Esileht Ilu ja tervis Miks Sina paks oled?!

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 92 )

Teema: Miks Sina paks oled?!

Postitas:

Pealkiri peab ikka intrigeerivam olema, eksju. Tegelikult võiks aga püstitada teema hoopis nii, et mis on SINU põhjused (vabandused/ õigustused), miks kaalus alla võtta ei suuda?
Teen kohe otsa lahti ka: 3 last sündisid 5,5 a jooksul. Iga lapsega jäi 5-6 kg rohkem külge. Kokku hea 17-20 kg võrreldes raseduse eelse ajaga.
Lisaks meeletu stress, südame rütmihäired, mis ei lase trenni teha. Ülekaalu ongi u 10 kg, ideaalse kaaluni ehk 20 kg minna.
Ja see kaa, et vanus kohe 40 a ja paraku ainevahetus ka aeglustunud.
Nii, teie kord…

+10
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.04 21:59; 11.04 06:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Depressioon, töö kaotus, kadus huvi enda ja kõige vastu. Lihtsalt oli ükskõik. Selle aja jooksul võtsin 25 kg juurde. Selle peale tekksid lähedastel,eriti mu emal pidevad manitsused ja ohhetamsed et mis nüüd juhtunud on et nii paks, ei tea kohe mida sugulastele öelda et tütar nii paks. Sellest tekkis veel suurem masendus. Tekkiski nõiaring.
Nüüd alles läksin arsti juurde ja hakkasin ravimeid võtma, sest pikka aega kuigi oli sügav masendus ja deprekas ei saanud ma ise sellest aru, oli lihtsalt sügavalt ükskõik mis toimus. Tunduski normaalne.
Võib ka olla et pärast esimese lapse sündi oli mul välja ravimata sünnitusjärgne depressioon ms ajaga süvenes. Oli raske sünnitus ja lähedastelt sain vähe toetust.

+15
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pealkiri peab ikka intrigeerivam olema, eksju. Tegelikult võiks aga püstitada teema hoopis nii, et mis on SINU põhjused (vabandused/ õigustused), miks kaalus alla võtta ei suuda?

Teen kohe otsa lahti ka: 3 last sündisid 5,5 a jooksul. Iga lapsega jäi 5-6 kg rohkem külge. Kokku hea 17-20 kg võrreldes raseduse eelse ajaga.

Lisaks meeletu stress, südame rütmihäired, mis ei lase trenni teha. Ülekaalu ongi u 10 kg, ideaalse kaaluni ehk 20 kg minna.

Ja see kaa, et vanus kohe 40 a ja paraku ainevahetus ka aeglustunud.

Nii, teie kord…

Need on ju õigustused. Kõik algab toitumisest. Kui sellega on ka kõik läbi proovitud, aga kaal ikka ei lange, siis saab põhjust mujalt otsida.

Muidugi ma tean, et kõik algab toitumisest! Usu, olen rohkem teadlik tervislikust toitumisest kui keskmine eestlane (nõustajatöö tervise alal), kuid endal LIHTSALT ei ole seesmist motivatsiooni need 10 kg alla võtta. Ja teemaalgatuses küsisingi, et mis on teiste vabandused/õigustused, mille taha poetakse. Absoluutselt 100% nõus, et kõik on toitumises ja liikumises kinni. Aga liikuda ei jõua (südamehaigus) ja seeläbi sissesöödud toitu ära ei “kuluta”…Ja toitumist on ka väga raske muuta ju 🙂

+10
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.04 21:59; 11.04 06:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja toitumist on ka väga raske muuta ju ????

Mis seda takistab? Keegi seisab püstoliga juures, kui jama õgid?

+9
-21
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 11.04 06:41; 11.04 09:40; 11.04 11:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pealkiri peab ikka intrigeerivam olema, eksju. Tegelikult võiks aga püstitada teema hoopis nii, et mis on SINU põhjused (vabandused/ õigustused), miks kaalus alla võtta ei suuda?

