Esileht Ilu ja tervis Miks surrakse rinnavähki?

Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )

Teema: Miks surrakse rinnavähki?

Postitas:

Inimene keda teadsin suri hiljuti rinnavähki ei olnud veel 40 aastanegi. Ometi tehti kõik protseduurid operatsioon, keemia, kiiritus, hormoonravi ja läkski alguses paremaks ja siis mõne aja pärast siirded kopsus ja mõne aja pärast suri. Paar aastat tagasi samamoodi kunagine kooliõde 35a suri rinnavähki. Kurb väga kurb, samas miks ikkagi need ravid ei aiata, mida kõik tehakse, ei avastatud neil ka rinnavähk viimases staadiumis ikka varem, aga ikkagi ei aidanud midagi.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Rinnavähil on erinevad vormid (vist lausa 10 erinevat tüüpi). Eks mõned neist on raskesti ravitavad, teised jälle kergemini.
Minu sugulane põdes ka rinnavähki – avastati u 60-sena. Tegi lõikus+kiiritus ravi läbi, läks veel tööle ka tagasi. Nüüd juba 70a, käib regulaarselt kontrollis. Ühte rinda küll pole, aga ta ei lase sellel ennast üldse häirida.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Rinnavähil on erinevad vormid (vist lausa 10 erinevat tüüpi). Eks mõned neist on raskesti ravitavad, teised jälle kergemini.

Minu sugulane põdes ka rinnavähki – avastati u 60-sena. Tegi lõikus+kiiritus ravi läbi, läks veel tööle ka tagasi. Nüüd juba 70a, käib regulaarselt kontrollis. Ühte rinda küll pole, aga ta ei lase sellel ennast üldse häirida.

Täpselt nii. Minu emal oli rinnavähk, avastati vist 2.staadiumis, käis operatsioonil, sai keemiat ja kiiritust aga ei aidanud enam midagi. Kogu asi oli kokku aasta, siis suri.
Samas töökaaslasel oli rinnavähk, rind eemaldati, oli tablettidel mitu aastat, sai ka kiiritust. Tuli tööle tagasi. Käis pidevalt kontrollis, nüüd arst arvas, et võib tbl lõpetada, aga teeb enne veelkordse kontrolli. Samuti peab edaspidi kord poole aasta tagant kontrollimas käima. Mõlemad ühevanused põhimõtteliselt.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas pealkiri on tõesti tõsine küsimus?
Vähki, sealhulgas ka rinnavähki surraksegi selle tõttu, et siirded mõjutavad organeid ja need lihtsalt ütlevad üles. Vähk ei ole üks ja sama haigus, kõik kasvajad pole sama agressiivsed ning lisaks alluvad erinevatel inimestel ravile erinevalt. Ka neljanda staadiumiga võib regulaarselt ravi saades aastaid elada. Tuntuim näide on siin Vahur Kersna, aga ma tean ka paari neljanda staadiumi rinnavähi diagnoosiga inimest, kes on selle diagnoosiga 5+ aastat elanud.

+11
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 05.09 11:33; 06.09 09:30; 07.09 18:00; 11.09 10:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on kolm tuttavat rinnavähki surnud. Kõikidel neil avastati vähk sõeluuringu käigus, enne seda mingeid sümptomeid ei olnud.

Minu meelest halvenes nende tervis järsult peale operatsiooni. Kas on võimalik, et ilma operatsioonita oleks need inimesed end veel pikalt hästi tundnud ja et siirded hakkasid levima just operatsiooni tõttu?

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on kolm tuttavat rinnavähki surnud. Kõikidel neil avastati vähk sõeluuringu käigus, enne seda mingeid sümptomeid ei olnud.

Minu meelest halvenes nende tervis järsult peale operatsiooni. Kas on võimalik, et ilma operatsioonita oleks need inimesed end veel pikalt hästi tundnud ja et siirded hakkasid levima just operatsiooni tõttu?

Peale op- i ilmselt kiiritatakse, see on küll letaalne protseduur, paneb rakud vohama, sellest on nii palju artikleid, googelda.

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on kolm tuttavat rinnavähki surnud. Kõikidel neil avastati vähk sõeluuringu käigus, enne seda mingeid sümptomeid ei olnud.

Minu meelest halvenes nende tervis järsult peale operatsiooni. Kas on võimalik, et ilma operatsioonita oleks need inimesed end veel pikalt hästi tundnud ja et siirded hakkasid levima just operatsiooni tõttu?

