Hakkasin mõtlema, et kui lastel on korralik hambahooldus rutiin siis miks sellest hoolimata hambad lagunevad? Mõned näiteks pesevad 1x päevas hambaid ja pole kunagi hambaauke?
Teema: Miks osadel on hambad terved ja teistel ei?
14.10.2019 16:37
To report this post you need to login first.
14.10.2019 16:40
Geenid äkki. Mul isal olid head hambad ja mul samuti. Emal pidevalt hammastega jama, juba noorena osaliselt proteesid.
To report this post you need to login first.
14.10.2019 16:49
Geenid muidugi.
Sa võid neid pesta või mitte pesta, see mõjutab imevähe. On inimesi, kes lapsest saadik jooksevad hambaarstide vahet ja on on inimesi, kel 50ndaks eluaastaks tekib kuhugi üks auk, mida on lihtne parandada.
To report this post you need to login first.
14.10.2019 16:51
Geenid muidugi.
Sa võid neid pesta või mitte pesta, see mõjutab imevähe. On inimesi, kes lapsest saadik jooksevad hambaarstide vahet ja on on inimesi, kel 50ndaks eluaastaks tekib kuhugi üks auk, mida on lihtne parandada.
Kui lastel juba hambad auke täis, siis imikutel pidi kaaries juba tekkima. Eks see sealt arenebki, mis geenid saavad hammastel olla? Kõigil ühesugused nad.
Ma olen ise näinud 3 aastast last kelle hambad oli tumedad, hambakivi kõike täis. Eks see on lapsevanema asi, aga kui tema ei märka, arstile ka lapsega ei viitsi minna, siis lapsel tulevadki kehvad hambad. Kõik hambad on inimestel sünnist saadik olemas, nad lõualuudes peidus, aga eks kaaries saab sinna ligi ja rikub need päris hambad ka ära.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.10 16:51; 14.10 16:54;
To report this post you need to login first.
14.10.2019 16:51
Geenid, lapseea toitumine (mõtle ise, mis toitu said endale lubada 50+ inimesed vanasti lapsena ja võrdle seda tänapäevase menüüga… Mulle tuleb meelde, et nt apelsine nägin poes müügil lapsena täpselt 1 korra – osta küll ei saanud, sest kui saba minuni jõudis, olid otsas…). Pesemine mõjutab tegelikult üsna vähe.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.10 16:51; 14.10 16:52;
To report this post you need to login first.
14.10.2019 16:52
Kõigil ühesugused nad.
Kõigil inimestel ühesugused geenid? No mis pärle siin ikka lugeda saab…
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.10 16:51; 14.10 16:52;
To report this post you need to login first.
14.10.2019 16:54
Kõigil ühesugused nad.
Kõigil inimestel ühesugused geenid? No mis pärle siin ikka lugeda saab…
Ma räägin hammaste geenidest või mis erinevad hambaemaili geenid siis sinul on? Lugemisoskus on väike sul.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.10 16:51; 14.10 16:54;
To report this post you need to login first.
14.10.2019 17:00
Geenid muidugi. Ja tumedad hambad ei pruugi alati kaariest tähendada. Mul enda lapsel tulid umbes 4-5-aastasena mustad plekid hammastele. Pestes ära ei läinud, küll aga hambaarsti juures puhastades. Arst ütles, et see on kas teatud toidust või veest, täpselt ei osanud öelda. Hiljem enam tagasi ei tulnud, ühtegi auku ka polnud.
Tavaliselt on ka kollakamate hammastega inimestel vähem hambaauke, pidid tugevamad hambad olema.
To report this post you need to login first.
14.10.2019 17:05
Osadel väikelastel on hambad katki ravijärgselt nt antibiootikumidest. Samuti võib ema rasedusaegsel rohtude võtmisel olla lapse hammastele halb mõju.
Pesemine on kindlasti oluline, aga samuti söömine, eriti kahjulik on pidev näksimine (oluline teada nö suhkrukella).
https://tervis.postimees.ee/3128291/hambaarst-selgitab-mis-on-suhkrukell-ja-miks-seda-jalgima-peab
Täiskasvanutel on juba muud tegurid: samuti ravimite kõrvalmõju aga ka suitsetamine.