Teen kohe otsa lahti ka: 3 last sündisid 5,5 a jooksul. Iga lapsega jäi 5-6 kg rohkem külge. Kokku hea 17-20 kg võrreldes raseduse eelse ajaga.

Lisaks meeletu stress, südame rütmihäired, mis ei lase trenni teha. Ülekaalu ongi u 10 kg, ideaalse kaaluni ehk 20 kg minna.

Ja see kaa, et vanus kohe 40 a ja paraku ainevahetus ka aeglustunud.

Nii, teie kord…

Need on ju õigustused. Kõik algab toitumisest. Kui sellega on ka kõik läbi proovitud, aga kaal ikka ei lange, siis saab põhjust mujalt otsida.

Muidugi ma tean, et kõik algab toitumisest! Usu, olen rohkem teadlik tervislikust toitumisest kui keskmine eestlane (nõustajatöö tervise alal), kuid endal LIHTSALT ei ole seesmist motivatsiooni need 10 kg alla võtta. Ja teemaalgatuses küsisingi, et mis on teiste vabandused/õigustused, mille taha poetakse. Absoluutselt 100% nõus, et kõik on toitumises ja liikumises kinni. Aga liikuda ei jõua (südamehaigus) ja seeläbi sissesöödud toitu ära ei “kuluta”…Ja toitumist on ka väga raske muuta ju ????

Sa teed teema, et õigustada oma lodevust ja tahtejõuetust? Küll iga paks leiaks 110 põhjust, MIKS ta alla võtta ei saa, austust väärivad ikka need, kes ennast kokku võtavad ja kaalu langetavad, mitte ei otsi vabandusi. Nagu siingi mõni on välja toonud: suvel ei saanud liikuda, oli liiga palav, talvel ka ei saanud – liiga libe ja külm. Nojah siis.

+8
-18
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga liikuda ei jõua (südamehaigus) ja seeläbi sissesöödud toitu ära ei “kuluta”…Ja toitumist on ka väga raske muuta ju ????

On raske suu kinni hoida?
Ainevahetuse aeglus on ka suht müüt.

+9
-20
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.04 07:34; 24.04 15:51;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lisaks meeletu stress, südame rütmihäired, mis ei lase trenni teha. Ülekaalu ongi u 10 kg, ideaalse kaaluni ehk 20 kg minna.
Ja see kaa, et vanus kohe 40 a ja paraku ainevahetus ka aeglustunud.

Ma imestan alati, kuidas veel suhteliselt noored naised istuvad selliste “sümptomite” otsas ja ei muuda oma elustiilis siiski midagi.
Mis te arvate, et aastate lisandudes hakkab mõnusam või? Ei hakka, hullemaks läheb.
Kui eluaeg ei ole ennast liigutatud, on keha nõrk ja loid. Varsti lisanduvad liigesevalud (sest ei ole lihaskonda, mis neid toetaks). Ning see ei ole vaid paksude häda.
Ka südame rütmihäiretega (kui see on ikka arsti pandud diagnoos) on soovitav siiski sportida. Pigem on need häired tingitud mitte midagi tegemisest.
Ning “vanus kohe 40” ei ole küll mingi vanus, et ainevahetuse aeglustumise taha pugeda.

N44

+24
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt 11.04 08:30; 16.04 19:35; 17.04 08:24; 17.04 22:18; 18.04 23:04; 19.04 11:31; 19.04 12:13; 19.04 18:23; 23.04 13:29; 23.04 19:39; 30.04 17:06; 01.05 19:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

mis on SINU põhjused (vabandused/ õigustused), miks kaalus alla võtta ei suuda?

Miks vabandama või õigustama peab, kelle ees? Miks ei või paks olla?

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

(näiteks

mis on SINU põhjused (vabandused/ õigustused), miks kaalus alla võtta ei suuda?

Miks vabandama või õigustama peab, kelle ees? Miks ei või paks olla?