Peale op- i ilmselt kiiritatakse, see on küll letaalne protseduur, paneb rakud vohama, sellest on nii palju artikleid, googelda.

Jah, ma olen ka sellest lugenud, samuti sõeluuringu valedest tulemustest. Mille tagajärjel opid ja kiiritused.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.09 00:50; 07.09 12:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Praegu on operatsioonid palju ohutumad kui vanasti. Vanasti ei teatud, et näiteks kui lõikad haiget kohta välja, siis juba sellega külvad vähirakke laiali. Nüüd näiteks emakat, munasarja võetakse välja spetsiaalses kotis, et mitte midagi kuhugi ei pudeneks. Üldiselt loetakse lõikust vähiravis üheks parimaks variandiks, sest sa lõikad ju haige koha välja. Ise tean kahjuks ka mitut inimest, kes rinnavähki on surnud, neist üks oli 40ndate keskel, teine ei jõudnud saada 60, kolmas oli kohe saamas 60 jne. Aga tean ka mitut naist, kes pärast vähiravi on kenasti edasi elamas. Nii et kõik on väga suhteline. Üldiselt öeldakse, et rinnavähk on loosivõit, varakult avastatud rinnavähk on ravitav jne.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.09 06:36; 08.09 17:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah, ma olen ka sellest lugenud, samuti sõeluuringu valedest tulemustest. Mille tagajärjel opid ja kiiritused.

Sa tahad öelda, et olid valed tulemused, vähki polnudki, tehti operatsioon või kiiritati inimest ilmaasjata? See kõlab küll imelikult. Vähki saab ju diagnoosida ja kasvajast võtta proov, mille alusel selgub, kas see on paha- või healoomuline. Mina pole valediagnoosidest kuulnud, lihtsalt sellest, et algul inimene ei tea, kas on vähk või lihtsalt kasvaja, pärast analüüsi saab teada ja siis ka vastavat ravi. Ma ei taha uskuda, et enne tulemusi ilmaasjata kiiritatakse. Kiirituse eesmärk on mu teada tappa vähirakke, aga see teeb tõesti ka inimese üldisele tervisele kahju, aga see kahju on mööduv (erinevalt ravimata vähi kahjust). Kiirituse eesmärk ongi ju vältida vähirakkude edasist levimist ja siirete mujale tekkimist või levimist. Teatud vähistaadiumist ei pruugi sel kõigel enam suuremat mõtet olla, kui siirdeid on juba liiga palju. Samas ma tõesti pole kuulnud, et valediagnoosi tõttu oleks inimest ilmaasjata opereeritud ja kiiritatud, seega tahaksingi rohkem teada, kust sa sellist infot tead.

+7
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah, ma olen ka sellest lugenud, samuti sõeluuringu valedest tulemustest. Mille tagajärjel opid ja kiiritused.

Palun ära usu kõike, mida kuskilt loed. Kui nüüd konkreetselt rinnavähist rääkida, siis mitte keegi ei löö esimese asjana inimesele nuga sisse ja kuku pärast seda kiiritama. See jutt on totaalne jama. Sõeluuringul kasutatakse mammograafi. Kui seal midagi kahtlast leitakse, siis tehakse veel ultraheli ja biopsia. Ja alles siis tuleb opp+keemia/kiiritus või enne keemia ja siis opp. Ning opijärgne keemia kiiritus otsustatakse alles pärast oppi ja see sõltub otseselt opi tulemusest. Selliste juttude levitamise tagajärg on see, et inimesed ei lähegi arstile kontrolli.

Peale op- i ilmselt kiiritatakse, see on küll letaalne protseduur, paneb rakud vohama, sellest on nii palju artikleid, googelda.

Sugugi mitte peale igat oppi ei kiiritata.

Mul on kolm tuttavat rinnavähki surnud. Kõikidel neil avastati vähk sõeluuringu käigus, enne seda mingeid sümptomeid ei olnud.

Minu meelest halvenes nende tervis järsult peale operatsiooni. Kas on võimalik, et ilma operatsioonita oleks need inimesed end veel pikalt hästi tundnud ja et siirded hakkasid levima just operatsiooni tõttu?

