Esileht Pereelu ja suhted Miks selline erinevus?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 87 )

Teema: Miks selline erinevus?

Postitas:
Kägu

Kui lapsega koos elav ema ostab oma uue mehe toel lapsele jalgratta, laste ATV, PlayStationi jms, siis tõlgendavad kõikvõimalikud otsustavad ametnikud seda kui ema panust lapse arengusse läbi liikumise, huvi- ja virtuaaltegevuse.
Kui lapse lahus elav isa ostab enda juurde lapsele samad asjad, siis peetakse seda meelelahutuseks, millel pole lapse arenguga mingit pistmist, hullemal juhul koguni katseks laps meeleheaga ära osta, elatist väiksemaks kaubelda jne.
Mis on see sisuline ja põhimõtteline alus, et need tõlgendused erinevad on?

+14
-17
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis on see sisuline ja põhimõtteline alus, et need tõlgendused erinevad on?

Kui tegemist on elatisteemaga, siis sealt midagi tõsiselt võtta, unusta ära parem. See on mullijutt mida aetakse. Kuid ütleme päris ausalt, mida teha ka mehega, kes koti võtab ja puhkama läheb. Midagi muud ei olegi teha kui raha väljaajada.

Kõik siin elus on suhtumise küsimus. Näeme asju nii nagu näha tahame.

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kes tolgendab?

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tõlgendan nii, et ema ostis lapsele jalgratta, ATV ja konsooli ning isa tegi siis täpselt sama. Kui aga ema ja tema uue elukaaslase idee oli hoolitseda, et kodus oleks kõik vajalik lapse jaoks olemas, siis isa kavatses oste kasutada argumendina elatise vähendamiseks. Ametnikud ütlesid, et see argument ei päde ja nüüd TA, kes on ilmselt isa uus tibi, on terve maailma peale vihane. Ainult et loost räägib ta ära poole ja siis ka veel hämab faktidega.

+6
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks üldse peaks selline asi ametnikele korda minema või hakkas isa seal kuulutama seda, et on ostnud lapsele selliseid ja selliseid asju ning nüüd peaks elatist vähem maksma?

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellised asjad jääksid “otsustavatele ametnikele” hambusse näiteks siis, kui isa proovis selle argumendiga, mida kõike ta lapsele on ostnud, elatist vähendada. Ja ema siis vastas sellele, et ka nende pool on samad asjad kõik olemas. Ja süüa tahab laps ikka edasi… ja tegelikult pole võõrasisa asi teise mehe last toita, ikka isal tuleb endal lapsele elatist maksta.

+13
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selle pärast, et lapse esmane vajadus on kodu ja söök, riided, lasteaed/kool. Seejärel huvi ja hobitegevus – ema panus peaks olema sama suur kui elatis. Seega kui isa otsustab, et aga elatise arvelt ma ostsin talle ratta vmt siis see ei lähe arvesse elatisena, kuna see ei kata esmavajadusi. Ehk kui ema kanda jääks üksi ainult peavari, söök ja muud kulud ja ise ostaks ainult elatise summas “träni” asemele siis lapsel võib tekkida puudujääk. Lisaks arvestada seda, et kui ema ostab samuti hobitegevuse asju siis need kulud on esmavajadustele lisaks – ema ei saa kuidagi jätta lapse neid esmavajadusi täitmata (elukoht, söök, riided). Pool eluasemele kuludest arvestatakse samuti lapse jaoks, lisaks söök, riided jmt – ehk pole varianti, et ema ei maksa arveid, ei osta sööki ega lapsele riideid ja ostab selle asemel ainult hobivarustust, kuna üldjuhul elatise summa ei kataks ka üksi lapse kulusid. Sh peetaksegi ka isa kulutusi lisaks elatisele/või isa osa elatisest hobidele (nt muusikakool vmt) vajalikuks.

