Jutt siis hetkel konkreetselt lasteaia üritustest. Mul on nüüd juba kaks last lasteaias. Lasteaed nagu lasteaed ikka, ikka korraldatakse erinevaid asju ja üritusi, kus ka vanemad peaksid oma panuse andma jne. Olen ka ise täiskohaga tööl ja raske on siis, kui on olnud eriti haigusterohke kuu, pidevalt lastega haiguslehel ja muud lastega seotud ära käimised, äraküsimised töölt, siis ei ole võimalik kahe nädalase ette teatamisega end jälle vabaks võtta poolest päevast ja lausa kahel korral, sest reeglina ikka toimuvad eri rühmade üritused eri päevadel. Mis aga ei takista mind ja osasid teisi vanemaid aktiivselt kaasa mõtlemast, mida ja kuidas organiseerida. Kusjuures mul on tunduvalt lihtsam töö juures telefonis/arvutis mõelda ja kribada, seal ikka saan aja korraks maha võtta, mida kodus ei saa laste kõrvalt.
Suure hädaga õnnestub ka emb kummal, mul või mehel või erandkorras isegi vanavanematel end töölt lahti võtta ja lastele ja vanematele mõeldud üritusele minna.
Mis mind aga häirib, on see, et 99% vanematest ei aita kuidagi kaasa. Ükskõik mida arutad, ei tundu see kedagi huvitavat ja null reageeringut. Juttu on ju meie oma lastest ja meie laste lasteaiast. Kusjuures ei ole juttu sellest nagu osad ,, kodused ” emmed organiseeriks mingeid tutvumispäevi või koos teiste vanematega ühisüritusi, kuna omal seltsielu puudub ja midagi teha ei ole. Need on ametlikud lasteaiapoolsed üritused, mida ei ole ka rohkem kui mõned korrad aastas. Kuidagi piinlik on rühma õpetajate ja lasteaia juhtkonna ees ja endal ka kuidagi halb tunne sees.
Teema: Miks on üli suur hulk vanemaid nii passiivsed?
Muidugi on tore kui sul on töö kus saad näiteks arvuti taga kribada ja mõelda 😉 Suur hulk vanemaid töötavad poodides, tööstustes, toitlustusasutustes jne, kui seda võimalust ei ole.
Kui on tegu ametlike lasteaiapoolsete üritustega, mida siis vanemad seal niiväga üldse organiseerima peavad? Ja mis üritused need on, mis keset päeva algavad? Mul on 3 last lasteaias käinud, viimane on praegu viimast aastat, ja kõigi nende aastate peale kokku on olnud vist paar üritust, mis on alanud enne kella 16.30.
Mina ei saa palka nende ürituste korraldamise eest. Kui need on ametlikud lasteaiapoolsed üritused, siis tegeleb nende organiseerimisega lasteaed. Mina saan palka oma palgatöö eest ja tegelen sellega, mitte 100 teise asjaga. Vabal ajal tegelen oma huvialadega või oma lastega. Ei näe mitte ühtegi põhjust, miks ma peaks korraldama lasteaiaüritusi. Kohale lähen võimalusel alati, kuigi töö on selline, mis ei lase suvalistel hetkedel vaba pärastlõunat teha. Olen koolis aineõpetaja ja niisama tööpäevast ära käimine ei ole nii lihtne.
Sest tööl pole aega seda teha ja kui oleks, siis eriti ei tohi muude asjadega tegeleda.
Teiseks mul lihtsalt pole energiat sebida. Tõesti pole. Lisaks ei oma organisatoorsed pisiasjad minu jaoks erilist tähtsust. Õpetajate kinkide osas nt mind ei huvita vaidlus, kas on Piletilevi või Apollo kinkekaart ja kas lastele läheb pakki nii või naasugune šokolaad.
Muid lasteaiaüritusi pole vanemad eriti organiseerinudki. Lasteaed ise teeb seda. Vahel palutakse lihtsalt midagi tuua- a la kask kevadpühaks, jne.
