Vanaema ja ema räägivad, et nõuka ajal oli enamik alla aastastest lastest regulaarselt potil ning harjutama hakati kohe kui istus. Miks tänapäeval nii pikalt oodatakse? See ju mugav ja soodsam ka ning laps olevat potiks valmis juba 20.-30. nädalal.
Enda laps on 7kuune, soovin harjutama hakata.
Asi pole harjutamises, vaid mähkmetes.
Kui pepu on kuiv, on lapsel mugav olla. Mina olen mõlemat last hakanud ka koge istuma hakates harjutams. Mähkmevabaks said 1,5a ja teine….ta on 4,5 ja ikka veel juhtub õnnetusi???? 2,5 lihtsalt viskasin mähkmed ära, et mulle aitab, kuigi pikk tee oli meil veel ees…
Ja oli ka nö vanasti neid lapsi, kes sõimest koju minnes said mörjad püksid kaasa. Ei olnud ja siis kõik nii ladus.
Aga vanemaid sundus tagant pidev mähkmepesu, pesumasinate puudumine jne. Praegu on isegi riidest mähkmed piisavalt mugavad, kuivahoidvad lapid, peseb ja kuivatab masinad jne
Alla aastast potitada on täiesti mõttetu. Tal pole mingit kontrolli oma põie üle. See tekib alles 2+aastaselt, mõnel palju, palju hiljem. Tänapäeval lihtsalt terroriseeritakse lapsi vähem 🙂
Las areneb omas tempos ja kui õige aeg on käes, hakkab ise suurte laste asju tegema. Lõpetab lutitamise, piimajoomise, õpib potil käima ja iseseisvalt oma voodis magama. Aitab juba sellest nõukaaja jutust. Selline asjade ära kiskumine, lapse sundimine, üksi üles kasvamine, sest vanemad olid tööl ja mõneaastane laps üksi kodus, ilma vanemate muside ja kallistusteta elamine pärandas tollele põlvkonnale eluaegsed depressiooni, une -ja ärevushäired. Näen seda oma töös iga päev.
Kui lapsel potil istumise vastu midagi ei ole, siis ma ei näe küll põhjust, miks ei võiks vaikselt potitreeningut teha. Vägisi potil kinnihoidmine jms terror pole muidugi OK. Aga peale ärkamist esimese asjana pooleks minutiks potile panna, et esimene piss kinni püüda, pole nüüd küll mingi traumeerimine.
Ja see põietunnetuse teke on ikka väga individuaalne. Mul on üks lastest 1a3k 100% mähkmevaba olnud. St et õnnetusi ei juhtunud ja potil käimist ei pidanud enam meelde tuletama, ise läks, kui tundis, et vaja. Teiste lastega samamoodi treenides jõudsin samasse seisu 2-aasta sünnipäeva paiku (ühel nats varem, teisel nats hiljem).
Alla aastast potitada on täiesti mõttetu. Tal pole mingit kontrolli oma põie üle. See tekib alles 2+aastaselt, mõnel palju, palju hiljem. Tänapäeval lihtsalt terroriseeritakse lapsi vähem ????
Las areneb omas tempos ja kui õige aeg on käes, hakkab ise suurte laste asju tegema. Lõpetab lutitamise, piimajoomise, õpib potil käima ja iseseisvalt oma voodis magama. Aitab juba sellest nõukaaja jutust. Selline asjade ära kiskumine, lapse sundimine, üksi üles kasvamine, sest vanemad olid tööl ja mõneaastane laps üksi kodus, ilma vanemate muside ja kallistusteta elamine pärandas tollele põlvkonnale eluaegsed depressiooni, une -ja ärevushäired. Näen seda oma töös iga päev.
Ja kas tänapäeva pisikesed on siis õnnelikumad? Üha vaimselt haigemad on lapsed, kuigi on 4-aastaseni mähkmetes ja 3-aastaseni rinnal.
