Teema: Miks suri Johannes Kert?

Miks huvitab?
Mina võin teise ilma sattuda juba seetõttu, et lõikasin kogemata noaga sõrme.

#3711829:

Mind ka huvitab. Aga pole julgenud küsida, sest siis nokitakse.

Ka järelehüüded olid sellised kahtlased… ei kirjutatud standardlauseid, et “peale pikka haigust” või “ootamatult”, üldse kuidagi ei kommenteeritud.

Ei uudishimutse paha pärast, tegemist on ju tuntud inimesega, minu meelest on selline “uudishimu” normaalne. Jah, muidugi, “mis sa selle teadmisega teed” – ei teegi midagi, siis ma lihtsalt tean. Ma ei ole nii ükskõikne ja enesekeskne, et mind huvitaksid ainult need asjad millega ma midagi “teha” saan.

Kommenteeriti küll, kohe esimese päeva teates oli kirjas äkksurm.

#3711810:

Ta ei olnud ju nii hirmus vana?

Ega ta noor ka ei olnud. Vanemad inimesed ikka surevad.

Selles eas surevad mehed valdavalt infarkti.

#3712087:

Ainult 61-aastane oli.

Mis siin jubedas koroonamaailmas ikka enam teha.

Esimeses teates oli “terviserikke tagajärjel”. See sõnapaar katab kõike, nii et ei ütle midagi.
Ma olen erinevatelt inimestelt kaht täiesti erinevat kuulujuttu kuulnud tema lahkumise põhjuse kohta. Mõlemad ütlesid, et kuulsid seda kindlast allikast. Ma ei räägi kumbagi edasi, aga mõni tunneb end nagu tähtis salajase info valdaja kui saab midagi kuuldut edasi rääkida. Kuulujuttude tootmine on põhjus miks ma leian, et avalikkusele tuntud inimese lahkumise põhjust ei pea saladuses hoidma.

#3712255:

Esimeses teates oli jah, et juhtus midagi äkilist. Paari aasta eest tabas tema pere veel üks ränk kaotus, tütar lahkus haiguse järel. Tihtipeale pole isad siis ka enam päris endised.

Minule hr Kert oma tõsidusega oli sümpaatne ja väga kahju on tema kaotusest lugeda.

peret – jäta ükskord meelde

#3712322:

Kert polnud vanuse järgi sellel hetkel veel vaktsineerimisjärjekorras.

Kas tema ei olnud eliit nagu Priske?

#3712513:

#3711829:

Mind ka huvitab. Aga pole julgenud küsida, sest siis nokitakse.

Ka järelehüüded olid sellised kahtlased… ei kirjutatud standardlauseid, et “peale pikka haigust” või “ootamatult”, üldse kuidagi ei kommenteeritud.

Ei uudishimutse paha pärast, tegemist on ju tuntud inimesega, minu meelest on selline “uudishimu” normaalne. Jah, muidugi, “mis sa selle teadmisega teed” – ei teegi midagi, siis ma lihtsalt tean. Ma ei ole nii ükskõikne ja enesekeskne, et mind huvitaksid ainult need asjad millega ma midagi “teha” saan.

Minu jaoks on selline uudishimu ebanormaalne ja tõesti ei ole midagi sellise teadmisega peale hakata.

Minu jaoks on sinusugused väga pealiskaudsed ja empaatiavõimetud inimesed. Ja oleks siis veel omaette, aga ei. Ikka peab halvustama neid, kellele surm hinge läheb ja kes teada tahaks. Surm ei ole mingi mõttetu tühiasi, ka surm on oluline, sellest peab lugu pidama. Ja lugu pidamine ei ole see, et pöörame pea ära ja ärme räägi, sest “mis me sellega ikka peale hakkame, meie ju elame”. Kama kaks, millesse surrakse! Vot ei ole nii. Teadmine aitab saada rahu ja leppimist, jah, ka võõrastel inimestel, kes Kerdist lugu pidasid. Väga paljud pidasid.

Ega see sind surematuks ei tee, kui sa surma peale nina krimpsutad ja sellest rääkida ei taha.

#3712537:

Surm ei ole mingi mõttetu tühiasi, ka surm on oluline, sellest peab lugu pidama.

Johannes Kerdile kirjutatud järelhüüded olid küll väga lugupidavad. Nii tema elu kui lahkumise  suhtes.

#3712537:

#3712513:

#3711829:

Mind ka huvitab. Aga pole julgenud küsida, sest siis nokitakse.

Ka järelehüüded olid sellised kahtlased… ei kirjutatud standardlauseid, et “peale pikka haigust” või “ootamatult”, üldse kuidagi ei kommenteeritud.

Ei uudishimutse paha pärast, tegemist on ju tuntud inimesega, minu meelest on selline “uudishimu” normaalne. Jah, muidugi, “mis sa selle teadmisega teed” – ei teegi midagi, siis ma lihtsalt tean. Ma ei ole nii ükskõikne ja enesekeskne, et mind huvitaksid ainult need asjad millega ma midagi “teha” saan.

Minu jaoks on selline uudishimu ebanormaalne ja tõesti ei ole midagi sellise teadmisega peale hakata.

Minu jaoks on sinusugused väga pealiskaudsed ja empaatiavõimetud inimesed. Ja oleks siis veel omaette, aga ei. Ikka peab halvustama neid, kellele surm hinge läheb ja kes teada tahaks. Surm ei ole mingi mõttetu tühiasi, ka surm on oluline, sellest peab lugu pidama. Ja lugu pidamine ei ole see, et pöörame pea ära ja ärme räägi, sest “mis me sellega ikka peale hakkame, meie ju elame”. Kama kaks, millesse surrakse! Vot ei ole nii. Teadmine aitab saada rahu ja leppimist, jah, ka võõrastel inimestel, kes Kerdist lugu pidasid. Väga paljud pidasid.

Ega see sind surematuks ei tee, kui sa surma peale nina krimpsutad ja sellest rääkida ei taha.

Empaatiavõime nüüd küll ei ole see, et ma ei taha teada surmapõhjust ning ei kuku foorumis teemasid tegema. See on lugupidamine kadunu ja ta lähedaste vastu.

Sellised salatsevad perekonnad ilmselt soovivad, et nende kadunukesest kaua räägitaks ja kõike jama oletataks.

Kert oli suhkruhaige nii palju kui tean, põhjus see vaevalt oli …

#3714073:

Teadmine, millesse üks konkreetne inimene suri, ei anna minu meelest tõesti eriti midagi. Kui aga keegi soovib teads, millesse Eesti inimesed üldse surevad erinevates vanustes, siis palun väga:

https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikusundmused__surmad/RV57

Võite otsida nii vanuserühma kui ka soo järgi ja saategi üldise pildi, kuidas asjad on. Ja kuidas paarkümmend aastat tagasi olid, kui huvi on.

Sa oled hea näide, kes tahab tõestada-et pole inimest, on ainult statistika.