Tead, minul pole tööl muul ajal kui lõunapausil aega isiklikku telefoni piiluda. Kui keegi helistab, siis võimalusel võtan vastu, aga e-posti, messengeri vmt ma tööpäeva jooksul üldse ei vaata. Õhtul lasteaiast tulnud laste kõrval pole ka nagu aega, sest vaja kõik jutud ära kuulata, mängida, süüa teha, süüa, magama sättida, koristada, pesu pesta jne. Kui lõpuks lapsed voodis, siis vaatan telefoni ja reageerin pakilisematele asjadele. Lasteaiakirjad “kas kutsuda kevadpeole Lotte või Pippi” loen läbi ning kui arutelu minu hinnangul väga metsa kisub, siis kirjutan oma arvamuse, aga kui asi on minu hinnangul OK, siis ma ei hakka teiste postkasti oma “Minu meelest ka sobib” kirjakesega risustama. Ja mina eeldan, et lasteaiaüritused on lasteaia korraldada. Lapsevanemad võivad osaleda ettevalmistustel (nt dekoratsioone üles panna), või panustada heakorrapäeval vmt, aga planeerimisprotess ei peaks küll lapsevanemate õlul olema.
Need on lasteaia üritused, kuhu ka vanemad ja vanemate poolne panus on oodatud. Ja enamikes lasteaedades on üritused päeval või siis täpsemini õhtu poole päeva. Kell 4 või kell 5. Ja sorry, ei usu et 99% vanematest töötab kuskil poes või tööstuses. Suur osa on kontori inimesi. Ja lasteaed.on ju ka seotud lastega ja lastega tegelemisele. Kui laps on näiteks haige või mingi probleem, leitakse ikka see aeg ja võimalus uurida, lugeda, kommenteerida, arsti juurde minna. Kui aga on lasteaed, siis selleks aega ei leita.
Ma töötan ka kontoris, aga ma tõesti TÖÖTAN, mitte ei tegele töö ajast krt teab millega. Kui laps on haige, olen hoolduslehel ja keegi konkreetselt asendab siis mind. Kui on lasteaiaüritus, kuhu tahan minna, siis võtan ennast selleks ajaks töölt vabaks (lapsepäev, kokkulepe ülemuse ja asendajaga vmt), mitte lihtsalt ei lähe suvalisel ajal töölt ära.
Mis mind aga häirib, on see, et 99% vanematest ei aita kuidagi kaasa. Ükskõik mida arutad, ei tundu see kedagi huvitavat ja null reageeringut.
Kas Sa ise oled see, kes neid arutelusid algatab? Või keegi teine võtab teema üles ja sa oled lihtsalt listis?
Tavaline on, et minu lapse klassikaaslase ema saadab klassi listi, kirja, et “kogume 5 euri ja teeme õpetajale jõulukingituse”. Selle peale vastavad 20 lapsevanemat LISTI, et “nii tore mõte, meie perele sobib”. Mõni küsib veel kontonumbrit terve listi käest. Siis kirjutab kingiteema tõstnud lapsevanem, et “laekus 100 euri, mis me nüüd ostame õpetajale selle eest?” Ja jälle 20 inimest kirjutavad LISTI, et “kingiks kinkekaardi”.
Mul on 3 last. Võite ette kujutada, mis mu postkastis detsembris ja mais toimub…
Ma ise vastan alati AINULT SELLELE, KES ARUTELU ALGATAS. Listi lugejatele võib tõesti jääda mulje, et olen apaatne ja ei oma kunagi arvamust.
Need on lasteaiapoolsed üritused, mida korraldavad õpetajad, kes seal töötavad ja selle eest palka saavad.
Ja veel – need üliaktiivsed lapsevanemad, kes üritavad pidevalt midagi organiseerida ja õpetajate tööd teha – on minu jaoks väga eemaletõukavad ja ebameeldivalt pealetükkivad inimesed. Tegelege oma asjadega ja ärge sekkuge õpetajate töösse!
Too palun mõni konkreetne näide, mis üritusi teie lasteaias vanemad nii väga organiseerima peaksid? Meil õnneks sellist asja ei ole. Ok, vahest palutakse kodus piparkoogid valmis küpsetada, et lapsed saaksid kaunistada vms aga igasugu õppekäigud organiseerivad õpetajad ja annavad teada täpselt millal ja kuhu minnakse, mingit arutelu ei toimu.
Lasteaias toimuvad peod organiseerib samuti lasteaed, ainuke, kuhu vanemad rohkem panustama peaksid on jõululaat aga see piirdub ka kodus valmis küpsetamisega.
Kui aga lasteaed eeldaks, et vanemad peaksid nt õppekäike orgunnima vms, siis ma ka oleks passiivne. Ütlen ausalt mul on täiesti ükskõik, kas nad käivad kuskil või ei. Ma pigem panustan oma aja ja energia pere ürituste organiseerimisse. Käime lastega väga palju igal pool ja lasteaia käikude puudumine neid millestki ilma küll ei jätaks.
