Esileht Pereelu ja suhted Miks on vaja naise nõusolekut, et vägivallatseja kohtusse anda?

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )

Teema: Miks on vaja naise nõusolekut, et vägivallatseja kohtusse anda?

Postitas:
Kägu

Kui politsei saabub pekstud naise korterisse ja näeb tagajärgi, miks peab siis olema naise nõusolek, et teda kohtusse anda? Politsei fikseerib seadusrikkumise ja peaks automaatselt kohtusse minema, vahet pole, kas ohver teda süüdistab või mitte. Näiteks mõrva puhul ei räägi ohver üldse midagi, aga süüdistatav läheb ikka kohtu alla. Sageli suudetakse süüdlane tuvastada ja tema süü tõestada ka siis, kui tunnistajaid polegi. Kasutatakse teadust ja loogikat. Miks samu meetodeid ei kasutata peksmise puhul, et kas peksmisjälg on mehe poolt tekitatud või mitte? Vahet pole, kas naine tahab ise süüdistust tagasi võtta või mitte, sest politsei on juba olukorda näinud ja järelikult on kriminaalasi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks samu meetodeid ei kasutata peksmise puhul, et kas peksmisjälg on mehe poolt tekitatud või mitte?

Sest Reinu peksmisjälg vastu Mallet on üsna sarnane Kalle peksmisjäljega vastu Mallet.
Ja kui Malle on purjus ja kukub oma silma vastu kändu siniseks, siis on Reinu süü ainult see, et ta poes viina järel käis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga saaks ju teha DNA-analüüsid, vaadata käsi, äkki on mees ka ründest natuke viga saanud või peksmisest mingid jäljed, mille abil saab tuvastada. Pluss, kui ikka pidevalt peab samasse kohta minema, naabrid kaebavad, et karjutakse, mees ja naine on kahekesi kodus ja naine vigastatud, siis ei ole vaja just Sherlock Holmes olla, et aru saada, mis toimus. Aga tegelikkuses ei juhtu midagi, kuni naine avaldust ei tee. Kui on kari tunnistajaid, siis võib see isegi juhtuda. Muidu nad ei viitsi uurida. On ju muudki uurida ja kohtus on ka raske karistust saavutada, kui naine ütleb, et ei ole midagi, löön end lihtsalt pidevalt vastu kappe ära ja kukun trepist alla.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui kannatanut ei ole, ei ole ju kuriteo koosseisu. Naine võib öelda, et talle meeldib selline kehaline kohtlemine ja ta ei ole kannatanu.
Surnu ei ütle ka midagi, kuid surma puhul on põhimõte teine, kui surnul on vägivallatunnused. Tema loetakse vaikimisi kannatanuks ja kuriteo koosseis on olemas. Elusa inimese puhul loeb kannatanu enda hinnang – kas ta on kannatanu või mitte. Kui tema sinikaid hakatakse tema tahte vastaselt menetlema, on see tema isikuvabaduse rikkumine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

see on vastuolu süütuse presumptsiooniga

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga saaks ju teha DNA-analüüsid, vaadata käsi, äkki on mees ka ründest natuke viga saanud või peksmisest mingid jäljed, mille abil saab tuvastada. Pluss, kui ikka pidevalt peab samasse kohta minema, naabrid kaebavad, et karjutakse, mees ja naine on kahekesi kodus ja naine vigastatud, siis ei ole vaja just Sherlock Holmes olla, et aru saada, mis toimus. Aga tegelikkuses ei juhtu midagi, kuni naine avaldust ei tee. Kui on kari tunnistajaid, siis võib see isegi juhtuda. Muidu nad ei viitsi uurida. On ju muudki uurida ja kohtus on ka raske karistust saavutada, kui naine ütleb, et ei ole midagi, löön end lihtsalt pidevalt vastu kappe ära ja kukun trepist alla.

Vaata vähem filme.

