Vaatan mõnede tuttavate abielusid – läbisaamine null, armastusest riismed, üks või teine osapool petab, tundub justkui miski ei seo jne… aga ei lahutata.
Pole sõprade elud, seega küsima ja uurima ei lähe. Lihtsalt mõtisklen endamisi
laiskus 🙂
Ju siis pole lootusetud, lootus püsib. Või on majanduslikud põhjused. Või pole paremat silmapiiril ja üksi olla ka ei taheta. Või on lapsed ja mõlemad tahavad neid kasvatada. Või kaklevad päevad läbi, aga omavaheline hea seks viib asjad jälle tasakaalu. Paljugi mis. Kui konkreetselt teada tahad, peaksid ikka ise küsima.
Pole sõprade elud, aga ometi tead detailselt, mis kellegi abielus toimub?
Ära aja pada.
Raha, lapsed, ühiselt rajatud kodu, mis mõlemale kallis, mõlema soov lastega igapäevaselt koos olla- minu põhjused. Õnnelik siiski pole.
Pangalaen
Ju siis ei soovi. Mis see sinu asi on? Tahad mõnele mehele küüned taha ajada? Äkki nad siiski hoolivad üksteisest ja soovivad koos vananeda? Armastusel on palju erinevaid vorme. Kus sa tead, et midagi ei seo? Kooseludes ongi tõusud ja mõõnad. Petmine on samuti sinu hinnang asjale – on kooselusid, kus teistega olemine on kokkuleppe osa.
Hankige endale elu ja lõpetage teiste eludele hinnangute andmine!
Ilmselt peamiselt mugavus.
Lahutades tuleb praktiliselt nullist alustada. Paljud toobad ettekäändeks ka lapsi(mis on vale). Ja eks muidugi ka see, et lootus sureb viimasena. Loodetakse, et ehk suudetakse muutuda või muudab partner ennast.
Ju siis pole lootusetud, lootus püsib. Või on majanduslikud põhjused. Või pole paremat silmapiiril ja üksi olla ka ei taheta. Või on lapsed ja mõlemad tahavad neid kasvatada. Või kaklevad päevad läbi, aga omavaheline hea seks viib asjad jälle tasakaalu. Paljugi mis. Kui konkreetselt teada tahad, peaksid ikka ise küsima.
Alati imestan, kui keegi kirjutab: kaklevad päevad läbi, aga seks on hea :)) No kui vana Sa oled?
Juhusuhtes võid seksida inimesega, kellega pole ei head ega halba läbisaamist, aga, kui elad koos inimesega, kellega on halb või kehv läbisaamine, ei saa kuidagi seks hea olla! Nii lihtsalt on!
Eks oleneb ka muidugi, mis see hea seks kellegi jaoks on. Et üldse keegi seksib sinuga? Tühjendab ennast sinu sisse? Ongi hea kohe? Noh, jah. Sorry, ausalt..
Hea seks suhtes saab olla vaid siis, kui on hea või väga hea läbisaamine 🙂
Ju siis pole lootusetud, lootus püsib. Või on majanduslikud põhjused. Või pole paremat silmapiiril ja üksi olla ka ei taheta. Või on lapsed ja mõlemad tahavad neid kasvatada. Või kaklevad päevad läbi, aga omavaheline hea seks viib asjad jälle tasakaalu. Paljugi mis. Kui konkreetselt teada tahad, peaksid ikka ise küsima.
Alati imestan, kui keegi kirjutab: kaklevad päevad läbi, aga seks on hea :)) No kui vana Sa oled?
Juhusuhtes võid seksida inimesega, kellega pole ei head ega halba läbisaamist, aga, kui elad koos inimesega, kellega on halb või kehv läbisaamine, ei saa kuidagi seks hea olla! Nii lihtsalt on!
Eks oleneb ka muidugi, mis see hea seks kellegi jaoks on. Et üldse keegi seksib sinuga? Tühjendab ennast sinu sisse? Ongi hea kohe? Noh, jah. Sorry, ausalt..
Hea seks suhtes saab olla vaid siis, kui on hea või väga hea läbisaamine ????
Ei ole nõus. Olen ise kogenud, et kirglikud tülid lõpevad kirgliku seksiga. Minu 15 aastase abielu ajal on olnud üks suur kriisiperiood (mõned aastad tagasi), kui olime lahkumineku äärel ja tülitsesime tuliselt. Aga seks sellel perioodil oli niii hea ja kirglik. Rahulikul ajal on ka seks hea, aga sellist kirge enam pole.