No näiteks arsti ees. Oled 100+ paks, lähed arsti juurde, sest põlved ja selg tööl valutavad. Töö püstijalu. Arst soovitab kaalust alla võtta, ja ikka korralikult, 30 kilo näiteks. Ja VÕIMALUSEL muuta töö iseloomu või -koormust.
Tööd vahetada sa ei saa, sest lihtsalt ei ole muid töökohti jne jne.
Siis sa ikkagi ka kaalust alla ei võta, sest sinu suhtumine on, et ‘miks ei või olla paks’, nagu sa ise kirjutad, ja õgida meeldib.
No ja siis valutavad põlved ja selg VEEL ROHKEM ja aasta pärast satud uuesti selle sama arsti juurde. Selleks ajaks on sinus muidugi küpsenud soov saada saatekiri neuroloogile, kes su selja terveks teeks. Ja mis sa siis ütled arstile?

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 11.04 06:41; 11.04 09:40; 11.04 11:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No 10 kilo ülekaalu pole mingi ülekaal. Rasvumine on see kui ülekaalu on 30 ja rohkem kilo, aga ka see pole nii oluline, sest ei tea inimesi, kes oleks surnud 30kg rasvumisse. Ma olen ise elus palju trenni teinud ja tegelikult viskab juba üle see trenni ja toitumise peale surumine igas kanalis. Ühiskonda on tabanud mingi haigus. Kui sa trenni ei tee, siis oled mingi imelik ja kui sa ikka tervislikult ei toitu, siis ka. Tervislik ja tervislik…

Elus ei jää midagi tegemata kui inimesel on 10-30kg ülekaalu. Ülekaal ei ole ratastooli invaliidsus. Täna on tõesti toiduuputus, aga keegi ei tea mis on homme. Vabalt võib olla ülemaailmne näljahäda ja siis see 30kg rasva ümber kere kulub marjaks ära. Olen lugenud küüditatute memuaare ja siberis surid kõige esimestena just spordipoisid, sest nende kehal puudus rasv. Ellu jäid need tavalised inimesed.

+13
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 11.04 10:09; 23.04 12:57; 23.04 14:37;
To report this post you need to login first.
Postitas:

mul head hambad

+13
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

ma ametlikult ülekaaluline ei ole, aga tahaks taas 5kg vähem kaaluda, et riided istuksid ilusti seljas nagu varemalt.
Pole ju keeruline eesmärk? Aga vaat ei ole viitsinud end kätte võtta, sest olen mugav, laisk ja silmakirjalik.

+14
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Täna on tõesti toiduuputus, aga keegi ei tea mis on homme. Vabalt võib olla ülemaailmne näljahäda ja siis see 30kg rasva ümber kere kulub marjaks ära. Olen lugenud küüditatute memuaare ja siberis surid kõige esimestena just spordipoisid, sest nende kehal puudus rasv. Ellu jäid need tavalised inimesed

VOH. Inimene on 30 kilo rasvunud sellepärast, et kui tuleb näljahäda, siis tal on, kust võtta. Äge värk. Nii targalt oskavad elada vaid need, kes on lugenud küüditatute memuaare. Värisege, spordipoisid, teie kõngete esimestena.

+14
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 11.04 06:41; 11.04 09:40; 11.04 11:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen paks, sest ma söön liiga palju ja liigun liiga vähe.
Miks ma söön liiga palju – harjumusest, naudingusoovist.
Miks ma liigun liiga vähe – laiskusest ja vajaduse vähesusest.
Kogu lugu. Ah, ei ole kogu lugu, eks on eelsoodumust rasvuda ka.

+19
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.04 11:28; 12.04 00:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

A ma ei olegi paks.

