Esileht Ilu ja tervis Miks väidetakse et saledus

Näitan 29 postitust - vahemik 61 kuni 89 (kokku 89 )

Teema: Miks väidetakse et saledus

Postitas:
Kägu

Tuues veel paralleele alkoholi tarvitamisega: näit. mu mees võib tänase pika õhtu jooksul vabalt ära juua isegi 10 õlut, ta ei jää sellest liiga purju ja pole tal ka homme viga midagi. Mina tean, et kui ma joon üle 2 dringi (ok, pika õhtu jooksul 3), siis võin hakata ebaadekvaatselt käituma ja mul on homme ka halb enesetunne. Ma ei hakka  ju vinguma, et miks teised võivad minust rohkem juua ja mina ei või, vaid iseenda huvides arvestan enda eripäradega.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga nagu juba tabavalt mainiti – näljahäda ajal ei ole ühtegi paksu. Kuhu need geenid siis kaovad?

Geenid ei kao kuhugi-ikka on kehal püüd saavutada või hoida geneetiliselt ette määratud kehakaalu. Kui me vaatleme lihtsat inimest kes elab oma tavalist elu, kes ei tea midagi toitumisest ega jälgi oma kaalu , siis tema kehakaal püsib ikkagi aastakümneid muutumatuna.

Näiteks et üks inimene oleks 60kg peab ta 2 nädalat ohtralt jõulusööke pugima( aga nädalake hiljem on see kõik iseenesest kadunud), teine püsib sellel ilma vähemagi pingutuseta elades oma tavapärast elu , kolmanda jaoks tähendab see tervistkahjustavat alatoitlust. Kaalulangetus ei toimu üksnes rasva arvelt vaid keha üritades ennast säilitada võtab ka sealt kust ta seda võtma peaks -nagu kaalulangetajad tihti on märkinud- pekk on viimane mis kehalt kaob.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

No aga ega ikka ei ole nii. Mainisin,et mul sõbrants. Koguaeg ta küpsetab head paremat,grilli ja koikeeja isuga. Õlut joob ka muuseas ja üsna palju ,grilliõhtutel jne. Ei miskit,nii peenike,et kohe murdub keskelt. Minu jaoks müsteerium. Ma ju näen,et inimene sööb ja elab ja seda viimased 15 aastat. Samas tal peres ongi kõik nagu kondibuketid,seal järeldan,et geneetika.

Ma ka peenike ja grilliõhtutel söön nagu loom, aga seda sa ei näe, et järgmisel päeval ma toitun ainult õunast ja rohelisest teest, sest eelmise päeva õgimisest on raske olla ja muud enam sisse ei lähe.

Ma olen paks ja ei söö grillõhtutel ka nagu loom. Eile just grillisime. Tõstsin endale neli šašlõkitükki + värsket salatit, üks tükk liha jäi alles ja jagasin selle kahe koera vahel. Kogu päeva jooksul olin veel söönud vaid arbuusi ja hommikul joonud 210ml musta kohvi (aparaat näitab täpselt ml ära).

Täna taas grillime ja ilmselt söön umbes sama palju. Alkoholi meil pole, limonaadi samuti mitte.

Ma lihtsalt ei tunne et vajaksin toitu rohkem kui a’la need paar ampsu ja lihtsalt söömise tõttu süüa pole ka mõtet, pärast on raske olla.

“Muusikaliprodutsent Anne Veesaar ütleb, et sööb kõike, mida hing ihkab. «Ma toitun nagu metsloom,» pajatab Anne Buduaarile. «Söön siis, kui on nälg, sõltumata kellaajast ja päevast või ööst.»

Kuigi enamik naisi kurdab, et mida vanemaks saadakse, seda aeglasemaks muutub ainevahetus ja raskemaks kehakaalu säilitamine, tõestavad Anne Veesaare hea vorm ja elustiil, et kõigi naiste kohta see reegel ei kehti.

«Ma ei sea endale mingeid piiranguid,» ütleb Anne, kes on sama heas vormis kui paarikümne aasta eest ning tunnistab, et rikub kõiki reegleid, mida toitumisspetsialistid soovitavad. “

Anne Veesaar oli lavaka ajal sellises ülekaalus, et õppejõud juba seda talle ette heitsid. Võttis tahtejõuga oma kilod maha ja edasi on ilmselt suutnud leida toitumisstiili, mis ta kehale sobib. Söömine siis kui sul on nälg ja mittesöömine, kui sul pole nälga, on hea otsus. Keha tuleb kuulata.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tuues veel paralleele alkoholi tarvitamisega: näit. mu mees võib tänase pika õhtu jooksul vabalt ära juua isegi 10 õlut, ta ei jää sellest liiga purju ja pole tal ka homme viga midagi. Mina tean, et kui ma joon üle 2 dringi (ok, pika õhtu jooksul 3), siis võin hakata ebaadekvaatselt käituma ja mul on homme ka halb enesetunne. Ma ei hakka  ju vinguma, et miks teised võivad minust rohkem juua ja mina ei või, vaid iseenda huvides arvestan enda eripäradega.

See pole mingi eripära, vaid su mehe keha on alkoholiga rohkem harjunud. Kui mina veel tinutasin, võisin pool liitrit viskit vabalt üksi ära juua, ei olnud sellest eriti purjus ega ei olnud järgmisel päeval paha olla. Siin pole midagi pistmist geenide või millegi muuga. Nüüd kui pole mitu aastat joonud, jääksin purju ilmselt ühest klaasist veinist.

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ehk sisuliselt kui kolm inimest söövad iga päev ühesuuruse koguse sama toitu, siis üks paisub, teine püsib stabiilne ja kolmas võtab alla.

