RE: “Miks see kala surnud oli?”
Ma olen Mutsamammaga täiesti nõus, lihasööjad ei saa nii õrnahingega olla, see on silmakirjalik. Ega tänapäeval ongi ju linnainimesed natuke võõrdunud sellest kõigest, et kust see toit siis päriselt tuleb. Et lõbus vinku viiner on osaliselt kunagi ikkagi elus notsu olnud. Ma olen selle peale tihti mõelnud, et kas mul on ikka õigust liha süüa, tunnistan ju, et mul on neist loomadest kahju. Ma arvan, et kui inimene liha sööb, siis peaks ta julgema ka vajadusel tappa seda looma, mitte ainult poest paki sees ostma 🙂 Ma julgeks…vist. Lohutan ka sellega, et looduses ju käib asi samamoodi, eks susi sööb ikka kitse ära, kui kätte saab.
Oma lapsele üritan loomulikult seletada, lapsed õpivad ju vanemaid(või ükskõik milliseid teisi inimesi) jäljendades, kui meile on see ok, et kala püütakse ja süüakse, siis on talle ka. Mäletan, et kuskil kahesena ma kartsin küll, et kui ta kala enne valmimist näeb, siis äkki pärast ei söö. Aga seletasime ilusti ära, et kala püütaksegi söömiseks jne Kana kohta samuti, hakkliha olemust pole eralid selgitanud, sest ta pole küsinud.