Õnnetud on nad ikka selle pärast, et sündides pistetakse neile nutitelefon kätte ja üles kasvatakse 30m2 korteris luku taga mitte õues sõpradega mängides, sest vanemad üksi õue ei luba ja samas koos lapsega õue minna ei viitsi. Telefonis on ju lihtsam scrollida 🙂
Koolisüsteemis puudub igasugune loovuse arendamine ja teistmoodi mõtlejaid/väljanägijaid alavääristatakse ja kiusatakse
Mul 2a5k on mähkmetes, tunnistan, et olen lihtsalt liiga laisk ja mul on mugavam nii, kui et koristada tema järgi diivanit, voodit, vaipa jne. Beebi ka veel kodus. Poti muretsesin koju millalgi enne 2a sünnipäeva, huvi tal selle vastu polnud ja potile keeldus istuma. Muidu rääkisin talle ikka igapäevaselt, et ta võiks potile minna. Paar kuud tagasi hakkas päevapealt enda soovil potil käima, enamus hädasid tuleb potti, aga mähkmed on ikka jalas.
Las areneb omas tempos ja kui õige aeg on käes, hakkab ise suurte laste asju tegema. Lõpetab lutitamise, piimajoomise, õpib potil käima ja iseseisvalt oma voodis magama.
Piimajoomise? Selles suhtes, et enamus inimesi ei lõpeta piimajoomist ära ja paljud teevad seda veel täiskasvanunagi. Ma ise küll piima ei joo, aga samas kohvi peale panen. Ja lastele annan ka ikkagi piima teinekord söögi kõrvale.
Mähkmelast võib ju ka potile panna.
Kohati väga praktiline, nt mu lapsed kakasid mingil ajal alati hommikul pärast ärkamist, palju meeldivam oli see potti püüda.
Mähkmevabaks said ikka 2-2,5 vahel.
Las areneb omas tempos ja kui õige aeg on käes, hakkab ise suurte laste asju tegema. Lõpetab lutitamise, piimajoomise, õpib potil käima ja iseseisvalt oma voodis magama.
Piimajoomise? Selles suhtes, et enamus inimesi ei lõpeta piimajoomist ära ja paljud teevad seda veel täiskasvanunagi. Ma ise küll piima ei joo, aga samas kohvi peale panen. Ja lastele annan ka ikkagi piima teinekord söögi kõrvale.
Hakkas parem v? Jube naljakas oled tõesti. See kui ridade vahelt lugeda ei oska on ikka enda lolluse süü. Me oleme siiski beebide teema all. Lehmapiima, mida sa ise jood alla aastasele anda ei võigi.
Minu mwelest on tänapäeval lihtsalt rohkem erknevaid koolkondi. On ju hulk neid, kes hakkavad potitama juba alates sünnist ja on ka neid, kes tõesti enne 2-aastaseks saamist üldse ei harjuta. Igal omad meetodid ja iga laps erinev.
Entusiastlikult alustasin esimese lapsega kohe kui ta istuma hakkas. Tulemus see, et potil hakkas ta käima natuke enne 3-aastaseks saamist. Lihtsalt lapsel on halvem põietunnetus ja õnnetusi juhtub siiani palju.
Kindlasti oli ka vanasti erinevaid lapsi. Enamus, kes aastaselt ilma mähkmeta olid, ei küsinud ise potile, neid ikka pandi sinna iga natukese aja tagant.
Sfinkterlihaste kontroll tekib lastel u teisel eluaastal. Füsioloogiliselt ei ole võimalik, et alla aastane/aastane laps neid lihaseid tahtlikult kontrolliks. Võimalik on last potitada, lugeda tema miimikat, kehakeelt vms, aga see ei tähenda, et laps ise mingit kontrolli urineerimise ja roojamise üle omaks.
Ise hakkasin ka last potile harjutama kui ta istuma hakkas (osaliselt ema survel), seda siis harjutamise mõttes ja lootsin, et ehk tõesti läheb kiiremini-lihtsamalt hiljem päriselt potile saamine. Mingi aeg läks väga hästi, siis tekkis streik. Hetkel 2a5kuud ja mähkmevaba ehk viimased kaks kuud (sh öösel), aga nt õues käies juhtub õnnetusi ikka väga sagedasti. Järgmise lapsega ei viitsi ilmselt nii vara selle tralliga alustada, sest näha oli, et ega see potitrenn kuidagi kiiremini või lihtsamalt läbi selle ikkagi ei läinud.