Seda küll. Aga see ju tähendabki seda, et see konkreetne toidukogus on sobiv just selle teise inimese jaoks, esimene peaks vähem ja kolmas rohkem sööma.

Keha hoiab alati teatud kindlat kehakaalu (täpselt nagu ta hoiab keha vee ja mineraalainete sisaldust või hapnikusisaldust veres) mis ei pruugi sulle enesele sugugi meeldida.

Seda usun ka ja las ta siis hoiab, normaalkaalu vahemik ongi ju üsna lai ja pole ka midagi hullu kerges ülekaalus. Probleemiks on suur ülekaal ja rasvumine, mis on kehale kahjulik.

Ja toitumis- ja liikumisharjumused mõjutavad mingis ulatuses ju ikka ka. Ma saan absoluutselt aru, et enda piiramine on raske, mõned inimesed on söömisest otseses sõltuvuses ja sellest on sama keeruline või isegi keerulisem vabaneda kui näit. alkoholisõltuvusest (sest alkoholist saab täiesti loobuda, söömisest ei saa). Aga mingist piirist alates on ju ülekilodega elada samuti raske, tekkivate võimalike terviseprobleemidega veel raskem. Lihtsaid valikuid väga polegi.

Mulle odugi harjumused mõjutavad ja toidusõltuvus on väga karm asi. Ei ole ju võimalik ennast võõrurada, et üldse ei söö nagu saab teha alko ja narko puhul.

+1
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ehk sisuliselt kui kolm inimest söövad iga päev ühesuuruse koguse sama toitu, siis üks paisub, teine püsib stabiilne ja kolmas võtab alla.

Seda küll. Aga see ju tähendabki seda, et see konkreetne toidukogus on sobiv just selle teise inimese jaoks, esimene peaks vähem ja kolmas rohkem sööma.

Keha hoiab alati teatud kindlat kehakaalu (täpselt nagu ta hoiab keha vee ja mineraalainete sisaldust või hapnikusisaldust veres) mis ei pruugi sulle enesele sugugi meeldida.

Seda usun ka ja las ta siis hoiab, normaalkaalu vahemik ongi ju üsna lai ja pole ka midagi hullu kerges ülekaalus. Probleemiks on suur ülekaal ja rasvumine, mis on kehale kahjulik.

Ja toitumis- ja liikumisharjumused mõjutavad mingis ulatuses ju ikka ka. Ma saan absoluutselt aru, et enda piiramine on raske, mõned inimesed on söömisest otseses sõltuvuses ja sellest on sama keeruline või isegi keerulisem vabaneda kui näit. alkoholisõltuvusest (sest alkoholist saab täiesti loobuda, söömisest ei saa). Aga mingist piirist alates on ju ülekilodega elada samuti raske, tekkivate võimalike terviseprobleemidega veel raskem. Lihtsaid valikuid väga polegi.

Mulle odugi harjumused mõjutavad ja toidusõltuvus on väga karm asi. Ei ole ju võimalik ennast võõrurada, et üldse ei söö nagu saab teha alko ja narko puhul.

Oh heldus.
Muidugi
Võõrutada.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ehk sisuliselt kui kolm inimest söövad iga päev ühesuuruse koguse sama toitu, siis üks paisub, teine püsib stabiilne ja kolmas võtab alla.

Seda küll. Aga see ju tähendabki seda, et see konkreetne toidukogus on sobiv just selle teise inimese jaoks, esimene peaks vähem ja kolmas rohkem sööma.

Keha hoiab alati teatud kindlat kehakaalu (täpselt nagu ta hoiab keha vee ja mineraalainete sisaldust või hapnikusisaldust veres) mis ei pruugi sulle enesele sugugi meeldida.

Seda usun ka ja las ta siis hoiab, normaalkaalu vahemik ongi ju üsna lai ja pole ka midagi hullu kerges ülekaalus. Probleemiks on suur ülekaal ja rasvumine, mis on kehale kahjulik.

Ja toitumis- ja liikumisharjumused mõjutavad mingis ulatuses ju ikka ka. Ma saan absoluutselt aru, et enda piiramine on raske, mõned inimesed on söömisest otseses sõltuvuses ja sellest on sama keeruline või isegi keerulisem vabaneda kui näit. alkoholisõltuvusest (sest alkoholist saab täiesti loobuda, söömisest ei saa). Aga mingist piirist alates on ju ülekilodega elada samuti raske, tekkivate võimalike terviseprobleemidega veel raskem. Lihtsaid valikuid väga polegi.

Mulle odugi harjumused mõjutavad ja toidusõltuvus on väga karm asi. Ei ole ju võimalik ennast võõrurada, et üldse ei söö nagu saab teha alko ja narko puhul.

No on ikka küll. Võõrutad end rämpstoidust ja maiustustest näiteks. Kurki ja kapsast ei jõua sa elusees nii palju süüa, et paksuks lähed.
Ega alkohoolik ei pea ennast kõigist vedelikest võõrutama, vett ja kohvi võib ikka juua.

+11
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

No on ikka küll. Võõrutad end rämpstoidust ja maiustustest näiteks. Kurki ja kapsast ei jõua sa elusees nii palju süüa, et paksuks lähed.

Ega alkohoolik ei pea ennast kõigist vedelikest võõrutama, vett ja kohvi võib ikka juua.

Et siis toidusõltlane hakkab ainult kurki ja kapsast sööma?

+4
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ehk sisuliselt kui kolm inimest söövad iga päev ühesuuruse koguse sama toitu, siis üks paisub, teine püsib stabiilne ja kolmas võtab alla. Ühele ei tee näiteks kartul midagi, teise keha aga toimib nii, et tärklis talletatakse rasvana ja kolmas ei saa kartulist vajalikke toitaineid kätte.