+3
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sest ma söön õhtul hilja “midagi head”! ja närin päev läbi.
Raseduse kaela ei saa seda enam ajada, sellest on 6a möödas.
Õnneks ma enam paks ei ole, varsti tänu IF olen kevadeks juba ametlikult peenike ehk saavutanud oma -10kg. Aitab hästi ka närimisekombe ja õhtuse õgimise vastu, paar päeva tuleb oma rumalate kommetega võidelda, siis süvenevad uued tervislikumad harjumused kell 18 hambad pesta ja mitte enam külmkappi painata.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kirjeldan vastuseks oma teekonda. Olen naine, 40-aastane, 2 lapse ema. Enne lapsi kaaluga probleemi polnud, lapsed sündisid väikese vahega, mulle jäi raseduste tulemusena selga 20 lisakilo, hiljem lisandus veel natuke. Miks? Esiteks polnud ma siis veel toitumise teemal väga teadlik (varem ju probleeme polnud kaaluga). Sõin, mida soovisin. Harjusin laste jääke sööma. Liikusin vähem (kolisime korterist majja, vankriga jalutamise asemel oli mugav laps aeda magama panna). Elades linnast väljas tegin vajalikud käigud autoga. Lisaks olin 2 aastat mustas augus, sünnitusjärgne depressioon oli selline, et teise lapse esimest eluaastat suurt ei mäletagi. Aga see selleks.
August hakkasin depreka möödudes välja ronima nii, et kõigepealt proovisin Kaalujälgijaks hakkamist. Õnnestus hästi see punktide lugemine, kaal langes, aga tulemus ei jäänud püsiv. Võtsin mõne aastaga kõik kilod tagasi. Ülekaalu 20-25 kilo. Siis hakkasin sõbranna õhutusel tegelema kepikõnniga. Etteruttavalt ütlen, et kõnnime siiani, juba viimased 8 aastat, iga nädal üks kord, vähemalt 10 km. Pole palju, aga asi seegi. Kõndimisega kadus alguses 5 kilo, siis hakkas vaikselt kaal edasi langema, sest hakkasin oma toitumisele rohkem tähelepanu pöörama. Samal ajal ilmnesid südame rütmihäired (VPE jäi proovimata, valisin kateeterablatsiooni ehk kõrvetamise, ajutiselt mõneks aastaks aitas, nüüd hoian probleemi kontrolli all ravimiga) ja igasugu jamad liigestega (eks ülekaal oli oma töö teinud). Nii et pusisin aegamööda mis ma pusisin, aga sain kaalu enam-vähem normi. Siiski oli tunne, et midagi on puudu. Oht jälle paksuks minna käis nagu vari kannul, ma ei olnud kindel oma valikutes toitumise ja liikumise osas.
Läbimurre saabus mõni aasta tagasi ja ärge nüüd pahandage, see pole reklaam, aga otsustasin selle kurikuulsa Simeonsi dieedi ära proovida. Ausalt, jube raske oli esimene kord. Aga tulemus oli üllatav ja kaalunumbrist suurem muutus toimus enesetunde ja üldse tervise osas. Aasta hiljem tegin ühe ringi veel. Ja veel aasta hiljem kolmanda. Ma olen täiesti normaalkaalus, aga kord aastas Simeonsi lühem variant teha on nagu kevadine paast, puhastab hästi organismi ja sätib kaalunumbri veel ilusamaks 🙂 Viimatine vereproov oli nii hea, et mul pole elu sees selliseid näite olnud. Keha peaks rahul olema ja mina ei kurda ka millegi üle.
Aga nüüd peamise asja juurde ja see on mõtlemine! Minu jaoks said silmiavavateks teejuhtideks kaks raamatut. Esimene on “Magus veri” ja teine on “Jahupea”. Kui ma mõlemad olin läbi lugenud ja ma ütleks, läbi töötanud, siis tundus õige toitumine korraga nii lihtne! Inimesed on muidugi erinevad, aga hea on teada, mis konkreetselt sulle sobib ja mis mitte ning kust võivad probleemid alguse saada. Olen endale jätnud ka patustamise võimaluse ehk siis, kui lähen sünnipäevale, siis ikka alati söön kõike, mida kutsuja pakub ja on valmistanud, toitumise usukuulutaja ma ei ole 🙂 Aga igapäevaselt oskan nüüd ise teha õigeid valikuid ja just tänu neile kahele raamatule.
Muide, That Sugar Movie (Suhkrufilm) on ka hea vaatamine. Sealt tuleb selgelt välja, et ei loe ainult sissesöödavate kalorite hulk, vaid ka see, MILLEST need kalorid tulevad. Filmi peategelane ei muutnud testiperioodil oma päevast kaloraaži, küll aga muutis toiduvalikut ning tervest mehest sai paari kuuga ülekaaluline haige mees… Soovitan vaadata.
Kokkuvõtteks, ma olen rõõmus ja rahul, et kaal püsib normis ja toitumise osas olen täna palju targem, kui 20 aastat tagasi. Küll aga pean tunnistama, et päris ilma haavadeta pole see võitlus kehakaaluga läinud. Ja eks ikka vahel hinges kihvatab, et aga mina olen ju mina, sõltumata oma kaalunumbrist… Aga siis ma ütlen endale, et see keha peab mind teist sama palju aastaid veel teenima ja on minu kohus tema eest hästi hoolt kanda 🙂 Jõudu kõigile endistele ja praegustele paksukestele!