Mina hakkasin lapsi potile panema, kui nad 7-8-kuuselt istuma õppisid. Ei püüdnud midagi ära arvata miimika või tont teab mille järgi, lihtsalt iga riietamise ja mähkmevahetuse ajal tõstsin lapse potile, näitasin talle raamatust pilte, tegin loomade hääli ja muud lapse jaoks põnevat, et ta pikemalt potil istuks. Ning võtsin potilt ära ja kiitsin ohtralt iga kord, kui piss juhtus potti tulema.
Jah, pissi kinnihoidmise oskus tuli neil tõesti ikka alles 2 a sünnipäeva paiku. Aga vat seda rääkida, et varem mitte mingit põiekontrolli pole, ka ei saa, sest sfinkterit lõõgastama ja pissi potti tegema õppisid nad küll väga ruttu. 1 a sünnipäevaks oli mõlemal vesiselge, et nii kui lapse potile panin, maksimum 2-3 sekundi pärast piss juba potti voolas.
Mähkmeid hoidsin teisel eluaastal tänu sellele kokku üksjagu. Ja eriti mugav oli see, et suurem laps hakkas 1 a 3 k vanusena kakale küsima ja mähkmesse enam üldse ei kakanud — ülimõnus! 😉
Muidugi, ega päriselt mähkmevabaks said nad ka päevasel ajal alles pärast 2 a sünnipäeva. Aga kui endale ülearuseid illusioone ja jaburaud lootusi ei loo, võib varasest potitamisest siiski lapsevanemale üsna palju lisamugavust ja mähkmekokkuhoidu tekkida.
Mina hakkasin ka kuskil 7 kuu paiku enda last potile panema. Nägin kui ta kakale hakkas ja nii sain enamus kakasid potti ja mähkme vahetuse ajal panin ka potile istuma ja siis vahest pissis potti. Nüüd on ta 1 a 3k ja küsib ise potile kui kakada tahab. Pissi potti ei tee.
Minu ämmaemand soovitas alustada kindlasti alla aastaselt.
Kui sul joppab ja laps tunnetab õigeaegselt pissihäda, siis on see tulemuslik tegevus ja võib päädida palju väiksema keskkonda reostava mähkmehunnikuga.
Ise ma olin ka selline ema, et kasutasin marlimähkmeid ja lootsin, et kui aegsasti treenima hakkan, saan lapsed varakult potile. Paraku selgub, et meie pere lastel on mingi arenguline eripära, et nad ei tunneta pissihäda ning kui ma 1,5 aastasel lapsel jätsin mähkmed täiesti ära, pissis üks lastest näiteks iga 20 minuti tagant põrandale loigu ja seda aasta otsa. Arsti väitel mingeid probleeme põletikuga ei olnud. Alles 2,5 aastaselt läks pissimine ajutiselt korda. Sellele järgnes aga kõigil kolmel lapsel mingi periood, kus nad jälle kaotasid selle tunnetuse ära, ehk siis mingi keemiline signaalmolekuli süntees on ilmselt seotult kas viirushaiguste või aregufaasiga taas pärsitud. Kolmas laps on mul parasjagu teises klassis ja ikka veel pean talle meelde tuletama, et ta peab regulaarselt WC-s käima, ka siis kui tal ei ole pissihäda, sest muidu juhtub ikka väikeseid õnnetusi (küll kõik ei tule põrandale, aga veidi tuleb püksi, enne kui aru saab, et tuleb lihased pingule tõmmata).
Kõigil loodusrahvaste lastel on nn põiekontroll alla aastaselt. Kas neil on siis lihased teistsugused või?! Täpselt samad on.