No juudas, selleks peabki iga inimene sööma nii palju ja just seda,  kui tal on vaja. Mitte keegi ei käsi paksukest, püstol kuklas, sööma iga päev sama palju kui söövad norm- ja alakaalulised inimesed. Paksuke oma paksugeenidega sööb siis lihtsalt vähem (see on teadlik otsus), normkaalulisel on kõik paigas ja laseb samamoodi edasi, alla võttev tegelane sööb rohkem ja muudab kaloraaži.

Inimestel on peale geneetika justkui aju ka olemas, ei?

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

No on ikka küll. Võõrutad end rämpstoidust ja maiustustest näiteks. Kurki ja kapsast ei jõua sa elusees nii palju süüa, et paksuks lähed. Ega alkohoolik ei pea ennast kõigist vedelikest võõrutama, vett ja kohvi võib ikka juua.

Tõsi jah. Aga alkosõltlastel on siiski selles mõttes lihtsam, et nad ei pea käima üritustel, kus teised alkoholi tarvitavad, ei pea alkoholi kodus hoidma jms.  Toidusõltlane peab tihti siiski kasvõi lastele süüa tegema, mingi võileivamaterjal just laste jaoks on inimestel enamasti kodus olemas jne.  Ok, maiustustest ja päris rämpsust saab jah loobuda, aga ma olen aru saanud, et paljud peaksid ka tavalisi liitsüsivesikuid oluliselt piirama (kartul jms), mida lapsed ju siiski süüa võiksid ja isegi peaksid.

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ehk sisuliselt kui kolm inimest söövad iga päev ühesuuruse koguse sama toitu, siis üks paisub, teine püsib stabiilne ja kolmas võtab alla. Ühele ei tee näiteks kartul midagi, teise keha aga toimib nii, et tärklis talletatakse rasvana ja kolmas ei saa kartulist vajalikke toitaineid kätte.

No juudas, selleks peabki iga inimene sööma nii palju ja just seda, kui tal on vaja. Mitte keegi ei käsi paksukest, püstol kuklas, sööma iga päev sama palju kui söövad norm- ja alakaalulised inimesed. Paksuke oma paksugeenidega sööb siis lihtsalt vähem (see on teadlik otsus), normkaalulisel on kõik paigas ja laseb samamoodi edasi, alla võttev tegelane sööb rohkem ja muudab kaloraaži.

Inimestel on peale geneetika justkui aju ka olemas, ei?

Toidusõltuvusega asjad päris nii ei käi, et süüakse nii palju, kui just vaja.
Alkohoolik ei saa ka nii, et võtab ainult ühe napsi.

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ehk sisuliselt kui kolm inimest söövad iga päev ühesuuruse koguse sama toitu, siis üks paisub, teine püsib stabiilne ja kolmas võtab alla.

Seda küll. Aga see ju tähendabki seda, et see konkreetne toidukogus on sobiv just selle teise inimese jaoks, esimene peaks vähem ja kolmas rohkem sööma.

Keha hoiab alati teatud kindlat kehakaalu (täpselt nagu ta hoiab keha vee ja mineraalainete sisaldust või hapnikusisaldust veres) mis ei pruugi sulle enesele sugugi meeldida.

Seda usun ka ja las ta siis hoiab, normaalkaalu vahemik ongi ju üsna lai ja pole ka midagi hullu kerges ülekaalus. Probleemiks on suur ülekaal ja rasvumine, mis on kehale kahjulik.

Ja toitumis- ja liikumisharjumused mõjutavad mingis ulatuses ju ikka ka. Ma saan absoluutselt aru, et enda piiramine on raske, mõned inimesed on söömisest otseses sõltuvuses ja sellest on sama keeruline või isegi keerulisem vabaneda kui näit. alkoholisõltuvusest (sest alkoholist saab täiesti loobuda, söömisest ei saa). Aga mingist piirist alates on ju ülekilodega elada samuti raske, tekkivate võimalike terviseprobleemidega veel raskem. Lihtsaid valikuid väga polegi.

Mulle odugi harjumused mõjutavad ja toidusõltuvus on väga karm asi. Ei ole ju võimalik ennast võõrurada, et üldse ei söö nagu saab teha alko ja narko puhul.

No on ikka küll. Võõrutad end rämpstoidust ja maiustustest näiteks. Kurki ja kapsast ei jõua sa elusees nii palju süüa, et paksuks lähed.

Ega alkohoolik ei pea ennast kõigist vedelikest võõrutama, vett ja kohvi võib ikka juua.

Sinu arvates siis minnakse paksuks ainult rämpstoidust ja maiustustest?
Sa ei saa ennast võõrutada igapäevasest tavalisest toidust ju ja seda on valikus ikka tunduvalt rohkem, kui kurk ja kapsas või porgand ja kaalikas.
Toidusõltlane ei suuda kontrollida oma toidu koguseid ja söömiskordi. Tean ühte, kes isegi öösel käib paar korda midagi külmikust suhu pistmas. Seda võib võrrelda sundkäitumisega.

+3
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kaalu reguleerib sinu aju, hormoonid jne mis ei allu sinu tahtele, mis on geneetilised, mitte mingid omandatud/õpitud  harjumused.  Keha hoiab alati teatud kindlat kehakaalu (täpselt nagu ta hoiab keha vee ja mineraalainete sisaldust või hapnikusisaldust veres) mis ei pruugi sulle enesele sugugi meeldida.