Varajases staadiumis kasvaja ei annagi erilisi sümptomeid. Kui tekivad juba valud jm. siis on kasvaja levinud. Aga ma ise olen näinud inimest pool aastat enne tema lahkumist ja 3 kuud enne kasvaja avastamist (mitte küll rinnavähk) ja ma mäletan selgelt, et ta tundus mulle oma vanuse kohta väga heas vormis ja oli päris korralik šokk kui tuli välja, et ta tegelikult on väga haige. Lisaks ei tasu alahinnata psühholoogilist momenti. Pole just lihtne tulla toime teadmisega, et su sees hävitab sind miski vaikselt hävitab. Ja rinnaeemaldamine mõjutab ju otseselt ka välimust ning naise enesehinnangut.

Küsimus teile, kui mitut inimest te teate, kes pahaloomulisest kasvajast ilma seda ravimata või ilma traditsioonilise meditsiini abita on tervenenud?

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 05.09 11:33; 06.09 09:30; 07.09 18:00; 11.09 10:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

“Vähk” ei ole üks haigus, see on kattetermin pea sadadele erinevat tüüpi pahaloomulistele kasvajatele, millel on väga erinevad ravivormid ja paranemislootuse % jne.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.09 16:00; 11.09 07:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Praegu on operatsioonid palju ohutumad kui vanasti. Vanasti ei teatud, et näiteks kui lõikad haiget kohta välja, siis juba sellega külvad vähirakke laiali. Nüüd näiteks emakat, munasarja võetakse välja spetsiaalses kotis, et mitte midagi kuhugi ei pudeneks. Üldiselt loetakse lõikust vähiravis üheks parimaks variandiks, sest sa lõikad ju haige koha välja. Ise tean kahjuks ka mitut inimest, kes rinnavähki on surnud, neist üks oli 40ndate keskel, teine ei jõudnud saada 60, kolmas oli kohe saamas 60 jne. Aga tean ka mitut naist, kes pärast vähiravi on kenasti edasi elamas. Nii et kõik on väga suhteline. Üldiselt öeldakse, et rinnavähk on loosivõit, varakult avastatud rinnavähk on ravitav jne.

vähirakud levivad vere ja lümfiteede kaudu, see laialipudenemise jutt on lapsik.
ja väljalõikamisest – see oleks küll tore, kui lihtsalt väljalõikamisest piisaks (healoomulise kasvaja puhul muidugi piisabki). paraku on asi märksa keerulisem ja inimese rakud muteeruvad vaatamata opile ikka edasi kui muud ravi ei saa.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.09 17:29; 08.09 18:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Šveitsis tehti üks uuring, kus analüüsiti regulaarselt mammograafis käinud ja mitte käinute suremust rinnavähki. Suremus oli mõlemas grupis sama.

Mammograafis käimine tekitab stressi. Stress põhjustab vähki. Mammograafis käinutel seas oli ka valepositiivse diagnoosi saanuid, mis viis samuti tegelikult tervetel inimesel stressi lakke. Stress põhjustab vähki.

Kõik vähiravi meetodid on elukvaliteeti tõsiselt halvendavad ja osaliselt ise vähki tekitavad nt keemiaravi ja kiritamine. Lisatagajärjeks jälle stress, mis põhjustab vähki.

+2
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.09 11:04; 07.09 19:33; 07.09 20:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sa väidad lausa kolm korda, et stress tekitab vähki. ole hea ja tõesta seda!

+10
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Valepositiivseid hakatakse kiiritama ja opereerima.
Täpselt. Ja miks peaks siin midagi “tõestama” ? Otsi ise kui huvitab.

+1
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.09 00:50; 07.09 12:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Valepositiivseid hakatakse kiiritama ja opereerima.

Täpselt. Ja miks peaks siin midagi “tõestama” ? Otsi ise kui huvitab.

Kas sa ise ka aru saad, mida öelda tahtsid?
Aga kui sa väidad midagi, siis pane ka allikas, mille põhjal väidad. Lihtsalt “internetis kirjutatakse” ei ole mingi tõsiseltvõetav allikas. Internetis muide võib igaüks, mida iganes kirjutada.

Šveitsis tehti üks uuring, kus analüüsiti regulaarselt mammograafis käinud ja mitte käinute suremust rinnavähki. Suremus oli mõlemas grupis sama.