Puhtuse hoidmine ja soov enda peale mitte pissida on normaalne. Tänapäeva mähkmed kaotavad aga enamasti selle paha märja tunde ära. Teine variant on et laps on pissinud ja sellest häiritud, ei jää magama või ärkab üles vms aga vanemad ei saa aru, et kussutamise, toitmise vms asemel peaks lapsel hoopis mähet vahetama.
Tänapäeva tingimustes ja siin riigis on väga mõistlik alustada siis kui laps korralikult juba istub aga veel ei kõnni. Peale kõndima hakkamist ei ole nad enam nii altid istuma. Ma ei kujuta ette 2-aastase esmakordselt postitamist. Need pistavad ju jooksu:)
Pikalt potil istumisel pole mõtet. Pott peab olema lapsele paras, mitte liiga kõrge või lai. Hea on alustades panna laps potile hommikul kohe peale ärkamist ja peale iga päevast uinakut. Enne välja minekut ja muudel mõistlikel aegadel kui tundub kapsele ka sobiv.
On lapsi, kes omavad selget põiekontrolli juba nädal või paar peale sündi ja on 6-kuuseid, kes on öösiti mähkmevabad jne. Inimeste füüsilised võimed on erinevad.
Ei saa muidugi üldistada aga potitreening on rohkem ikkagi treening lapsevanemale. Kui lapsevanem ei proovi alla aastast kordagi potile, paneb lapse nt ebamugavale potile, ei vali sobivat hetke, ei ole piisavalt järjekindel jne, siis ei ole ka lapsel lootust mähkmevabaks saada.
Peale kõndima hakkamist ei ole nad enam nii altid istuma. Ma ei kujuta ette 2-aastase esmakordselt postitamist. Need pistavad ju jooksu:)
Kui lapsevanem ei proovi alla aastast kordagi potile, paneb lapse nt ebamugavale potile, ei vali sobivat hetke, ei ole piisavalt järjekindel jne, siis ei ole ka lapsel lootust mähkmevabaks saada.
Üldiselt öeldakse, et lapsel tekib valmisolek potil käimiseks ca 2aastasena, mõnel varem, mõnel hiljem. Enne seda on see pigem vanema enese lõbustus, mitte tulemuslik harjutamine.
Mina ei pannud last kordagi potile enne, kui mähe päeval pikemalt kuivaks hakkas jääma, st kui pissimise vahed läksid pikemaks kui paarkümmend minutit. Umbes samal ajal jäi öösiti mähe kuivaks. Seda võtsin kui märguannet, et nüüd tasub tegelema hakata – ma olen laisk ema, tahan öösel magada ja ka päeval muud teha kui potitada ja lapitada. See juhtus, kui laps oli ca 1a4k vana. Ja hoolimata igasuguse harjutamise puudumisest oli laps 1,5aastaselt mähkmevaba. Tõsi, päris ise, omal algatusel hakkas potil käima ca 2aastaselt.
Iga laps on erinev ja see potitamise asi sõltub rohkem ikka lapsest kui emast.
Esimene poeg tegi 8 kuuselt kõik kaka potti (tal käis nagu kellavärk seedimine). 1 aastaselt oli täiesti mähkmevaba.
Teine poeg oli täiesti mähkmevaba 1 aasta ja 5 kuud.
Kolmas poeg oli täiesti mähkmevaba 1 aasta ja 2 kuud.
Puhtalt enesedistsipliini ja põhimõtte küsimus. Läksin tööle ja enne tegin selle teema ise korda. Pott oli meil igalpool kaasas, ka lennukis, ka Tartu Tallinn maanteel autoga tegime peatusi. Mulle meeldis nii ja polnud muret.
Praeguseks teismelised, närvid täitsa korras, toredad poisid on.
Esimene poeg tegi 8 kuuselt kõik kaka potti (tal käis nagu kellavärk seedimine). 1 aastaselt oli täiesti mähkmevaba.
Teine poeg oli täiesti mähkmevaba 1 aasta ja 5 kuud.
Kolmas poeg oli täiesti mähkmevaba 1 aasta ja 2 kuud.