Need on lasteaia üritused, kuhu ka vanemad ja vanemate poolne panus on oodatud. Ja enamikes lasteaedades on üritused päeval või siis täpsemini õhtu poole päeva. Kell 4 või kell 5. Ja sorry, ei usu et 99% vanematest töötab kuskil poes või tööstuses. Suur osa on kontori inimesi. Ja lasteaed.on ju ka seotud lastega ja lastega tegelemisele. Kui laps on näiteks haige või mingi probleem, leitakse ikka see aeg ja võimalus uurida, lugeda, kommenteerida, arsti juurde minna. Kui aga on lasteaed, siis selleks aega ei leita.
Mina ei tööta tõesti poes või tööstuses, töötan kontoris, aga vot ei saa päeval lasteaias käia ja sellepärast lapsed käisid lasteaias, et olen ise tööl. Mina olen see inimene kellest teemaalgataja rääkis. Haiget last kunagi lasteaeda ei viinud, lugema kirjutama õpetasin ise lapsed, lastehoiu eest maksin, üritusi ei korraldanud, tihti kasvatajate ulmeliste kingituste eest jätsin maksmata.
Ei näe mitte ühtegi põhjust, miks ma peaks korraldama lasteaiaüritusi.
Äkki sellepärast, et sulle läheb korda, millises keskkonnas su laps oma päevi veedab ning millistel üritustel osaleb ja sa tahad anda oma panuse, et tulemus oleks võimalikult hea.
Ma ei leia et vanemad peaksid töö ajalt ära käima, et lasteaia asju organiseerida. Kuid kaasa arutada tähtsates küsimustes, ei mitte, milline kinkekaart õpetajale vaida, võiks siiski enamik.
Teemaalgataja, ole palun nii kena ja too näide, mis on see tähtis küsimus, milles lapsevanemad kaasa rääkima peaks. Kui päris seda näidet, mis sul hetkel hingel, välja tuua ei taha, mõtle välja mõni analoogne. Enamik lapsevanemaid on ilmselt kokku puutunud ainult nende “kinkekaardi” küsimustga. Ainsad teemad, mis minu 3 lapse lasteaaias käidud aja jooksul on rohkem lapsevanemate tähelepanu on saanud, on a) puudutanud erinevaid lapsevanemate osalust eeldavate ürituste algusaegu (nt lasteaed uurib, millisel nädalavahetusel teha talgud), b) lasteaia poolt organiseeritavad üritused, mis eeldavad lapsevanemate lisarahastust (nt käik jõulumaale – kas teha ja kui palju oldaks nõus maksma transpordi jmt eest)
Ja ka nende teemade puhul võtavad sõna need, kellel on sellega seoses midagi ütelda. Kui mul on kõik nädalavahetused vabad, pole ju mõtet kraaksuda, et kõik ajad sobivad, ilmun lihtsalt õigel ajal kohale. Ja kui ikka ükski nädalavahetus ei soovi või ei plaani üldse osa võtta, siis annan sellest teada ikka kontaktiks olevale kasvatajale, mitte kogu meililistile.
No ma olen 2 korda üritanud kaasa mõelda teemal õpetajate kingid. Kui aga enamus ei suuda midagi mudu pealae kabanduskeskus ekinkekaardi välja mõelda ja kõik muu pakutu (pakkusin umb 10 erinevat varianti) tundub jama, siis ega ma ei viitsigi rohkem kaasa mõelda 😀
Lasteaialapse vanemana uurin ka, et mis üritused need sellised on, kus vanemate panust korraldamisesse oodatakse? Olen neljandat aastat lasteaialapse vanem ning kõik lasteaia üritused on korraldatud lasteaia poolt, emade- ja isadepäeva peod on korraldanud rühmaõpetajad, kogu lasteaia ühise jõuluürituse lasteaia juhtkond jne. Vanemate ülesanne on olnud vaid kindlal kellaajal (reeglina kell 17.00) kohal olla ning peo kuupäev on olnud teada üldiselt isadepäeva oma juba septembris ja emadepäeva oma veebruaris-märtsis. Täiesti huviga ootakski kohe konkreetset näidet.
