Ma arvan, et praegu on kindel see, et miski pole kindel. Kuu ajaga, mis koolini jäänud, jõuavad asjad mitu korda muutuda. Ma isegi selles poleks kindel, et vaktsineeritud lapsed septembrist isolatsiooni ei pea jääma. Eks aeg näitab.
Esileht › Ilu ja tervis › Miks peab vaktsineerima 12-17a lapsi?
Teema: Miks peab vaktsineerima 12-17a lapsi?
Ma täna väga vihastasin kuigi olen üsna rahulik inimene. Ühel minu lapse trennikaaslasel on koroona sümptomid, aga tuli trenni, sest ema sõnul on laps vaktsineeritud ja kui tema laps peab testi tegema ja see on positiivne, siis see ei muuda midagi, isolatsioonis ei pea olema. Laps saadeti köha ja palavikuga trenni, väideti, et vaktsineerimise kõrvalnähud. Kas üldse enam ei mõelda, et vaktsineeritud võivad teisi nakatada ja testi võiks teha kui on sümptomid?
Kui ema väitis, et vaktsineerimise kõrvalnähud, järelikult pidi vaktsineerimine toimuma eile-täna? Siis ei ole ju veel tegu vaktsineeritud lapsega, nädal peab vahet olema. Ema poolt kahtlemata rumal käitumine, igas mõttes.
Ei lase mina ka oma lapsi vaktsineerida covid-19 vastu. Ei oska keegi mulle täna öelda, millised pikaajalised kõrvalmõjud antud vaktsiinil on.
Räägi teiste vaktsiinide pikaajalistest kõrvalmõjudest? Vaktsiinide, mida on pikemalt kasutatud.
Pikaajaliste kõrvalmõjudega vaktsiinide suhtes osatakse ettevaatlikud olla. Selleks ongi neid vaja pikema perioodi jooksul katsetada ja jälgida.
Pikaajaliste kõrvalmõjudega vaktsiinide suhtes osatakse ettevaatlikud olla. Selleks ongi neid vaja pikema perioodi jooksul katsetada ja jälgida.
No aga räägi siis? Kes peavad olema nende vaktsiinide osas ettevaatlikud?
-vaktsineerimine kaitseb osaliselt nakatumise eest, see tähendab, et vaktsineeritud küll nakatuvad, aga vähem
Vale, sama palju nakatuvad. Vaktsineerituid lihtsalt ei testita, sest neil pole haigustunnuseid. Ja kui ei testita, siis ei saadagi positiivseid kätte.
-vaktsineeritute viiruskoormus on keskmiselt väiksem, st nad võivad seda levitada kui on ise nakatunud, aga teevad seda vähem
Vale, sama palju levitavad
-mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda vähem on viirusel võimalust paljunemise käigus muteeruda ja seega tekib vähem võimalusi uute tüvede tekkeks
Vale! Viirus tahab elada. Ta otsib vaktsineeritud organismis uusi võimalusi, just vaktsineeritud loovad ohtralt uusi tüvesid. See on nagu poolik antibiootikumiravi, mis võib tekitada antibiootikumidele resistentseid baktereid – nood ka otsivad uusi võimalusi, muteeruvad.
-ükski laps pole täielikult kaitstud haiguse raske kulu või tüsistuste eest, seega tahaksin vaktsineerimise kaudu ka seda ohtu vähendada
Samamoodi pole ükski laps kaitstud vaktsiinitüsistuste eest. Ja meil pole õrna aimugi, millised tagajärjed võivad vaktsiini süstimisel olla 10-20 aasta pärast.
-vaktsineerimise kõik kasutegurid ei tulegi välja kui kõik mõtlevad ainult mina ja minu ja mulle. Aga kui enamus inimesi, ka lapsed, oleks vaktsineeritud, siis oleks kõigil turvalisem, ka neil, kes päriselt ei saa vaktsineerida. Ja oleks turvalisem ka vaktsineeritutel endil.
Vaktsineerimine (ma mõtlen täiskasvanute vaktsineerimine) on kasulik ainult ja ainult neile endile. Teistele on nad sama ohtlikud kui vaktsineerimata tegelasedki. Ei ole vaja endale maailmapäästja oreooli külge riputada.
Vale, sama palju nakatuvad.