Mehel võib misiganes jälgi olla, alati võib naine öelda suures armastusehoos, et tema ründas esimesena ja mees ainult kaitses end. Tõesti, mees on tugevam ja tema enesekaitsejäljed on rohkem näha, kuid ega seetõttu ei pea laskma mees enda nägu naisel kriimuliseks kratsida. Ja sellisel juhul ei aita ka naabrite sõna – kuidas naabrid karjumise järgi aru saavad, kes ründas esimesena, kas mees kaitseb end ja üleüldse, kes täpselt keda lõi, kui kuulda ainult mütsud ja karjumine. See on kahjuks politseitöö igapäev.

Politsei peab suutma 100% tõestada kohtus, et mees lõi naist ja et see ei olnud enesekaitse. niipea, kui naine pole nõus tunnistust andma või räägib ristivastupidist, on politseil väga raske ka dna-de jm abil tõestada, et mees lõi naist ja see ei olnud enesekaitse. Õnneks on meie kohtusüsteem selline, et kui on vähimgi kahtlus süüaluse süüs, tuleb ta süüdi mõista – kui perevägivalla puhul tundub ehk ebaõiglane, sest me kõik “teame, mis tegelikult juhtus”, siis see välistab teinekord, et kui sinu dna juhuslikult satub kuskile kuriteopaika ja sul juhuslikult ei ole alibit (magasid üksi kodus nagu normaalne inimene), ei mõisteta sind automaatselt süüdi, kui esineb kahtlus, et see kõik võib olla kokkusattumus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Õnneks on meie kohtusüsteem selline, et kui on vähimgi kahtlus süüaluse süüs, tuleb ta süüdi mõista

Süütuks ikka.

Please wait...
Postitas:
Kägu

no Kuusik läks kohtu alla nii mis koliseb, kuigi nii Kuusik kui naine ütlesid, et ta on puhas kui prillikivi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui kannatanut ei ole, ei ole ju kuriteo koosseisu. Naine võib öelda, et talle meeldib selline kehaline kohtlemine ja ta ei ole kannatanu.

Surnu ei ütle ka midagi, kuid surma puhul on põhimõte teine, kui surnul on vägivallatunnused. Tema loetakse vaikimisi kannatanuks ja kuriteo koosseis on olemas. Elusa inimese puhul loeb kannatanu enda hinnang – kas ta on kannatanu või mitte. Kui tema sinikaid hakatakse tema tahte vastaselt menetlema, on see tema isikuvabaduse rikkumine.

Mis hinnangu andja on vägivalla all kannataja? Enamuses on need inimesed sellise hirmu all, et nad ei julge tunnistada midagi.
Tean isiklikult ühte naist, kes kannatas aastaid nii vaimse kui füüsilise vägivalla all. Ühel hetkel otsustas, et annab asjale ametliku käigu. See lisas veel talle piinu, sest abi ta ei saanud, meest ei karistatud. Lõppkokkuvõttes oli sellest ainult kahju, sest mees sai hoogu ja innustust karistamatusest juurde.

Please wait...
Postitas:
Kägu

no Kuusik läks kohtu alla nii mis koliseb, kuigi nii Kuusik kui naine ütlesid, et ta on puhas kui prillikivi.

Seda nüüd küll väga tõsiselt ei pea võtma, mida Kuusiku naine ajakirjanduses ütles. Proks saatis asja kohtusse, ehk siis tal on kindlad andmed ühest vägivalla episoodist. Võib-olla keegi nägi seda vägivalda pealt? Muidugi on kummaline, et ta selle teadmisega kohe politsei poole ei pöördunud, aga noh… ju siis nüüd oli mingil põhjusel õige aeg.Võib-olla ütles proua haiglas vigastusi ette näidates, et koduvägivald toimus, aga ta ei soovi politseisse minna. Nüüd aga tuhnis politsei arstipaberitest info välja. Võib-olla kuuleme sellest kunagi täpsemalt, aga võib-olla ka mitte.

