käsi sul keegi teha hiiglaslikku pulmapidu või üldse kuidagi tähistada. Ka sõrmust ei käsi tegelikult keegi kanda.

Mina oleks kooselu alguses nõus olnud lihtsalt vormistamisega – just nimelt, ega üritust ju tegama ei pea. Ja teada andmise funktsiooni üritus tänapäeval ju niikuini enam ei täida, kõik teavad, et koos elatakse. Mees aga leidis, et kuigi tema ka ei ihka mingit tähelepanu keskpunktis olemise üritust, siis justnimelt peaks sugulastele midagi korraldama ka, muidu ei sobivat. Nii ta jäi.

Selline, nagu teemalgatuses toodud näites (ametlikult abielus ühega, elab teisega), pole aga mingi tavaline kooselu, vaid väga segadusttekitav olukord.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

MIKS ma pean ühiskonnale teada andma, et me elame ja majandame koos? Ma ei soovi mitte kellegile oma eraelu kohta mitte midagi teada anda.  Kes peab teadma, teab ju niikuinii.

 

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina jälle ei saa aru sellisest hirmust abielu ees. Mida see muud on kui ühiskonnale teada andmine, et elame ja majandame koos? Siis saavad kõik ülejäänud inimesed sellega lihtsalt arvestada, olgu siis tegu laste vanemluse tuvastamisega, varaliste suhetega või millega iganes. Ei käsi sul keegi teha hiiglaslikku pulmapidu või üldse kuidagi tähistada. Ka sõrmust ei käsi tegelikult keegi kanda.

Selline, nagu teemalgatuses toodud näites (ametlikult abielus ühega, elab teisega), pole aga mingi tavaline kooselu, vaid väga segadusttekitav olukord.

See on täpselt see olukord, et abielu saab muuta elu ainult keerulisemaks. Mitte lihtsamaks.

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Abiellumata paaride puhul on selge sott ja iga loll teab seda – mis on minu ostetud, see on ka minu oma.

Ilus mõte, aga kahjuks reaalsuses see nii ei ole. Ütleme, et elate juba aastaid ja aastaid koos. Kui külmik läheb rikki ja mitte abielus mehe arvelt ostate uue, siis on see külmik tema oma, ehkki näiteks sina ostsid sama raha eest endale ja talle süüa? Kui näiteks sina töötad ütleme Kaubamaja lähedal ja ostad talle kena kampsuni, siis kuna sina maksid, on see kampsun lahkumineku korral sinu?

Et siis sinu peas on see nii, et kui mees ostab näiteks teie abieluvoodi ja sina ostad näiteks talle kingituseks sama hinnaklassi õngekomplekti, siis võtab tema voodi ja sina õngekomplekti? Et kui näiteks see kord poes käies maksis vaba mees mees ka sinu sukkpükste, tampoonide ja parfüümi eest, siis on ilmselge, et ta võtab need kaasa? Kui sina maksid kunagi nt restoranis ka tema eest ja tšekk on alles, siis nõuad tema prae raha sisse? Nii nunnud suhted.

Pealegi on minu arvates väga šeff see teadmine, et me oleme koos sellepärast, et meile meeldib nii. Ja kui enam ei meeldi, siis laialiminek peaks olema võimalikult lihtne. Täpselt nii lihtne, et leiad suurema armastuse – sul peab olema võimalus järgida oma armastusele kohe ja takistusteta. Mulle meeldib selline elu.

Kas sa arvad, et need, kes on abielus, on koos seepärast, et lahutada on raske? 🙂
Tahad öelda, et kui armud, siis vabaabielu mehe juurest tõused lihtsalt püsti ja lahkud, mingeid rääkimisi ei ole vaja? Et on täitsa šeff teada, et abielu lahutamine oleks niiiiiii vaevaline (muide – ei ole) ja selgeks tuleks nii palju asju rääkida, aga su vabapartner võiks öelda lihtsalt, et nüüd keri kukele ja ma võtan oma pangakaardiga ostetud tampoonid ja lapsevoodi kaasa ja lähen minema. Kui su mees ütleb, et ta on näiteks pidanud teist naist aastakese ja nüüd armastab ainult teda, siis sa isegi ei poeta tema nähes pisarat, sest see võiks teda takistada armastusele järgneda? Aitad tal kotte pakkida ja ütled, et tubli mees – järgi oma südant. Või mida sa pead silmas selle all, et su mees peab saama takistusteta järgida oma südant? Arvad, et abielunaised panevad jala ette ja annavad võmm kuklasse? Ja mitte-abielunaised, ka sina, saadavad särasilmselt oma elukaaslase ilma mingite etteheidete või pahanduseta teise naise juurde?

Tead, mingit vahet pole, kas lahutada abielu või minna niisama pikast suhtest lahku. Abielu lahutamine kui selline on käkitegu. Mis teeb lahkuminekud raskeks, on armastus, suhted, isegi võib-olla viha ja solvumine. Paberi puudumine selle vastu ei kaitse.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Abiellumata paaride puhul on selge sott ja iga loll teab seda – mis on minu ostetud, see on ka minu oma.