Vale, sama palju levitavad
Kust kodanik professor selle info võtab? Mina toetun Meritsa jutule ning loogikale. Millele sina?
Pikaajaliste kõrvalmõjudega vaktsiinide suhtes osatakse ettevaatlikud olla. Selleks ongi neid vaja pikema perioodi jooksul katsetada ja jälgida.
No aga räägi siis? Kes peavad olema nende vaktsiinide osas ettevaatlikud?
Ma tõesti ei ole süvenenud ega asja uurinud, aga kindlasti on seisundeid, mille puhul on vaktsineerimine nt puukentsefaliidi või A-hepatiidi vastu mittesoovitatav. Koroonavaktsiinide puhul aga ei tea seda keegi veel. Selles osas põrsas kotis ja rulett. No on tasapisi (näidete põhjal) selgunud, et osad vaktsiinid ei sobi, kui on kalduvus trombide tekkeks. Või kui ollakse teinud läbi keemiaravi. Aga eks pikaajaliste kõrvalnähtude kohta annavad selgitust lähiaastad. Küll siis selgub, kes ei oleks tegelikult pidanud end süstida laskma.
Ma tõesti ei ole süvenenud ega asja uurinud, aga kindlasti on seisundeid, mille puhul on vaktsineerimine nt puukentsefaliidi või A-hepatiidi vastu mittesoovitatav.
Sa seega pole kunagi olnud vaktsineeritud puukentsefaliidi vastu? Sinu lapsed ka? Muidu sa ju teaks detailselt, mis on need seisundid, mille puhul on ebasoovitatav?
Alles hakkas see laste vaktsineerimine, aga Tartus pidada juba pooled vaktsineeritud olema.
Päris kärmed: 1. süst + 6 nädalat + 2. süst + 2 nädalat juba möödas kõigil.
https://tartu.ee/et/uudised/tartus-vaktsineeritud-pooled-1217aastastest-koolinoortest
Pfizeriga tehakse teine süst hiljemalt 6 nädala pärast, aga võib ka 4-6. Minu laps sai u 4,5 nädalase vahega. Tutvusringkonnas enamik kaks süsti saanud teismelised (peresobrad, trennikaaslased) Lapse lähituttavatest 1 vaktsineerimata veel. Tartus.
-vaktsineerimine kaitseb osaliselt nakatumise eest, see tähendab, et vaktsineeritud küll nakatuvad, aga vähem
Vale, sama palju nakatuvad. Vaktsineerituid lihtsalt ei testita, sest neil pole haigustunnuseid. Ja kui ei testita, siis ei saadagi positiivseid kätte.
-vaktsineeritute viiruskoormus on keskmiselt väiksem, st nad võivad seda levitada kui on ise nakatunud, aga teevad seda vähem
Vale, sama palju levitavad
-mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda vähem on viirusel võimalust paljunemise käigus muteeruda ja seega tekib vähem võimalusi uute tüvede tekkeks
Vale! Viirus tahab elada. Ta otsib vaktsineeritud organismis uusi võimalusi, just vaktsineeritud loovad ohtralt uusi tüvesid. See on nagu poolik antibiootikumiravi, mis võib tekitada antibiootikumidele resistentseid baktereid – nood ka otsivad uusi võimalusi, muteeruvad.
-ükski laps pole täielikult kaitstud haiguse raske kulu või tüsistuste eest, seega tahaksin vaktsineerimise kaudu ka seda ohtu vähendada
Samamoodi pole ükski laps kaitstud vaktsiinitüsistuste eest. Ja meil pole õrna aimugi, millised tagajärjed võivad vaktsiini süstimisel olla 10-20 aasta pärast.
-vaktsineerimise kõik kasutegurid ei tulegi välja kui kõik mõtlevad ainult mina ja minu ja mulle. Aga kui enamus inimesi, ka lapsed, oleks vaktsineeritud, siis oleks kõigil turvalisem, ka neil, kes päriselt ei saa vaktsineerida. Ja oleks turvalisem ka vaktsineeritutel endil.
Vaktsineerimine (ma mõtlen täiskasvanute vaktsineerimine) on kasulik ainult ja ainult neile endile. Teistele on nad sama ohtlikud kui vaktsineerimata tegelasedki. Ei ole vaja endale maailmapäästja oreooli külge riputada.
