Teema: Miks peab Eesti olema elektribörsil?

Pole spetsialist, aga ilmselt ollakse börsil varustuskindluse tagamiseks. Kui loota ainult enda tootmise peale, oleks olukord liiga ebakindel? Sest praegu ju sõltume lisaks ka Venemaa elektrist.
Norra on rikas riik, need võrdlused mõttetud.

#3929916:

Esmalt: Norra ei ole Euroopa Liit. Norra võiks muu maailma kukeseenele saata ja oma üüratuid nafta ja maagaasi varusid põletada ning sisuliselt oma kodanikele tasuta energiat pakkuda, aga…?

Eesti võiks põlevkivist toota energiat, aga Euroopa Liiduga liitudes võeti kohustus kliima osas ja CO2 “trahvid” on sellised, et odavam on börsilt elektrit osta. Samas teised EL riigid lasevad tuumaenergial odavat särtsu toota, lihtsalt loll eestlane täidab EL ettekirjutust ülitäpselt, ja siis ka kontrollib veel üle, et kas sai ikka ülitäpselt nõuded täidetud.

Saksamaal ~ 32s/kW ja juba kauemat aega. Pole mõtet ka hakata siin rääkima, et Eestis palgad madalamad kui Saksamaal jne bla bla bla. Seda me teame kõik. Lihtsalt mu postituse mõte on see, et niisama pole motet lahmida, et teistel odav.

Jutu jätkuks lisan, et põlevkivist energia tootmise peame lootma jääda ei saa ka siis, kui vilistada kesnkonnanõuetele. Seda lihtsal põhjusel ,et põlevkivivarusid jätkub meil vaid u 15ks aastaks. Rohkem lihtsalt pole. Seega pole mõtet põlevkivist rääkidagi, saati siis veel uusi kaevandusi rajada / vanu moderniseerida.

Küll aga imestan ma, et suur kaagutaja irl ei kommenteeri nüüd sõnagagi, et miks pidas J. Parts omal ajal nordpooliga liitumist väga edumeelseks sammuks. Ajakirjandus võiks pigistada seda Partsi veidi. Ja nb, toonagi oli valitsuskabinet RE kontrolli all.

Ja kus olid konkurentsiameti silmad, et lubas allkirjastada lepingu, kus elutähtsa teenuse eest tuleb tarbijail maksta sedavõrd absurdse skeemi järgi?! Ilma sõnagagi kritiseerimata, ilma riske hindamata?

Selline mulje, et selle ameti ees otsas 14a (!!!) istunud vanal oleks ammu aeg koht mõnele hoolsamale tegelasele üle anda, sest ka muudes asjades jõuab enne Euroopa Komisjon Eestis säru teha, kui kohaöik rasvaselt toidetud konkurentsiamet üldse tööle hakkab või probleemi näeb. Tundub, et 14a ees pukis istunud vana on mugav käpiknukk, kes oskab hästi silmi kinni pigistada, muud miskit.

Bördopaketi omanikel oli ju kuni novembrikuuni elekter odavam kui kindla paketi omanikel. Täna muidugi viimasd rôômustavad.
Naljakad on muidugi kurtjate jutud osasid tôsiselt vôtta ei saa. Pensionärist papi kurdab et tal elekter 700 eurot ja pension pole ka nii suur. Mul igatahes tekivad küsimused. Kui suur on papi elamine vôi elab ta puukuuris. Kas eelmine arve I 300 eurot oli tal taskukohane?kui ta elabki üksi suures majas siis ta ei kasuta ju ükdinda 5-6 tuba, kütku seda tuba kus reaslselt elab ja kui elab papi suures majas laste ja lastelastega siis ei ole ju see 700 eurone arve mitte tema oma mida peab maksma oma pensionist vaid ikka noorpere oma. 700 eurone arve viitsi ikka päris suurele majale vôi puukuurile.

#3930339:

Et hakkamegi pesema ainult kindlaid intiimpiirkondasid ja koguma ämbritesse toidunõude pesuvett ,et seda WC kasutada jne nagu täna keegi Hedvig Hansoni poeg Õhtulehes soovitab? Suur kokkuhoid pidavat ju ka see olema kui vett kasutada ainult number 2 ajal:) Eskimod ei pidavat ennast üldse pesema ! Võtame nendest eeskuju?