Mammograafis käimine tekitab stressi. Stress põhjustab vähki. Mammograafis käinutel seas oli ka valepositiivse diagnoosi saanuid, mis viis samuti tegelikult tervetel inimesel stressi lakke. Stress põhjustab vähki.

Kõik vähiravi meetodid on elukvaliteeti tõsiselt halvendavad ja osaliselt ise vähki tekitavad nt keemiaravi ja kiritamine. Lisatagajärjeks jälle stress, mis põhjustab vähki.

Palun viidet sellele uuringule.
Ja palun selgitust, kuidas tekitab mammograafis käimine stressi. Tegu on lihtsa uuringuga ja vastuseid ei pea nädalaid ootama. Uuringul mitte käimine tekitab pikemas perspektiivis ilmselt hoopis rohkem stressi.
Ja ma saan aru, et juba diagnoositud vähki polegi mõtet ravida, sest ravimine tekitab stressi. Aga kas mitteravimine siis ei tekita stressi? Või mida siin siis lahenduseks pakutakse?

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 05.09 11:33; 06.09 09:30; 07.09 18:00; 11.09 10:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga palun. Loe terviseks.

https://thermography-sc.com/why-mammography-screening-is-being-abolished-in-switzerland/

Ka mitmed muud Šveitslaste tehtud uuringud regulaarse kiiritamise efektiivsusest on huvitavad. Nt mammograafis käimine vähendas kunagi 1970-nendatel tõesti rinnavähki suremust (ca 20-30%) aga hiljem ja tänapäeval ei ole mammograafis käimisest kasu suremuse vähendamisele.

+2
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.09 11:04; 07.09 19:33; 07.09 20:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Šveitsis esines üledagnoosimist 22%. St inimesi, kes said ebavajalikku ja ohtlikku ravi. Kujuta ette Haigekassa rahalist kokkuhoidu kui iga neljas või viies diagnoositu ei vajagi kallist ravi. See eeldaks aga oluliselt põhjalikumat anamneesi ja uuringuid ning loomulikult valepositiivsete diagnooside tunnistamist.

Pooltel naistel on rinnas tihedamat kudet, mis on röntgenpiltidel äravahetamiseni sarnane vähiga. Sellise tihedama rinnakoega naisi on mõistlik juba esimeses mammogrammis teavitada, et mammograafia ei ole nende jaoks toimiv meetod vähi tuvastamiseks. Pole mõtet asjatult kiiritada, kui pildilt nii kui nii midagi välja ei loe.

Teatud geene (BRCA 1 ja 2) kandvatel naistel tõuseb haigestumise risk topelt kui neid igasugu ioniseeriva protseduuriga kiiritada. Neil on loomulikult mõistlik kasutada teisi meetodeid ja hoida mammograafist kaugele. Huvitav oleks teada, kas geenivaramu määrab neid geene või mitte.

Šveitslaste otsus oli peatada uute skriining programmide lisamine ja panna olemasolevatele ajalimiidid. USA-s Californias on radioloogidel nt absoluutselt kohustuslik naist teavitada, kui neil on seda tihedamat tüüpi rinnakude ja mammograafis kiiritamine kasutu.

Rinnavähi tuvastamine, uurimine, ravi, suremuse statistika jm on kordi mitmetahulisem kui et minge käige kõik regulaarselt mammograafis. Detaild on olulised. Nt milline on rinnakude, millised geenid, mis aastal tehtud uuringu tulemused on infovoldikus jne.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.09 11:04; 07.09 19:33; 07.09 20:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sellele Käole, kes pidas lapsikuks juttu, et opereerima peab nii, et kasvajarakud lõikuse käigus laiali ei pudeneks. Lapsik on siis PERHi juhtiv onkogünekoloog Kersti Kukk. Kuulasin tema loengut munasarjavähist oma kõrvaga, loengu slaididele link.
Ja kes ei viitsi avada, siis tsitaat ühelt tema slaidilt:
/…/ Vältida kasvaja lõhkemist.
• (laparoskoopia või robotkirurgia, preparaat väljutada endo-sackis).
A sac or bag used in laparoscopic surgery in which tissue is placed to facilitate removal or morcellation.
Endo-sac- kotike, mille sees kasvaja peab olema, kui seda kehast välja võtta. Vanasti tehti opi ajal halba, kuna kasvajarakud, mis võisid seni olla ühes kohas, just sellise sekkumisega hakkasid vohama. Jutt ei ole metastaasidest, vaid vastupidi, mittelevinud kasvajast, mis arsti sekkumise tõttu võis hakata vohama.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.09 06:36; 08.09 17:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sellele Käole, kes pidas lapsikuks juttu, et opereerima peab nii, et kasvajarakud lõikuse käigus laiali ei pudeneks. Lapsik on siis PERHi juhtiv onkogünekoloog Kersti Kukk. Kuulasin tema loengut munasarjavähist oma kõrvaga, loengu slaididele link.

