Teema: Miks tehakse lapsi kui nad tulevikus ei hooli teist?

#4041962:

#4041955:

#4041944:

#4041942:

Mina külastan ka oma ema ainult jõuludel ja sünnipäeval.

Eks kuulda on olnud, et halab teistele, aga ma ei tee välja. Olgu õnnelik, et ma üldse käin.

Mida külvad, seda lõikad.

Milleks külastad neid üldse, kui suhted halvad?

Sest ema(ma ei kutsu teda tavaliselt nii) jaoks on need päevad olulised. Ta on üksik inimene ja ma ei taha, et ta täitsa õnnetu oleks oma sünnipäevadel või jõuludel. Ma ei peaks seda tundma ja mul ei peaks olema kahju, aga mul on.

Kaassõltuvus.

Võibolla mingi kergem versioon.

#4041967:

#4041963:

#4041956:

Ta väärkohtles mind.

andis tappa?

Jah.

Varem oligi selline kasvatus. See on kandunud ka tänapäeva. Nt mõne noore pätiteost lugedes, öeldakse et õigel ajal on jäänud tappa andmata. Alles viimane põlvkond on vast enamuses kasvanud vitsata.

#4041966:

…sest sinu arvates on loomulik ja õige, et mees saadab kukele koos (eks)naisega ka oma (eks)lapsed?

Loomulikult mitte, aga nii paljud mehed teevad. Ja isegi siis, kui eksmees laste eest hoolitseb (maksab seda miinimumelatist), ei saa naine ise hakkama, kui ta pole tööl käinud, on kõigi lastega nende viienda eluaastani kodus istunud, nagu see üks kirjutaja siin soovitas, kes väitis, et muidu ei teki head suhet lapsega. Mina sellega absoluutselt nõus ei ole. Suhe võib olla ka täiesti lähedane siis, kui ema käib tööl ja ei istu lapsega viienda eluaastani kodus.

#4041986:

#4041976:

#4041967:

#4041963:

#4041956:

Ta väärkohtles mind.

andis tappa?

Jah.

Varem oligi selline kasvatus. See on kandunud ka tänapäeva. Nt mõne noore pätiteost lugedes, öeldakse et õigel ajal on jäänud tappa andmata. Alles viimane põlvkond on vast enamuses kasvanud vitsata.

Aa okei, no ma ei tea kui hästi ahjuroobiga peksmine kasvatab. Või 5-6 aastase lapse ees söömine ja ta hiljem näljasena magama saatmine(tema sõnul halvad lapsed ei vääri toitu).

Eks tõesti kasvatusviisid on erinevad ja eks ka hilisem mõju on erinev.

Eks igaüks ei lävi siukse emaga pärast sarnaseid tegusid. Sinu valik.

#4041989:

#4041987:

#4041986:

#4041976:

#4041967:

#4041963:

#4041956:

Ta väärkohtles mind.

andis tappa?

Jah.

Varem oligi selline kasvatus. See on kandunud ka tänapäeva. Nt mõne noore pätiteost lugedes, öeldakse et õigel ajal on jäänud tappa andmata. Alles viimane põlvkond on vast enamuses kasvanud vitsata.

Aa okei, no ma ei tea kui hästi ahjuroobiga peksmine kasvatab. Või 5-6 aastase lapse ees söömine ja ta hiljem näljasena magama saatmine(tema sõnul halvad lapsed ei vääri toitu).

Eks tõesti kasvatusviisid on erinevad ja eks ka hilisem mõju on erinev.

Eks igaüks ei lävi siukse emaga pärast sarnaseid tegusid. Sinu valik.

Täpselt, see ongi minu valik. ????

Emasse.

#4041925:

#4041909:

See küll absoluutselt tõele ei vasta. Ei pea lähedaste suhete hoidmiseks viienda eluaastani last kodus pidama.

Sellist juttu ajavad naised, kellel pole korralikku tööd ega karjääri ja on vaja vabandust kodu passimiseks. Siis ongi jutt, et lapsed peavad kodus olema kuni koolini ja ei saa ju tööle minna. Tegelikult ei tahetagi seda, sest ollakse kuskil lihttööl, mis ongi kurnav ja ebameeldiv. Kodus passimine on lihtsam. Tean palju selliseid naisi. Laps on vaid ettekääne, mitte tegelik põhjus. Ja kui siis hakatakse ütlema, et miks naine pole ise raha teeninud, tal pole mitte midagi, siis on kõik teised pahad, sest kasvatati ju lapsi. Naine tegelikult paneb ennast ja oma lapsi väga haavatavasse olukorda sellise suhtumisega, sest kui mees ta kukele saadab, ongi ta hädas koos oma lastega.