Puhtalt enesedistsipliini ja põhimõtte küsimus. Läksin tööle ja enne tegin selle teema ise korda. Pott oli meil igalpool kaasas, ka lennukis, ka Tartu Tallinn maanteel autoga tegime peatusi. Mulle meeldis nii ja polnud muret.
Praeguseks teismelised, närvid täitsa korras, toredad poisid on.
Lennukisse oma potiga minna on ikka tase 🙂 Kas siis laps vahekäiku potiga istuma – lennuki wc-sse ju kahekesi koos potiga ei mahu? Suva nendest kaasreisijatest….
Mina ostsin poti kui laps oli peaaegu kuue kuune. Kuigi ta sõi öösiti, oli ta mähe hommikuti kuiv ja paar korda katsetasin kraanikaussi pissimit. Uskumatu, aga ta tegigi seda ja nii hakkas ta väga varakult hommikuti pissi potti tegema. Päris mähkevabaks sai siiski alles aasta ja kaheksa kuuselt. Harjutamises toimus tagasiminek kui nt käisin vanavanematel pikemalt külas ja kaka potti saamisega läks ka rohkem aega.
Meie pere laste eripära on see, et kuskil 4-5kuu vanuses on hommikul ärgates mähe enamasti kuiv. Ja see loik, mis siis pissides tuleb on nii suur, et seda ei pea ükski mähe kinni. Mul oli valida, kas panen lapse potile või hakkan lapsel ja voodis pesusid vahetama. Seega sai laps potile. Laste teisel elusuvel said kõik mähkmevabaks. Seega jutt, et enne 2aastat laps põit ei kontrolli, on mugavate emade jutt. Mäletan, et käisin 1a3k lapsega sellisel uhkel sünnipäevapeol, kus olin natuke mures, et kas ikka saame ilma mähhkmeta käidud ja tahtsin igaks juhuks lapsele mähkme panna, ta keeldus kategooriliselt – võttis mähkme ära, kui talle selle panin – pool aastat ilma mähkmeta olnud ja see mähkmega olemine oli talle selleks hetkeks nii vastik. Sünnipäev läks ilusti, laps käis potil ja õnnetusi ei olnud.
Esimene poeg tegi 8 kuuselt kõik kaka potti (tal käis nagu kellavärk seedimine). 1 aastaselt oli täiesti mähkmevaba.
Teine poeg oli täiesti mähkmevaba 1 aasta ja 5 kuud.
Kolmas poeg oli täiesti mähkmevaba 1 aasta ja 2 kuud.
Puhtalt enesedistsipliini ja põhimõtte küsimus. Läksin tööle ja enne tegin selle teema ise korda. Pott oli meil igalpool kaasas, ka lennukis, ka Tartu Tallinn maanteel autoga tegime peatusi. Mulle meeldis nii ja polnud muret.
Praeguseks teismelised, närvid täitsa korras, toredad poisid on.
Lennukisse oma potiga minna on ikka tase ???? Kas siis laps vahekäiku potiga istuma – lennuki wc-sse ju kahekesi koos potiga ei mahu? Suva nendest kaasreisijatest….
Mis tase see ikka on, väike sinine potike oli kilekotis kaasas, mahtus isegi käekotti mulle. Veepudel ka alati kaasas. Pärast pesed ju puhtaks, mis see lapsepiss ikka on. Lennuki wc-sse mahub jumala vabalt kahekesi toimetama, seal potikaane peale paned väikse poti ja lapse sinna otsa.
Trenni protsess on ikka see sama: pärast ärkamist potile, pärast sööki potile, raamatute vaatamine potil. Ma kuidagi näen lapse näost ära, kui hakkab potile tahtma. See kõik oli enne digiaega, ei olnud mingeid tahvleid ega telefone. Puhas enda jändamine ja istudki lapsega kui vaja. Olin kodune ja olingi laste päralt.
