Esileht › Pereelu ja suhted › Miks tehakse lapsi kui nad tulevikus ei hooli teist?
Inspiratsioonjks oli üks teine teema siin..
Lapsed ei külasta, kui külastavad siis ollakse omaette. Külastatakse liiga harva jne.
Lapse kasvatamisel nähakse ilget vaeva , raha ja see on siis tänu nendelt? Suht masendav ju?
Aru ei saa ka nendest, kes ainult jõuludel ema-isa külastavad. Eesti suguses väikeses riigis kus vahemaad on väikesed-naeruväärne.
Ma leian aega oma vanemaid külastada 2-3 korda kuus, vahemaa on 300 km.
Rohkem energiat ja hoolimist!
No see isa ju ka lastest pole hoolinud. Ei helista neile, ise külla ei lähe, kui nad kunagi käisid, siis nendega ei tegelenud. Arvab, et tema kuskile metsa neile järgi ei lähe, saagu ise hakkama. Nüüd tahab emale käru keerata, et lapsed reisile ka enam ei saaks. No siis pole jah loota midagi, sellistest vanematest lapsed tõesti ei hooli. Mina läksin ka mehega lahku, kui laps oli 4 aastat vana. Aga minu eks on kogu aeg lapsega suhelnud, praktiliselt igapäevaselt. Viib kooli, õpivad matemaatikat, käivad matkamas. Kui koroona oli, siis suhtlesid eriti tihedalt, sest oli rohkem aega. Metsi mööda ja matkaradadel sai kogu aeg käia. On koos reismas käinud, kinos, vanavanematel külas. Meil ei ole sellist probleemi, et teismelisena laps enam ei soovi isaga suhelda. Soovib küll, sest side on kogu aeg olnud. Ja loomulikult hoolib laps oma isast ka täiskasvanuna, kui on olnud lähedane side.
Mida edukam laps, seda vähem on aega vanematele pühendada.
Küll nad hoolivad ja on kõik kohal, kui vanemad ära surevad ja on pärandust oodata. Lendavad teisest maailmaotsas nagu niuhti kohale. Nagu hea ütlus on: küll oleks pärijaid, oleks vaid surijaid.
Paraku on nii, et kes pole ise oma lastest hoolinud, nendest ei hooli ka lapsed. Ja hoolimine ei tähenda seda, et lapsele on kõik ostetud või antud, vaid peamiselt seda, et nende jaoks on võetud aega ja nendega tegeletud. Ja lapsed tajuvad hästi, kui sa tegelikult ei hooli temast ega armasta teda. Kui ise olid siis hoolimatu, kui laps oli väike, kogu aeg ütlesid talle, et mul pole aega, ära tüüta mind, midagi temaga koos ei teinud, tema jutte ei kuulanud, siis tõesti ta ei taha sinust täiskasvanuna midagi kuulda.
No see isa ju ka lastest pole hoolinud. Ei helista neile, ise külla ei lähe, kui nad kunagi käisid, siis nendega ei tegelenud. Arvab, et tema kuskile metsa neile järgi ei lähe, saagu ise hakkama. Nüüd tahab emale käru keerata, et lapsed reisile ka enam ei saaks. No siis pole jah loota midagi, sellistest vanematest lapsed tõesti ei hooli. Mina läksin ka mehega lahku, kui laps oli 4 aastat vana. Aga minu eks on kogu aeg lapsega suhelnud, praktiliselt igapäevaselt. Viib kooli, õpivad matemaatikat, käivad matkamas. Kui koroona oli, siis suhtlesid eriti tihedalt, sest oli rohkem aega. Metsi mööda ja matkaradadel sai kogu aeg käia. On koos reismas käinud, kinos, vanavanematel külas. Meil ei ole sellist probleemi, et teismelisena laps enam ei soovi isaga suhelda. Soovib küll, sest side on kogu aeg olnud. Ja loomulikult hoolib laps oma isast ka täiskasvanuna, kui on olnud lähedane side.
Räägi 20 aasta pärast uuesti ja veel uuesti, kui olete vanadekodus ja lapsed ei käi teid vaatamas.
No see isa ju ka lastest pole hoolinud. Ei helista neile, ise külla ei lähe, kui nad kunagi käisid, siis nendega ei tegelenud. Arvab, et tema kuskile metsa neile järgi ei lähe, saagu ise hakkama. Nüüd tahab emale käru keerata, et lapsed reisile ka enam ei saaks. No siis pole jah loota midagi, sellistest vanematest lapsed tõesti ei hooli. Mina läksin ka mehega lahku, kui laps oli 4 aastat vana. Aga minu eks on kogu aeg lapsega suhelnud, praktiliselt igapäevaselt. Viib kooli, õpivad matemaatikat, käivad matkamas. Kui koroona oli, siis suhtlesid eriti tihedalt, sest oli rohkem aega. Metsi mööda ja matkaradadel sai kogu aeg käia. On koos reismas käinud, kinos, vanavanematel külas. Meil ei ole sellist probleemi, et teismelisena laps enam ei soovi isaga suhelda. Soovib küll, sest side on kogu aeg olnud. Ja loomulikult hoolib laps oma isast ka täiskasvanuna, kui on olnud lähedane side.