Teine asi on tõesti need aktivistide lapsevanemate endi poolt välja pakutud üritused, nt mingi sügis- , kevad-, või suve rühmapiknik kellegi kodus, laupäeval ühine väljasõit jne. Nende puhul kui algatus on tulnud, olen kohe teada andnud, et nt Lottemaa, loomaaia vms ühiskülastuseks huvi puudub, kuna teeme selliseid asju oma perega. Või et kevadpiknikule võime tulla küll, aga tõesti sellist ressurssi ja oskust ei ole, et nt lastele mingeid mänge välja möelda, või vaba aega enne üritust päeval kooki küpsetada ja salatit segada, küll aga nt võin kohapeal olles võtta enda kanda lihagrillija või morsikannu täitja kohustuse ning panustada nt rahaliselt lauale ostetavasse toidukraami. Selliste soovidega on alati arvestatud ja keegi pole midagi rohkem kaubelnud, et tee ikka seda ja seda veel.
Mina saan tegelikult väga hästi aru, millest räägitakse. Näiteks tüüpiline näide, keegi ei tule isegi lasteaeda koosolekuks kohale, et panna paika lasteaia toidupäeva piirhind. Kui siis vähemus selle koostöös kokaga paika paneb, siis äkki poole aasta pealt keegi avastab, et oih, kas toiduraha on nii suur, või oih, miks laps nii väärtusetut toitu sööb. Kui on vaja otsustada, kui palju kogutakse raha igasugustes jõulumaades ja teatrites ja töötubades käimiseks, ei ole kedagi, kes arvamust avaldaks, aga siis kui aasta on möödas, kukutakse virisema, et miks meie lapsed kusagil ei käi. Hädaldatakse, et lasteaia mänguväljak ei kannata kriitikat, aga kui püütakse kokku leppida aega, mil lapsevanemad appi talgutele saaksid tulla, siis lihtsalt ei reageerita. Kurdetakse, et lapsed on püsimatud ja on probleemid kodus ja lasteaias aga niipea kui haridusametnik tuleb rühma rääkima sellest, kuidas vald finantseerib huviharidust ja seda, et püsimatud ja energiarohked lapsed saaksid end välja möllata palliplatsil või mujal, siis kõige probleemsemate laste vanemad jalutavad enne selle jutu algust koosolekult välja, sest neid ju huvihariduse teema ei puuduta. Kui lasteaeda kutsutakse psühholoog lapsevanemaid nõustama, siis kohale sinna saavad tulla eranditult alati just need, kelle lapsel pole käitumisega mingeid probleeme. Ise ma muuseas ei ole õpetaja ega lasteaia töötaja.
Ehk siis need, kes on võimekad, need on pigem võimekad nii töös kui laste kasvatamises ja suudavad osaleda ka oma laste lasteaia tegevustes. Need, kes ei saa ühega hakkama, ei saa reeglina ka teiste asjadega hakkama.
Muuseas meie lasteaia üritused käivad eranditult väljaspool tööaega, aga see ei aita ka, õhtul ei saa koosolekule tuldud, sest “kuhu ma lapsed panen”, tööpäeval ei saa ka tulla “sest töölt ei saa ära”. Lahenduste otsimise oskus null, mingit koostööd teiste lapsevanemate, sõprade-tuttavate-naabritega ei ole (võib ju korda-mööda üksteist aidata ja üksteise lapsi hoida) mingit algatusvõimet ei ole, et need keerulised logistilised probleemid ära lahendada.
Lisaks nõuavad just need, kes kunagi ei suuda õiget aega osalemiseks leida, et lasteaiaõpetajad peavad vabatahtlikult tegema üritusi oma vabast ajast nädalavahetustel ja hilisõhtutel, sest vastasel juhul on nad “vale töö omale valinud” ja ei ole südamega laste õpetamise juures.
Ei näe mitte ühtegi põhjust, miks ma peaks korraldama lasteaiaüritusi.
Äkki sellepärast, et sulle läheb korda, millises keskkonnas su laps oma päevi veedab ning millistel üritustel osaleb ja sa tahad anda oma panuse, et tulemus oleks võimalikult hea.
Minu arvates on lasteaias pidevalt niigi palju tegevusi ja ei ole vajalik kogu aeg midagi korraldada. Las lapsed olla ja siis nädalavahetusel on tore perega koos käia ja tegutseda
Ma ei leia et vanemad peaksid töö ajalt ära käima, et lasteaia asju organiseerida. Kuid kaasa arutada tähtsates küsimustes, ei mitte, milline kinkekaart õpetajale vaida, võiks siiski enamik.