Samas on aga omandatud/õpitud toitumisharjumused. Ka söödava toidu sisaldus ja kvaliteet võivad näiteks hormonaalset tasakaalu mõjutada. Nii et vahet ei ole, mis geneetiline pagas inimesel on, tema enda käitumine võib seda geneetikat oluliselt mõjutada ja hormonaalse tasakaalu paigast ära lüüa. Aju ei ole piisavalt võimekas, et hoiaks inimest oma kehakaalu kahekordistamast või toidukülluses nälgimast. Seega ei ole kõige olulisem mitte aju regulatsioon, vaid inimese enda käitumine.

Aju ei reguleeri seda, kas valid madala või kõrge kalorsusega toitu. Aju reageerib sellele, kui kalorid on tugevas defitsiidis – võib tekkida kehv enesetunne, külmatunne, peavalu jne., sest keha töös hoidmiseks on vaja energiat. Ülesöömise tagajärjel on aga füüsiliselt raske olla, võib-olla on inimene letargiline, kuid pärast tugevat söömingut tahab keha ikka mõne aja pärast jälle süüa, hoolimata sellest, kas kaalu hoidmiseks vajalik päevane kalorivajadus on juba täis või mitte. Sest aju jaoks on ükskõik milline toit energiaallikas, ning aju eesmärk on pidev energia pealevool võimalikult kergesti kättesaadavatest allikatest.

Ehk sisuliselt kui kolm inimest söövad iga päev ühesuuruse koguse sama toitu, siis üks paisub, teine püsib stabiilne ja kolmas võtab alla.

Kas need kolm inimest on kõik ühepikkused, sama kaaluga ning on samasuguse füüsilise aktiivsusega? Arvan, et kui tehakse selline kliiniline uuring, kus inimesi monitooritakse ja hoitakse võrdsust piinliku täpsusega, siis oleks lõpptulemuseks see, et sellistes tingimustes on samades mõõtudes inimeste tulemused ikkagi üsna sarnases vahemikus.

Kui tegemist ei ole tõsise ainevahetushäire või muu terviseprobleemiga, siis on kaalu osas ikkagi kõige tulemuslikum vastavalt oma mõõtudele ja füüsilisele aktiivsusele kalorite ehk energia tarbimine.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ehk sisuliselt kui kolm inimest söövad iga päev ühesuuruse koguse sama toitu, siis üks paisub, teine püsib stabiilne ja kolmas võtab alla.

Seda küll. Aga see ju tähendabki seda, et see konkreetne toidukogus on sobiv just selle teise inimese jaoks, esimene peaks vähem ja kolmas rohkem sööma.

Keha hoiab alati teatud kindlat kehakaalu (täpselt nagu ta hoiab keha vee ja mineraalainete sisaldust või hapnikusisaldust veres) mis ei pruugi sulle enesele sugugi meeldida.

Seda usun ka ja las ta siis hoiab, normaalkaalu vahemik ongi ju üsna lai ja pole ka midagi hullu kerges ülekaalus. Probleemiks on suur ülekaal ja rasvumine, mis on kehale kahjulik.

Ja toitumis- ja liikumisharjumused mõjutavad mingis ulatuses ju ikka ka. Ma saan absoluutselt aru, et enda piiramine on raske, mõned inimesed on söömisest otseses sõltuvuses ja sellest on sama keeruline või isegi keerulisem vabaneda kui näit. alkoholisõltuvusest (sest alkoholist saab täiesti loobuda, söömisest ei saa). Aga mingist piirist alates on ju ülekilodega elada samuti raske, tekkivate võimalike terviseprobleemidega veel raskem. Lihtsaid valikuid väga polegi.

Mulle odugi harjumused mõjutavad ja toidusõltuvus on väga karm asi. Ei ole ju võimalik ennast võõrurada, et üldse ei söö nagu saab teha alko ja narko puhul.

No on ikka küll. Võõrutad end rämpstoidust ja maiustustest näiteks. Kurki ja kapsast ei jõua sa elusees nii palju süüa, et paksuks lähed.

Ega alkohoolik ei pea ennast kõigist vedelikest võõrutama, vett ja kohvi võib ikka juua.

Sinu arvates siis minnakse paksuks ainult rämpstoidust ja maiustustest?

Sa ei saa ennast võõrutada igapäevasest tavalisest toidust ju ja seda on valikus ikka tunduvalt rohkem, kui kurk ja kapsas või porgand ja kaalikas.

Toidusõltlane ei suuda kontrollida oma toidu koguseid ja söömiskordi. Tean ühte, kes isegi öösel käib paar korda midagi külmikust suhu pistmas. Seda võib võrrelda sundkäitumisega.

Mina olen ka see, kellel on toidusõltuvus. Aga seda muidugi ei selgita inimesele, kellel seda ei ole.

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen ka see, kellel on toidusõltuvus. Aga seda muidugi ei selgita inimesele, kellel seda ei ole.

Minul avalduvad toidusõltuvuse ilmingud näiteks siis, kui tarbin rohkelt suhkrurikkaid, rohke soola ja rasvaga toite. Kui söön ebaregulaarselt, jäävad pikad vahed toidukordade vahele, ei tarbi piisavalt vett ja magan halvasti. Siis on pidevad isud ja võin tohutuid koguseid sisse vohmida. Wolt/Bolt on ka liiga lihtsasti tellitavad ja sealsed toidud on just sellise toidusõltlase unenägu.