Lapsele on alati lubatud rohkem kulutada. Või kuidas sa kujutad ette, et ema ei võikski siis lapsele lisaks söögile ja riietele asju osta? Või kui ema soovib “rohkem” panustada siis isa peaks vähem panustama? Et kui ema viib lapse reisile siis isa ütleb, et ma nüüd maksan vähem, et emal ju raha on?

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ikkagi, kuidas isa kehvem vanem on, et tema vahetu panus kuidagi vähem tähtis on? Hariduses samamoodi- kui kooli koduseid ülesandeid lahendades ütleb ema lapsele ette, mis number kuhugi kasti kirjutada aga isa suunab last see number ise välja arvutama, siis on isa paha, et kiusab last. Samas kui oleks rollid vahetuses, et lapsega koos elav isa ütleb ette aga ema suunab ise arvutama, siis võetakse isalt laps pikema jututa lihtsalt ära. Ehk siis kui ema ikka otsustab, et haridus(konkreetsel emal pole seda endalgi ja on läbi erinevate skeemide uue mehe ülalpeetav) pole lapsele oluline, siis laiutavad lastekaitsjad käsi ja tõdevad, et “meie ei saa midagi teha”.
Miks on legitiimne suhtumine, et kui lapse vanemad on läinud lahku, siis isa maksku ainult raha ja hoidku eemale? Ma ei kujuta ette kes oli see värdjas(jah, ma ei hakka kunagi kahetsema seda sõnavalikut ja kui ma ta nime teada saan, siis lähen talle ukse taha), kes väitis, et igal teisel pühapäeval kaks tundi mäkkdoonaldsis on piisav, et säilitada lapse lähedus isaga.

+3
-12
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellised asjad jääksid “otsustavatele ametnikele” hambusse näiteks siis, kui isa proovis selle argumendiga, mida kõike ta lapsele on ostnud, elatist vähendada. Ja ema siis vastas sellele, et ka nende pool on samad asjad kõik olemas. Ja süüa tahab laps ikka edasi… ja tegelikult pole võõrasisa asi teise mehe last toita, ikka isal tuleb endal lapsele elatist maksta.

Täitsa õige jutt ju. Isa peab söögi ja hädavajalike asjade eest ikka maksma, pole vahet, mis meelelahutusasju ta ostnud on, kui keegi pole palunud, sest asjad on olemas. Uus mees ei pea ta last üleval pidama.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ikkagi, kuidas isa kehvem vanem on, et tema vahetu panus kuidagi vähem tähtis on? Hariduses samamoodi- kui kooli koduseid ülesandeid lahendades ütleb ema lapsele ette, mis number kuhugi kasti kirjutada aga isa suunab last see number ise välja arvutama, siis on isa paha, et kiusab last. Samas kui oleks rollid vahetuses, et lapsega koos elav isa ütleb ette aga ema suunab ise arvutama, siis võetakse isalt laps pikema jututa lihtsalt ära. Ehk siis kui ema ikka otsustab, et haridus(konkreetsel emal pole seda endalgi ja on läbi erinevate skeemide uue mehe ülalpeetav) pole lapsele oluline, siis laiutavad lastekaitsjad käsi ja tõdevad, et “meie ei saa midagi teha”.

Miks on legitiimne suhtumine, et kui lapse vanemad on läinud lahku, siis isa maksku ainult raha ja hoidku eemale? Ma ei kujuta ette kes oli see värdjas(jah, ma ei hakka kunagi kahetsema seda sõnavalikut ja kui ma ta nime teada saan, siis lähen talle ukse taha), kes väitis, et igal teisel pühapäeval kaks tundi mäkkdoonaldsis on piisav, et säilitada lapse lähedus isaga.

Millal see isa lapsega koduseid ülesandeid lahendab? Kui laps on jagatud 50-50 ei maksa mitte keegi mitte kellelegi elatist. Kui isa lapsega koduseid ülesandeid vaid kord nädalas tunnike või nädalavahetusel lahendab siis ongi ju isa panus väiksem.

