Teema: “Miks see kala surnud oli?”

RE: “Miks see kala surnud oli?”

Ega seal polegi midagi. Tuleb seletada viisakalt, et see ongi söömiseks kasvatatud kala… nagu ka kartul mis me ära sööme, ei ole määratud vabas looduses paljunema 😛 Me vahel vaatame loodusaadet ja seal ka ikka rünnatakse kedagi ja laps küsib, et miks siis emme väiksele gnuule appi ei tule jne. Eks ma siis vaikselt seletan, et muidu surevad väiksed gepardi pojad ära kui nad süüa ei saa. Kui miski kajaks pingviinipoja ära tappis ja suured pingviinid kõrval passisid siis töinasime lapsega mõlemad.. ma ei saa aru näitavad aastavahetusel selliseid ‘perefilme’

RE: “Miks see kala surnud oli?”

Mina olen ka sellise seletamisega jänni jäänud. Seda pingviinisaadet vaatasime täpselt niikaua, kuni hakkas toiduahelat näitama. Mul on tüdruk, kellele hirmsasti meeldivad pingviinid (eriti pingviinibeebid), ma poleks tahtnudki seletada talle, miks keegi tapetakse… ta elab mul oma unedes kõik sündmused läbi. Las kasvab veel.

Laual on aga söögiks ikka liha ja kala, selle kohta pole küsimusi tekkinud veel. Ja räägime siis, kui küsimused tulevad.

Jõuluajal ütles vanaema lauda kattes, et kana on laual, tulge sööma. Laps hakkas südamest naerma, et see pole kana, see on liha. Aga rohkem seda teemat me ei puudutanud. Hommikul just käisime naabri kanasid vaatamas ja söötmas, küll tüdruk alles nunnutas neid.
Pärast seletamist ei pruugi ta mul üldse liha süüa…
Muna söömisega oli üks häda, tema kartis, et ta võib mõne tibu ka kogemata ära süüa. Ehkki seletasin, et kõigist munadest ei tule tibud, laual on söögimunad ja kana pesas on tibumunad. Ta oli siis alla kahe aasta vana.

Nii et saan teemaalgatajast aru. Mõnele lapsele on lihtsalt keerulisem tegelikust maailmast rääkida.

RE: “Miks see kala surnud oli?”

Minu 9-aastane laps ei söögi midagi sellist, mis kujult veel mingit looma või selle kehaosa meenutab :(. Vorstid, hakkliha jms parematel päevadel sobivad, aga mõnikord tuleb talle meelde, et need on samuti süütute loomade tapmisega seotud ja siis ei söö neidki. Ta keeldub suvel sääski tapmast ka ja on paar korda südantlõhestavalt nutnud selle pärast, et mõned aastad tagasi ta veel tegi seda.
Muidugi olen seletanud, et loomi kasvatataksegi toiduks ja et looduses ka loomad söövad teisi loomi. Ta ei pane pahaks, et teised liha söövad, aga ise pole nõus sööma.
Soovitada seega midagi ei oska – tulebki vist ikka rääkida asjadest nii, nagu need on, ja loota, et laps selle peale loomsest toidust ei loobu.

RE: “Miks see kala surnud oli?”

Tegelikult ma nii vanale lapsele veel ikka toitumisahelast ei räägiks. Tuleb öelda midagi lihtsat ja loogilist ja tõde 🙂 Kalamees püüdis kala merest välja, see pandi autole ning saadeti poodi. Kõik. Vahel on ka mind aidanud, kui ma olen lapse käest vastu küsinud, aga miks sina arvad, et kala surnud on?
Ma vastaks vastavalt olukorrale lühidalt ja ausalt.

RE: “Miks see kala surnud oli?”

Kui mitu päeva järjest tunneb huvi, siis järelikult sa ei seletanud piisavalt põhjalikult. Hiljuti oli mingi film kalapüüdmisest ja lapsed vaatasid huviga, kuidas merel kalamehed võrguga kalu püüdsid, siis need kastidesse pandi, jää peale ja sealt autodega edasi toimetati. Seletasin siis edasi, et nüüd viiakse poodi ja inimesed saavad sealt kala osta, et kodus süüa teha. Lapsed nii õnnelikud, et nüüd nad teavad, kuidas kala nendeni jõaub. Leivateoga sama lugu – mingi klipp oli, kuidas Leiburis need asjad käivad (jahu kokku segamine, suured vaadid, koletusuured ahjud, kiletamine, kastidesse, auto peale jne). Meie lastele hullult meeldivad sellised asjad, vaat et pareminigi kui multikad.