To report this post you need to login first.
14.10.2019 17:06
Suuhügieen, toitumine, soodumused.
Aga ka halvad harjumused, sealhulgas sellised, mida ise tähelegi ei pane – suuhingamine, bruksism oma erinevates vormides jm.
To report this post you need to login first.
14.10.2019 17:10
Kaaries on nakkushaigus, muide. Kõigil seda suus polegi, nt mul.
To report this post you need to login first.
14.10.2019 17:36
Kui emal on kaaries ja ta sööb lapsega sama lusikaga (nt sööb ise ja söödab sama lusikaga beebit), laseb mahakukkunud luti suust läbi ja paneb lapsele suhu vms, mida vahel tehakse, siis ta võib oma kaariese niimoodi lapsele edasi anda. Geneetiline eelsoodumus+ toitumisharjumused+ siiski ka hambapesu ja niiditamine aitavad hambaid tervena hoida. Kui geenid on viletsad hambad andnud, siis mõistlik toitumine ja hammaste eest hoolitsemine siiski teeb asja paremaks ja halvad harjumused ja magusaga liialdamine ning puudulik hügieen tekitavad probleeme juurde.
To report this post you need to login first.
14.10.2019 19:11
Pakun et geemid ja toitumine.
Minu emal, isal 71-aastasena ei ole proteese.Paar hammast krooniga, minul 50-aastasena kõik hambad olemas ja mu lastel ka üksikud augud. Ja meil kõigil valged hambad.
To report this post you need to login first.
14.10.2019 20:25
Minul nt remineraliseerumisprotsess ei funka ja email on üliõhuke juba 40 a. Õnnelikel email taastub. Geneetiline.
To report this post you need to login first.
14.10.2019 21:16
Ja ravimitest. Eriti teatud ravimid, mis kiirelt lõhuvad.
To report this post you need to login first.
14.10.2019 21:58
No ega inimesed ikka paris nii ei jagune et tervete ja katkiste hammastega. Vaga kergesti voib seni tervete hammastega inimene avastada, et on tekkinud jarsku 4 hambaauku ja saada hambaarsti kuldkliendiks. Samuti voib juhtuda, et seni tihedat hambaravi vajanud inimesel mingil hetkel hea hambahoolduse ja muude soodsate faktorite mojul, ei teki kymme aastat uhtegi uut auku juurde. Ei tea mis maarab. Monel naivad nii valged ja saravad, aga tuleb valja et juba 30-40ndates 1-2 neist eemaldatud kaariese tottu.
To report this post you need to login first.
14.10.2019 22:15
Mitu tuttavat hambaarsti on rääkinud, et looduslikult väga valged hambad on küll ilusad, aga tugevamate kalduvustega lagunemisele. Kollasemad hambad on tugevama vaabaga ja kaariest muidugi esineb, aga võrreldes valgetega kordades vähem. Lisame siia geenid, toitumise ja hügieeni ja saamegi tõenäosuse kaariese tekkeks. Mul lapsed võiksid raudnaelu närida ja ei juhtu midagi, sest isapoolsed geenid domineerivad ja jumal tänatud. Minul on lapsest saadik oluliselt kehvemad hambad ja olen hambaarstidele tulus klient.
To report this post you need to login first.
14.10.2019 23:59
Minul on geenidega antud head hambad ja tõesti on kollakamad. Juba lapsest saati. Ma ei suitseta ja iga päev kohvi ei joo.
To report this post you need to login first.