Vesi läks ka kallimaks vôi? Sulata siis lund

#3929916:

Esmalt: Norra ei ole Euroopa Liit. Norra võiks muu maailma kukeseenele saata ja oma üüratuid nafta ja maagaasi varusid põletada ning sisuliselt oma kodanikele tasuta energiat pakkuda, aga…?

Eesti võiks põlevkivist toota energiat, aga Euroopa Liiduga liitudes võeti kohustus kliima osas ja CO2 “trahvid” on sellised, et odavam on börsilt elektrit osta. Samas teised EL riigid lasevad tuumaenergial odavat särtsu toota, lihtsalt loll eestlane täidab EL ettekirjutust ülitäpselt, ja siis ka kontrollib veel üle, et kas sai ikka ülitäpselt nõuded täidetud.

Paar aastat tagasi oli juttu, et Eestisse kuhugi Tartu lähedale on plaan tuumajaam ehitada aga rahvas kukkus kohe lärmama: ei taha, ei tohi jne. Siis on hambus kõigil need tuulepargid, küll lind ei saa lennata, müra palju jne. No ma ei tea, mis variante meil veel oleks, kui sõltuda teistest, kes endale sobiva hinnaga energiat müüvad?

Meil ei suudeta ühte külmkappigi töös hoida, kaua see tuumajaam töötaks enne kui sulama hakkab?

#3930407:

#3930339:

Et hakkamegi pesema ainult kindlaid intiimpiirkondasid ja koguma ämbritesse toidunõude pesuvett ,et seda WC kasutada jne nagu täna keegi Hedvig Hansoni poeg Õhtulehes soovitab? Suur kokkuhoid pidavat ju ka see olema kui vett kasutada ainult number 2 ajal:) Eskimod ei pidavat ennast üldse pesema ! Võtame nendest eeskuju?

Vesi läks ka kallimaks vôi? Sulata siis lund

Noh, Hedvig Hanson elab vist maakohas (vähemalt siis elas, kui ta maja süütamine meediast läbi käis). Kas Sulle tuleb üllatusena, et maakohta ei tule vesi enamasti mitte veetrassi mööda, aga see tuleb elektripumba abil oma kaevust? Nii et maal elavad inimesed reeglina ei maksa eraldi vee eest, nende vee tarbimine kajastub elektriarves. Ning juhul kui on elektriboiler (enamasti on), siis sooja vee tarbimine kajastub eriti valusalt elektriarves.

#3930899:

Riik ei peaks üksiku papi 700 eurost arvet kindlasti hüvitama

Ja milline oleks piir, mida hüvitada? Kui papi elab oma kolhoosiaegses korteris, kust on keskküte välja võetud, maja soojustamata, siis võib tavaline elektriradikas üsna suure arve tekitada. 700 ehk mitte, aga  300 küll detsembri hindadega. Kui sinna juurde panna elektripliit ja ehk vaatab papi veel telekatki ja paneb vahel tuled põlema.. Kes selles süüdi on, et ta oma selle korteri raha eest ei suuda mõistlikuma küttega kohta kolida? Kes on süüdi, et kuskil põllul olevad korterid on selles kehvas seisus? Kas see papi? Jah, KOV võiks mõistlikku sotisaalpinda pakkuda, aga kui ei paku?

#3931286:

Ikkagi kolhoosikorter. ja mis siis et kolhoosile kunagi kuulus juba 30 aastat ei ole kolhoose. Korterit võiks soojustada, aknad vahetada ja mõelda näiteks õhksoojuspumbale. Kõigepealt muidugi peab alustama kui suur see papi elamine ka on ja kas talle nii suurt elamist ka vaja on. Kuni kahe toalise korteri kütmine kindlasti normaaltingimustes ei maksa 700 eurot kuus. Papil tuleks endal  ka natuke vaeva näha, mitte aga ainult näidata näed mul nii suur arve. Kui puukuuri kütma hakata siis see arve vast veelgi suurem, aga see ei tähenda et maksumaksja selle hüvitama peaks.

