Teema: Miks üritab laps mind meelega armukadedaks teha?!

#2881018:

Seda, kas see naine tegelikult rallib või ei ralli, sa ei tea. Tead ainult seda, et ta on ilusam kui sina ja su lapsel on temaga koos aega veetes lõbus. Suhtlemist ära keelata puhtalt armukadedusest oleks ikka väga väiklane.

Seda, kas kas ta on sinust ilusam, ka tegelikult ei tea. Täpselt samasugune lapse jutt nagu rallimise kohta.

Ma arvan, et asi võib ka olla erinevates kasvatusmeetodides.
Olen siin pooleldi kasuemaks samuti viieaastasele tüdrukule. Pärisema elab linnas, korteris. Mina maal, oma majas.
Teeme palju asju lapsega koos:
1. Ta aitab mind vabatahtlikult kodutöödes. Peseb nt hea meelega nõusid, aga ütleb, et ema ei luba tal kodus seda teha kuna raiskab palju vett, lobistab end märjaks (ja vahel põranda ka), lõhub mõnikord midagi ära…
/Mind sellised asjad ei häiri, kõike saab kuivatada, veearve pärast ma ei põe ja katkiläinud tassi/taldriku saab alati uue osta
2. Teeme koos aiatöid, käime koos metsas, õpime loodust tundma. Asjad, mida ta emaga kunagi koos teinud ei ole. Emale ei meeldi üldse maal olla.
3. Arutame kõiksuguseid maailma asju (ema väidetavalt ei viitsivat teda kuulata ega tema “lollidele” küsimustele vastata.
4. Õpime koos tähti ja lugemist, aga teeme seda mänguliselt ja lõbusalt.
5. Iga keelu põhjendan talle pikemalt ära, seletan asjade seoseid ja tagajärgi. Ema lihtsalt käratavat, et Ära näpi! Ära sinna mine! Ära seda tee! Lapse küsimusele, miks ei või… käratab vastu, Sest mina ütlen nii ja jutul lõpp.
Viiesed ei ole enam tited ja saavad väga hästi aru, kes nendega kuidas tegeleb või kuidas neisse suhtutakse.
See laps ütleb samamoodi, et minuga on ägedam ja tahab rohkem meil olla kui päris kodus.

Teemaalgatajal tasuks tolle teise naisega sõbraks saada hoopis, ja temaga ja oma lapsega koos välja minna.
Teemaalgataja on ilmselgelt praegu stressis oma poole kohaga üksikema rollist. Võimalik, et ka tema eks on samas stressis, aga meestele iseloomulikult kasutab ta stressist pääsemiseks hoopis põgenemist – jätab lapse ilmselt küllaltki palju tolle sõbranna hooleks. Sõbranna (kes väidetavalt polegi mehe uus pruut) pole mingit põhjust stressis olla, kuna tema lapse eest päriselt ja ametlikult ei vastuta ja saabki olla lahe tädi.
Teemaalgataja peaks oma pead tuulutama ja olema lapsega koos mõne teise täiskasvanuga.

Ma olen näinud ühe tuttava pealt, kuidas tolle tuttava uue kavaleri väike poeg reaalselt ronis mööda naist üles ja rippus tema küljes ja kogu aeg tahtis tähelepanu, kui nad koos olid. Naise enda lapsed polnud oma emast kaugeltki nii kohtavas vaimustuses – nad olid vanemad ka. Aga mõtlesin küll, et 1. Miks see laps oma isal niimoodi seljas ei ela? 2. Kas ta oma ema ei anna talle kodus piisavalt tähelepanu? Naine ei teinud mingeid imetrikke, et mehe laps temasse niimoodi klammerduks. On lihtsalt tavaline, normaalne, sõbralik inimene.