Ametlikult nii asjad ei käi. Kui sina ostad asja ja teine tasub seeaeg jooksvad kulutused, siis eriline nahhaal ainult arvab, et pärast asjad on kõik tema omad. Hulluskuubis, perekool ikka oskab üllatada.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

MIKS ma pean ühiskonnale teada andma, et me elame ja majandame koos? Ma ei soovi mitte kellegile oma eraelu kohta mitte midagi teada anda. Kes peab teadma, teab ju niikuinii.

No ma ei tea, miks sa arvad, et pead? Isegi kui on mingeid jur asju, kus seda vaja on kindlasti, siis pead ju seda ka teada andma, et pole abielus.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga abielus mis selle kampsuniga siis saab? Pooleks? Kapp ka? Jaa, teame teame.
Vallasvara teemad ei huvita mind isiklikult absoluutselt. Jätan heameelega kõik kapid ja kampsunid sellele, kes neid soovib. Omale ostan uued.

Aga miks siis ikkagi üleüldse abielluda? Seda vastust ikka pole.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

iga loll teab seda – mis on minu ostetud, see on ka minu oma.

Just nii. Täpselt nii arvabki keskmine loll. Aga arvab ta nii ainult enne seda, kui korraks mõtleb.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tead, mingit vahet pole, kas lahutada abielu või minna niisama pikast suhtest lahku. Abielu lahutamine kui selline on käkitegu. Mis teeb lahkuminekud raskeks, on armastus, suhted, isegi võib-olla viha ja solvumine. Paberi puudumine selle vastu ei kaitse.

Paberi olemasolu samuti mitte.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga abielus mis selle kampsuniga siis saab? Pooleks? Kapp ka? Jaa, teame teame.

Vallasvara teemad ei huvita mind isiklikult absoluutselt. Jätan heameelega kõik kapid ja kampsunid sellele, kes neid soovib. Omale ostan uued.

Aga miks siis ikkagi üleüldse abielluda? Seda vastust ikka pole.

Kui sa ei taha abielluda ja/või su mees ei taha sinuga abielluda, ei pea ju. Kohustust pole.

Eks need põhjendused ole kõigil erinevad, miks abiellutakse. Meie näiteks lihtsalt tundsime, et tahame omavahel abielluda. Ei mingeid materiaalseid kaalutlusi ega hirmu, et teine on mingi räme siga, kes mu kinnisvarale esimesel võimalusel päkad silma ajab. Kui üldse midagi materiaalset oli mängus, sis pigem just soov armastatuga seda jagada.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

iga loll teab seda – mis on minu ostetud, see on ka minu oma.

Just nii. Täpselt nii arvabki keskmine loll. Aga arvab ta nii ainult enne seda, kui korraks mõtleb.

Kui keegi arvab, et see mille mina olen ostnud, kuulub talle, siis on ta varas.

 

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Paberi olemasolu samuti mitte.

Loomulikult mitte. Seepärast vastasingi väitele, et kuidagimoodi on paberi puudumine hõlbustav asjaolu, et ei, ei ole. Ei tee ei paber ega paberi puudumine lahkuminekut kergemaks. Paberi puudumist lihtsustavaks asjaoluks lugeda saab ainult pehmelt öeldes eluvõõras inimene. Abielu ametliku lahutamise paberi saamini on üks kõige lihtsamaid ja kindlasti kõige valutum tegevus selle valusa protsessi – lahkumineku juures. Ja see roosa udu, et nii nunnu on paberiteta, saab plaksust minema põrutada, see on ikka kas suur enesepett või lihtsalt silmaklapid.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

iga loll teab seda – mis on minu ostetud, see on ka minu oma.

Just nii. Täpselt nii arvabki keskmine loll. Aga arvab ta nii ainult enne seda, kui korraks mõtleb.

Kui keegi arvab, et see mille mina olen ostnud, kuulub talle, siis on ta varas.

Selge. Ostsid emale või õele näiteks kutsika või kinkisid öökapi. Ja kui ta peaks julgema rääkida midagi OMA koerast või OMA uuest öökapist, siis ta alles kuuleb su käest, et ta on varas. Sest sina ju ostsid selle! Kuradi varas – või nüüd on see äkki tema koer!

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga abielus mis selle kampsuniga siis saab? Pooleks? Kapp ka? Jaa, teame teame.

No meie istusime esimese abikaasaga maha ja arutasime, kumb mida suurematest asjadest rohkem vajab. Selge see, et mina ei raputanud meest kingitud kampsunist välja ja selge on ka see, et mees ei võtnud kaasa mulle ostetud juuksesirgendajat. Loomulikult sai tema oma lemmiktugitooli (minu kaardiga makstud) ja mina sain trümoopeegli (tema kaardiga makstud) Kuigi me ei algatanud just õnneliku naeratusega lahutaust, siis selle raames ei tekkinud küll ühtegi eriarvamust. Ei mängi siin paber ega mittepaber, siin mängib see, et ei maksa elada lojusega, kelle puhul peab kogu aeg kartma, et tõmbab sul naha üle kõrvade.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei, siin ei ole asi mitte selles, et abielus oleks oleks aidanud, vaid siin on ehe näide sellest, et mehed, kes ei taha oma vana abielu mingil põhjusel lahutada, jätavad oma elukaaslase tulevikus sellisesse seisu, nagu Astra jäi. Sellistele olukordadele mehed ei taha ega julge ega viitsi mõelda aga just nii on.