Emaga suhtlemise arvelt.
Emaga suhtlemise arvelt.
Mis mõttes, minul on samamoodi lapsega lähedane side ja teeme koos oma asju.
Emaga suhtlemise arvelt.
Mis mõttes, minul on samamoodi lapsega lähedane side ja teeme koos oma asju.
Mees ei suhtle enda emaga.
Osa mehi valib ema, vahel õe ikka ja alati nii naise kui laste asemel. Sellest on siinsamas foorumis juttu olnud.
Inspiratsioonjks oli üks teine teema siin..
Lapsed ei külasta, kui külastavad siis ollakse omaette. Külastatakse liiga harva jne.
Lapse kasvatamisel nähakse ilget vaeva , raha ja see on siis tänu nendelt? Suht masendav ju?
Aru ei saa ka nendest, kes ainult jõuludel ema-isa külastavad. Eesti suguses väikeses riigis kus vahemaad on väikesed-naeruväärne.
Ma leian aega oma vanemaid külastada 2-3 korda kuus, vahemaa on 300 km.
Rohkem energiat ja hoolimist!
No lapsi saades sa ju arvad, et oskad neid kasvatada nii, et olete üks suur ja õnnelik perekond. Aga kuskil tehakse viga ja ongi suhted keerulised.
Paraku on nii, et kes pole ise oma lastest hoolinud, nendest ei hooli ka lapsed. Ja hoolimine ei tähenda seda, et lapsele on kõik ostetud või antud, vaid peamiselt seda, et nende jaoks on võetud aega ja nendega tegeletud. Ja lapsed tajuvad hästi, kui sa tegelikult ei hooli temast ega armasta teda. Kui ise olid siis hoolimatu, kui laps oli väike, kogu aeg ütlesid talle, et mul pole aega, ära tüüta mind, midagi temaga koos ei teinud, tema jutte ei kuulanud, siis tõesti ta ei taha sinust täiskasvanuna midagi kuulda.
Nõus!
Ma olen oma tuttavate peal näinud, et kes 2 aasta vanuselt sõime pandi, need elavad välismaal, vanematest kaugel, neile on oma sõbrad ja elu tähtsamad, kui vanemad, vanematega eriti hingelist suht pole, nii ametlikum suhe vm.
Need, kes 4-5 aastaselt lasteada pandi, need hoiavad sõbralikku suhet, ka keskealistena, nende inimestega, kellega nad koos lapsepõlves tulest ja veest läbi on käinud ja kes nende eest on hoolitsenud, süüa teinud, aega veetnud, õpetanud, mõistnud, sõbralikult hoolitsenud. Sest kehvad suhted ja karjumine, hirm, negatiivsed lapse emotsioonid selles eas panevad muutumat pitseri ka ülejäänud elu suhtlusele. See on kõik oma kogemusest ja ligi 10 eakaslase peal 100% nähtud.
Kahjuks lapsi täiskasvanuks saades ei huvita, kui palju vanemad pidid tööl käima ja raha teenima, et neile parimat pakkuda. Neid huvitab ainult, kes nende jaoks olemas oli. See ei ole teadlik paha pärast otsustamine, see on lihtsalt alateadlikult tugevalt sees.
Mees ei suhtle enda emaga.
Suhtleb ka enda emaga, ütlesin, et käivad koos lapsega vanavanematel külas.
Ma olen oma tuttavate peal näinud, et kes 2 aasta vanuselt sõime pandi, need elavad välismaal, vanematest kaugel, neile on oma sõbrad ja elu tähtsamad, kui vanemad, vanematega eriti hingelist suht pole, nii ametlikum suhe vm.
See küll absoluutselt tõele ei vasta. Ei pea lähedaste suhete hoidmiseks viienda eluaastani last kodus pidama.
See küll absoluutselt tõele ei vasta. Ei pea lähedaste suhete hoidmiseks viienda eluaastani last kodus pidama.