On ka kindlasti selliseid varjante nagu kirjeldad. Mulle tundub, et mehed kirjeldavad natuke rohkem selliselt. Aga jah, olen nõus, et kodus ainult lapsi kasvatada on lõputult kergem ja stressivabam, kui samamoodi lapsi kasvatada + täiskohaga tööl ka veel lisaks käia ja rahaprobleemide ja ellujäämise pärast stressata. Stress, väsimus ja ajapuudus halvendaks ka laste eest hoolitsemise kvaliteeti. Aga, kui on vaja, siis on vaja, sest tasuta ei saa elada.

Pigem mõtlen, et kui lapsele meeldib lasteaias käia, siis on tore ju. Aga kui mõni laps ei ole üldse valmis ja peab harjuma vanemate vajadusest, mitte lapse vajadusest lähtuvalt. Siis, ei tasu imestada, kui: laps sõime, vanem tööle = vanaduses vanem hooldekottu, laps tööle. Sest see vanem on ise õpetanud lapsele maast madalast, et koosolemise soovist on tähtsam tööl käimine ja oma asjade ajamine. Ning kui laps saab selgeks, et ükskõik, kui suurt traagikat ta oma hinges tunneb, siis “tuleb üle saada”, sest vanem on tubli ja ajab oma asja: karjääri, ülikooli haridust, ükskõik mida. Ja need on ok põhjendused. Siis karma: vanaduses ükskõik, kui kurb ja üksildane vanem on, siis ta ise õpetas last niimoodi käituma, et tuleb üle saada, ja igatsuse  tähtsam on eraldi oleva inimese eralu. Lihtsalt karma.

Õnneks kõik lapsed-vanemad ei suhtle täpselt niimoodi. See oleneb ikka sellest, kuidas laps end lapsepõlves tundis ja kas ta sai traumasid või mitte, omavahelisest läbisaamisest. Mõnele lapsele ei jäta jälge, mõnele jätab.

Ma lihtsalt olen tähele pannud, et enne 4-5 eluaastat: kui laps veedab oma aja sõime ja lasteaias, siis on ka hilisemas elus ta eakaaslased talle tähtsamad ja neil on suurem roll. Muusas sellised mu tuttavad on karjääris ka pigem edukad, kuigi koolis pole tipud olnud,  aga see võib ka juhus olla.
Ehk see, kellega ja kus lapsel on lapsepõlves tore, selle inimese ja koha vastu on tal täiskasvanuna lähedasem suhtumine.
Kõik varajases lapsepõlves vanematest palju eemal olnud, kuid normi lapsepõlvega tuttavad saavad oma vanematega ok-lt läbi, lihtsalt täiskasvanuva on nende jaoks norm ka vanematest palju eemal olla. Aga need, kelle lapsepõlves oli lisaks vähesele koos veedetud ajale ka vägivalda, need väldivad vägivaldset vanemat ja on vimm.

Need lihtsalt mu tähelepanekud.

Mõtlen, et lapsevanem võib ju väga tubli olla ja lapse kõrvalt tööl käia ja mitu kõrgharidust omandada, aga see kõik tuleb lastega koos veedetud aja arvelt. Laps võib ka tubliks ja edukaks kasvada, aga suurt emotsionaalset sidet sellest ei tule.

#4041995:

#4041990:

#4041989:

#4041987:

#4041986:

#4041976:

#4041967:

#4041963:

#4041956:

Ta väärkohtles mind.

andis tappa?

Jah.

Varem oligi selline kasvatus. See on kandunud ka tänapäeva. Nt mõne noore pätiteost lugedes, öeldakse et õigel ajal on jäänud tappa andmata. Alles viimane põlvkond on vast enamuses kasvanud vitsata.