Palun too mõni konkreetne näide neist “tähtsatest küsimustest”, siis saaks ehk paremini aru, mida Sa õieti silmas pead.
Eks see, mis kellegi meelest on tägtis, võib ka erinev olla. Minu meelest on täiesti ebaoluline, kas näiteks mu laps saab jõukuks lasteaiast raamatu, pusle, mänguasja või plastiliinist meisterdamise komplekti, sest ma tean, et ta rõõmustaks ühtviisi kõigi nende kingituste üle, samas kui müne teise inimese meelest näikse see olevat ülioluline. Nii et nendes pikkaded vaidlustes ma lihtsalt ei osalenud. Samas, kui keegi tegi ettepaneku teha lihtsalt kommikott, siis minu meelest on detsembris neid kommipakke sajast kohast kohutavalt palju tulemas ning selle kohta kirjutasin küll, et maiustuste mõtet mina ei toeta (ja õnneks kohe lühikese aja jooksul veel seitse-kaheksa lapsevanemat kirjutasid täpselt sedasama, nii et see mõte jäi ära.
Minu arust need ürituste organiseerimised on tihti sellised, et eestvõtja ise käib välja mitu ideed, mis minu arust on mõlemad toredad ning oma plusside-miinustega. Ja kui mul kindlat eelistust ei ole (sest mõlemad meeldivad, mitte et mul oleks ükskõik oma lapse päevade sisust!), siis no mida ma kirjutan, et esimene idee meeldib väga, aga teine on ka õudselt vahva, nii et ega ma tegelikult ei oskagi üht teisele eelistada? Kellele sellisest vastusest kasu oleks?
Ühesõnaga, ikkagi, mis on need üliolulised organisatoorsed küsimused lasteaiaürituste juures?
Mina saan tegelikult väga hästi aru, millest räägitakse. Näiteks tüüpiline näide, keegi ei tule isegi lasteaeda koosolekuks kohale, et panna paika lasteaia toidupäeva piirhind. Kui siis vähemus selle koostöös kokaga paika paneb, siis äkki poole aasta pealt keegi avastab, et oih, kas toiduraha on nii suur, või oih, miks laps nii väärtusetut toitu sööb. Kui on vaja otsustada, kui palju kogutakse raha igasugustes jõulumaades ja teatrites ja töötubades käimiseks, ei ole kedagi, kes arvamust avaldaks, aga siis kui aasta on möödas, kukutakse virisema, et miks meie lapsed kusagil ei käi. Hädaldatakse, et lasteaia mänguväljak ei kannata kriitikat, aga kui püütakse kokku leppida aega, mil lapsevanemad appi talgutele saaksid tulla, siis lihtsalt ei reageerita. Kurdetakse, et lapsed on püsimatud ja on probleemid kodus ja lasteaias aga niipea kui haridusametnik tuleb rühma rääkima sellest, kuidas vald finantseerib huviharidust ja seda, et püsimatud ja energiarohked lapsed saaksid end välja möllata palliplatsil või mujal, siis kõige probleemsemate laste vanemad jalutavad enne selle jutu algust koosolekult välja, sest neid ju huvihariduse teema ei puuduta. Kui lasteaeda kutsutakse psühholoog lapsevanemaid nõustama, siis kohale sinna saavad tulla eranditult alati just need, kelle lapsel pole käitumisega mingeid probleeme. Ise ma muuseas ei ole õpetaja ega lasteaia töötaja.
Ehk siis need, kes on võimekad, need on pigem võimekad nii töös kui laste kasvatamises ja suudavad osaleda ka oma laste lasteaia tegevustes. Need, kes ei saa ühega hakkama, ei saa reeglina ka teiste asjadega hakkama.
Muuseas meie lasteaia üritused käivad eranditult väljaspool tööaega, aga see ei aita ka, õhtul ei saa koosolekule tuldud, sest “kuhu ma lapsed panen”, tööpäeval ei saa ka tulla “sest töölt ei saa ära”. Lahenduste otsimise oskus null, mingit koostööd teiste lapsevanemate, sõprade-tuttavate-naabritega ei ole (võib ju korda-mööda üksteist aidata ja üksteise lapsi hoida) mingit algatusvõimet ei ole, et need keerulised logistilised probleemid ära lahendada.