Vaktsineerimisvastased on parasiidid, kes vegeteerivad vaktsineeritute ohverduste arvel loodud hüve näol. Vaktsineerimise kõige põhilisem eesmärk on haiglakoormuse ja suremuse vähendamine. Kui saaks 80+ protsendise vaktsineerituse taseme, siis ei peaks ühiskonda sulgema ja saaks spaad jms lahti hoida, ilma et plaanilineravi haiglates katkeks. Siis saab viirusest mingi nohulaadne haigus, mida ikka ja jälle kergelt põetakse.
Minu arust võiks olla elementaarne, et kui oled haige, istud kodus. Vahet pole, kas oled vaktsineeritud või ei ole. Aga sellest lihtsast reeglist ei peeta kinni, seetõttu haigus levibki. Minnakse tööle, poodi, üritustele ja levitatakse nakkust.
Vale! Viirus tahab elada. Ta otsib vaktsineeritud organismis uusi võimalusi, just vaktsineeritud loovad ohtralt uusi tüvesid. See on nagu poolik antibiootikumiravi, mis võib tekitada antibiootikumidele resistentseid baktereid – nood ka otsivad uusi võimalusi, muteeruvad.
Viirus ei ole mingi mõistusega olend. Viirus ei mõtle, et tahan elada ja tekitan selle pärast uusi tüvesid. Viirus lihtsalt paljuneb ja selle paljunemise käigus ta muteerub, sest paljunemisel juhtub alati vigu. Ja mida rohkem ta paljuneb, seda rohkem neid vigu juhtuda saab, vaktsineeritud inimese organismis toimub paljunemine kordades väiksemas mahus. Soovitan põhikooli bioloogiaõpikuid lugeda.
Ning bakterid ja viirused on erinevad asjad.
Lugedes foorumi silma jäi see info – et vaktsineerimata laps ei haigustanud kuigi oli lähi kontaktis haigetega…. Minu arust just sel põhjusel ei tohiks last vaktsineerida kuna vajab veel uurimist, mis põhjusel ja jne. …
Minu arvamus, et on vaja siiski veel uurida loomuliku immuunsust nendel kes on püsinud ja püsivad tervena!!! Mitte vaba\sund vaktsineerimist kehtistada.
Nb! Olen ise vaktsineeritud töö pärast ja lapsed veel mitte kuna on arvamus, et nemad on seda läbi põdenud kohe alguses kui testimist veel polnud ja piired olid lahti 🙁 Huviga jälgin seda teemat ka edasi 😉
Kui nüüd sügisel on klassis covid-19 positiivne, siis kas vaktsineeritud käivad edasi koolis ja ülejäänud vaadaku ise, kuidas materjali läbivad, või on kool kohustatud mingit hübriidõpet tegema või saadetakse ikka kõik isolatsiooni ja e-õppele?
Kindlasti ei kohustata õpetajaid hübriidõpet tegema. See on neile kõige raskem variant. Ma panustan “vaadaku ise kuidas saavad” variandile.. Nagu enne koroonat asi haigestumiste ja muude puudumiste puhul käis.
Kas keegi teab, mismoodi sügisel koolides isolatsioonid jms korraldus toimuma hakkab? Varem jäi kogu klass isolatsiooni, kui pos õpiane klassis oli. Aga praegu on nii, et vaktsineeritud ei pea lähikontakti korral isolatsiooni jääma. Kui nüüd sügisel on klassis covid-19 positiivne, siis kas vaktsineeritud käivad edasi koolis ja ülejäänud vaadaku ise, kuidas materjali läbivad, või on kool kohustatud mingit hübriidõpet tegema või saadetakse ikka kõik isolatsiooni ja e-õppele?
Peaks nii olema jah, et need, kes lähikontaktsena isolatsioonis, need õpivad ise nagu tavaliselt haiguse puhul. Vaktsineeritud õpetajad ja õpilased õpivad koolis. Pole reaalne, et õpetaja peaks sellises olukorras topelt tööd tegema.
-vaktsineerimine kaitseb osaliselt nakatumise eest, see tähendab, et vaktsineeritud küll nakatuvad, aga vähem
Vale, sama palju nakatuvad. Vaktsineerituid lihtsalt ei testita, sest neil pole haigustunnuseid. Ja kui ei testita, siis ei saadagi positiivseid kätte.