Ma arvan, et see on väga hea, et su lapsele see sõnranna meeldib. See on lihtsalt nii nirmaalne, et lapsed näevad asju teisiti ja kenad inimesed jätavad neisse jälje. Vaevalt ta üritab sind armikadedaks teha, ta ei oskaks sedasi mõelda. Töötasin kunagi lastega ja ma olen igasuguseid suhteid uutega näinud. See on kõige toredam variant üldse, kui keegi uus naine lapsega kena on. Aja jooksul laps harjub sellega ja ei räägi enam nii palju temast. Kui isa pidevalt naisi vahetab, siis teeb ka laps omad järeldused

#2881524:

#2881018:

Tead ainult seda, et ta on ilusam kui sina ja su lapsel on temaga koos aega veetes lõbus.

See väikeste laste arusaam ilust on ka nii ja naa. Minu laps räägib ühe mu sugulase kohta, et see on nii imeilus. Tegelikult käib lihtsalt hästi naljakalt riides, nagu odav prost. Lisaks on tal takused juuksepikendused, ripsmetel kivikesed, hästi ära värvitud jne. Riided on sellised litritega, hästi sädelevad, neoontoonides. Alati naeran seda lapse juttu.

Aga kunagi ütles laps mulle, et sul on natuke kole nina. Ma tegingi siis talle selgeks, et nii pole viisakas ega ilus öelda. Enam ta ei ütle kunagi kellegi kohta, et näe, see on paks või sellel on koledad juuksed vms. Sest see on elementaarne viisakus. Võib öelda, et näe, see on ilus tädi, aga mitte võrrelda kellegiga, et näe, tema on ilusam kui sina. Seda võiks lapsele selgitada.

teist inimest riite pärast odavaks prostiks nimetada on viisakas, aga kui laps sinu nina kohta märkuse teeb – siis on kohe sobimatu.
Jälgige oma käitumist, laps on kodu peegel.

Lihtsalt teistsuguse põrinaga auto või valjemaks keeratud raadio võib väiksele lapsele tunduda ka “rallitamisena.”

Lapsena mulle meeldis väga tädi (ema õde), aga ema tundus halva ja kurjana. Miks? Tädi ei riielnud minuga kunagi, ei “kasvatanud”, sest see polnud tema asi.

Sama on pühapäevaisadega – need on nii head: viivad kinno ja kohvikusse ja loomaaeda, üks mäng ja trall käib kogu aeg, ema seevastu sunnib õppima, hambaid pesema, voodit üles tegema ja on üks paha ja kuri inimene.

#2881196:

Ma arvan, et asi võib ka olla erinevates kasvatusmeetodides.

Olen siin pooleldi kasuemaks samuti viieaastasele tüdrukule. Pärisema elab linnas, korteris. Mina maal, oma majas.

Teeme palju asju lapsega koos:

1. Ta aitab mind vabatahtlikult kodutöödes. Peseb nt hea meelega nõusid, aga ütleb, et ema ei luba tal kodus seda teha kuna raiskab palju vett, lobistab end märjaks (ja vahel põranda ka), lõhub mõnikord midagi ära…

/Mind sellised asjad ei häiri, kõike saab kuivatada, veearve pärast ma ei põe ja katkiläinud tassi/taldriku saab alati uue osta

2. Teeme koos aiatöid, käime koos metsas, õpime loodust tundma. Asjad, mida ta emaga kunagi koos teinud ei ole. Emale ei meeldi üldse maal olla.

3. Arutame kõiksuguseid maailma asju (ema väidetavalt ei viitsivat teda kuulata ega tema “lollidele” küsimustele vastata.

4. Õpime koos tähti ja lugemist, aga teeme seda mänguliselt ja lõbusalt.

5. Iga keelu põhjendan talle pikemalt ära, seletan asjade seoseid ja tagajärgi. Ema lihtsalt käratavat, et Ära näpi! Ära sinna mine! Ära seda tee! Lapse küsimusele, miks ei või… käratab vastu, Sest mina ütlen nii ja jutul lõpp.