Lisaks nõuavad just need, kes kunagi ei suuda õiget aega osalemiseks leida, et lasteaiaõpetajad peavad vabatahtlikult tegema üritusi oma vabast ajast nädalavahetustel ja hilisõhtutel, sest vastasel juhul on nad “vale töö omale valinud” ja ei ole südamega laste õpetamise juures.
Minu arust on see nüüd küll ilmselge liialdus. Olen päris kindel, et suurem osa nendest lapsevanematest, kes arvamust ei avalda, ei virise samuti ühegi arutlusse võetud küsimuse üle (kindlasti leidub mõni üksik erand, aga väga ebatõenäoline, et see suurema osa n-ö passiivsete lapsevanemate kohta käiks).
No näiteks. Meie lasteaias otsustab toidukorra piirhinna hoolekogu. Kui keegi minult arvamust küsiks, oleks mul päris raske seda avaldada. Sest ühelt poolt tahaks väga, et lapsed sööksid tervislikult, aga teiselt poolt on meie peres praegu rahaga üsna kitsas käes. Ei, mul ei ole ükskõik, aga reaalselt ma laveeringi kuskil soovide ja võimaluste keskel. Ja kui otsustatakse lapsi kallimalt ja kvaliteetsemalt toita, on see ühtpidi tore, aga kui saab soodsamalt, on see teistpidi tore. Ning vinguda pole põhjust kummagi otsuse üle.
Samamoodi, meil on soovi lastega siia või sinna minna avaldanud siiani õpetajad – ja ma usaldan nende arvamust, et nad korraldavad kasulikke ja vajalikke ettevõtmisi. Nii et ma püüan leida selleks raha, kui küsitakse, aga mul pole mingit kindlat arvamust, kui palju just täpselt neid üritusi lasteaia poolt peaks olema. Kui on mingi tore koht, kuhu tahaks lastega minna, ja lasteaed seda välja ei paku, siis ma mitte ei vingu, et miks last pole sinna või tänna viidud, ega tee ka ettepanekut vanemate listis, et lähme ometi — vaid lähen lihtsalt ise oma lapsega. Ning kui keegi küsiks mõne ürituse kohta, et kas teha või mitte (seni pole juhtunud), siis ilmselt mõne eriti vahva ettevõtmise puhul ma võiksin innustunult kirjutada: “Jaa, nii tore!”, aga enamiku ürituste puhul ma jääksin neutraalselt ootama, mis teised arvavad. Sest paljud üritused ongi sellised, et tore, kui tehakse, aga mingit erilist kahetsust ka pole, kui ära jääb. Sest meie lasteaias on õpetajate ja juhtkonna poolt korraldatavaid üritusi niigi pigem rohkem kui vähem – ning see on vahva ja ma olen õpetajatele selle eest väga tänulik, aga ega rohkem ka polekski vaja, muidu see ürituste küllus hakkab lapsi väsitama, rahulikke rutiinseid päevi on samuti tarvis. Kõike ja igale poole niikuinii ei jõua.
Talgutel ma tõesti ei ole seni käinud, sest lasteaia füüsiline keskkond on mind rahuldanud, ma pole just väga nõudlik. Ning kui mul on mitu last, kellest noorim on alles veidi üle aasta, ning mees on kuude kaupa kodust ära, siis sorri, aga ma tõesti ei jõua. Jah, mul on mõningane tugivõrgustik, aga neid olukordi, kus ma pean kedagi lastehoidmisel appi paluma, on teisi ka ja ma niigi tunnen end võlglasena, seega mõtlen iga kord pikalt järele, kas ja kui hädasti ma jälle sugulaselt või sõbrannalt seda lapsehoidmisabi ikka vajan. Kui lasteaias oli konkreetne remonditeema üleval, siis remontimas ei käinud, aga raha andsin küll, ehkki minu poolest poleks seda remonti üldse vaja olnud, minu arust oli remonditav ruum ennegi täiesti rahuldavas korras. Pealegi, tegelikult peaks see ikka olema rohkem KOV asi hoolitseda, et lasteaed oleks vajalikus korras ja kõik lasteaia toimimiseks tarvilik olemas, mitte ei peaks see muudkui lastevanemate õlule jääma.
Käitumisprobleeme pole mul oma lastega siiani õnneks olnud ja ma ei tea ka, et rühmas üldisemalt midagi tõsisemat ette oleks tulnud. Kui kutsutaks keegi midagi lastekasvatamise teemal rääkima, siis eks see oleneks, kes ja mida ning mis ajal räägiks. Kas oleks nii väärt üritus, et selle pärast jälle vanaema kaugelt lapsi hoidma komandeerida, või säästaks teda seekord.