Jah, ma ei rääkinudki 700-st, aga 300-400 elektriarvest. 700 tõesti detsembris veel ei saanud sellise korteri eeselektriarve tulla, 300-400 aga küll.  Ja ka see 300-400 on liiga palju pensionärile, kelle  pension on 500 või natuke rohkem. Sul on muidugi väga head  soovitused. Et soojustagu – üksi terve kortermaja või? Ok aknad saab tõesti vahetada, aga sellest üksi on ikka väga vähe, see  neid arveid oluliselt väiksemaks ei tee, kui seinad hõredad on. Ja seinu paraku tuleb soojustada ikka ühiselt tervel majal.  Sa vist pole elus Tallinnast väljas käinud, ei kujuta ette, millistes tingimustes inimesed elavad. Ja soovitus, et koligu väiksemasse  on ka hea. Kuidas seda teostada, seda mina küll ei tea. Tavaliselt tähendab väiksemasse korterisse kolimine seda, et suurem müüakse maha ja ostetakse väiksem. Mis sa arvad, mitu soovijat sellisele nõukaaegse paneelika kütteta korterile on? Vaata kasvõi kinnisvara kuulutusi, need on aastate kaupa müügis, mitte keegi ei soovi selliseid osta. Need on väljasurevad piirkonnad, paljud korterid majas on tühjad, mingit terve maja soojustamist ei saa teha, ses pole huvilisi, paar üksikut elanikku ei jaksa ju maksta kogu maja soojustamist, kui pooled korterid huvitatud ei ole. Jne. Tõsiselt, kui juhuslikult saad Tallinnast välja, siis vaata ringi, igal pool on selliseid kortermaju, kus on näha, et mingit perspektiivi ei ole enam. Seal  elavadki reeglina pensionärid.

Nüüd küsid, miks nad 30 aastat tagasi  midagi ette ei võtnud? Praegu 80-aastased olid 30aastat tagasi 50-aastased. Arvad, et 50-aastasel oli üheksakümnendatel kerge? Ei, ei olnud. Just see põlvkond oli see, kes tol ajal kõige rängemalt pihta said. Pensioniile nad veel ei saanud ja pensioniiga hakkas tõusma, nihkus järjest tulevikku. Samal ajal kanti nad töökohtadelt kähku maha ja jäid töötuks. No ei olnud enamusel neil lihtne hakata kähku endale paremaid kortereid hankima või olemasolevaid soojustama ja korda tegema. Ja samal ajal vanus lisandus ning jaks vähenes.

Täitsa üllatav, mu eile kirjutatud kommentaarile sarnase olukorra kohta on täna delfis artikkel. On sul soovitusi ehk, kuidas see 80-aastane tädi oma elektriarve odavamaks saaks? Või soovid ehk ise tema korteri ära osta hea hinnaga, et ta saaks kuskile soodsamasse kohta elama?

#3930483:

Paar aastat tagasi oli juttu, et Eestisse kuhugi Tartu lähedale on plaan tuumajaam ehitada aga rahvas kukkus kohe lärmama: ei taha, ei tohi jne.

Kas eestlaste elu ja tervis on vähem tähtis kui sakslaste oma? https://www.err.ee/1608453038/saksamaa-sulges-aasta-lopus-kolm-viimasest-kuuest-tuumajaamast

#3931357:

Jutt käib praegu üksikust papist ja 700 eurosest elektriküttest. reaalselt papi kasutab 1-2 tuba, pigem ühte.+ köök+vannituba.

Jah, algselt käis jutt sellest. Mina tõin näite, kus see arve oli detsembris 300-400 ja näiteks ka konkreetse artikli. Jah, detsembris oli selle artikli näites arve 350 mitte  700 (ja küttis ta ainult ühte tuba, magamistoas on ainult 10 kraadi sooja!), aga jaanuari börsihinnad on hullemad veel, nii et pea see 700 ei tule nii. Ja isegi kui keegi taipas seda 80-aastast tädi aidata ja ta tegi detsembris paketi ümber fix hinnale (kahtlen, ise ta nii digipädev ei ole ja ilmselt ei osanud ja taibanud), siis jaanuaris kehtib ikka veel see ülikallis börsihind.