Viiesed ei ole enam tited ja saavad väga hästi aru, kes nendega kuidas tegeleb või kuidas neisse suhtutakse.

See laps ütleb samamoodi, et minuga on ägedam ja tahab rohkem meil olla kui päris kodus.

Aga sa võiks ka selle hea tädi mängimisega vähe hoogu maha võtta. Jube lihtne on põnev ja äge olla, kui laps kord kuus külla tuleb. Pärisema peab aga pärast üksikema staatusesse kukkumist võib-olla hommikust õhtuni erinevatel töökohtadel rabama, et ots otsaga kokku tulla, samuti vastutama ükski kõikide lapse igapäevavajaduste täitmise ja argielu rutiinide toimise eest (lasteaed, kool, lapse haigused, lapse probleemid, ootamatult katkiläinud pesumasin ja tuhat muud asja!). Võib tõesti olla, et ägedaks meelelahutuseks ja kümnetele kúsimustele vastamiseks pole sel vaesel emal enam lihtsalt energiat!

#2898969:

#2881196:

Ma arvan, et asi võib ka olla erinevates kasvatusmeetodides.

Olen siin pooleldi kasuemaks samuti viieaastasele tüdrukule. Pärisema elab linnas, korteris. Mina maal, oma majas.

Teeme palju asju lapsega koos:

1. Ta aitab mind vabatahtlikult kodutöödes. Peseb nt hea meelega nõusid, aga ütleb, et ema ei luba tal kodus seda teha kuna raiskab palju vett, lobistab end märjaks (ja vahel põranda ka), lõhub mõnikord midagi ära…

/Mind sellised asjad ei häiri, kõike saab kuivatada, veearve pärast ma ei põe ja katkiläinud tassi/taldriku saab alati uue osta

2. Teeme koos aiatöid, käime koos metsas, õpime loodust tundma. Asjad, mida ta emaga kunagi koos teinud ei ole. Emale ei meeldi üldse maal olla.

3. Arutame kõiksuguseid maailma asju (ema väidetavalt ei viitsivat teda kuulata ega tema “lollidele” küsimustele vastata.

4. Õpime koos tähti ja lugemist, aga teeme seda mänguliselt ja lõbusalt.

5. Iga keelu põhjendan talle pikemalt ära, seletan asjade seoseid ja tagajärgi. Ema lihtsalt käratavat, et Ära näpi! Ära sinna mine! Ära seda tee! Lapse küsimusele, miks ei või… käratab vastu, Sest mina ütlen nii ja jutul lõpp.

Viiesed ei ole enam tited ja saavad väga hästi aru, kes nendega kuidas tegeleb või kuidas neisse suhtutakse.

See laps ütleb samamoodi, et minuga on ägedam ja tahab rohkem meil olla kui päris kodus.

Aga sa võiks ka selle hea tädi mängimisega vähe hoogu maha võtta. Jube lihtne on põnev ja äge olla, kui laps kord kuus külla tuleb. Pärisema peab aga pärast üksikema staatusesse kukkumist võib-olla hommikust õhtuni erinevatel töökohtadel rabama, et ots otsaga kokku tulla, samuti vastutama ükski kõikide lapse igapäevavajaduste täitmise ja argielu rutiinide toimise eest (lasteaed, kool, lapse haigused, lapse probleemid, ootamatult katkiläinud pesumasin ja tuhat muud asja!). Võib tõesti olla, et ägedaks meelelahutuseks ja kümnetele kúsimustele vastamiseks pole sel vaesel emal enam lihtsalt energiat!

Tegelikult kasvatab seda last hoopis üksikisa. Mu lähisugulane. Pärisema juures käib tüdruk mõned korrad aastas, siis ka 2 kuni 3 päeva korraga. Rohkem ema ei kannata last välja, isegi puhkuse ajal ei võta kauemaks enda juurde. Ema oli see, kes mehe ja lapse maha jättis, vabatahtlikult.