Isal on õigus last pool ajast kasvatada – tulebki panna samuti enda graafikute ja asjade klappima just nagu emad panevad. Kui isa enda valik on pühapäevaisa olla siis peabki elatist maksma, sest kõik olmeprobleemid ja kasvatusmured ongi ema kanda, kes last teab ja iga päev kasvatab. Siis on kerge pühapäevaisana targutada.

 

Elatis ikka nõutakse välja isadelt, kes ei taha lapse kasvatamises võrdselt osaleda.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

või hakkas isa seal kuulutama seda, et on ostnud lapsele selliseid ja selliseid asju ning nüüd peaks elatist vähem maksma?

Ilmselgelt hakkas jah.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ikkagi, kuidas isa kehvem vanem on, et tema vahetu panus kuidagi vähem tähtis on? Hariduses samamoodi- kui kooli koduseid ülesandeid lahendades ütleb ema lapsele ette, mis number kuhugi kasti kirjutada aga isa suunab last see number ise välja arvutama, siis on isa paha, et kiusab last. Samas kui oleks rollid vahetuses, et lapsega koos elav isa ütleb ette aga ema suunab ise arvutama, siis võetakse isalt laps pikema jututa lihtsalt ära. Ehk siis kui ema ikka otsustab, et haridus(konkreetsel emal pole seda endalgi ja on läbi erinevate skeemide uue mehe ülalpeetav) pole lapsele oluline, siis laiutavad lastekaitsjad käsi ja tõdevad, et “meie ei saa midagi teha”.

Miks on legitiimne suhtumine, et kui lapse vanemad on läinud lahku, siis isa maksku ainult raha ja hoidku eemale? Ma ei kujuta ette kes oli see värdjas(jah, ma ei hakka kunagi kahetsema seda sõnavalikut ja kui ma ta nime teada saan, siis lähen talle ukse taha), kes väitis, et igal teisel pühapäeval kaks tundi mäkkdoonaldsis on piisav, et säilitada lapse lähedus isaga.

Millal see isa lapsega koduseid ülesandeid lahendab? Kui laps on jagatud 50-50 ei maksa mitte keegi mitte kellelegi elatist. Kui isa lapsega koduseid ülesandeid vaid kord nädalas tunnike või nädalavahetusel lahendab siis ongi ju isa panus väiksem.

Isal on õigus last pool ajast kasvatada – tulebki panna samuti enda graafikute ja asjade klappima just nagu emad panevad. Kui isa enda valik on pühapäevaisa olla siis peabki elatist maksma, sest kõik olmeprobleemid ja kasvatusmured ongi ema kanda, kes last teab ja iga päev kasvatab. Siis on kerge pühapäevaisana targutada.

Elatis ikka nõutakse välja isadelt, kes ei taha lapse kasvatamises võrdselt osaleda.

Aga kui isal ei ole võimaldatud võrdselt(!) osaleda. Võrdselt ei tähenda seda, et isa peab järgi jooksma a’la tule ja võta. Kõik isa ostetud asjad, et lapsel oleks isa juures tegevust, on ema juurde tassitud ja seega ei saa kuidagi olla motiivi midagi uut soetada. Mis siis oleks lahendus? Leppida, et laps võõrdub? Miks peaks see teadmine isale kuidagi kergem olema kui emale?

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellised asjad jääksid “otsustavatele ametnikele” hambusse näiteks siis, kui isa proovis selle argumendiga, mida kõike ta lapsele on ostnud, elatist vähendada. Ja ema siis vastas sellele, et ka nende pool on samad asjad kõik olemas. Ja süüa tahab laps ikka edasi… ja tegelikult pole võõrasisa asi teise mehe last toita, ikka isal tuleb endal lapsele elatist maksta.

Täitsa õige jutt ju. Isa peab söögi ja hädavajalike asjade eest ikka maksma, pole vahet, mis meelelahutusasju ta ostnud on, kui keegi pole palunud, sest asjad on olemas. Uus mees ei pea ta last üleval pidama.