Olen kõigi nelja lapsega neid juba ca pooleaastaselt potiga tutvustama hakanud. Kuskil aastavanuselt on nad kõik (peale pisima, tema veel 7kuune) igapäevaselt potil käinud (pandud, vahel harva ise läinud), aga täielikult mähkmevabaks on nad ikka alles ligi kaheaastaselt saanud. Enne seda juhtub nii palju õnnetusi, et öösel ja kodust väljas ei saa muud moodi kui mähkmetega. Kodus on nad ilma püksteta olnud (pikemad särgid on siis head) ja õnnetuste koristamine on igapäevane. Arvan, et lapsed ise lihtsalt ei suuda oma hädade tegemist piisavalt reguleerida enne umbes kaheseks saamist. Seda, mida potil peab tegema, on nad muidugi varem võimelised ära õppima, isegi päris väikeseid beebisid saab niimoodi kaussi häda tegema harjutada, aga see eeldab, et vanem saab aru, millal häda tulema hakkab ja reageerib kohe. Ehk siis varasem potilkäimine on pigem vanema regulaarne ja õigeaegne potitamine.
Mina ise olen nõukaaja laps ja see, et laps “käis aastaselt potil” tähendas minu mäletamist mööda ikka kogu aeg täiesti tavalisi pissiloike põrandal ja läbimärgasid mähkmepomme ringijooksva venn-õe sipukates. Jah, neid pandi potile, et mähkmepesu vajadust vähendada, aga see ei tähenda küll seda, et laste %, kes suutis tegelikult ka põit valitseda, oleks olnud suurem kui tänapäeval.
See imikueast potitamist tehti vanasti, et ei peaks nii palju mähkmeid pesema. Pandi laps pärast söötmist ja teatud aegadel potile. Nt minu vanaema rääkis, et kui olime pudelist piima joonud, siis hoidis poti kohal (nii väikesed, et ei istunud veel), kannatlikult ootas, kuni piss tuli ära, siis sai mähkme panna. See oli lihtsalt esialgu sage pissitamine, aga kas see ka lapses treenis häda kinnipidamisoskust, ei ole ma kindel. Ise proovisin enda lapsi samamoodi varakult potitama hakata, lõpulikult mähkevabaks said aga ikka u 1,5-aastaselt.
<p style=”text-align: left;”>Ah ärge jamage, et enne teist eluaastat pole füsioloogiliselt võimalik.</p>
Minu teine laps hakkas alles 2,5 aasta vanuses potil käima puhtalt minu enda mugavuse pärast, kuna mul oli sel ajal üks beebi ka. Noorim oli 18-kuuselt mähkmevaba, öösiti panime ikka mähet aga kui see kogu aeg kuiv oli jätsime selle ka ära. Vanem laps pissis aegajslt voodisse kuni kümnenda eluaastani, aga noorem mitte kunagi.
Lapsed on erinevad ja see et mõned ei suudagi enne teist eluaastat kontrolli saavutada, on normaalne. Aga see pole mingi valem js ülim tõde. Proovima ikka peaks, ma usun et minu noorim laps polnud ainus imelaps. Ja ausalt polnud mingeid pidevaid loike kuskil. Kui ära õppis, tegi kõik potti.
On vahe potitamisel ja potil käimisel. Potitada võib alates sünnist ja nii mõnigi kannatlik ema teeb seda üsna edukalt. See tähendab, et ema jälgib last ja paneb ta õigel ajal potile (või päris väikest hoiab kraanikausi kohal). Enne pabermähkmeid oli emade motivatsioon loomulikult suurem, sest kogu see marlimähkmetega mässamine oli väga kurnav.
Potil käimisega pole sel eelneval siiski mingit seost. Selleks peab lapsel tekkima võime oma soolt ja põit kontrollida ja häda veidigi aega kinni hoida. See võime tekib umbes kaheselt. Loomulikult on siingi erandeid – mõnel aastaselt, mõnel kolmeselt.
<p style=”text-align: left;”>Mis asi on hilja potile? Kes seda ütleb mis on hilja? Minu laps nt hakkas end ise potitama ta praegu 1a8k vana. Miks ma peaks oma elu keeruliseks elama ja hakkama 7k last potile panema? Kellel puudub põie kontroll ehk siis nagu dresseeriks ahvi.</p>