Õhksoojuspump on tavalisest radikast odavam nii umbes kuni -7 kraadi juures, jaanuaris oli meil päris palju -20, siin enam see odavam ei ole. Lisaks ei ole 80-aastane tädi ehk enam nii asjalik, et seda õhksoojuspumpa endale organiseerima hakata. Ja ega rahagi selleks ole… Laenu talle vist enam ei anta. Jah, oleks võinud 10 aastat tagasi teha, siis oli jaksu ehk veel rohkem. Aga oleks on paha poiss, ei aita teda praegu enam kuigivõrd. Tegelikult oleks päris huvitav teada, kui suur sääst tegelikult on õhksoojuspumbaga kütmisel võrreldes tavalise elektriradikaga. Arvestada tuleb, et sääst on ainult siis, kui õues väga külm ei ole, õhksoojuspumba ja paigalduse hinda ning igaaastase hoolduse hinda. See kõik kokku ei olegi väga odav..

Ühesõnaga minu mõte on selles, et ei tasu siin lahmida, et on aga ise süüdi ja kõik valesti teinud. See süüdistamine ei aita ju. Hetkel on seis selline ja me ei saa  ju neid inimesi lihtsalt surema jätta, kes kas asjaolude või enda valede valikute tõttu sellise seisus on.

#3931446:

#3931357:

Jutt käib praegu üksikust papist ja 700 eurosest elektriküttest. reaalselt papi kasutab 1-2 tuba, pigem ühte.+ köök+vannituba.

Jah, algselt käis jutt sellest. Mina tõin näite, kus see arve oli detsembris 300-400 ja näiteks ka konkreetse artikli. Jah, detsembris oli selle artikli näites arve 350 mitte 700 (ja küttis ta ainult ühte tuba, magamistoas on ainult 10 kraadi sooja!), aga jaanuari börsihinnad on hullemad veel, nii et pea see 700 ei tule nii. Ja isegi kui keegi taipas seda 80-aastast tädi aidata ja ta tegi detsembris paketi ümber fix hinnale (kahtlen, ise ta nii digipädev ei ole ja ilmselt ei osanud ja taibanud), siis jaanuaris kehtib ikka veel see ülikallis börsihind.

Õhksoojuspump on tavalisest radikast odavam nii umbes kuni -7 kraadi juures, jaanuaris oli meil päris palju -20, siin enam see odavam ei ole. Lisaks ei ole 80-aastane tädi ehk enam nii asjalik, et seda õhksoojuspumpa endale organiseerima hakata. Ja ega rahagi selleks ole… Laenu talle vist enam ei anta. Jah, oleks võinud 10 aastat tagasi teha, siis oli jaksu ehk veel rohkem. Aga oleks on paha poiss, ei aita teda praegu enam kuigivõrd. Tegelikult oleks päris huvitav teada, kui suur sääst tegelikult on õhksoojuspumbaga kütmisel võrreldes tavalise elektriradikaga. Arvestada tuleb, et sääst on ainult siis, kui õues väga külm ei ole, õhksoojuspumba ja paigalduse hinda ning igaaastase hoolduse hinda. See kõik kokku ei olegi väga odav..

Ühesõnaga minu mõte on selles, et ei tasu siin lahmida, et on aga ise süüdi ja kõik valesti teinud. See süüdistamine ei aita ju. Hetkel on seis selline ja me ei saa ju neid inimesi lihtsalt surema jätta, kes kas asjaolude või enda valede valikute tõttu sellise seisus on.