Ju siis pole lootusetud, lootus püsib. Või on majanduslikud põhjused. Või pole paremat silmapiiril ja üksi olla ka ei taheta. Või on lapsed ja mõlemad tahavad neid kasvatada. Või kaklevad päevad läbi, aga omavaheline hea seks viib asjad jälle tasakaalu. Paljugi mis. Kui konkreetselt teada tahad, peaksid ikka ise küsima.
Alati imestan, kui keegi kirjutab: kaklevad päevad läbi, aga seks on hea :)) No kui vana Sa oled?
Juhusuhtes võid seksida inimesega, kellega pole ei head ega halba läbisaamist, aga, kui elad koos inimesega, kellega on halb või kehv läbisaamine, ei saa kuidagi seks hea olla! Nii lihtsalt on!
Eks oleneb ka muidugi, mis see hea seks kellegi jaoks on. Et üldse keegi seksib sinuga? Tühjendab ennast sinu sisse? Ongi hea kohe? Noh, jah. Sorry, ausalt..
Hea seks suhtes saab olla vaid siis, kui on hea või väga hea läbisaamine ????
Ei ole nõus. Olen ise kogenud, et kirglikud tülid lõpevad kirgliku seksiga. Minu 15 aastase abielu ajal on olnud üks suur kriisiperiood (mõned aastad tagasi), kui olime lahkumineku äärel ja tülitsesime tuliselt. Aga seks sellel perioodil oli niii hea ja kirglik. Rahulikul ajal on ka seks hea, aga sellist kirge enam pole.
Siin on ju suur vahe: tülitsesite tuliselt! Tore. Konstruktiivsed tülid peavad olema! See näitabki, et hoolitakse. ja voodielu käib siis sinna komplekti. Kui aga on halvad ehk külmad, solvavad, põlglikud, mittearvestavad jne suhted, siis pole mingit kuuma seksi.
AGa minu tõlgendamise viga vbl tõesti, kaklema võib kõike tähendada
Mille põhjal tundub, et läbisaamine 0? Omavaheline suhtlus? Mõnele meeldib tülitsemine, seda ei võeta hinge, ongi selline suhtlusstiil. See võib olla ajutine madalseis.
Seks võõraga või armuke aastaks-paariks pakub mõlemale abielupoolele odavat vaheldust, kui nt pole raha muuks vahelduseks nagu reisimine, spa, psühholoog või mõni kallim hobi.
Pole ju mõtet loobuda kaaslasest, keda tuntakse läbi ja lõhki. Pikaajaline kaaslane on väärtus nagu ema või isa, õde või vend. Milleks loobuda (lahutada) pereliikmest, kui temaga parajasti hästi läbi ei saa või on lihtsalt soov mõni kuu või aasta võõrastega seksida.
Mille põhjal tundub, et läbisaamine 0? Omavaheline suhtlus? Mõnele meeldib tülitsemine, seda ei võeta hinge, ongi selline suhtlusstiil. See võib olla ajutine madalseis.
Seks võõraga või armuke aastaks-paariks pakub mõlemale abielupoolele odavat vaheldust, kui nt pole raha muuks vahelduseks nagu reisimine, spa, psühholoog või mõni kallim hobi.
Pole ju mõtet loobuda kaaslasest, keda tuntakse läbi ja lõhki. Pikaajaline kaaslane on väärtus nagu ema või isa, õde või vend. Milleks loobuda (lahutada) pereliikmest, kui temaga parajasti hästi läbi ei saa või on lihtsalt soov mõni kuu või aasta võõrastega seksida.
Ei tasu seda võõrastega seksimist väga alahinnata. See on väga libedale teele minek. Selle sekspartneri vastu võivad ka mehel väga sügavad tunded tekkida. Kui juba kolmas on kaasatud salaja, siis enamusel juhtudel võib abielu ka lõppenuks kuulutada. Sellest on ikka väga raske välja tulla. Kui mees jääb, siis mõtleb teisele. Kui mees läheb, siis mõtleb perekonnale. Ja nii kõik koost laguneb. Ei tasu kõrvalsuhteid kunagi alahinnata.
Koos ollakse siiski hirmu tõttu üksi jäämise ees. Pigem ollakse selles nn. halvas suhtes. Lisaks lapsed ja harjunud samuti.
Oma lähedaste näitel väidan ka, et raha on see, mis seob.
Abielus 30 a, ühisvara, ühine suur maja. Lahutada ei saa, sest kumbki pool ei soovi oma elujärjes kaotada, samas pole kummalgi poolel nii palju raha, et teise osa välja osta. Vanus ka sealmaal, et uute kodude ostmiseks laenu saamine küsitav.