Ja kes ei viitsi avada, siis tsitaat ühelt tema slaidilt:

/…/ Vältida kasvaja lõhkemist.

• (laparoskoopia või robotkirurgia, preparaat väljutada endo-sackis).

A sac or bag used in laparoscopic surgery in which tissue is placed to facilitate removal or morcellation.

Endo-sac- kotike, mille sees kasvaja peab olema, kui seda kehast välja võtta. Vanasti tehti opi ajal halba, kuna kasvajarakud, mis võisid seni olla ühes kohas, just sellise sekkumisega hakkasid vohama. Jutt ei ole metastaasidest, vaid vastupidi, mittelevinud kasvajast, mis arsti sekkumise tõttu võis hakata vohama.

ära mõtle asju juurde. seda kotikest kasutatakse sellepärast, et laparoskoopiline op on nagu läbi lukuaugu tegutsemine ja kõhuõõnde ei tohi loomulikult jääda mingeid “laialipudenevaid jupikesi”

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.09 17:29; 08.09 18:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sa väidad lausa kolm korda, et stress tekitab vähki. ole hea ja tõesta seda!

Kasvajate tekke vastu võitleb imuunsüsteem. Sellega on arstid üldiselt nõus, et krooniliselt kõrge stressitase pärsib imuunsüsteemi tõhusust ja soodustab kõiki haigusi, sh. kasvajaid.

Aga see peab ikka krooniline, pikaajaline stress olema. Niimoodi, et inimesel läks korraks stressitase üles ja homme ongi kasvaja, see küll ei käi.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on kolm tuttavat rinnavähki surnud. Kõikidel neil avastati vähk sõeluuringu käigus, enne seda mingeid sümptomeid ei olnud.

Minu meelest halvenes nende tervis järsult peale operatsiooni. Kas on võimalik, et ilma operatsioonita oleks need inimesed end veel pikalt hästi tundnud ja et siirded hakkasid levima just operatsiooni tõttu?

Peale op- i ilmselt kiiritatakse, see on küll letaalne protseduur, paneb rakud vohama, sellest on nii palju artikleid, googelda.

Jah, ma olen ka sellest lugenud, samuti sõeluuringu valedest tulemustest. Mille tagajärjel opid ja kiiritused.

No Eestis sõeluuringu valetulemuse peale küll keegi opereerima ja kiiritama ei hakka. Järgmiseks võetakse proovitükk ja kui selles pahaloomulised rakud leitakse, läheb madinaks.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah, ma olen ka sellest lugenud, samuti sõeluuringu valedest tulemustest. Mille tagajärjel opid ja kiiritused.

Sa oled kunagi mõne rinnavähi ravijuhendit ikka näinud või lugesid telegram.ee tasemega kohast? Internet on rämpsinfot täis. Komplemine-ultraheli-mammograaf jne on kõige esmasemad eristusvahendid, siis tehakse koebiopsia(d), MRT, PET skannid ja kompuuteruuringud, et hinnata, KAS on vähk (biopsia, koematerjalist saadakse ka vähi tüüp) ja KUS on vähk (muud). Ja alles siis ravitakse seda kohta- lõikus, kiiritus, kemo, hormoonravi.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.09 16:00; 11.09 07:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Šveitsis esines üledagnoosimist 22%. St inimesi, kes said ebavajalikku ja ohtlikku ravi. Kujuta ette Haigekassa rahalist kokkuhoidu kui iga neljas või viies diagnoositu ei vajagi kallist ravi. See eeldaks aga oluliselt põhjalikumat anamneesi ja uuringuid ning loomulikult valepositiivsete diagnooside tunnistamist.

Pooltel naistel on rinnas tihedamat kudet, mis on röntgenpiltidel äravahetamiseni sarnane vähiga. Sellise tihedama rinnakoega naisi on mõistlik juba esimeses mammogrammis teavitada, et mammograafia ei ole nende jaoks toimiv meetod vähi tuvastamiseks. Pole mõtet asjatult kiiritada, kui pildilt nii kui nii midagi välja ei loe.

