Esiteks pole mingit kohustuslikku varalepingut
Loe perekonnaseadust (varasuhte valik, juriidililiselt võib norida, et pole “abieluvaraleping” aga põhimõtteliselt on tegu sama asjaga), sisse ongi see kirjutatud statistilisest tõenäosusest lähtuvalt (lahutusi on palju) ning pärast peavad kohtud seda suppi jahvatama (nagunii peavad aga nüüdsest ehk natuke vähem). Kohustuslikuks on tehtud selle pärast, et sinusugustel poleks põhjust “solvuda” (solvuja pole ju andja pool vaid saaja). Sinu negatiivsus “programmeeritakse lõpp sisse” on alusetu ja lähtuv sinu enda ebakindlusest ning alaväärsuskompleksidest.
See juba kuulub siis mõlemale.
Ka siis kuulub mõlemale kui üks pooltest müüb kinnisvara ja ostab teise kinnisvara asemele (abielu ajal, kui abieluvaraleping pole sõlmitud teisiti). Ainult sel juhul ei ole tegu ühisvaraga kui müüdud kinnisvara oli pärandvara ning soetatav kinnisvara ostetakse pärandvara müügist laekunud vahendite eest (peab olema notari juures ära ka märgitud). Ja pole need naiste “ootused” alati nii suured midagi, tihtilugu leiab end tänavale tõstetuna just naispool (kuna mees keeldub välja minemast näiteks).