+16
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Väga hea teema. Kui ainult saaks ilma nende vahepealsete targutajateta. Ma tean isegi, et olen tahtejõuetu nagu kalts, oma isude ori, laisk nagu porikärbes ja peeglisse vaadata on paha.

Miks olen paks? Vanus 50+, istuv töö, pidev näksimisvajadus ja hea söögiisu. Et asjaga kuidagi tegeleda, võtan end aeg-ajalt kokku ja suudan nii umbes 10 kg ühe jutiga maha võtta (maksimumkaal on siiani veel alla 100 püsinud). Söön vähem, rohkem köögivilju, hoidun suhkrust ja jahust, näksin tooreid porgandeid jne. Toimib küll, aga see on nii põrgulikult raske, see pidev enesekontroll. Nii jubedalt tahaks midagi head. Ja kui ma lähen seda teed, et ok, las siis olla tükk šokolaadi, siis jääb ehk süda rahule ja edasi on kergem, siis on see nagu tilk veini alkohoolikule – nõuab suurt pingutust, et tagasi ree peale saada.

Siin mõned inimesed on rääkinud, et õige toitumisega kaob ära magusaisu ja tekivad uued toimimisharjumused – no ma ei tea, pole juhtunud seda, järjest olen ilma magusata vastu pidanud kuni pool aastat, aga hirmus magusaisu on ikka kogu aeg. Veel maitseb rammus sealiha, paneeritud kala jms kahjulikud toidud. Kiirtoit mitte väga.

Liikumisega on nii, et meeldib jala käia, aeg-ajalt teen ka kergemaid rühmatrenne ja kodus pilatese tüüpi harjutusi – aga see kõik käib ka hirmsa sunniga, sisemist vajadust selle järele ei ole.

Aga eks ma ponnistan edasi, oma tervise huvides. Kadestan inimesi, kellele tervislikud eluviisid mingeid raskusi ei valmista ja kes on loomult liikuvad.