Teatud geene (BRCA 1 ja 2) kandvatel naistel tõuseb haigestumise risk topelt kui neid igasugu ioniseeriva protseduuriga kiiritada. Neil on loomulikult mõistlik kasutada teisi meetodeid ja hoida mammograafist kaugele. Huvitav oleks teada, kas geenivaramu määrab neid geene või mitte.

Šveitslaste otsus oli peatada uute skriining programmide lisamine ja panna olemasolevatele ajalimiidid. USA-s Californias on radioloogidel nt absoluutselt kohustuslik naist teavitada, kui neil on seda tihedamat tüüpi rinnakude ja mammograafis kiiritamine kasutu.

Rinnavähi tuvastamine, uurimine, ravi, suremuse statistika jm on kordi mitmetahulisem kui et minge käige kõik regulaarselt mammograafis. Detaild on olulised. Nt milline on rinnakude, millised geenid, mis aastal tehtud uuringu tulemused on infovoldikus jne.

Sa unustasid oma tõlkes paar väga olulist asja mainimast.
Esiteks, see uuring käib Šveitsi kohta ja seal räägitakse iga-aastasest mammogrammi tegemisest. Ehk siis nad lõpetasid naiste iga-aastase kontrolli. Eestis pole sellist kontrolli mitte kunagi olnud. Sõeluuringut tehakse üle viie aasta. Iga-aastaseid mammogramme tehakse ainult neile naistele, kes mingil põhjusel on erijälgimise all.
Teiseks see tihedama rinnakude jutt. Palun võta lahti mõni lehekülg, mis räägib uuringutest Eestis. Igal pool on kirjas, et alla 30-aastastele tehakse eelkõige ultraheli, sest neil on tihedam rinnakude ja mammogramm ei anna tulemusi.
Mis puutub BRCA geeni kandjatesse, siis neil on haigestumise risk 70-80% ja selle geeni olemasolul on jälgmine hädavajalik. Kui suguvõsas on mitmeid rinna-/munasarjavähi juhtumeid, siis ma ei jääks geenivaramu peale lootma (ma olen kindel, et seal ka seda geeni kontrollitakse) ja laseksin kasvõi oma raha eest geenitesti teha. Aga ilmselt oleks see ka perearsti jaoks piisav näidustus, et geneetiku juurde saata inimene.

Ja nagu siin juba korduvalt öeldud, palja mammogrammi pealt ei hakata mitte mingit ravi tegema. Rinnast on väga lihtne biopsia võtta ja alles selle põhjal saab täpsemalt öelda, kas tegu on halvaloomulise kasvajaga.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 05.09 11:33; 06.09 09:30; 07.09 18:00; 11.09 10:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sõeluuringut tehakse üle viie aasta.

Üle 2 aasta siiski.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sellele Käole, kes pidas lapsikuks juttu, et opereerima peab nii, et kasvajarakud lõikuse käigus laiali ei pudeneks. Lapsik on siis PERHi juhtiv onkogünekoloog Kersti Kukk. Kuulasin tema loengut munasarjavähist oma kõrvaga, loengu slaididele link.

Ja kes ei viitsi avada, siis tsitaat ühelt tema slaidilt:

/…/ Vältida kasvaja lõhkemist.

• (laparoskoopia või robotkirurgia, preparaat väljutada endo-sackis).

A sac or bag used in laparoscopic surgery in which tissue is placed to facilitate removal or morcellation.

Endo-sac- kotike, mille sees kasvaja peab olema, kui seda kehast välja võtta. Vanasti tehti opi ajal halba, kuna kasvajarakud, mis võisid seni olla ühes kohas, just sellise sekkumisega hakkasid vohama. Jutt ei ole metastaasidest, vaid vastupidi, mittelevinud kasvajast, mis arsti sekkumise tõttu võis hakata vohama.

ära mõtle asju juurde. seda kotikest kasutatakse sellepärast, et laparoskoopiline op on nagu läbi lukuaugu tegutsemine ja kõhuõõnde ei tohi loomulikult jääda mingeid “laialipudenevaid jupikesi”

No DAAAAAA 😀

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )


Esileht Ilu ja tervis Miks surrakse rinnavähki?