Mina tean ka, miks mina olen täna umbes 20 kg ülekaalus. Ma ei vabanda seda, aga ma ei ole nõus, et kõik on ainult viitsimatusest.
Lapsena ja põhikoolis käies elasime maal. Koolis kehalise tunnis pingutasin alati nii kuis jaksasin – võistlusele ma nende tulemustega ei saanud – aga ise teadsin, et pingutasin nii kuis sain. Seda enam, et väiksena oli mul veidi kergema astmalaadse probleem, jooksin nii kaua kuni hakkas pistma ja siis sundisin ennast kiiremini kõndima kui oleks tahtnud. Lõpuks põhikooli lõpuks sain joosta sama palju kui teised, ilma et hakkaks pistma. Mõnikord õhtuti sõbrannade poolt koju minnes jooksin ka koju (2 km). Aga kõike seda tehes ja nii elades olin ikkagi alati klassiõdedest suurema kaalunumbriga. Tol ajal arvasin, et olengi ka parandamatu paks, mis siis, et tegelikult tervis oli korras. Toitumine muidugi saaks alati olla parem, ilmselt ka Erik Orgu uurib viise ja püüab veel paremaid nippe omandada.
Siis läksin kutsekooli – teise linna ja pidin elama hakkama ühiselamus, kus puudus tegelikult igasugune toidutegemise võimalus, sest ühisköök oli lihtsalt nii räpane, et sinna ma ei suutnud oma jalga tõsta. Teiste tagant koristada ka ei tahtnud. Koolis sõin küll alati sooja toitu, aga õhtusöök oli alati kehvem variant. Kui kaua sa siis toorsalatit sööd? Ikka tõin poest ka valmistoitu või salatit. Seega nende kolme aasta jooksul võtsingi ilmselt 15 kg juurde. Kohutav, ma tean, aga nii see oli.
Kutsekoolist on tänaseks 10 aastat möödas. Kaal on enam vähem sama olnud, aga toitumine ja elustiil on kindlasti muutunud inimlikumaks. Elan viiendal korrusel, käin iga päev mitmeid kordi treppidest jala, jalutan koertega, nädalavahetusel teen 2 tunniseid jalutuskäike, ujun, sõidan rattaga. Toitun nii, nagu arstid on mulle soovitanud, aga ei midagi. Kuna aasta jooksul ei suutnud ka ise rasestuda, sain viljatusravi arstilt diagnoosi, et minu kilpnäärmel on imeväike alatalitus, mis väidetavalt tavaelu ei sega, aga viljastumise tõhustamiseks määrati rohud, mis peaks aitama kilpnääret ergutada ja see läbi peaks ka seedimine paremini toimima hakkama ja kaal peaks langema. Tänaseks olen võtnud seda rohtu juba üle poole aasta ja kaal pole tänu sellele langenud. Ka seedimine pole kiiremaks muutunud.
Seega mina ei usu seda, et aeglane seedimine on müüt. Seda saabki öelda ainult inimene, kes pole kunagi vaevelnud aeglase seedimisega. Isegi ploomid, täisteratooted ja teravad vürtsid ei aita.
Lõpuks ikkagi õnnestus rasestuda ka ja nüüd kui aasta teises pooles koduseks jään, olen võtnud oma plaani hakata senisest veelgi rohkem liikuma. Võib olla tõesti on isiklikult minu jaoks veel rohkem liikumist vaja kui täna seda teen.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.04 10:41; 17.04 14:00;