Sellist juttu ajavad naised, kellel pole korralikku tööd ega karjääri ja on vaja vabandust kodu passimiseks. Siis ongi jutt, et lapsed peavad kodus olema kuni koolini ja ei saa ju tööle minna. Tegelikult ei tahetagi seda, sest ollakse kuskil lihttööl, mis ongi kurnav ja ebameeldiv. Kodus passimine on lihtsam. Tean palju selliseid naisi. Laps on vaid ettekääne, mitte tegelik põhjus. Ja kui siis hakatakse ütlema, et miks naine pole ise raha teeninud, tal pole mitte midagi, siis on kõik teised pahad, sest kasvatati ju lapsi. Naine tegelikult paneb ennast ja oma lapsi väga haavatavasse olukorda sellise suhtumisega, sest kui mees ta kukele saadab, ongi ta hädas koos oma lastega.
Kas saab olla nii et kui saadakse täiskasvanuks, siis lapsele ta vanem enam ei meeldi mingil põhjusel. Mingi ta iseloomuomadus või käitumine on häiriv. Ja nii ta ei suhtlegi enam temaga.
Kas saab olla nii et kui saadakse täiskasvanuks, siis lapsele ta vanem enam ei meeldi mingil põhjusel. Mingi ta iseloomuomadus või käitumine on häiriv. Ja nii ta ei suhtlegi enam temaga.
Saab erinevad põlvkonnad ikkagi. Hiljuti oli ühes videos inimesed emakaga. Mitte naine, inimesed. Tänapäeva noorus.
Last tehes ei tea ju ette, kas nad tulevikus minust hoolevad või mitte.
Meil on neli last, neist kolm täiskasvanud ja elavad omaette. Kaks last suhtlevad, käime üksteisel külas, helistame-kirjutame mitu korda nädalas. Kolmas aga on peale ärakolimist täielikult eemaldunud – esimesel paaril aastal käis veel jõulude ajal ja helistas sünnipäevadel, nüüd enam ammu mitte. Kui ise helistame, siis reeglina ei vasta, kui saadan SMSi küsimusega a`la “kuidas läheb”, siis 2-3 päeva hiljem saan ehk vastuse “normaalselt”.
Laste kasvatus on üks, vanemad samad, ei olnud meie peres vägivalda ega üle võlli käitumist, lastel enda teada vahet ka teinud ei ole, aga üks laps siiski tunneb end kuidagi teistmoodi. Teiste lastega oleme rääkinud (ei suhtle ka nendega), ka nende jaoks on venna käitumine arusaamatu. Võib-olla on tõesti nii, nagu eespool kommenteerija ütles, et täiskasvanud lapsele ta vanemad või päritolupere mingil põhjusel enam ei meeldi, kuna häirib mingi iseloomuomadus või käitumine.
Mina külastan ka oma ema ainult jõuludel ja sünnipäeval.
Eks kuulda on olnud, et halab teistele, aga ma ei tee välja. Olgu õnnelik, et ma üldse käin.
Mida külvad, seda lõikad.
Mina külastan ka oma ema ainult jõuludel ja sünnipäeval.
Eks kuulda on olnud, et halab teistele, aga ma ei tee välja. Olgu õnnelik, et ma üldse käin.
Mida külvad, seda lõikad.
Milleks külastad neid üldse, kui suhted halvad?
Mina külastan ka oma ema ainult jõuludel ja sünnipäeval.
Eks kuulda on olnud, et halab teistele, aga ma ei tee välja. Olgu õnnelik, et ma üldse käin.
Mida külvad, seda lõikad.
Mis ta sulle tegi?
Püüan lihtsalt aru saada, miks vanematega suhelda ei taheta. Aga olgu põhjus milline tahes, siis oled tubli, et sa vähemalt jõulude ja sünnipäeva ajal lähed.
Last tehes ei tea ju ette, kas nad tulevikus minust hoolevad või mitte.
Meil on neli last, neist kolm täiskasvanud ja elavad omaette. Kaks last suhtlevad, käime üksteisel külas, helistame-kirjutame mitu korda nädalas. Kolmas aga on peale ärakolimist täielikult eemaldunud – esimesel paaril aastal käis veel jõulude ajal ja helistas sünnipäevadel, nüüd enam ammu mitte. Kui ise helistame, siis reeglina ei vasta, kui saadan SMSi küsimusega a`la “kuidas läheb”, siis 2-3 päeva hiljem saan ehk vastuse “normaalselt”.
Laste kasvatus on üks, vanemad samad, ei olnud meie peres vägivalda ega üle võlli käitumist, lastel enda teada vahet ka teinud ei ole, aga üks laps siiski tunneb end kuidagi teistmoodi. Teiste lastega oleme rääkinud (ei suhtle ka nendega), ka nende jaoks on venna käitumine arusaamatu. Võib-olla on tõesti nii, nagu eespool kommenteerija ütles, et täiskasvanud lapsele ta vanemad või päritolupere mingil põhjusel enam ei meeldi, kuna häirib mingi iseloomuomadus või käitumine.
Põhjus on seal arvatavasti ebaedus ja halvas enesetundes. Edukad tahavad edu demonstreerida.