15.10.2019 00:26
Kõik on õige, mis kirjutatud on, aga ei maksa unustada ka seda, et kaaries on samamoodi üks haigus ning inimeste immuunsused on erinevad – nii võrreldes teiste inimestega kui ka inimese enda eluperioodidel. Lapsepõlves olin ma väga nõrkade hammastega, raudselt iga 3 kuu tagant pidin käima arstil ja kui juhtus mõni kord, kus auku ei leitud, siis olin tohutult õnnelik. Nüüd olen ligi 50 ning hambaarstil käin kord 3-4 aasta tagant ja mõnikord leitakse mõni väiksem auk, mõnikord mitte. Üks kord on viimase 10 aasta jooksul ka hambavalu tekkinud – ühe igivana plommi alune oli elama hakanud ja põletik tekkinud. Küsisin ka arstilt, et millest see on, et praegu hambad nii katki pole – ja ta seletaski, et ju on tugevama immuunsuse periood. Tõsi, haige olen ka viimasel ajal üsna harva olnud, lapsena olin ikka tihti külmetushaigustes. Samas üldiselt ma küll mingit tervislikku elu ei ela, tõtt-öelda ei pese isegi hambaid alati iga päev – ainult, kui kodust välja pean minema ning seda pole sugugi iga päev.
To report this post you need to login first.
15.10.2019 11:38
Palju asju mis hammastel võivad teistmoodi olla:
Hambaemaili mineraalne koostis (osalt geenid, ema toitumine raseduse ajal, kui hambaalged alles arenesid, vee ja toidu kvaliteet, kuidas üldse kehas on küllalt kõike (kaltsium, fosfor, mineraalid) millest hambavaapa üles ehitada ja taastada.
Elu jooksul, kuidas on nt suu bakteritasakaal, kui vägevad on seal (juba beebieas saadud) bakterikolooniate hambaauke tekitav mõju (osad bakterite rühmad on happelisema “pissiga” kui teised). lisaks kuipalju nad toitu saavad (söögid, söögiajad, suhkrukell jne, kasvõi harjumus pärast sööki suu veega loputada annab palju juurde).
Ei ole ikka nii, et päris ise midagi teha ei saa, geenid ja kõik.
Mitu tuttavat hambaarsti on rääkinud, et looduslikult väga valged hambad on küll ilusad, aga tugevamate kalduvustega lagunemisele. Kollasemad hambad on tugevama vaabaga ja kaariest muidugi esineb, aga võrreldes valgetega kordades vähem. Lisame siia geenid, toitumise ja hügieeni ja saamegi tõenäosuse kaariese tekkeks.
Nii on.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.10 11:38; 20.10 09:23;
To report this post you need to login first.
17.10.2019 09:54
Kui lastel juba hambad auke täis, siis imikutel pidi kaaries juba tekkima. Eks see sealt arenebki, mis geenid saavad hammastel olla? Kõigil ühesugused nad.
Ära aja lapsikut juttu!! Geenid on kõigil erinevad.
To report this post you need to login first.
17.10.2019 10:04
Minul kaks last. Üks on korralikkuse etalon. Ta praktiliselt mitte kunagi ei unusta kaks korda päevas hambaid pesta. Kolm parandatud piimahammast. Jäävhambad on seni õnneks terved olnud, aga tal on need vähe aega kasutusel ka veel. Vanem laps püüab pidevalt hambapesu “unustada” ja hommikul suudab nii kaua uimerdada, et pooltel kordadel jäävadki pesemata. Temal ei ole mitte kunagi mitte ühtegi ravi vajavat hammast olnud. Seega mina teen sellest järelduse, et geenid on kaugelt olulisemad kui suuhügieen.
To report this post you need to login first.
17.10.2019 11:38
Põhjus võib olla varjatud gluteenitalumatus. Soovitan pöörduda perearsti juurde testimiseks.
To report this post you need to login first.
17.10.2019 15:12
Geenid – minu arst vaatab mind alati noomiva näoga, kui igal kolmandal aastal hambaid kontrollimas käin. Siis eemaldab vaid hambakivi, kui seda teha ei viitsi, saadab hügienisti juurde ja tehtud. Head geenid, kiidab veel takka. Soovitab lapsel regulaarselt hambaid pesta, et laps ka need head geenid maksimaalselt ära saaks kasutada. Minu emal on ka head hambad, tõsti hambaemail on mul kollakam, ega nende valgendamiseks erilist vaeva ei ole näinud.