Aa okei, no ma ei tea kui hästi ahjuroobiga peksmine kasvatab. Või 5-6 aastase lapse ees söömine ja ta hiljem näljasena magama saatmine(tema sõnul halvad lapsed ei vääri toitu).

Eks tõesti kasvatusviisid on erinevad ja eks ka hilisem mõju on erinev.

Eks igaüks ei lävi siukse emaga pärast sarnaseid tegusid. Sinu valik.

Täpselt, see ongi minu valik. ????

Emasse.

Selgita.

Juba selgitasin.

#4041994:

Mõtlen, et lapsevanem võib ju väga tubli olla ja lapse kõrvalt tööl käia ja mitu kõrgharidust omandada, aga see kõik tuleb lastega koos veedetud aja arvelt. Laps võib ka tubliks ja edukaks kasvada, aga suurt emotsionaalset sidet sellest ei tule.

Su jutt ei vasta vähimalgi määral tõele. Ja siis imestatakse, miks naised on vaesed, miks neil pole raha, miks nad teenivad meestest nii palju vähem. Aga kui on lahkuminek, siis kraaksuvad ka teised naised, et miks sul pole siis midagi, miks sa istusid kodus, miks sa ei kogunud vara mehega võrdselt. Loomulikult saab naine omandada hariduse ja käia tööl ka laste kõrvalt ja suhted selle all ei kannata küll vähimalgi määral.

#4041994:

#4041925:

#4041909:

See küll absoluutselt tõele ei vasta. Ei pea lähedaste suhete hoidmiseks viienda eluaastani last kodus pidama.

Sellist juttu ajavad naised, kellel pole korralikku tööd ega karjääri ja on vaja vabandust kodu passimiseks. Siis ongi jutt, et lapsed peavad kodus olema kuni koolini ja ei saa ju tööle minna. Tegelikult ei tahetagi seda, sest ollakse kuskil lihttööl, mis ongi kurnav ja ebameeldiv. Kodus passimine on lihtsam. Tean palju selliseid naisi. Laps on vaid ettekääne, mitte tegelik põhjus. Ja kui siis hakatakse ütlema, et miks naine pole ise raha teeninud, tal pole mitte midagi, siis on kõik teised pahad, sest kasvatati ju lapsi. Naine tegelikult paneb ennast ja oma lapsi väga haavatavasse olukorda sellise suhtumisega, sest kui mees ta kukele saadab, ongi ta hädas koos oma lastega.

On ka kindlasti selliseid varjante nagu kirjeldad. Mulle tundub, et mehed kirjeldavad natuke rohkem selliselt. Aga jah, olen nõus, et kodus ainult lapsi kasvatada on lõputult kergem ja stressivabam, kui samamoodi lapsi kasvatada + täiskohaga tööl ka veel lisaks käia ja rahaprobleemide ja ellujäämise pärast stressata. Stress, väsimus ja ajapuudus halvendaks ka laste eest hoolitsemise kvaliteeti. Aga, kui on vaja, siis on vaja, sest tasuta ei saa elada.

Pigem mõtlen, et kui lapsele meeldib lasteaias käia, siis on tore ju. Aga kui mõni laps ei ole üldse valmis ja peab harjuma vanemate vajadusest, mitte lapse vajadusest lähtuvalt. Siis, ei tasu imestada, kui: laps sõime, vanem tööle = vanaduses vanem hooldekottu, laps tööle. Sest see vanem on ise õpetanud lapsele maast madalast, et koosolemise soovist on tähtsam tööl käimine ja oma asjade ajamine. Ning kui laps saab selgeks, et ükskõik, kui suurt traagikat ta oma hinges tunneb, siis “tuleb üle saada”, sest vanem on tubli ja ajab oma asja: karjääri, ülikooli haridust, ükskõik mida. Ja need on ok põhjendused. Siis karma: vanaduses ükskõik, kui kurb ja üksildane vanem on, siis ta ise õpetas last niimoodi käituma, et tuleb üle saada, ja igatsuse tähtsam on eraldi oleva inimese eralu. Lihtsalt karma.

Õnneks kõik lapsed-vanemad ei suhtle täpselt niimoodi. See oleneb ikka sellest, kuidas laps end lapsepõlves tundis ja kas ta sai traumasid või mitte, omavahelisest läbisaamisest. Mõnele lapsele ei jäta jälge, mõnele jätab.