Mehel kaks tsiklit, paar vanemat ja haruldasemat hobiautot, naisel suur iluaed, roosid ja tõukoer. Kõik ühine. Suuri sõdasid ja kaklusi pole, kuigi mees peab armukesi. Naine teeb küll igast armukesest korraks skandaali, aga ei midagi hullu- elu läheb vanamoodi edasi, kumbki pool ära minna ei plaani ega saa.
Me ei näe nende paaride sisse. Mul sõbranna ja tema mees seltskonnas lähevad alati, alati kraaklema. Kas just pikalt, aga alati. Sageli sõidab üks varem koju jms.
Samas suvitasime 10 aastat nendega koos samas majas, teispool pappseina, igal aastal 8 nädalat. Kodus nad istuvad kahekesi kaelakuti terrassil, tantsivad aegajalt elutoas valssi (!), mees hüüab naist hommikul: “Kallikene, tule kohvi jooma”, naine hüüab vastu “Aga ma ei saa ilma musita tulla!” jne. Söödavad teineteisele põõsast vaarikaid ja kilkavad järves, pritsides nagu teismelised.
Ma ei tea, kuidas saab nii suur kontrast olla, aga kodus nad on uskumatu tuvikeste paar.
Karm, kuidas kõrvaltvaataja laksib diagnoose a la “lootusetu abielu”.
Sul pole õrna aimugi, kas abielus on lootust või mitte. Mõni ilusana näiv suhe saab homme läbi, teine “lootusetu” püsib aastakümneid ning vanapaar sureb, käest kinni.
Mille põhjal tundub, et läbisaamine 0? Omavaheline suhtlus? Mõnele meeldib tülitsemine, seda ei võeta hinge, ongi selline suhtlusstiil. See võib olla ajutine madalseis.
Seks võõraga või armuke aastaks-paariks pakub mõlemale abielupoolele odavat vaheldust, kui nt pole raha muuks vahelduseks nagu reisimine, spa, psühholoog või mõni kallim hobi.
Pole ju mõtet loobuda kaaslasest, keda tuntakse läbi ja lõhki. Pikaajaline kaaslane on väärtus nagu ema või isa, õde või vend. Milleks loobuda (lahutada) pereliikmest, kui temaga parajasti hästi läbi ei saa või on lihtsalt soov mõni kuu või aasta võõrastega seksida.
Ei tasu seda võõrastega seksimist väga alahinnata. See on väga libedale teele minek. Selle sekspartneri vastu võivad ka mehel väga sügavad tunded tekkida. Kui juba kolmas on kaasatud salaja, siis enamusel juhtudel võib abielu ka lõppenuks kuulutada. Sellest on ikka väga raske välja tulla. Kui mees jääb, siis mõtleb teisele. Kui mees läheb, siis mõtleb perekonnale. Ja nii kõik koost laguneb. Ei tasu kõrvalsuhteid kunagi alahinnata.
Koos ollakse siiski hirmu tõttu üksi jäämise ees. Pigem ollakse selles nn. halvas suhtes. Lisaks lapsed ja harjunud samuti.
Tunded tulevad ja tunded lähevad. Armunud olla on vahelduseks värskendav, aga armumine ju ei kesta üle paari aasta. Mina ja mu kaasa mõlemad kasutame seda vaheldust, hea odav. Ei tule pähegi ajutise võõra vahelduse pärast abikaasast lahutada. Abikaasat tunnen pea 20 aastat, nii palju jagatud elu, see on väärtus omaette. Kogemus on näidanud, et armumisobjekte leiab ikka ja alati, aga sellist teist inimest, kellega koos on juba pikalt elu jagatud, ei ole kusagil. Tunneme teineteist läbi ja lõhki, nii mõnus on vesteldes olnut meenutada ja plaane teha. Teineteisesse uuesti armuda.
Minu onu-tädi olid sellised. Nagu kass ja koer. Pidevalt tülitsesid, kirusid üksteist taga aga lahku ka ei läinud kuni surmani. Aastakümneid käis selline jama, see oligi neile nagu eelmänguks, et mida kõvemini üksteise peale avalikult karjusid ja mida hullemaid lugusid üksteisest jutustasid, seda parem abielu neil oli.
Mille põhjal tundub, et läbisaamine 0? Omavaheline suhtlus? Mõnele meeldib tülitsemine, seda ei võeta hinge, ongi selline suhtlusstiil. See võib olla ajutine madalseis.
Seks võõraga või armuke aastaks-paariks pakub mõlemale abielupoolele odavat vaheldust, kui nt pole raha muuks vahelduseks nagu reisimine, spa, psühholoog või mõni kallim hobi.
