Eks naisi ja nende ootusi on erinevaid. Osad soovivad abielu ja osad mitte, see on nende endi isiklik otsus. Kui aga mees teeb sellise käigu ja juba sind naiseks palub, siis tähendab see ….
Mina ei saa abs aru ei kihlumisest ega abiellumisest. Ma olen 55+ ja terve pika elu ära elanud, ilma et oleks kordagi tundnud, et minu elu oleks mingitvõrd puudulik.
Mina olen seda alati ka väljendanud, et mina ei soovi kunagi abielluda ja ärgu mees sellise jutuga kunagi lagedale ilmugu. Õnneks talle sobib.
Paljudelt Eesti elu tuntud staaridelt on küsitud, et millal siis pulmad ja millal abielu. Näiteks Luisa Värgi asemel ma oleks kindlalt võtnud positsiooni, et hei, pole plaaniski. Milleks küll?
Ka meie pere puhul pärast 10 aastat kooselu ikka küsiti, eriti vanem põlvkond. Et millal abiellute? Ja ma alati vastasin, et vähemalt mina ei abiellu kunagi. Kui mees soovib – palun, aga kellegi teisega. Ja vastu palusin alati selgitada, kuidas abielu minu elu muudaks, (välja arvatud see, et see põhjustaks notarisse käigu ja testamendi tegemise, sest abielu teatavasti muudab abikaasad teineteise pärijaks) – siis mitte ainust tarka, veenvat vastust ma ei kuulnud. Aga mina ei soovi olla mehe pärija ja ei oleks ka nõus sellega, et mees oleks minu pärija. Tüütu.