Õpetajate korraldatud lastevanemate koosolekutele olen siiani küll leidnud võimaluse kohale minna. Ja laste pidudele.
Siit vastustest tuleb ka välja kui erinevad on rühmad (vanemad), lasteaiad ja KOV-d. Meie lasteaias näiteks puuduste korral pole kordagi tehtud mingeid talguid või asutud lasteaeda remontima. Paar kurja (ühis)kirja KOV’i tuletades meelde nende kohustusi ja tööd on ka tehtud saanud.
No ma olen 2 korda üritanud kaasa mõelda teemal õpetajate kingid. Kui aga enamus ei suuda midagi mudu pealae kabanduskeskus ekinkekaardi välja mõelda ja kõik muu pakutu (pakkusin umb 10 erinevat varianti) tundub jama, siis ega ma ei viitsigi rohkem kaasa mõelda ????
anna andeks, aga kinkekaart on parim kink üldse tänapäeval.
See annab kasvatajale valikuvõimaluse ise valida.
Igasugust träni pole vaja kokku osta ja kinkida.
Siit vastustest tuleb ka välja kui erinevad on rühmad (vanemad), lasteaiad ja KOV-d. Meie lasteaias näiteks puuduste korral pole kordagi tehtud mingeid talguid või asutud lasteaeda remontima. Paar kurja (ühis)kirja KOV’i tuletades meelde nende kohustusi ja tööd on ka tehtud saanud.
Eks see sõltub KOV-st meie KOV oli siiani üks Eesti väikseima tulubaasiga omavalitsusi.
Ei näe mitte ühtegi põhjust, miks ma peaks korraldama lasteaiaüritusi.
Äkki sellepärast, et sulle läheb korda, millises keskkonnas su laps oma päevi veedab ning millistel üritustel osaleb ja sa tahad anda oma panuse, et tulemus oleks võimalikult hea.
Minu arvates on lasteaias pidevalt niigi palju tegevusi ja ei ole vajalik kogu aeg midagi korraldada. Las lapsed olla ja siis nädalavahetusel on tore perega koos käia ja tegutseda
Küsimus on kvaliteedis. Kas sa oled rahul sellega, et kõik peod toimuvad ühtemoodi lasteaia saalis või mõtled, et võiks organiseerida neile ühe peo kusagil muuseumis, teatris, energiakeskuses jne. Kusagil teistmoodi kohas, kust lapsed saaksid uusi huvitavaid kogemusi.
Ei näe mitte ühtegi põhjust, miks ma peaks korraldama lasteaiaüritusi.
Äkki sellepärast, et sulle läheb korda, millises keskkonnas su laps oma päevi veedab ning millistel üritustel osaleb ja sa tahad anda oma panuse, et tulemus oleks võimalikult hea.
Minu arvates on lasteaias pidevalt niigi palju tegevusi ja ei ole vajalik kogu aeg midagi korraldada. Las lapsed olla ja siis nädalavahetusel on tore perega koos käia ja tegutseda
Küsimus on kvaliteedis. Kas sa oled rahul sellega, et kõik peod toimuvad ühtemoodi lasteaia saalis või mõtled, et võiks organiseerida neile ühe peo kusagil muuseumis, teatris, energiakeskuses jne. Kusagil teistmoodi kohas, kust lapsed saaksid uusi huvitavaid kogemusi.