Ma lihtsalt olen tähele pannud, et enne 4-5 eluaastat: kui laps veedab oma aja sõime ja lasteaias, siis on ka hilisemas elus ta eakaaslased talle tähtsamad ja neil on suurem roll. Muusas sellised mu tuttavad on karjääris ka pigem edukad, kuigi koolis pole tipud olnud, aga see võib ka juhus olla.

Ehk see, kellega ja kus lapsel on lapsepõlves tore, selle inimese ja koha vastu on tal täiskasvanuna lähedasem suhtumine.

Kõik varajases lapsepõlves vanematest palju eemal olnud, kuid normi lapsepõlvega tuttavad saavad oma vanematega ok-lt läbi, lihtsalt täiskasvanuva on nende jaoks norm ka vanematest palju eemal olla. Aga need, kelle lapsepõlves oli lisaks vähesele koos veedetud ajale ka vägivalda, need väldivad vägivaldset vanemat ja on vimm.

Need lihtsalt mu tähelepanekud.

Mõtlen, et lapsevanem võib ju väga tubli olla ja lapse kõrvalt tööl käia ja mitu kõrgharidust omandada, aga see kõik tuleb lastega koos veedetud aja arvelt. Laps võib ka tubliks ja edukaks kasvada, aga suurt emotsionaalset sidet sellest ei tule.

Küll sina oled ikka alles tubli olnud ja oma tittedega piisavalt kaua kodus istunud!

kui lapsed ei tule külla, siis peaks peeglisse vaatame, et milles asi

#4042002:

#4041994:

Mõtlen, et lapsevanem võib ju väga tubli olla ja lapse kõrvalt tööl käia ja mitu kõrgharidust omandada, aga see kõik tuleb lastega koos veedetud aja arvelt.

Lastega koos veedetud aja puhul on pigem tähtis kvaliteet kui kvantiteet. Saab näiteks isegi lahus elades lapsega väga imelist suhet hoida, kui vanem last armastab ja temast hoolib. Sinu jutt on täielik möga. Pigem proovid sa endale musta valgeks rääkida, miks sa oled koduperenaine ja elus mitte midagi saavutanud pole.

Nõus. Ma praegu ühe 3a lapsega kodune üksikema ja löön oma enda kogutud sääste laiaks, mõeldes, et raha saab alati juurde teenida, kui ta vanem on ja tal oma tegevused tulevad juba. Mul enne last kõrgharidus ja kutseharidus omandatud, olin töönarkomaan ja kogusin raha. Mul on selline kiiks, et kuna mu enda ema tundus mulle kodus elades täieliku hüsteerikuna, oli suure osa ajast stressis ja siis karjus ja lõi. Siis mul on selline kiiks, et ma tahan vastupidi stressivaba ja rahulikku lapsepõlve oma lapsele pakkuda. Selle pärast ma 3a väikelapse kõrvalt ei rabagi öötööd. Kuigi kui ta beebi oli, kasutasin ta uneaega kodust töötamiseks, aga sellel olid tähtajad ja sageli pidi keegi teine beebit aitama hoida, et ma jõuaks viimasel hetkel töö lõpetatud. Minu eksperiment on vaadata, kuidas rahulikus kodus lapse närvikava kasvab – siiani hästi. Ma ise olen raskustes kasvanud ja see on ka mind tugevaks teinud, kui lõpuks üle sain. Sõimerühm ei sobinud minu lapsele – ma tõesti proovisin, mu jaoks on tööl palju lihtsam käia, kui last hästi kasvatada. Kellele ei meeldiks lisaraha tööl käies? Aga praegu pean kodune olema, sest mulle ja lapsele sobib see. Tõesti tööl on parem ja rikkam olla, kui iga päev kodus koristada ja lastekeeles rääkida. Mul on vedanud, et ma enne töönarkomaan olin ja kogusin, et saan natukenigi kauem peale vanemapuhkuse lõppu ise lapse eest hoolitseda, mitte ei pea seda võõrastele jätma enne, kui laps valmis on.

Olen näinud kuidas hariduseta (harimatud) naised ei oska üldse lapsi kasvatada, räägivad nendega tihti üsna inetult, neisse koguneb isegi vimm ja viha kui teistel pereliikmetel on sõprade ja trennide-hobidega huvitav.