+14
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.04 19:01; 12.04 11:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Depressioon ja emotsionaalne söömine. Lisaks muudele põhjustele viib meeleolu alla ka suur kaal, meeleolu langus ja taas masendusse kukkumine ajab sööma… Lõputa lugu… Hetkel tegelen sellega, et eemaldada oma elust võimalikult paljud stressorid, et saaks jälle söömise kontrolli alla võtta.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Üsna sarnane üleeelmise vastajaga. Vanus 40+, istuv töö ja hea söögiisu, sportimise harjumus puudub, välja arvatud see, et autot ma tööle minekuks ei kasuta, kuna kesklinnas pole kusagil parkida – hea vabandus jalgsi käimiseks ja jalgsi ma kõnnin palju iga päev enne-pärast tööd. 🙂 Mul sõltub söömisest kehakaal nii kohutavalt palju, et tekib perioode, kus ma enam ei suuda stressata iga ampsu pärast, mis suhu läheb. Lihtsalt ei jaksa kogu aeg. 🙁 Tuju läheb alla ja muutun lähikondlaste jaoks vastikuks tujutsejaks. Nii tekivad koju snäkid, vein ja tuju paraneb. Muidugi on nende tujutute perioodide vahel ka selliseid, kus ma uue hõiskega usun taas endasse, söön vaid kergeid asju, magusat ei armasta ma nagunii – see on ainus, millest suudan ka söömisperioodi ajal külmalt mööda vaadata. Dieedid ja toitumiskavad ei ole minu teema, proovitud, need viivad suuremasse stressi kui suudan taluda. Kuulan pigem keha ja sisetunnet, loen toiduainete koostisi ja püüan vältida kiireid süsivesikuid.
Aga kui tulevad need minnalaskmise hood peale, siis leian end jälle õhtul koos perega laua tagant taldrikusse kuhjatud õhtusööki nautimas, kuigi mul pole isegi kõht tühi… ja pärast on süümekad, sest tean ju, kuidas see mu kehakaalu taas kergitab. Depressiivseks inimeseks ma end ei pea ja tervis on ka korras, kaal ei ole veel 8-ga algavat numbrit näinud õnneks (kuigi 7-ga on minu jaoks juba paks, sest olen vaid 159cm pikk).

Kadestan samuti neid, kelle jaoks on kaalu langetamine ja hoidmine lihtne. Mina olen emotsioonisööja, tunnistan endale. Ja emotsioone on mu elus palju ja erinevaid, inimesi ka, kes hästi süüa oskavad teha ja seda nautida. Lihtsalt – paljude neist kehakaal ei sõltu eriti sellest, kui palju nad söövad või näksivad, aga minul sõltub. 🙁

+8
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Näljatunne, mille vastu aitab vaid söömine.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olin umbes samas olukorras kui eelkõneleja kunagi, ainult selle vahega, et vanus oli selleks ajaks juba 50+ ja kuna olin ka emotsioonisööja, siis hakkasin teadlikult tegelema regulaarselt spordiga selleks, et mu positiivne enesetunne ja endorfiinid tuleksid mitte toidust vaid liikumisest. Nüüd on alustamisest aastaid möödas ja võin öelda, et mul õnnestus oma eesmärk kätte saada. Nüüd teen 3-4 korda nädalas trenni ja kõnnin igapäevaselt meelsasti ja palju ning liikumine tekitab minus positiivse emotsiooni, mille kõrval kartulikrõpsunauding on hale vari. Söömisest tunnen endiselt rõõmu, aga pigem naudin puhast värsket toitu ja häid maitseid, suhtumine toidusse ei ole enam emotsionaalne. Olen endale tõestanud, et normaalkaalu jõudmine ja oma tervest kehast rõõmu tundmine on võimalik ka siis, kui oled pikalt kaaluga kimpus olnud.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.04 21:07; 12.04 14:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle jubedalt meeldib süüa. Pidevalt närin midagi, mis muidugi on suuresti harjumus. Samas mul on ka tohutu isu, kui enamus teisi vingub, et kõht on liiga täis juba, võiks mina sama palju veel süüa. Liigutada selle eest ei meeldi ennast üldse ja olgem ausad, ega sellega alla ei võtaks ka.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Diastaas, mõlema suure sünnikaaluga lapsega(4,4 ja 4,9kg) tuli raseduse ajal juurde pea 25kg, kilod kadusid kõik peale sünnitusi. Umbes 45-aastaselt hakkasid kõhulihased rippuma, sellest tekkisid pidevad puhitised ja mulje et kõht on punnis ja paks. Tegelikku ülekaalu on 9kg, diastaasist vabaneks tasulise operatsiooniga. Raha on mujalegi kulutada.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.04 23:04; 17.04 21:21;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olin umbes samas olukorras kui eelkõneleja kunagi, ainult selle vahega, et vanus oli selleks ajaks juba 50+ ja kuna olin ka emotsioonisööja, siis hakkasin teadlikult tegelema regulaarselt spordiga selleks, et mu positiivne enesetunne ja endorfiinid tuleksid mitte toidust vaid liikumisest.