Esiteks, meil ei ole kõik üritused lasteaia saalis. Väga palju on üldse õues, sh mitte ainult lasteaia hoovis, vaid ka ümbruskonnas pargis ja mujal vabas looduses (lasteaed on linnaservas), on ka ühistranspordiga tehtud väljasõite jne. Teiseks, olulisem kvaliteedinäitaja kui ürituste toimumise koht on ju ikka nende sisu — ja selle koha pealt on meie lasteaia õpetajad näidanud üles küll ülisuurt loovust, ettevõtlikkust ja initsiatiivi, kohe kuidagi ei saa väita, et üritused oleksid ühtmoodi, vastupidi, need on nii erinevad, põnevad ja lapsi köitvad, kui üldse veel annab olla. Väga odavate vahenditega seejuures. Ja väga palju on ladteaiaväliseid inimesi osalema kaasatud jne. Ning kolmandaks, teatris ja muuseumides olen ma oma laste vanust arvestades nendega väga-väga palju käinud ise, seega ma tõesti ei tunne, et neil sellest aspektist oleks mingitki puudujääki, mida lasteaial tuleks korvata. (Ah jaa, lasteaias toimuvad muidugi ka regulaarselt teatrietendused, aga minu arust need rändlasteaiateatrite etendused ja esinejad on tõesti tihti viletsad ja kogu värk sellise haltuura maiguga, nii palju, kui ma näinud olen.) Ning ega ma otseselt pole ju vastu, kui keegi tahab mingit üritust lasteaias väljaspool korrata, samas ma ei tunne sellest ka mingit otsest puudust ega näe, et see iseenesest oleks mingi kvaliteedinäitaja …
No näiteks meie lasteaias korraldatakse spordivõistlusi, kus oodatakse ka lastevanemate panust, et kes saab olla finišis, stardis, seal, teises, kolmandas punktis. Niigi ka lasteaia personal ja õpetajad on väljas. Tegu siis vallapoolse avatud spordivõistlusega valla lastele. Mitte kunagi keegi ei saa aidata ega isegi aruta antud teemal, et teate, ma saaks tulla pooleks tunniks, kui keegi teine saaks tulla ka pooleks tunniks jne ( toimuvad vabal päeval ja kuupäevad on teada aasta enne juba ).
Lisaks on kohvikutepäev, kus vanemad peaksid organiseerima toidud lauale müümiseks, tulu läheb lasteaias teatud kindlate asjade finantseerimiseks. Lasteaed on ise võrdlemisi uus ja pigem lähebki raha laste jaoks näiteks mingi vahva asja rajamiseks hoovi, mis ei ole seotud tip tip tap mänguväljakuga, mis juba enamikes uuemates lasteaedades on. Mitte keegi ei saa aidata kohvikupidaja olla, kasvõi lühike aeg, samuti 99% rühma vanematest isegi ei anna teada, kas neil on võimalik midagi laua peale osta/küpsetada jne. Vaid 3-4 vanemat terve 20 pealise rühma peale võtab sõna, kui sedagi. Asi on suhtumises pigem. Ja ma tean tuttavate pealt, et kui laps alustab kooliteed, siis ka seal jäävad vanemad täpselt sama passiivseks. Kooli koht on ju vaid lastele haridust pakkuda ja neid klassiruumis õpetada. Midagi muud ei ole vaja ju lastel koolis teha ega vanematel kooli teemadel kaasa rääkida.
Järelikult nad ei arva, et sellised üritused vajalikud on.
Mina ka näiteks ei arva, et lasteaia peod peaksid toimuma kusagil mujal kui lasteaia saalis ja et ma peaksin mingil spordipäeval abiks olema. Kui vaja, teen ja/või maksan, aga aruteludes minult mingit aktiivsust ja ideede pakkumist ning üritustel tõsist panustamist küll oodata ei ole mõtet.
Meil on ka paar aktivisti, kes ilmselt samamoodi arvavad, et teised on väga passiivsed. Aga enamus vanemaid tõesti ei hooli, et lasteaia peod toimuks kuskil muuseumis, energiakeskuses vms, sest kõigis nendes kohtades oleme oma perega juba käinud. Mingeid ühismatku või piknikke nädalvahetustel vms samuti ei soovi. Täiesti piisab lasteaia pakutavatest üritustest ja neidki on palju. Spordipäevi on olnud, aga ei soovita vanemate abi, vaid võimalusel osalemist. Jõululaat on ka olnud, sinna toodi piisavalt igasugust träni. Minu arust on meil seal tegemist piisavalt ja vanemate initsiatiivi veel rohkemate ürituste organiseerimiseks ei ole vaja. Kingi osas oleme ka saanud alati kokkuleppele, mingit söögiraha arutelu meil ei ole olnud. Alati on suuremaid ja väiksemaid aktiviste, aga tuleks nagu aru saada, et inimestel on väga palju tegemisi ja kui nad kogu aeg seal listis ei jaura või midagi veel ekstra välja ei paku, ilmselgelt nende jaoks on siis kõike juba piisavalt. Mõnel tõesti käib kogu elu lasteaia ja selle ürituste ümber, teistel ei ole selliseks asjaks aega, ei jõua kõigil nendelgi üritustel käia, mis juba on olemas.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