Kas saab olla nii et kui saadakse täiskasvanuks, siis lapsele ta vanem enam ei meeldi mingil põhjusel. Mingi ta iseloomuomadus või käitumine on häiriv. Ja nii ta ei suhtlegi enam temaga.
Saab erinevad põlvkonnad ikkagi. Hiljuti oli ühes videos inimesed emakaga. Mitte naine, inimesed. Tänapäeva noorus.
Misasja?
Mina külastan ka oma ema ainult jõuludel ja sünnipäeval.
Eks kuulda on olnud, et halab teistele, aga ma ei tee välja. Olgu õnnelik, et ma üldse käin.
Mida külvad, seda lõikad.
Milleks külastad neid üldse, kui suhted halvad?
Sest ema(ma ei kutsu teda tavaliselt nii) jaoks on need päevad olulised. Ta on üksik inimene ja ma ei taha, et ta täitsa õnnetu oleks oma sünnipäevadel või jõuludel. Ma ei peaks seda tundma ja mul ei peaks olema kahju, aga mul on.
Mina külastan ka oma ema ainult jõuludel ja sünnipäeval.
Eks kuulda on olnud, et halab teistele, aga ma ei tee välja. Olgu õnnelik, et ma üldse käin.
Mida külvad, seda lõikad.
Mis ta sulle tegi?
Püüan lihtsalt aru saada, miks vanematega suhelda ei taheta. Aga olgu põhjus milline tahes, siis oled tubli, et sa vähemalt jõulude ja sünnipäeva ajal lähed.
Ta väärkohtles mind.
Last tehes ei tea ju ette, kas nad tulevikus minust hoolevad või mitte.
Meil on neli last, neist kolm täiskasvanud ja elavad omaette. Kaks last suhtlevad, käime üksteisel külas, helistame-kirjutame mitu korda nädalas. Kolmas aga on peale ärakolimist täielikult eemaldunud – esimesel paaril aastal käis veel jõulude ajal ja helistas sünnipäevadel, nüüd enam ammu mitte. Kui ise helistame, siis reeglina ei vasta, kui saadan SMSi küsimusega a`la “kuidas läheb”, siis 2-3 päeva hiljem saan ehk vastuse “normaalselt”.
Laste kasvatus on üks, vanemad samad, ei olnud meie peres vägivalda ega üle võlli käitumist, lastel enda teada vahet ka teinud ei ole, aga üks laps siiski tunneb end kuidagi teistmoodi. Teiste lastega oleme rääkinud (ei suhtle ka nendega), ka nende jaoks on venna käitumine arusaamatu. Võib-olla on tõesti nii, nagu eespool kommenteerija ütles, et täiskasvanud lapsele ta vanemad või päritolupere mingil põhjusel enam ei meeldi, kuna häirib mingi iseloomuomadus või käitumine.
Lapsed on erinevate iseloomudega ja päris ühte moodi nendega käituda ei saa. Kas te perega ei arva, et tal võib deprekas olla?
Mina külastan ka oma ema ainult jõuludel ja sünnipäeval.
Eks kuulda on olnud, et halab teistele, aga ma ei tee välja. Olgu õnnelik, et ma üldse käin.
Mida külvad, seda lõikad.
Milleks külastad neid üldse, kui suhted halvad?
Sest ema(ma ei kutsu teda tavaliselt nii) jaoks on need päevad olulised. Ta on üksik inimene ja ma ei taha, et ta täitsa õnnetu oleks oma sünnipäevadel või jõuludel. Ma ei peaks seda tundma ja mul ei peaks olema kahju, aga mul on.
Kaassõltuvus.
Inspiratsioonjks oli üks teine teema siin.. Lapsed ei külasta, kui külastavad siis ollakse omaette. Külastatakse liiga harva jne. Lapse kasvatamisel nähakse ilget vaeva , raha ja see on siis tänu nendelt? Suht masendav ju?
Konkreetselt see sulle inspiratsiooniks olnud lapsevanem ei viitsinud ise oma lapsi külastada ega nendega kohtuda ega tegeleda.
Ma arvan, et lapsi kasvatades saad sa vastu enamvähem täpselt seda, mida ise annad. Kui hoolid, siis saad hoolimist vastu ka. See isa ei hoolinud. Ei viitsinud. Ei raatsinud. Millest me räägime?
Naine tegelikult paneb ennast ja oma lapsi väga haavatavasse olukorda sellise suhtumisega, sest kui mees ta kukele saadab, ongi ta hädas koos oma lastega.
…sest sinu arvates on loomulik ja õige, et mees saadab kukele koos (eks)naisega ka oma (eks)lapsed?
Esileht › Pereelu ja suhted › Miks tehakse lapsi kui nad tulevikus ei hooli teist?