-vaktsineeritute viiruskoormus on keskmiselt väiksem, st nad võivad seda levitada kui on ise nakatunud, aga teevad seda vähem
Vale, sama palju levitavad
-mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda vähem on viirusel võimalust paljunemise käigus muteeruda ja seega tekib vähem võimalusi uute tüvede tekkeks
Vale! Viirus tahab elada. Ta otsib vaktsineeritud organismis uusi võimalusi, just vaktsineeritud loovad ohtralt uusi tüvesid. See on nagu poolik antibiootikumiravi, mis võib tekitada antibiootikumidele resistentseid baktereid – nood ka otsivad uusi võimalusi, muteeruvad.
-ükski laps pole täielikult kaitstud haiguse raske kulu või tüsistuste eest, seega tahaksin vaktsineerimise kaudu ka seda ohtu vähendada
Samamoodi pole ükski laps kaitstud vaktsiinitüsistuste eest. Ja meil pole õrna aimugi, millised tagajärjed võivad vaktsiini süstimisel olla 10-20 aasta pärast.
-vaktsineerimise kõik kasutegurid ei tulegi välja kui kõik mõtlevad ainult mina ja minu ja mulle. Aga kui enamus inimesi, ka lapsed, oleks vaktsineeritud, siis oleks kõigil turvalisem, ka neil, kes päriselt ei saa vaktsineerida. Ja oleks turvalisem ka vaktsineeritutel endil.
<p style=”text-align: left;”>Vaktsineerimine (ma mõtlen täiskasvanute vaktsineerimine) on kasulik ainult ja ainult neile endile. Teistele on nad sama ohtlikud kui vaktsineerimata tegelasedki. Ei ole vaja endale maailmapäästja oreooli külge riputada.
</p>
Kogu sinu jutt on vale. Hari ennast ja ära levita oma luulusid.
Ei lase mina ka oma lapsi vaktsineerida covid-19 vastu. Ei oska keegi mulle täna öelda, millised pikaajalised kõrvalmõjud antud vaktsiinil on.
Räägi teiste vaktsiinide pikaajalistest kõrvalmõjudest? Vaktsiinide, mida on pikemalt kasutatud.
Pikaajaliste kõrvalmõjudega vaktsiinide suhtes osatakse ettevaatlikud olla. Selleks ongi neid vaja pikema perioodi jooksul katsetada ja jälgida.
Aga mis vaktsiinid need on? Too konkreetsed näited. Hetkel sa ju hämad vaid. Oled sa kursis muidu kuidas vaktsiine toodetakse? Iga kord hakatakse “ratast leiutama” sinu arust või?
Vale, sama palju nakatuvad.
Vale, sama palju levitavad
Kust kodanik professor selle info võtab? Mina toetun Meritsa jutule ning loogikale. Millele sina?
Sa tugined Meritsa jutule koroona algusaegadest. Tänaseks on ka teadusmaailm tunnistanud, et need esimese põlvkonna vaktsiinid ei ole tänase viiruse vastu enam need, mida neilt algselt oodati ja loodeti. https://www.err.ee/1608296262/teadusnoukoda-praegu-uusi-piiranguid-ei-soovita
Lutsar kinnitas USA-s peagi avaldatavas raportis kajastuvat probleemi, et vaktsineerimine kaitseb küll väga raske haigestumise vastu, kuid vaktsineeritud inimesed kannavad siiski viirust edasi, omamata mingeid sümptomeid.
“Esimese põlvkonna vaktsiinid ei saa ideaalsed olla,” selgitas Lutsar, miks vaktsineerimine ei väldi haiguse levimist. “Praegu käib töö, et teha paremaid vaktsiine, mis ainult ei väldiks rasket haigust, vaid väldiks ka kergemat haigust ja viiruse sümptomitevaba kandlust.”
Minu lapsel polnud palavikkugi, kohe mitte midagi ei olnud, seega ma ei arva ka, et mingi märkimisväärne immuunsus sellise “põdemise” peale tekkinud oleks. Nii et jah, läheb vaktsineerima u kuu aja pärast.
Laps põdes ülikergete sümptomitega, järelikult kehv immuunsus. Njah. Kahju, et vanemaid ikka valida ei saa.