Aga nii kui hakkan jälle regulaarselt sööma ja vett jooma, siis paraneb uni ning ei teki enam selliseid söömasööste ja isusid nagu varem. Umbes nädal-paar võtab aega, see on selline raskem aeg. Kõige lihtsam on lisatud suhkur koheselt toidust välja lülitada. Rohkem puuvilju ja juurvilju, rohkelt vett, rohke köögiviljaga tavalised toidud. Ja liikumine ka muidugi juurde, piisab niisama jalutamisest.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui näljahäda ajal ei olnud ühtegi paksu, siis kindlasti ei olnud ka sel ajal ühtegi purjus inimest. Kui pole süüa ja juua(alkot), siis ei ole ka neid.
Inimesed on erinevad kõiges. Nii söök, alkohul, suits jne. Meie kehad töötavad erinevalt ja meie sõltuvused on erinevad ja meie sõltuvusse jäämised on erinevad ja nendest vabanemine on erinev.
Nii palju ju sellest räägitud.
Ühed on sellised, et lähevad kergesti paksuks, teised ei lähe.
Ja siis on need, kes trenniga ja/või dieediga teevad seda.
Ja siis on need, kes on sõltuvuses. Nendest asjadest. Näiteks söömisest. Ja nagu ka kõik teavad või peaksid teadma, on sellel omad põhjused. Need põhjused, miks inimene ennast söögiga lohutab, on erinevad. Aga mitte kunagi pole need head olnud sellele inimesele. see on eelnevalt elus kogetud halb. Ja see ei kao nipsust, ka see on kõik erinev. Ja avaldub erinevalt.
Kõik ülekaalulised ei ole seda sellepärast, et söövad rämpsu, magusat ja joovad limonaadi.
Kõige lihtsam on ennast üle süüa ka lihtsalt kartul-soust, makaronitoidud, praekartul, leib, sai, moos piim. Kõige odavamatest toitudest.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aju ei ole piisavalt võimekas, et hoiaks inimest oma kehakaalu kahekordistamast või toidukülluses nälgimast. Seega ei ole kõige olulisem mitte aju regulatsioon, vaid inimese enda käitumine.

No näiteks minu aju küll on, sinu oma ei?

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

No näiteks minu aju küll on, sinu oma ei?

Kas on see ikka sinu aju või sinu toidukäitumine? Tahad öelda, et kui pidevalt tarbid oma päevakaloraažist rohkem, siis aju kuidagi muudab selle energia millekski muuks kui teistel ja sa ei kogu kaalu mitte grammigi?

Vaata neid 600-naelaseid, kes oma kaaluga kimpus. Kas nende aju on siis geneetilist kuidagi täielikult teistsugune, et õigel ajal pidurit ei vajutanud, või on tegemist ikkagi inimese tahtega üle oma ajuimpulsside? Miks on nii palju ülekaalulisi, kui aju peaks kaalu reguleerima? Kõik on viimseni geneetilise hälbega?

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks alati väidetakse,et saledus ikka on seotud ainult sellega palju me liigume ja mida omale sisse sööme? Minu arust see absoluutselt ei päde. Näiteks on mul sõbranna,kes on lapsest saati nagu piibuork. Mitte kunagi pole ta kaalunud grammigi rohkem. Isegi raseduse ajal oli tal vaid kõht ning ülejäänud keha ja käed jalad ikka üdini kondised. Samas sööb ta kõike nii palju,kui soovib. Ei ole iial toitumist jälginud. Vein näksid,mida iganes. Samas mina olen sellest ajast saati kui puberteediiga saabus maadelnud oma koleda kehaga. Ei ole ma suures ülekaalus,162cm-60kg,kuid välja näen inetu. Käed paksud,kõhurasve ja kehakuju üldse inetu ja mehine. Hirmus peeglisse vaadata, keskkohta pole ka siis ,kui olen saledam ja õlad koledad ja laiad 🙁

Veidi parem olen ma välja näinud vaid tugevalt toitumist jälgides 55kg peal. Kitsastes riietes olen kole,laiematega ei paista nii see inetu proportsioon välja. See parem väljanägemine tähendas aga absoluutselt kõigest heast loobumist ja ranget süsivesikute ja suhkru piiramist (ebavajalike süsivesikute) viimasel ajal olen olnud lõdvem ja siit kohe ka kilod. Ei suuda kuidagi nii toituda enam,tekib nõrkus ja halb olla,keha vajab boosti kalorite näol. Tänapäeval võiks olla olemas mingisugune test või eriuuringud inimesele mis näitaks ära kuidas see kaaluteema ikkagi nii on,et ühel ei miskit ja teine peab enamus asjadest loobuma. Ma usun,et geneetika on koige suurem kehakaalu määraja?

Sama võrdlus on minu mehega,sale mis sale aga sööb absoluutselt kõike mida hing ihkab. Kuidas teie kogemused ? Kui te pole geneetiliselt kribud,siis kuidas te suudate aastate viisi end nii piitsutada,et suhkur ja kõik head toidud menüüst väljas.

Saledus suures plaanis siiski on palju kaloreid sisse ja palju energiat välja. Nii on.

Geneetikal kolmanda tegurina võrdne roll.

Mina 50+, üleminekueas nüüd, kus kõigil kaalu lisanduma tuleb ja sa ei saa parata, kui just hormoone sõõma ei taha hakata, tuli minulgi +3kg ja nùüd 170 cm ja 55 kg ehk ikka väga sale vast.

Kuni 50 olin 52 kg. Kuidas?

Geneetiliselt saleda soodumusega. Pisike kont. Aga null süsivesik tegelikult ka juba 30 aastat. Ma ei söô yhtegi saia, pirukat, kringlit, kooki, kūpsist. Mitte kunagi.  Esimesed 5 aastat oli teadlik otsus, edasi keha vist unustas ja isegi suure näljaga tundus võikana. Täna on nii, et mul pole magusasoont. Minu valik on alati syya end täis puhtast lihast ja kalast.

Null suhkur, null puuvili, null küpsetist. Rasvane liha, salatid, juust, kartul, riisiroad, juurvilja, lasanje, vein – kõik läheb.

Liigun kusjuures keskmiselt. Trennis pole kunagi käinud. Aga kaks suurt koera ja nendega metsatuuridel käimine ikka 8000 annab päevas.