Küsimus on, et miks ühed ja samad asjad eri vanemate puhul eri tähtsust omavad.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küsimus on, et miks ühed ja samad asjad eri vanemate puhul eri tähtsust omavad.

Sest üks peab last igapäevaselt üleval ja tagab olulised asjad nagunii. Meelelahutusasjad on lisaks. Sinu argument on see, et ostsid meelelahutuseks asju ja sellepärast igapäevaseks toimetulekuks enam panustada ei soovi. Kui sa selline põmmpea oled, kes nii elementaarsest asjast aru ei saa, siis ilmselt ajad seal ametnike juures ka sellist rumalat juttu ja sellepärast on ka nende suhtumine vastav. Hakkad kindlasti jahvatama naise uuest poldist ja sellest, et sina ei hakka lapse järel jooksma jne, jne, siis ongi juba asi klaar.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellised asjad jääksid “otsustavatele ametnikele” hambusse näiteks siis, kui isa proovis selle argumendiga, mida kõike ta lapsele on ostnud, elatist vähendada. Ja ema siis vastas sellele, et ka nende pool on samad asjad kõik olemas. Ja süüa tahab laps ikka edasi… ja tegelikult pole võõrasisa asi teise mehe last toita, ikka isal tuleb endal lapsele elatist maksta.

Täitsa õige jutt ju. Isa peab söögi ja hädavajalike asjade eest ikka maksma, pole vahet, mis meelelahutusasju ta ostnud on, kui keegi pole palunud, sest asjad on olemas. Uus mees ei pea ta last üleval pidama.

Küsimus on, et miks ühed ja samad asjad eri vanemate puhul eri tähtsust omavad.

Kas mees ise ka a la mängukonsooli kasutab…

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kui isal ei ole võimaldatud võrdselt(!) osaleda. Võrdselt ei tähenda seda, et isa peab järgi jooksma a’la tule ja võta. Kõik isa ostetud asjad, et lapsel oleks isa juures tegevust, on ema juurde tassitud ja seega ei saa kuidagi olla motiivi midagi uut soetada. Mis siis oleks lahendus? Leppida, et laps võõrdub? Miks peaks see teadmine isale kuidagi kergem olema kui emale?

Ma saan aru, et võrdselt pole võimalik osaleda ehk vaid juhul kui elate erinevates linnades. Samas – oluline on LAPS ja tema heaolu, mitte vanemate omavahelised suhted.

Kas sa ostad asju lapsele või endale? Kui lapsele siis miks ta ei või asju sinna võtta, kus laps ise (pidevalt) on?

See pigem kõlab nagu üritaksid last asjadega ära osta või last asjadega osta enda juures viibima. Soovitan panustada suhtesse lapsega, mitte asjadesse.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

kui kooli koduseid ülesandeid lahendades ütleb ema lapsele ette, mis number kuhugi kasti kirjutada aga isa suunab last see number ise välja arvutama, siis on isa paha, et kiusab last. Samas kui oleks rollid vahetuses, et lapsega koos elav isa ütleb ette aga ema suunab ise arvutama, siis võetakse isalt laps pikema jututa lihtsalt ära.

Mis asja sa luulutad?! Kes võtab lapse ära sellepärast, et isa aitab lapsel kodutöid teha? Oled ikka üsna puntras omadega, ürita nüüd vähetähtsaid asju tähtsatest eristada. See esimeses lauses kirjeldatu esineb vabalt ka õnnelikult kooselavatel vanematel, see on erinev vanemlusstiil ja kummal on õigus, kas ette ära tegemine või ainult suunamine, ragistavad lapsevanemad omavahel.

Teemaalgataja on vanematevahelises võitluses alla jääv isa, aga ürita nüüd oma kibedusemeres ulpides vähegi objektiivsust säilitada, selline lahmimine ei pane sind kuidagi kellegi ( ka mitte ja eriti mitte nende “otsustavate ametnike” silmis, kui olete omavahelised asjad lasknud kohtuni hapuks lasta) paremasse valgusse.