Millal ja kuidas hambaid pesed. Pesen üsna regulaarselt hambaid hommikul enne sööki ja õhtul enne magama minemist. Nooremana lugesin, et kui hommikul sööd ja kohe pärast sööki hambaid pesed, on hamba email pehmem ning võivad harjamisel rohkem kahjustuda.
Kuidas ja mida sööd, piisavad söögi vaheajad.
To report this post you need to login first.
17.10.2019 18:31
Kõigil ühesugused nad.
Kõigil inimestel ühesugused geenid? No mis pärle siin ikka lugeda saab…
Ma räägin hammaste geenidest või mis erinevad hambaemaili geenid siis sinul on? Lugemisoskus on väike sul.
Hammaste geenid? 🙂 Sul pole vaid lugemisoskus vähene, vaid ilmselt on mingi suurem vajakajäämine.
To report this post you need to login first.
18.10.2019 12:42
Kõik on õige, mis kirjutatud on, aga ei maksa unustada ka seda, et kaaries on samamoodi üks haigus ning inimeste immuunsused on erinevad – nii võrreldes teiste inimestega kui ka inimese enda eluperioodidel. Lapsepõlves olin ma väga nõrkade hammastega, raudselt iga 3 kuu tagant pidin käima arstil ja kui juhtus mõni kord, kus auku ei leitud, siis olin tohutult õnnelik. Nüüd olen ligi 50 ning hambaarstil käin kord 3-4 aasta tagant ja mõnikord leitakse mõni väiksem auk, mõnikord mitte. Üks kord on viimase 10 aasta jooksul ka hambavalu tekkinud – ühe igivana plommi alune oli elama hakanud ja põletik tekkinud. Küsisin ka arstilt, et millest see on, et praegu hambad nii katki pole – ja ta seletaski, et ju on tugevama immuunsuse periood. Tõsi, haige olen ka viimasel ajal üsna harva olnud, lapsena olin ikka tihti külmetushaigustes. Samas üldiselt ma küll mingit tervislikku elu ei ela, tõtt-öelda ei pese isegi hambaid alati iga päev – ainult, kui kodust välja pean minema ning seda pole sugugi iga päev.
Jeerum, ei pese hambaid iga päev? Siis hakkab endal vastik juba ju? Teiste pärast pesed hambaid, kui ainult välja minnes seda teed?
To report this post you need to login first.
19.10.2019 20:28
Geenid ja 100 muud tegurit.
Minul on kehvad hambad. Emal olid ka. Samuti vanaemal.
Kii minul on peaaegu kõik hambad plommitud, siis õel selle eest on olnud elus 3 auku ja lisaks veel säravvalged.
Mul aga haprad, kollakad ja õhukesed.
To report this post you need to login first.
19.10.2019 21:37
Hästi palju sõltub hammaste tervis sellest kuidas organism sai toitaineid sel perioodil kui hammaste alged kujunesid. Geenid, suuhügieen jms veel lisaks.
Mina olen ise näide sellest koolkonnast, et kollakad hambad on tugevamad ja tervemad. Hambaarstil käin regulaarselt korra aastas ja reeglina piirdubki visiit vaid kontrolliga. Hambakivi eemaldada pole vaja, hambakaeltele pannakse lakki ja kõik.
To report this post you need to login first.
19.10.2019 23:46
Miks see lakk vajalik on?
To report this post you need to login first.
20.10.2019 08:57
olen 52. elu jooksul olnud 2 auku. lapsena nõuti meil hammaste pesemist ainult enne magamaminekut ja hambaniidist siis ei teatudki veel midagi. vennal on ka elu jooksul 1 auk olnud. meie isal olid head hambad, emal aga väga kehvakesed.
mu poeg saab kontrollis käies hambaarstilt huumori mõttes riielda, et mis ta läheb sinna arsti aega raiskama. samas tütrel on oma isa kehvad hambad ja peab pidevalt kontrollis ja parandamas käima.
seega ikkagi geenid määravad väga palju.
To report this post you need to login first.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