Please wait...
Postitas:
nyah nyah

Tekib tyli, naine ‘jooxeb vastu uxepiita’, naaber kutsub politsei. Sellex ajax, kui need kohale jõuavad, on pere juba leppinud.

Noh, saax ju mehele trahvi teha, aga harjukeskmise abielu puhul tulex see raha pere yhisest eelarvest & lapsele jääx talvesaapad ostmata. Sant kurss, sõbrad.

Saax ka mehe arestimajja maha rahunema viia, aga kohe, kui ta sealt väja lastaxe, läheb ta ju koju. & on veel vihasem kui varem. Jälle sant kurss. Ehk mix naised, kelle elus vägivald ei ole pidev & systemaatiline nähtus, enamasti oma mehe vastu ei tunnista.

Kui jälle mees ongi vägivaldur, on naine paari aastaga tambitud tymamax kui kartulipuder ega julge piixatadagi. Siis on riigi sekkumine abix.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks samu meetodeid ei kasutata peksmise puhul, et kas peksmisjälg on mehe poolt tekitatud või mitte?

Sest Reinu peksmisjälg vastu Mallet on üsna sarnane Kalle peksmisjäljega vastu Mallet.

Ja kui Malle on purjus ja kukub oma silma vastu kändu siniseks, siis on Reinu süü ainult see, et ta poes viina järel käis.

Seda saaks mõrva puhul öelda, aga siis uuritakse seda teaduslikult. Peksmise puhul pole asi teisiti – saab vaadata oletatava peksja kätt, võtta DNA proov peksmiskohalt, küünte alt või mujalt. Erinevate inimeste rusikad on erineva kujuga jne. Kui mõrva puhul saab lahenduse leida, siis ka peksmise.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui kannatanut ei ole, ei ole ju kuriteo koosseisu. Naine võib öelda, et talle meeldib selline kehaline kohtlemine ja ta ei ole kannatanu.

Surnu ei ütle ka midagi, kuid surma puhul on põhimõte teine, kui surnul on vägivallatunnused. Tema loetakse vaikimisi kannatanuks ja kuriteo koosseis on olemas. Elusa inimese puhul loeb kannatanu enda hinnang – kas ta on kannatanu või mitte. Kui tema sinikaid hakatakse tema tahte vastaselt menetlema, on see tema isikuvabaduse rikkumine.

Kui keegi teine kuriteo tagajärgi näeb, siis on kuritegu ju toimunud. Samamoodi võivad 2 kaklevat tüüpi öelda, et neile meeldib selline käitumine ja poisid teevad pulli. Ometi viiakse nad kongi. Kas see on isikuvabaduse rikkumine siis? Või muutub see isikuvabaduse rikkumiseks ainult siis, kui üks on naine ja teine mees, sest suhe on eraasi? Tegelikult just selline suhtumine põhjustab selle, et naised kaitsevad oma peksvat meest, sest nagunii kõik mõtlevad, et suhe ja eraasi. Võib-olla arvavad, et nii peabki, sest mees on tugevam ja ikka mõnikord lööb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mehel võib misiganes jälgi olla, alati võib naine öelda suures armastusehoos, et tema ründas esimesena ja mees ainult kaitses end. Tõesti, mees on tugevam ja tema enesekaitsejäljed on rohkem näha, kuid ega seetõttu ei pea laskma mees enda nägu naisel kriimuliseks kratsida. Ja sellisel juhul ei aita ka naabrite sõna – kuidas naabrid karjumise järgi aru saavad, kes ründas esimesena, kas mees kaitseb end ja üleüldse, kes täpselt keda lõi, kui kuulda ainult mütsud ja karjumine. See on kahjuks politseitöö igapäev.