Minu arust võiks olla elementaarne, et kui oled haige, istud kodus. Vahet pole, kas oled vaktsineeritud või ei ole. Aga sellest lihtsast reeglist ei peeta kinni, seetõttu haigus levibki. Minnakse tööle, poodi, üritustele ja levitatakse nakkust.
See haigus levib ikkagi ennekõike selle tõttu, et nn haigetel ei ole mingeid sümptome. Me olime peres kolmekesi positiivsed (ilma teada kontaktita, muide) ja sümptomid olid sellised, et üks oli ühel päeval väsinud, teisel oli ühel päeval peavalu ja kolmandal oli ühel hommikul kurk valus. Kas kunagi enne koroonat oleks keegi selliste “sümptomitega” haiguslehe võtnud ja koju jäänud? Nii et elementaarne tõde, et haige inimene püsib kodus, selle tõve puhul kahjuks ei aita.
Sa tugined Meritsa jutule koroona algusaegadest. Tänaseks on ka teadusmaailm tunnistanud, et need esimese põlvkonna vaktsiinid ei ole tänase viiruse vastu enam need, mida neilt algselt oodati ja loodeti.
Miks sa minu väidetele hoopis mingi muu jutuga vastad? Mina vaidlesin vastu väidetele, kus öeldi, et vaktsineeritud levitavad sama palju ja nakatuvad sama palju. Ei nakatu ja ei levita. See, et vaktsiin ei kaitse delta tüve sama palju kui algsete tüvede vastu, on teine teema – kaitseb küll vähem, kuid ikkagi kaitseb oluliselt.
Minu arust võiks olla elementaarne, et kui oled haige, istud kodus. Vahet pole, kas oled vaktsineeritud või ei ole. Aga sellest lihtsast reeglist ei peeta kinni, seetõttu haigus levibki. Minnakse tööle, poodi, üritustele ja levitatakse nakkust.
Ks see väide, et nakatunu nakatab enne sümptomite avaldumist, on nüüd ümber lükatud?
Haiged loomulikult jäävd koju, kuid haigus siiski levib (pean silmas töökollektiive).
Kas keegi teab, mismoodi sügisel koolides isolatsioonid jms korraldus toimuma hakkab? Varem jäi kogu klass isolatsiooni, kui pos õpiane klassis oli. Aga praegu on nii, et vaktsineeritud ei pea lähikontakti korral isolatsiooni jääma. Kui nüüd sügisel on klassis covid-19 positiivne, siis kas vaktsineeritud käivad edasi koolis ja ülejäänud vaadaku ise, kuidas materjali läbivad, või on kool kohustatud mingit hübriidõpet tegema või saadetakse ikka kõik isolatsiooni ja e-õppele?
Peaks nii olema jah, et need, kes lähikontaktsena isolatsioonis, need õpivad ise nagu tavaliselt haiguse puhul. Vaktsineeritud õpetajad ja õpilased õpivad koolis. Pole reaalne, et õpetaja peaks sellises olukorras topelt tööd tegema.
Praegu on HM-i plaan selline jah. Kuids see reaalselt toimuma hakkab, seda näeme septembris.
Praegune seisukoht: õpetaja paneb tunni alguses kaamera käima, mille vahendusel kodus olev laps saab veidi aimu,, mida tunnis tehakse ja töötab iseseisvalt kaasa. Tunni ajal õpetaja eneseisolatsioonis viibivate õpilastega ei tegele, vaid pühendab oma aja koolis olevatele õpilastele. Koduseid töid teevad eneseisolatsioonis viibivad õpilased kaasa, hindelised tööd tehakse siis, kui kooli tullakse. Õpilasele, kes olid haiguse tõttu kodus , toimuvd tavpäraselt konsultatsioonid enne hindelisi töid (kuna nemad haiged olles ei saanud õppida); eneseisolatsioonis olijad õppisid samaaegselt koolis olijatega ja saavad kohe kooli tulles oma tööd sooritada.
Praegune seisukoht: õpetaja paneb tunni alguses kaamera käima, mille vahendusel kodus olev laps saab veidi aimu,, mida tunnis tehakse ja töötab iseseisvalt kaasa.
Kelle seisukoht see on? Möödunud kooliaasta jooksul sai minu teada selgeks, et kehtiva seadusandluse raames selliselt tunde pidada ei saa.