Mul ei ole kunagi elus tulnud spordist õnnetunnet. Minu ja spordi vahekord on alati olnud kohusetunde tasandil. Alati, ka noorena. Ma nii tahaks, et sportimine mulle mingit rõõmu teeks, endorfiinid ja värk. Aga ei tule.

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.04 11:28; 12.04 00:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Näljapaistetus

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen 53. Võtsin eelmise talvega juurde 15 kilo, mis mingi nipiga ei taha alla minna.
Rasedusega juurdetulnud kilodest lahti saamine oli kerge, aga kaaluga tekkis jama seoses üleminekueaga – vot sellest lahti ei saa. Liigun, söön normaalselt – aga kaal ei lange.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olin umbes samas olukorras kui eelkõneleja kunagi, ainult selle vahega, et vanus oli selleks ajaks juba 50+ ja kuna olin ka emotsioonisööja, siis hakkasin teadlikult tegelema regulaarselt spordiga selleks, et mu positiivne enesetunne ja endorfiinid tuleksid mitte toidust vaid liikumisest.

Mul ei ole kunagi elus tulnud spordist õnnetunnet. Minu ja spordi vahekord on alati olnud kohusetunde tasandil. Alati, ka noorena. Ma nii tahaks, et sportimine mulle mingit rõõmu teeks, endorfiinid ja värk. Aga ei tule.

Mul sama. Kui vahepeal treenisin kodus elliptilise trenažööriga, siis pärast trenni justkui oli küll selline hea tunne, aga lähemal analüüsimisel oli selle tähendus pigem “sai ometi läbi see piin”.
Tegelikult jalutamist ja üldse jala käimist naudin küll, aga see ei lähe päris spordi alla.
Aeroobika ja muu sportimine muusika saatel võib ka päris fun olla, aga zumbad ja muud tantsulisemad trennid ei sobi mulle sellepärast, et olen jube koba ja koordinatsioonivaba, ei suuda kunagi liigutusi õigesti järgi teha.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.04 19:01; 12.04 11:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul sama. Kui vahepeal treenisin kodus elliptilise trenažööriga, siis pärast trenni justkui oli küll selline hea tunne, aga lähemal analüüsimisel oli selle tähendus pigem “sai ometi läbi see piin”.
Tegelikult jalutamist ja üldse jala käimist naudin küll, aga see ei lähe päris spordi alla.
Aeroobika ja muu sportimine muusika saatel võib ka päris fun olla, aga zumbad ja muud tantsulisemad trennid ei sobi mulle sellepärast, et olen jube koba ja koordinatsioonivaba, ei suuda kunagi liigutusi õigesti järgi teha.

Jõusaal.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma olen lihtsalt vormist väljas, peaksin alla võtma vähemalt 5kg. Mulle lihtsalt meeldib süüa ning kohati olen ka laisk ja tahtejõust jääb puudu. Kindlasti oleneb ka, mis vanuses olla, aga soovitan lugeda raamatut “Toit. Mida kuradit ma sööma peaksin”. Kuna autor on USA-st, siis osad kirjeldused panevad küll ahastama (Eestis mu arust ei ole nii hull olukord), aga ma arvan, et nii mõnelegi kaaluga hädas olijale võib see olla silmiavav ja sisaldab kasulikku infot meie söödava toidu (või kohati isegi “toidu”) suhtes.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 92 )


Esileht Ilu ja tervis Miks Sina paks oled?!

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.