See ei ole enesekaitse, kui ei kasutata ründaja suhtes proportsionaalset jõudu ehk kui tekivad verevalumid ja murtud luud. Kui 5aastane mind ründaks, siis ei paneks talle ju vastu nagu täiskasvanule, tõstaks ta lihtsalt üles ja viiks teise tuppa. Mees on keskmisest naisest 2-3 korda tugevam, saab täpselt sama teha. Kui aga juba nii lüüakse, et tekitatakse vigastusi, pole tegemist enesekaitsega.

Naeruväärne on mehe peksmist nimetada enesekaitsejälgedeks ja väita, nagu oleks 2 võimalust, kas lasta end kriimuliseks kratsida või anda peksa. Enamasti piisab kinni hoidmisest või kasvõi ukse taha tõstmisest ja politsei kutsumisest, kui naine on ikka väga vihane.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

see on vastuolu süütuse presumptsiooniga

Mis mõttes? Kui on olemas asitõendid, siis minnakse kohtusse ja kohus otsustab. Kedagi süütult kinni ei panda.

Kui politsei saabub kellegi koju väljakutse peale, et nad käisid vargil ja näevad, et tuba on rahapakke täis, siis võetakse nad kohe kinni. Isegi juhul, kui väljakutse tegi sissemurtud asutuse naaber, kes kuulis ainult helisid ega kedagi oma silmaga ei näinud. Uuritakse, et kust see raha on pärit, mitte ei mõelda, et pereasi, las ise lahendavad ja eeldame, et nad on süütud ja jätame rahule. Süütuse presumptsiooni rikkumine oleks see, kui ilma kohtuta vangi panna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

#3197688:
see on vastuolu süütuse presumptsiooniga

Mis mõttes? Kui on olemas asitõendid, siis minnakse kohtusse ja kohus otsustab. Kedagi süütult kinni ei panda.

Kui politsei saabub kellegi koju väljakutse peale, et nad käisid vargil ja näevad, et tuba on rahapakke täis, siis võetakse nad kohe kinni. Isegi juhul, kui väljakutse tegi sissemurtud asutuse naaber, kes kuulis ainult helisid ega kedagi oma silmaga ei näinud.

Ilma kohtu loata ja kui pole ilmseid märke kuriteo toimepanemise kohta ei sisene politsei kuhugi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

no Kuusik läks kohtu alla nii mis koliseb, kuigi nii Kuusik kui naine ütlesid, et ta on puhas kui prillikivi.

Seda nüüd küll väga tõsiselt ei pea võtma, mida Kuusiku naine ajakirjanduses ütles. Proks saatis asja kohtusse, ehk siis tal on kindlad andmed ühest vägivalla episoodist. Võib-olla keegi nägi seda vägivalda pealt? Muidugi on kummaline, et ta selle teadmisega kohe politsei poole ei pöördunud, aga noh… ju siis nüüd oli mingil põhjusel õige aeg.Võib-olla ütles proua haiglas vigastusi ette näidates, et koduvägivald toimus, aga ta ei soovi politseisse minna. Nüüd aga tuhnis politsei arstipaberitest info välja. Võib-olla kuuleme sellest kunagi täpsemalt, aga võib-olla ka mitte.

Lisaks ei tea me ju tegelikult, mida Kuusiku naine uurijale ütles. Ajakirjanduses eitas, ok. Aga võimalik, et uurijale siiski rääkis, et mees on vägivaldne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

#3197688:

see on vastuolu süütuse presumptsiooniga

Mis mõttes? Kui on olemas asitõendid, siis minnakse kohtusse ja kohus otsustab. Kedagi süütult kinni ei panda.

Kui politsei saabub kellegi koju väljakutse peale, et nad käisid vargil ja näevad, et tuba on rahapakke täis, siis võetakse nad kohe kinni. Isegi juhul, kui väljakutse tegi sissemurtud asutuse naaber, kes kuulis ainult helisid ega kedagi oma silmaga ei näinud.

Ilma kohtu loata ja kui pole ilmseid märke kuriteo toimepanemise kohta ei sisene politsei kuhugi.