Minu jaoks oleks esimene null see magusa lõpetamine. Nagu igasuguse magusa. Aga ma ei saa ka aru, kuidas see peaks olema maitsev. Pole ju. Aga kui hakkab paha ja pead, siis ei oska aidata. Mina söön rasvast kui näljast on paha ja kaal ei tõuse. Amps rasvast juustu, peekonit jne.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks alati väidetakse,et saledus ikka on seotud ainult sellega palju me liigume ja mida omale sisse sööme? Minu arust see absoluutselt ei päde. Näiteks on mul sõbranna,kes on lapsest saati nagu piibuork. Mitte kunagi pole ta kaalunud grammigi rohkem. Isegi raseduse ajal oli tal vaid kõht ning ülejäänud keha ja käed jalad ikka üdini kondised. Samas sööb ta kõike nii palju,kui soovib. Ei ole iial toitumist jälginud. Vein näksid,mida iganes. Samas mina olen sellest ajast saati kui puberteediiga saabus maadelnud oma koleda kehaga. Ei ole ma suures ülekaalus,162cm-60kg,kuid välja näen inetu. Käed paksud,kõhurasve ja kehakuju üldse inetu ja mehine. Hirmus peeglisse vaadata, keskkohta pole ka siis ,kui olen saledam ja õlad koledad ja laiad 🙁

Veidi parem olen ma välja näinud vaid tugevalt toitumist jälgides 55kg peal. Kitsastes riietes olen kole,laiematega ei paista nii see inetu proportsioon välja. See parem väljanägemine tähendas aga absoluutselt kõigest heast loobumist ja ranget süsivesikute ja suhkru piiramist (ebavajalike süsivesikute) viimasel ajal olen olnud lõdvem ja siit kohe ka kilod. Ei suuda kuidagi nii toituda enam,tekib nõrkus ja halb olla,keha vajab boosti kalorite näol. Tänapäeval võiks olla olemas mingisugune test või eriuuringud inimesele mis näitaks ära kuidas see kaaluteema ikkagi nii on,et ühel ei miskit ja teine peab enamus asjadest loobuma. Ma usun,et geneetika on koige suurem kehakaalu määraja?

Sama võrdlus on minu mehega,sale mis sale aga sööb absoluutselt kõike mida hing ihkab. Kuidas teie kogemused ? Kui te pole geneetiliselt kribud,siis kuidas te suudate aastate viisi end nii piitsutada,et suhkur ja kõik head toidud menüüst väljas.

Selles su probleem ongi et suhkur võrdub head toidud.

On inimesed, kelle jaoks ei ole.

Lõhe, muna, täistera must leib ja rasvane juust on see parim snäkk.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks alati väidetakse,et saledus ikka on seotud ainult sellega palju me liigume ja mida omale sisse sööme? Minu arust see absoluutselt ei päde. Näiteks on mul sõbranna,kes on lapsest saati nagu piibuork. Mitte kunagi pole ta kaalunud grammigi rohkem. Isegi raseduse ajal oli tal vaid kõht ning ülejäänud keha ja käed jalad ikka üdini kondised. Samas sööb ta kõike nii palju,kui soovib. Ei ole iial toitumist jälginud. Vein näksid,mida iganes. Samas mina olen sellest ajast saati kui puberteediiga saabus maadelnud oma koleda kehaga. Ei ole ma suures ülekaalus,162cm-60kg,kuid välja näen inetu. Käed paksud,kõhurasve ja kehakuju üldse inetu ja mehine. Hirmus peeglisse vaadata, keskkohta pole ka siis ,kui olen saledam ja õlad koledad ja laiad 🙁

Veidi parem olen ma välja näinud vaid tugevalt toitumist jälgides 55kg peal. Kitsastes riietes olen kole,laiematega ei paista nii see inetu proportsioon välja. See parem väljanägemine tähendas aga absoluutselt kõigest heast loobumist ja ranget süsivesikute ja suhkru piiramist (ebavajalike süsivesikute) viimasel ajal olen olnud lõdvem ja siit kohe ka kilod. Ei suuda kuidagi nii toituda enam,tekib nõrkus ja halb olla,keha vajab boosti kalorite näol. Tänapäeval võiks olla olemas mingisugune test või eriuuringud inimesele mis näitaks ära kuidas see kaaluteema ikkagi nii on,et ühel ei miskit ja teine peab enamus asjadest loobuma. Ma usun,et geneetika on koige suurem kehakaalu määraja?

Sama võrdlus on minu mehega,sale mis sale aga sööb absoluutselt kõike mida hing ihkab. Kuidas teie kogemused ? Kui te pole geneetiliselt kribud,siis kuidas te suudate aastate viisi end nii piitsutada,et suhkur ja kõik head toidud menüüst väljas.

Saledus suures plaanis siiski on palju kaloreid sisse ja palju energiat välja. Nii on.

Geneetikal kolmanda tegurina võrdne roll.

Mina 50+, üleminekueas nüüd, kus kõigil kaalu lisanduma tuleb ja sa ei saa parata, kui just hormoone sõõma ei taha hakata, tuli minulgi +3kg ja nùüd 170 cm ja 55 kg ehk ikka väga sale vast.

Kuni 50 olin 52 kg. Kuidas?

Geneetiliselt saleda soodumusega. Pisike kont. Aga null süsivesik tegelikult ka juba 30 aastat. Ma ei söô yhtegi saia, pirukat, kringlit, kooki, kūpsist. Mitte kunagi. Esimesed 5 aastat oli teadlik otsus, edasi keha vist unustas ja isegi suure näljaga tundus võikana. Täna on nii, et mul pole magusasoont. Minu valik on alati syya end täis puhtast lihast ja kalast.