Lisaks, kui neil abikaasaga ei olnud lahusvara lepingut, jääb kogu vara testamendi puudumisel sellele “toredale” abikaasale. Palju õnne.

Häbiväärt lugu aga Joala on siin ise selle olukorra autor. Olgu talle muld kerge selle eest.

Vana abielu? Elukaaslasega elas viimased kuus aastat ja samal ajal abiellus laste emaga eelmisel aastal. Mina ei saa ka aru, miks peaks armukest matustele lubama.

just “ketrab” ju lugu kuidas armuke nõuab perekonnaga samasugust  (või suurematki) pärandustompu

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga miks siis ikkagi üleüldse abielluda? Seda vastust ikka pole.

Erinevad motiivid. Mõni tahab pidu, teine jahib varandust, kolmas saab turvatunnet, neljas elabki ainult oma pere jaoks, viies väidab, et teine tahtis jne. jne.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

iga loll teab seda – mis on minu ostetud, see on ka minu oma.

Just nii. Täpselt nii arvabki keskmine loll. Aga arvab ta nii ainult enne seda, kui korraks mõtleb.

Kui keegi arvab, et see mille mina olen ostnud, kuulub talle, siis on ta varas.

Selge. Ostsid emale või õele näiteks kutsika või kinkisid öökapi. Ja kui ta peaks julgema rääkida midagi OMA koerast või OMA uuest öökapist, siis ta alles kuuleb su käest, et ta on varas. Sest sina ju ostsid selle! Kuradi varas – või nüüd on see äkki tema koer!

Noo, siis me nüüd siis ajame pilli lõhki.

Ok, täiendan lauset:

Kui keegi arvab, et see mille mina olen endale ostnud, kuulub talle, siis on ta varas.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga miks siis ikkagi üleüldse abielluda? Seda vastust ikka pole.

Üks täiesti pädev vastus on ka: Aga miks mitte? Miks mitte abielluda inimesega, keda armastad ja kellega ka vaimselt-moraalselt kõik klapib ning mingit varuväljapääsu ei taha.
Sellest saavad ju kõik aru, et lahku mineku puhul pole vahet. Sama valutu või sama valus, pingeterohke või lebo aeg on see lahku mineku periood paberiga ja paberita. Sõltub paarist, mitte paberist, kui palju jama sellega kaasneb.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui keegi arvab, et see mille mina olen endale ostnud, kuulub talle, siis on ta varas.

Nii öelnudki. Seega sinu kindel seisukoht on, et kui mees näiteks tahab uut panni ja ostab selle, siis sina öögis seda ei puuduta, sest see on tema oma? Tore 🙂 Kas midagi kuulub ka teile? Kohe teile mõlemale? Või on kõik tšekkide järgi selgelt määratud, mis on kelle oma?

Kuidas te muidu järge peate, kas selle paki pabersalvrätte diivanilaual ostis mees endale või võid sina ka sealt võtta? Kui mees soovis suuremat telekat ja ostis selle, siis kas sa seda ilma tema loata kasutada (kulub, amortisatsioon) võid? Kas sa mehele pärandusena laekunud vaasi võid oma silmailuks lilledega kaunistada? Mingi sildisüsteem? “Liina telekas, Märt ei näpi”; “Märdi tugitool, Liina ja koerad siia ei istu”, “Liina peegel, Märt ennast siit ei vaata”.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei otsusta ju, kui see maja oli sul enne abielu VÕI nt said selle päranduseks. Siis see pole mingistki otsast ühisvara. Tõsi, kui sa tahad seda müüa, peab ametlik abikaasa notarisse kaasa tulema, aga tal pole mingit õigust keelata sul seda müüa ega tal pole ka mingit õigust sellele rahale. Just sai läbi elatud eelmisel aastal. Ämm suri ja pärandas abikaasale maja. Kui mees seda müüs, siis notari juurde käsutati mind kaasa, aga selgitati ka kohe väga otse, et kui ma ka tahaksin keelata (ei tahtnud muidugi), siis tegelikult lõpuks ma seda keelata ikkagi ei saa. Ja miks üldse elada inimesega, kellest sa tead ette, et ta hakkaks mingit jauru ajama puhtalt sinule kuuluva maja pärast?

Sa ei tea vist seadustest midagi. Pole üldse oluline, kellele eluase kuulub, ka oma lahusvara ei saa müüa, kui seal elatakse ühiselt ja abikaasa nõus pole.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 131 )


Esileht Pereelu ja suhted Miks olla ametlikult abielus