Sa tugined Meritsa jutule koroona algusaegadest. Tänaseks on ka teadusmaailm tunnistanud, et need esimese põlvkonna vaktsiinid ei ole tänase viiruse vastu enam need, mida neilt algselt oodati ja loodeti.
Miks sa minu väidetele hoopis mingi muu jutuga vastad? Mina vaidlesin vastu väidetele, kus öeldi, et vaktsineeritud levitavad sama palju ja nakatuvad sama palju. Ei nakatu ja ei levita. See, et vaktsiin ei kaitse delta tüve sama palju kui algsete tüvede vastu, on teine teema – kaitseb küll vähem, kuid ikkagi kaitseb oluliselt.
Kas ma peaksin sinuga siis nõus olema? Loe palun viimaseid uudiseid ja ära korruta Meritsa poole aasta taguseid oletusi.
Kas ma peaksin sinuga siis nõus olema? Loe palun viimaseid uudiseid ja ära korruta Meritsa poole aasta taguseid oletusi.
Peaksid loomulikult, kuni sul pole mingit infot, mis Meritsa väited ümber lükkab. Seni ju pole. Sa ju räägid hoopis muust.
Kas keegi teab, mismoodi sügisel koolides isolatsioonid jms korraldus toimuma hakkab? Varem jäi kogu klass isolatsiooni, kui pos õpiane klassis oli. Aga praegu on nii, et vaktsineeritud ei pea lähikontakti korral isolatsiooni jääma. Kui nüüd sügisel on klassis covid-19 positiivne, siis kas vaktsineeritud käivad edasi koolis ja ülejäänud vaadaku ise, kuidas materjali läbivad
See tundub küll täiesti ajuvaba, kui vaktsineeritud võivad vabalt koolis edasi käia ja viirust levitada. Selles ei kahtle ilmselt enam keegi, et ka vaktsineeritud on edasikandjad. Kindlasti süsteem selliselt toimima ei hakka.
Praegune seisukoht: õpetaja paneb tunni alguses kaamera käima, mille vahendusel kodus olev laps saab veidi aimu,, mida tunnis tehakse ja töötab iseseisvalt kaasa. Tunni ajal õpetaja eneseisolatsioonis viibivate õpilastega ei tegele, vaid pühendab oma aja koolis olevatele õpilastele.
Milleks see kaamera siis kui õpetaja kodus olevate õpilastega ei tegele? Ja saad ikka aru, selleks, et sellest vidoasillast mingigi kasu oleks, peaks õpetaja kogu aeg seal kaamera ees passima ja tal peab olema mikrofon küljes, et teda korralikult kuulda oleks. Õpetajad aga teatavasti liiguvad tunni ajal klassis ringi, teised õpilased esitavad küsimusi või vastavad jne. Jättes kõrvale tehnoloogilise poole, siis pole koolidel mingit õigust teisi õpilasi tunni ajal filmida.
See, mis tunnis tehti pannakse kirja e-kooli/stuudiumisse ju nagunii.
Lugedes foorumi silma jäi see info – et vaktsineerimata laps ei haigustanud, kuigi oli lähikontaktis haigetega…. Minu arust just sel põhjusel ei tohiks last vaktsineerida
See pole pädev põhjendus. Sama juhtus ka täiskasvanutega. Mitmes peres haigestusid näiteks üks laps ja vanem, aga teine vanem ei haigestunud, kuigi oli kogu aeg haigete pereliikmetega lähikontaktis.
Mina, täisealine,oli kolm korda kollektiivis lähikontaktne, aga ei haigestunud.
Lugedes foorumi silma jäi see info – et vaktsineerimata laps ei haigustanud kuigi oli lähi kontaktis haigetega…. Minu arust just sel põhjusel ei tohiks last vaktsineerida kuna vajab veel uurimist, mis põhjusel ja jne. …
Mitte haigestuda võib ju ometi ka täiskasvanu, ei ole nii, et 100% kõik alati haigestuvad, kes nakkusekandjaga kokku puutuvad. See sõltub viiruse hulgast, mida nakatunu käest saadi ning organismi hetkeseisundist. Mingit garantiid pole, et see sama inimene, olgu laps või täiskasvanu, järgmisel kokkupuutel ei haigestu.
Esileht › Ilu ja tervis › Miks peab vaktsineerima 12-17a lapsi?