Null suhkur, null puuvili, null küpsetist. Rasvane liha, salatid, juust, kartul, riisiroad, juurvilja, lasanje, vein – kõik läheb.

Liigun kusjuures keskmiselt. Trennis pole kunagi käinud. Aga kaks suurt koera ja nendega metsatuuridel käimine ikka 8000 annab päevas.

Minu jaoks oleks esimene null see magusa lõpetamine. Nagu igasuguse magusa. Aga ma ei saa ka aru, kuidas see peaks olema maitsev. Pole ju. Aga kui hakkab paha ja pead, siis ei oska aidata. Mina söön rasvast kui näljast on paha ja kaal ei tõuse. Amps rasvast juustu, peekonit jne.

Olen olnud ketodieedil ja sinu null süsivesikut on sellest nullist valgusaastate kaugusel. Kergelt vähendatud süsivesikutega dieet võib öelda. Riis, kartul, lasanje ja alkohol on sama suured süsivesikupommid kui sai ja magus. Samuti paljud juurviljad.

Ise riisi ja pastat ei söö, kuna ei armasta, toidu kõrvale roheline salat või hautatud rohelised oad, vahel ka kartul. Magus ajab iiveldama, pole seda magusasoolikat nö ja alkoholi ei tarbi. Aga vot ülekaalus. Varem polnud, aga ühel hetkel hakkas tühja koha pealt kaal tõusma, kuigi elustiilis oli ainult võibolla suurem stress muutuseks.

+7
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks alati väidetakse,et saledus ikka on seotud ainult sellega palju me liigume ja mida omale sisse sööme? Minu arust see absoluutselt ei päde. Näiteks on mul sõbranna,kes on lapsest saati nagu piibuork. Mitte kunagi pole ta kaalunud grammigi rohkem. Isegi raseduse ajal oli tal vaid kõht ning ülejäänud keha ja käed jalad ikka üdini kondised. Samas sööb ta kõike nii palju,kui soovib. Ei ole iial toitumist jälginud. Vein näksid,mida iganes. Samas mina olen sellest ajast saati kui puberteediiga saabus maadelnud oma koleda kehaga. Ei ole ma suures ülekaalus,162cm-60kg,kuid välja näen inetu. Käed paksud,kõhurasve ja kehakuju üldse inetu ja mehine. Hirmus peeglisse vaadata, keskkohta pole ka siis ,kui olen saledam ja õlad koledad ja laiad 🙁

Veidi parem olen ma välja näinud vaid tugevalt toitumist jälgides 55kg peal. Kitsastes riietes olen kole,laiematega ei paista nii see inetu proportsioon välja. See parem väljanägemine tähendas aga absoluutselt kõigest heast loobumist ja ranget süsivesikute ja suhkru piiramist (ebavajalike süsivesikute) viimasel ajal olen olnud lõdvem ja siit kohe ka kilod. Ei suuda kuidagi nii toituda enam,tekib nõrkus ja halb olla,keha vajab boosti kalorite näol. Tänapäeval võiks olla olemas mingisugune test või eriuuringud inimesele mis näitaks ära kuidas see kaaluteema ikkagi nii on,et ühel ei miskit ja teine peab enamus asjadest loobuma. Ma usun,et geneetika on koige suurem kehakaalu määraja?

Sama võrdlus on minu mehega,sale mis sale aga sööb absoluutselt kõike mida hing ihkab. Kuidas teie kogemused ? Kui te pole geneetiliselt kribud,siis kuidas te suudate aastate viisi end nii piitsutada,et suhkur ja kõik head toidud menüüst väljas.

Saledus suures plaanis siiski on palju kaloreid sisse ja palju energiat välja. Nii on.

Geneetikal kolmanda tegurina võrdne roll.

Mina 50+, üleminekueas nüüd, kus kõigil kaalu lisanduma tuleb ja sa ei saa parata, kui just hormoone sõõma ei taha hakata, tuli minulgi +3kg ja nùüd 170 cm ja 55 kg ehk ikka väga sale vast.

Kuni 50 olin 52 kg. Kuidas?

Geneetiliselt saleda soodumusega. Pisike kont. Aga null süsivesik tegelikult ka juba 30 aastat. Ma ei söô yhtegi saia, pirukat, kringlit, kooki, kūpsist. Mitte kunagi. Esimesed 5 aastat oli teadlik otsus, edasi keha vist unustas ja isegi suure näljaga tundus võikana. Täna on nii, et mul pole magusasoont. Minu valik on alati syya end täis puhtast lihast ja kalast.

Null suhkur, null puuvili, null küpsetist. Rasvane liha, salatid, juust, kartul, riisiroad, juurvilja, lasanje, vein – kõik läheb.

Liigun kusjuures keskmiselt. Trennis pole kunagi käinud. Aga kaks suurt koera ja nendega metsatuuridel käimine ikka 8000 annab päevas.

Minu jaoks oleks esimene null see magusa lõpetamine. Nagu igasuguse magusa. Aga ma ei saa ka aru, kuidas see peaks olema maitsev. Pole ju. Aga kui hakkab paha ja pead, siis ei oska aidata. Mina söön rasvast kui näljast on paha ja kaal ei tõuse. Amps rasvast juustu, peekonit jne.

“süsivesikuid ei tarbi”, ja siis loetleb ette hunniku süsivesikuid, mis “kõik läheb”…

+9
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Liigun kusjuures keskmiselt. Trennis pole kunagi käinud. Aga kaks suurt koera ja nendega metsatuuridel käimine ikka 8000 annab päevas.