Pekstud inimese puhul on ju need märgid olemas. Nagu tuleks ukse peale gängster, endal varastatud kuldketid kaelas, kanepipläru suus ja rahapatakas vöö vahel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on ka küsimus. Miks on erandeid, kus prokuratuur läheb vägivallatseja vastu kohtusse? Muidu on ju nii, et ohver ise peab vägivallatseja kohtusse andma. Miks mõnel veab ja tema eest see asi korda aetakse?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Prokuratuur on alati süüdistaja kriminaalasjas, mida sa jahud!

Ja mõned siin on liiga hoolega csid vaadanud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mulle on üsna tugevalt jäänud mulje, et tõsisemate vägivallamärkide korral hakkab politsei vähemalt siiski asja uurima. Olen valesti aru saanud?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Peale kolmandat vägivallajuhtumit läheb asi menetlusse, vahet pole, kas kannatanu on esitanud avalduse või mitte.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olles puutunud mõned aastad tagasu perevägivallaga kokku tööalaselt, siis on pilt ikka masendav küll. Õige see ei ole – kohtusse minekuks ei vaja prokurör kannatanu nõusolekut, kuid tal saab olla keeruline kohtus tõendada seda, et mees naist peksis, kui kannatanu raiub nagu rauda, et midagi sellist ei ole kunagi olnud.
Küll on juhuseid – kutsutakse peksasaanule politsei ja siis mingi aja pärast hakkab naine (kannatanu) kahetsema, tahab ikkagi, et meest ei karistataks jne.
Hea näide on Päevalehes mõned aastad tagasi ilmunud lugu, kuidas kohus saatis vägivallatseja vanglast kannatanu juurde! Artiklisse süvenemata hakati sõimama kohut – aga see kannatanu ise oli nõus sellega, oli sellise avaldusegi kohtule saatnud ning põhjendas, et kui mees hakkab üüri maksma, siis on temal rahaliselt lihtsam.
http://epl.delfi.ee/eesti/kohus-saatis-eksabikaasa-vagistanud-mehe-tagasi-tema-juurde-elama?id=71332459&com=1

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei ole kohtusse minekuks vaja kannatanu nõusolekut. Kui on politsei käinud kodus ja tegemist on lähisuhtevägivallaga, millest ka reaalselt on kannatanul on kuskil märgid- sinikad, kriimustused ja edasi ka raskemad vigastused, siis viime teise osapoole kohe kuni 48 tunniks aresti. Selle aja jooksul uurija vaatab üle materjalid, suhtleb mõlema osapoolega ja kui vaja saadab isiku kohtusse- seda siis raskemate juhtumite osas. Kui on kergemad juhtumid, siis uurija vabastab isiku ja karistus selgub hiljem. Ei ole, et alles kolmandal korral politsei tegutseb- kui on tõsine juhtum, siis toimuvad asjad ikka kohe ja praegu. Kui on joobes isik, kes on ründava käitumisega, siis toimetame ta kainenema avalduse alusel jne.

Ilma kohtu loata ja kui pole ilmseid märke kuriteo toimepanemise kohta ei sisene politsei kuhugi.

Inimesed, saage üle ükskord. Politsei siseneb igale poole kui selleks on vajadus ja mingit kohtu luba selleks ei ole. Öörahu rikkumised, peretülid, võimalik laste väärkohtlemine, võimalik loomade väärkohtlemine, alaealised joobes, narkootikumid- tuleb väljakutse ja meie asi on kindlaks teha, et antud hoones sellised asjad toimuvad ja mingit kohtu luba ei olegi vaja. Kui ust ei avata ja mul on alust arvata, et vajalik on ukse avamine päästeameti poolt, siis me seda ka teeme. Me ei ela siiski Ameerikas ja filmides nähtu ei ole elu.

Please wait...
Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )


Esileht Pereelu ja suhted Miks on vaja naise nõusolekut, et vägivallatseja kohtusse anda?