Mõnes sellises kodus ei ole kaugelt kõik kohustused kantud, lapse emotsionaalseid vajadusi absoluutselt ei nähta, puudub elementaarsetest asjadest arusaamine.

Mõnes sellises kodus, kus ema oma elul puudub sisu, siht ja mõte, süüdistatakse selle eest kõiki pereliikmeid, et mida ma küll kõik ohverdan teie kõigi pärast. Piiratakse isegi teistegi vabadusi sellel põhjendusel. Pereliikmed peavad regulaarselt sellise ema meelelahutajad olema.

Kaasa on süüdi, kui ta saab tööl kolleegidega (täiskasvanutega) suhelda, jumal hoidku, kui tunneb end töö juures hästi või paremini kui kodus.

Haridus ja haritus on igas peres ikka äärmise tähtsusega,  samuti oma hobide-huvialade olemasolu. Sportlased kaasavad lapsi treeningutel võistlustel abina, näitlejate lapsed kasvavad teatri tagaruumi laua all mängides…osalevad ka etendustel. Kõik räägivad, kuidas vanemad olid palju tööl aga oli väga huvitav kaasas kõõluda, kasulik olla.. jne jne.

Kõige olulisem on ikka suhtumine, armastus, hoolimine, mõistmine, rahulik ära kuulamise oskus, lapse kaasamine, usaldamine, olla laskmine ja osalemine, oma siht ja huvid.

Võtame näitena Levandite pere. Anna räägib sellest päris palju. Vaadates nende tööalaseid saavutusi on ju näha, et lastega pole mõne siinse käo arvates piisavalt koos istutud, on kõike muud jõutud-tehtud-arendatud. Mõni laps on ka uisuväljakul üles kasvanud, ja kindlasti mitte tähelepanu keskpunktis, vaid ikka kõrval…

Mitmed lapsed räägivad erilisest  vanaemast või vanaisast, kellega suvel sai koos olla. Ainult mõnenädalasest koosviibimisest ka piisab, et see puudutaks hinge ja annaks eluteele panuse kaasa.

Ja piisab üksikust negatiivsest kogemusest, et pärast aastaid traumat lappida.

Lapsed vajavad õpiku põhjal ka teiste laste seltskonda, teiste omavanustega koos askeldamine on osa õppimisest, arenemisest, (suhtlus, matkimine) . Arvan, et lasteaial on ka hoiukoha kõrval see konkreetne mõte ja sisu.

Me lapsena tormasime(tahtsime) pärast kooli-lasteaeda ikka esimese asjana õue teiste omavanuste hulka, kuigi ema oli õhtuti alati kodus ja oli vabalt nõus minuga mängima-suhtlema. Nii talitasid ka teised lapsed, olime kodumaja akende all, aga ikka kambas koos omasugustega. Keegi meist ei eelistanud jääda tuppa emaga mängima ????

#4042075:

Kui inimene on hõivatud endale leiva teenimisega, siis ei tööta inimene selleks, et vanemaid külastada saaks selle rahaga. Inimene töötab, et ise oma elu elatud saaks. Pigem küsiks, miks vanemad lapsi ei külasta. Lastel on tuge rohkem vaja, miks vanemad nii tundetud on ja ei hooli

Püha müristus! Kui kaua need lapsed siis tuge vajavad, et vanemad isegi surivoodil neid toetama peavad? Katsu siis ise oma põhimõtetest kinni pidada, eks ole.

Mina küll ei soovi, et minu lapsed iga kuu 2-3 korda mind 300 km tagant külastaks! Ma oleks väga frustreeritud, kui nad nii käituks. Ma sünnitasin nad selleks, et nad oma elu elaksid, mitte minu küljes ei ripuks. Jah, kord aastas on vähe, kord kuu või kahe jooksul on paras, kuni neil veel oma peret pole. Kui aga juba oma pere on, siis 2-3, ehk ka 4 kuu tagant. No kui muidugi väga lähedal elavad, siis muidugi tulgu ja käigu kasvõi ülepäeva, see on ainult tore ja ei sega neil oma elu elada.

Ega kohalkäimine pole ju ainus hoolimise viis. Telefon, skype, messenger, e-mail on minu jaoks täiesti sobivad suhtluskanalid.