See on ikka pigem väike liikumine, 8000 sammu päevas pole eriline liikumine.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

No on ikka küll. Võõrutad end rämpstoidust ja maiustustest näiteks. Kurki ja kapsast ei jõua sa elusees nii palju süüa, et paksuks lähed.

Ega alkohoolik ei pea ennast kõigist vedelikest võõrutama, vett ja kohvi võib ikka juua.

Et siis toidusõltlane hakkab ainult kurki ja kapsast sööma?

Miks? Lihtsalt lõpetab ära nende asjade söömise, millega ta ei suuda piiri pidada või mis kiiremini kõhu peale ladestuvad.

Mina saan kinnitada enda kogemusest, et toitumisharjumusi (mõtlemist) ja ka isusid ON võimalik muuta. Sa lihtsalt ei taha enam neid ebatervislikke asju. Kunagi ma näiteks väga armastasin igasuguseid maitsestatud jogurteid, määrdejuuste, harilikku saia, pihve, makrapulki, viinereid, Nutellat, mahlajooke jms jama. Praegu mul läheb süda pahaks, kui mõtlen, et peaks neid sööma.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

No on ikka küll. Võõrutad end rämpstoidust ja maiustustest näiteks. Kurki ja kapsast ei jõua sa elusees nii palju süüa, et paksuks lähed.

Ega alkohoolik ei pea ennast kõigist vedelikest võõrutama, vett ja kohvi võib ikka juua.

Et siis toidusõltlane hakkab ainult kurki ja kapsast sööma?

Miks? Lihtsalt lõpetab ära nende asjade söömise, millega ta ei suuda piiri pidada või mis kiiremini kõhu peale ladestuvad.

Mina saan kinnitada enda kogemusest, et toitumisharjumusi (mõtlemist) ja ka isusid ON võimalik muuta. Sa lihtsalt ei taha enam neid ebatervislikke asju. Kunagi ma näiteks väga armastasin igasuguseid maitsestatud jogurteid, määrdejuuste, harilikku saia, pihve, makrapulki, viinereid, Nutellat, mahlajooke jms jama. Praegu mul läheb süda pahaks, kui mõtlen, et peaks neid sööma.

Ja ülaltoodule jätkuks – siis “kunagi” (kahekümnendates) kobrutasid mu kintsud tselluliidist, täna 20 aastat hiljem on siledad. Geenid? Vaevalt küll.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Perekooli paksud muidugi laovad miinuseid neile, kes räägivad, et su keha saledus ja ilu on su enda kätes, ja otsivad muudkui vabndusi ja ettekäändeid, miks ikka ei saa midagi teha.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga vot ülekaalus. Varem polnud, aga ühel hetkel hakkas tühja koha pealt kaal tõusma, kuigi elustiilis oli ainult võibolla suurem stress muutuseks.

Tühja koha pealt ei tõuse miski.

+9
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Noh, paksudel jälle vabandus valmis, miks alla võetud ei saa – geenid süüdi. Aga nagu juba tabavalt mainiti – näljahäda ajal ei ole ühtegi paksu. Kuhu need geenid siis kaovad?

Selleks hetkeks, kui paksud näljahäda ajal kõhnaks jäävad on peenikesed ammu surnud ehk läheb ikka väga palju aega ja tavaelu näljahädaga ikka võrrelda ei saa. Kas Sina suudaksid päriselt näljas olla, kui on toitu? Ja nüüd tulevadki geenid mängu, ühe keha talletab rohkem, kui teisel ja ühe isu on suurem kui teisel. Ühe ainevahetus on nii kiire, et peale sööki tuleb kohe kõik välja, teise oma nii aeglane, et enne jõuab kõik talletuda. Ehk sisuliselt kui kolm inimest söövad iga päev ühesuuruse koguse sama toitu, siis üks paisub, teine püsib stabiilne ja kolmas võtab alla. Ühele ei tee näiteks kartul midagi, teise keha aga toimib nii, et tärklis talletatakse rasvana ja kolmas ei saa kartulist vajalikke toitaineid kätte.

Loe eespool olevat ekspresdi artiklit, kus kaalukirurg asja selgitab ja ütleb, et 70% sõktub geenidest. Ka ainevahetusest räõgitakse seal.

Geneetika mängib ilmselgelt rolli, aga ausaltöeldes kui ma mõtlen praegu oma tutvusringkonna ja nt kuulsamate sportlaste peale, siis ma ei suuda eriti palju inimesi üles loetleda, kes oleksid väga sportliku/aktiivse eluviisiga ja sealjuures ülekaalulised/rasvunud. Arvestades, kui palju meil on ülekaalulisust, siis vaevalt just nende inimeste seas ühtegi sellist ei ole, kelle geneetika paksuks minna “ei lase”. Seevastu kui ma vaatan tutvusringkonnas olevaid ülekaalulisi inimesi, on 100% kõigi elustiil ka ülekaalu soodustav. Pigem on oluline aktiivse eluviisi ja mõistliku toitumise combo, eriti nendel, kellel on raske kaalu hoida. Kõik ei peagi ju piitspeenikesed või lihasesse pumbatud olema, hull on siis, kui ülekaal juba tervisele hakkab. Mõni lisakilo ei tapa kedagi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Perekooli paksud muidugi laovad miinuseid neile, kes räägivad, et su keha saledus ja ilu on su enda kätes, ja otsivad muudkui vabndusi ja ettekäändeid, miks ikka ei saa midagi teha.

Ja saledad on surmkindlad ,et nende saleduse põhjuseks on terved eluviisid, õige toitumine, suur isiklik tarkus ja tublidus 🙂

0
0
Please wait...

Näitan 29 postitust - vahemik 61 kuni 89 (kokku 89 )


Esileht Ilu ja tervis Miks väidetakse et saledus