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui kohutavalt ebameeldiv on, kui inimene jutus tõde väänab. No mis jutt on, et kui isa käsib lapsel ise koduülesandeid lahendada, siis ta kiusab? Selliste juttude puhul on selge, et midagi on rääkimata.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nüüd on loogika täitsa kadunud- kui ema juures on asjad olemas, miks oleks pidanud need isa juurest minema tassima ja kes seda teeb? Isa kardab, et “ema juures” keegi  sõidab lapse jalgrattaga või laste ATVga? Või kahe jalgrattaga korraga?

Saad aru, et atv ja jalgrattaga ei toida last. Elatis on katmaks lapse elulisi vajadusi, mida Playstation ei ole.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui lapsega koos elav ema ostab oma uue mehe toel lapsele jalgratta, laste ATV, PlayStationi jms, siis tõlgendavad kõikvõimalikud otsustavad ametnikud seda kui ema panust lapse arengusse läbi liikumise, huvi- ja virtuaaltegevuse.

Kui lapse lahus elav isa ostab enda juurde lapsele samad asjad, siis peetakse seda meelelahutuseks, millel pole lapse arenguga mingit pistmist, hullemal juhul koguni katseks laps meeleheaga ära osta, elatist väiksemaks kaubelda jne.

Mis on see sisuline ja põhimõtteline alus, et need tõlgendused erinevad on?

Ongi naiste tõlgendus kus tuleb mehi maha teha. Muud seost ju ei ole. Lastetoetused tuleks ära kaotada, siis kaoks kõik need probleemid ise ära.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tõlgendan nii, et ema ostis lapsele jalgratta, ATV ja konsooli ning isa tegi siis täpselt sama. Kui aga ema ja tema uue elukaaslase idee oli hoolitseda, et kodus oleks kõik vajalik lapse jaoks olemas, siis isa kavatses oste kasutada argumendina elatise vähendamiseks. Ametnikud ütlesid, et see argument ei päde ja nüüd TA, kes on ilmselt isa uus tibi, on terve maailma peale vihane. Ainult et loost räägib ta ära poole ja siis ka veel hämab faktidega.

Milline hiromant meil

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellised asjad jääksid “otsustavatele ametnikele” hambusse näiteks siis, kui isa proovis selle argumendiga, mida kõike ta lapsele on ostnud, elatist vähendada. Ja ema siis vastas sellele, et ka nende pool on samad asjad kõik olemas. Ja süüa tahab laps ikka edasi… ja tegelikult pole võõrasisa asi teise mehe last toita, ikka isal tuleb endal lapsele elatist maksta.

Täitsa õige jutt ju. Isa peab söögi ja hädavajalike asjade eest ikka maksma, pole vahet, mis meelelahutusasju ta ostnud on, kui keegi pole palunud, sest asjad on olemas. Uus mees ei pea ta last üleval pidama.

Küsimus on, et miks ühed ja samad asjad eri vanemate puhul eri tähtsust omavad.

Kas mees ise ka a la mängukonsooli kasutab…

Ei tohi? Jälle mingi naiste perverssus?

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nüüd on loogika täitsa kadunud- kui ema juures on asjad olemas, miks oleks pidanud need isa juurest minema tassima ja kes seda teeb? Isa kardab, et “ema juures” keegi sõidab lapse jalgrattaga või laste ATVga? Või kahe jalgrattaga korraga?

Saad aru, et atv ja jalgrattaga ei toida last. Elatis on katmaks lapse elulisi vajadusi, mida Playstation ei ole.