Pole ju mõtet loobuda kaaslasest, keda tuntakse läbi ja lõhki. Pikaajaline kaaslane on väärtus nagu ema või isa, õde või vend. Milleks loobuda (lahutada) pereliikmest, kui temaga parajasti hästi läbi ei saa või on lihtsalt soov mõni kuu või aasta võõrastega seksida.
Ei tasu seda võõrastega seksimist väga alahinnata. See on väga libedale teele minek. Selle sekspartneri vastu võivad ka mehel väga sügavad tunded tekkida. Kui juba kolmas on kaasatud salaja, siis enamusel juhtudel võib abielu ka lõppenuks kuulutada. Sellest on ikka väga raske välja tulla. Kui mees jääb, siis mõtleb teisele. Kui mees läheb, siis mõtleb perekonnale. Ja nii kõik koost laguneb. Ei tasu kõrvalsuhteid kunagi alahinnata.
Koos ollakse siiski hirmu tõttu üksi jäämise ees. Pigem ollakse selles nn. halvas suhtes. Lisaks lapsed ja harjunud samuti.
Tunded tulevad ja tunded lähevad. Armunud olla on vahelduseks värskendav, aga armumine ju ei kesta üle paari aasta. Mina ja mu kaasa mõlemad kasutame seda vaheldust, hea odav. Ei tule pähegi ajutise võõra vahelduse pärast abikaasast lahutada. Abikaasat tunnen pea 20 aastat, nii palju jagatud elu, see on väärtus omaette. Kogemus on näidanud, et armumisobjekte leiab ikka ja alati, aga sellist teist inimest, kellega koos on juba pikalt elu jagatud, ei ole kusagil. Tunneme teineteist läbi ja lõhki, nii mõnus on vesteldes olnut meenutada ja plaane teha. Teineteisesse uuesti armuda.
Teie puhul on see õnneks läinud, aga paljude puhul on see abieludele saatuslikuks saanud. Lisaks, sina saad ju seda väita ainult enda eest, et ei taha abikaasat välja vahetada. Oma abikaasa eest ju rääkida ei saa. See, et ta siiani seda objekti leidnud ei ole, ei tähenda et seda tulla ei võiks. Sellised asjad on tulega mängimine. Elu on näidanud.
Ühiselt rajatud kodu, lapsed veel alaealised, pangalaen, harjumus, hirm muutuste ees jne. Minu isiklik kõige suurem hirm on, et ma teeksin lahkuminekuga mehele või lastele haiget.
Üksindust ma ei karda, selles pole asi. Uut partnerit ilmselt ei otsiks, milleks? Mulle väga meeldib üksi olla.
Seks? Paar korda kuus ikka võtame ette, aga ega see mingi eriline elamus pole. Tõesti erututakse mitukümmend aastat ühe partneri peale? Kui nüüd keegi soovib torgata, et raudselt on või saab olema mehel armuke, siis poleks mul selle vastu midagi.
Õnnelik ei ole, lahendust ei tea.
Tõesti erututakse mitukümmend aastat ühe partneri peale?
Erutus saab alguse mõtlemisest. Kui on juba alguses selline allaandja mõtteviis, et mitukümmend aastat ju ühe partneri peale ei erututa, siis pole midagi imestada. Kui otsid mingeid vigu, ei saa olmemuredest lahti, siis muidugi ei erutu. Aga selleks peab ikka ise ka midagi ära tegema, oma partnerit on võimalik pidevalt uuesti avastada, iseennast on võimalik sama partneriga üha uuesti avastada. Ei pea läbi käima sadu erinevaid inimesi, et elus mingit põnevust oleks.
Samuti ühiselt rajatud kodu, suur eramaja väga suure aiaga.
Läbisaamine on ok, ei tülitse, aga mingi paar me ka enam ammu ei ole.
Ju siis pole lootusetud, lootus püsib. Või on majanduslikud põhjused. Või pole paremat silmapiiril ja üksi olla ka ei taheta. Või on lapsed ja mõlemad tahavad neid kasvatada. Või kaklevad päevad läbi, aga omavaheline hea seks viib asjad jälle tasakaalu. Paljugi mis. Kui konkreetselt teada tahad, peaksid ikka ise küsima.
Alati imestan, kui keegi kirjutab: kaklevad päevad läbi, aga seks on hea :)) No kui vana Sa oled?
Juhusuhtes võid seksida inimesega, kellega pole ei head ega halba läbisaamist, aga, kui elad koos inimesega, kellega on halb või kehv läbisaamine, ei saa kuidagi seks hea olla! Nii lihtsalt on!