Küsiks sinu käest miks lahmid, võimalik ei ole kohe üldse odavamalt hakkama saada, 80 aastased on nii ebapädevad jne. 80 aastane ja vanem võib olla väga virtaalne ja igaljuhul taibum kui mõni noor inimene, kõik oleneb ikka inimesest. Ega need vanurid üksi maailmas ela ehk on neil ka lapsed ja ka lapselapsed. See on sul õigus, et soojapump on efektiivne umber kuni -10 kraadini, külmema ilmaga efektiivsus on väike. Palju detsembrikuus neid -20 kraadiseid päevi oli, oli aga mitte palju. Kui inimene ise ei saa seadmete hankimise ja paigaldamisega hakkama siis saab ka abi küsida ja õhksoojuspumba paigaldab firma kust seadme ostad, hooldus pole küll mingi eriline probleem. Hea tahtmise juures saab kõik. Nagu eelnevalt olen ka kirjutanud kõige tähtsam on tahtmine midagi muuta. Seda memme artiklit ma nägin. Sellel memmel ju elektriarve 350 eurot. Ühe toa ja köögi kütmiseks + soevesi ja +pliit. ikka natuke palju. Soojapumbaga oleks odavam olnud. Õhksoojuspump  maksab umbes kuni 1000 eurot. Tasuvusaeg on pikk muidugi, aga kuskilt peaks ikka peale hakkama ka see memmeke. Akende vahetus annab palju juurde. Vast saab aidata kohalik OV eraldada väiksema soojema korteri. Ise peab uurima. Kõige lihtsam on öelda EI saa

NB! Mina sulle seda niinust ei lisanud. Miks peaksin igal ühel on oma arvamusele õigus, olenemata et ma kõiki sinu seisukohti ei jaga.

#3931487:

Valitsus keerab oma rohepöördega rahva elu tuksi ja te süüdistate siin seda õnnetut hammasrataste vahele jäänud pensionääri.Riigil on ju oluline enamus elanikkonda vaesena hoida arvatavasti ,et nad siis oleksid elus püsimiseks nõus igasugu ” orjatööga” lihtsalt.

Mis orjatööd riik sulle pakub?

pensionär on ühe ä-ga

koma ja eelneva sõna vahel tühikut ei ole, koma ja järgneva sõna vahel on tühik. Orjatöö!

#3931563:

#3931483:

Küsiks sinu käest miks lahmid, võimalik ei ole kohe üldse odavamalt hakkama saada, 80 aastased on nii ebapädevad jne. 80 aastane ja vanem võib olla väga virtaalne ja igaljuhul taibum kui mõni noor inimene, kõik oleneb ikka inimesest.

Jah, loomulikult on igasuguseid 80-aastaseid. Nende hulgas ka neid, kes ei ole digipädevad, Nt see artiklis kirjeldatud naine ei kasutanud netipanka, ei saanud sealt oma kontonumbrit vaadata, seega kuulub just digimaailmas mitte väga kodus olevate inimeste hulka. Nii et see, et kuskil on ka vitaalsed ja vabalt netis surfavad ja ametiasju ajavad 80-aastased, ei muuda olukorda, et on ka neid, kes nii hästi hakkama ei saa.

Nii et kordan oma küsimust, kas Sinu meelest peaksid need inimesed, kes ei ole nii vitaalsed, osavad ja asjalikud lihtsalt elamagi külmumise piiril või peaks siiski keegi neile appi minema? Esialgu elektriarve tasumisega, aga edasi sobivaima paketi valimisega ning ka nt sotisaalkorteriga või õhksoojuspumbaga või mis iganes siis konkreetse inimese puhul see parim lahendus olla võiks.

Hea mõte ju sotsiaalkorter sellistele vanuritele. Sotsiaalkorterid võivad juba iseenesest üsna kallid olla, aga ju on igasuguseid, ei ole nende valikutega kursis. Lahendus igal juhul. Nagu kirjutasin, et ega selline vanur ju päris üksi ka ei ole, see ka ju üldjuhul, lapsed ja lapselapsed ehk ka aitavad vanuril digimaailmast läbi närida ja tänapäevast võimalikult optimaalset küttelahendust leida. Kui on lastetu vanur siis tuleb vast appi KOV. Lihtsalt halada, et midagi ei ole ja midagi ei saa ja midagi pole võimalik on kõige lihtsam, aga kas ka kõige mõistlikum. Tulemuseks ongi ebamõistlikult  suured elektriarved ja sinu küsimus.