Mina teeks selle mehe asemel nii, et loobuks vaimselt lapsest. Maksab selle elatise ära, kõik. Laps saab suureks, elab oma elu ja midagi see isa lapsele pärandama ei pea, elus suhtlema ei pea. Sest tegelikult on see ju ema kui naise soov, et lapseisa lapse elus ei osaleks. Tulebki täita naise soov. See tädikeste jutt kui laps peab kunagi isa ülalpidama on jaburdus.

 

+1
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kes see tõlgendab Su elu sedasi pidevalt? Ostan enda lapsele kõiksugu asju, ostab kõiksugu asju talle ka tema isa. Minu praegune abikaasa samuti. Vastavalt vajadusele. Keegi ei käi ega tõlgenda mitte midagi mitte kuidagi.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kes see tõlgendab Su elu sedasi pidevalt? Ostan enda lapsele kõiksugu asju, ostab kõiksugu asju talle ka tema isa. Minu praegune abikaasa samuti. Vastavalt vajadusele. Keegi ei käi ega tõlgenda mitte midagi mitte kuidagi.

Sa ei maksa ka lapsele elatist, selles ongi teema. Mees maksab elatist, isegi siis kui kahes elamises mees oma kuludega võimaldab lapsele samad asjad mis kodus. Kogu see süsteem on ebaõiglane, aga ju selle taotlus on isad minema ajada ja see toimib. Esimestel aastatel isa pingutab, aga siis loobub, sest kõik mis ta teeb on halb. See on eesti IME.

Igasuguste ATVde, rataste, konsoolide ostmine on 10x kulukam kui elatis. ATV maksumusega saab last kaks aastat elatisega katta.

+1
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tee mis tahad, sa juba võõrdud lapsest ja loed praegugi ainult temale kulunud sente, polegi suur kaotus lapsele vaimses plaanis. Kuipalju sa TEGELIKULT lapsega tegelesid, siis kui koos elasid, et sellist eluvõõrast juttu ajad?

Võta uus naine ja tee uued lapsed nagu “õiged mehed” teevad. Palju lihtsam kui üritada oma “eelmise elu” lapsele isa olla.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kes see tõlgendab Su elu sedasi pidevalt? Ostan enda lapsele kõiksugu asju, ostab kõiksugu asju talle ka tema isa. Minu praegune abikaasa samuti. Vastavalt vajadusele. Keegi ei käi ega tõlgenda mitte midagi mitte kuidagi.

Inimene ise on ju läinud kohtusse, et ei soovi elatist maksta, sest ostis mingeid asju. Ilmselt on ka muid probleeme, et ametnikud mängus.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja on siin palju kordi varemgi kirjutanud, kui ebaõiglane on see, et ta peab elatist maksma, kui tema naisel on ju uus mees olemas. Sest pinda käib pigem see uus mees ja see, et teemaalgataja maha jäeti, mitte pole asi lapses. Laps ei huvita nagunii.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kes see tõlgendab Su elu sedasi pidevalt? Ostan enda lapsele kõiksugu asju, ostab kõiksugu asju talle ka tema isa. Minu praegune abikaasa samuti. Vastavalt vajadusele. Keegi ei käi ega tõlgenda mitte midagi mitte kuidagi.

Inimene ise on ju läinud kohtusse, et ei soovi elatist maksta, sest ostis mingeid asju. Ilmselt on ka muid probleeme, et ametnikud mängus.

Jälle teemat ei suuda lugeda??? On ju kirjutatud soovist elatist vähendada, mitte lihtsalt enam maksta. Aga naistele ongi omane lõputu valetamine.

0
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

On ju kirjutatud soovist elatist vähendada

Ei, sellest teemaalgataja targu ei kirjutanud, tema hämas hoopis mingist udusest asjade ostmisest ja “otsustavate ametnike tõlgendustest”. Aga kuna naised pole eilased, siis on väga hästi aru saada, mis “isasüdant” tegelikult vaevas. Mitte see, kas tema laps ka õnnelik saab olla, vaid ostetud träna tasaarveldamine. Hale.

+6
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 87 )


Esileht Pereelu ja suhted Miks selline erinevus?