Eks oleneb ka muidugi, mis see hea seks kellegi jaoks on. Et üldse keegi seksib sinuga? Tühjendab ennast sinu sisse? Ongi hea kohe? Noh, jah. Sorry, ausalt..
Hea seks suhtes saab olla vaid siis, kui on hea või väga hea läbisaamine ????
Väga piiratud arusaamine.
Väga piiratud arusaamine.
Pigem naiivne. Kui oled selline romantik, kelle arvates saabki hea seks olla vaid inimesega, keda sügavalt armastad, siis tema jaoks see ongi hea seks. On olemas näiteks demiseksuaalid, kes enne üldse seksuaalselt ei erutugi, kui tunnevad tugevat emotsionaalset sidet. http://wiki.asexuality.org/Demisexual
Kui oled kogenud ka seda, et hea seks võib olla ka võõra inimesega, romantilisi tundeid üldse asjasse segamata, lihtsalt tugevat rahuldustunnet pakkuv seks, alles siis saad sellest tegelikult aru.
Sageli ei tea isegi abielupaari osalised ise, kas see abielu on veel lootusega või juba lootusetu kooselu. Aga külatarku leidub ikka igal pool, kes täpselt teavad, kuidas kellegi abielus lood on ja olema peavad!
“Miks paljud lootusetuna ja mõttetuna NÄIVAD abielud siiski püsivad?”
No ju nad tegelikult EI OLE nii lootusetud, nagu nad NäIVAD!
Mida sa sorid teiste elus, vaata, et omaenese abieluga hakkama saad!
Tõesti erututakse mitukümmend aastat ühe partneri peale?
Erutus saab alguse mõtlemisest. Kui on juba alguses selline allaandja mõtteviis, et mitukümmend aastat ju ühe partneri peale ei erututa, siis pole midagi imestada. Kui otsid mingeid vigu, ei saa olmemuredest lahti, siis muidugi ei erutu. Aga selleks peab ikka ise ka midagi ära tegema, oma partnerit on võimalik pidevalt uuesti avastada, iseennast on võimalik sama partneriga üha uuesti avastada. Ei pea läbi käima sadu erinevaid inimesi, et elus mingit põnevust oleks.
See on väga õige! Sama mõttetera oli ühes heas raamatus, mida kord lugesin (“Marss ja Veenus voodis” vms peaks pealkiri olema eesti keeles): nimelt, kui kohtad mõnd seksikat meest/naist
ja tunned kiusatust, siis armusuhte alustamise asemel tee hoopis 180-kraadine kannapööre ning proovi see pead segi ajav armumise elevus ja südamepõksumine kanda üle oma abikaasale. See on lihtsaim viis kauaaegsesse elukaaslasesse üha uuesti armuda. Muidugi nõuab see pühendumist ja iseloomu ning abielusuhted ei tohi juba lootusetult maha käinud olla. Minul on igal kevadel see õhkamise aeg, mil muudkui tahan abikaasaga käest kinni ja kaelakuti koos olla. Mõjub meile mõlemale väga hästi.
Mina ei saa aru, miks peaks tingimata lahku minema, kui suur armastus on vaibunud ja vahest võõrakski jäädud. Lahku on mõtet minna siis, kui lahutatuna paistab tulevat õnnelikum elu kui koos olles. Kui pole põhjust arvata, et üksi jäädes elu rõõmsamaks ja paremaks läheb – mis pagana mõte siis on lahutada? Igavusest või?
Muidugi tüüpiline naine mõtlebki minu meelest nii, et kui suhe pole täiuslik, siis tuleb lahku minna. Nii palju olen näinud naiste initsiatiivil lahkuminekuid, kus põhjus oligi midagi sellist, et “me pole enam koos õnnelikud”. Enamasti polnud need naised ka mitu aastat hiljem sugugi õnnelikumad.
Mehed enne vanasse kaevu ei sülga, kui uus valmis, st meeste algatusel lahkuminekud tulevad valdavalt siis, kui uus kaasa juba välja valitud. Alatu küll muidugi, aga minu meelest siiski märksa ratsionaalsem kui mingi ebamäärase rahulolematuse pärast kõik kuradile saata.
Mulle meeldib siin teemas see, et kõik ühest suust vastavad, et paljud kooselud/abielud püsivadki koos laste ja vara pärast. Samas aga kui kuskil armukese teemas tuleb jutuks, et näe mees ei tule kodust ära laste ja vara pärast siis kukutakse kohe parastama, et jajah muidugi, tegelikult sind kasutatakse ära ja oma naist armastatakse ja see on kõige tavalisem vale jne. Nüüd on ju selgelt näha, et väga tihti see nii just ongi ja tegu pole lihtsalt ärarääkimiseks mõeldud valega.
