Teema: Miks väidetakse et saledus

Tuues veel paralleele alkoholi tarvitamisega: näit. mu mees võib tänase pika õhtu jooksul vabalt ära juua isegi 10 õlut, ta ei jää sellest liiga purju ja pole tal ka homme viga midagi. Mina tean, et kui ma joon üle 2 dringi (ok, pika õhtu jooksul 3), siis võin hakata ebaadekvaatselt käituma ja mul on homme ka halb enesetunne. Ma ei hakka  ju vinguma, et miks teised võivad minust rohkem juua ja mina ei või, vaid iseenda huvides arvestan enda eripäradega.

#4009049:

#4009031:

#4008970:

#4007282:

No aga ega ikka ei ole nii. Mainisin,et mul sõbrants. Koguaeg ta küpsetab head paremat,grilli ja koikeeja isuga. Õlut joob ka muuseas ja üsna palju ,grilliõhtutel jne. Ei miskit,nii peenike,et kohe murdub keskelt. Minu jaoks müsteerium. Ma ju näen,et inimene sööb ja elab ja seda viimased 15 aastat. Samas tal peres ongi kõik nagu kondibuketid,seal järeldan,et geneetika.

Ma ka peenike ja grilliõhtutel söön nagu loom, aga seda sa ei näe, et järgmisel päeval ma toitun ainult õunast ja rohelisest teest, sest eelmise päeva õgimisest on raske olla ja muud enam sisse ei lähe.

Ma olen paks ja ei söö grillõhtutel ka nagu loom. Eile just grillisime. Tõstsin endale neli šašlõkitükki + värsket salatit, üks tükk liha jäi alles ja jagasin selle kahe koera vahel. Kogu päeva jooksul olin veel söönud vaid arbuusi ja hommikul joonud 210ml musta kohvi (aparaat näitab täpselt ml ära).

Täna taas grillime ja ilmselt söön umbes sama palju. Alkoholi meil pole, limonaadi samuti mitte.

Ma lihtsalt ei tunne et vajaksin toitu rohkem kui a’la need paar ampsu ja lihtsalt söömise tõttu süüa pole ka mõtet, pärast on raske olla.

“Muusikaliprodutsent Anne Veesaar ütleb, et sööb kõike, mida hing ihkab. «Ma toitun nagu metsloom,» pajatab Anne Buduaarile. «Söön siis, kui on nälg, sõltumata kellaajast ja päevast või ööst.»

Kuigi enamik naisi kurdab, et mida vanemaks saadakse, seda aeglasemaks muutub ainevahetus ja raskemaks kehakaalu säilitamine, tõestavad Anne Veesaare hea vorm ja elustiil, et kõigi naiste kohta see reegel ei kehti.

«Ma ei sea endale mingeid piiranguid,» ütleb Anne, kes on sama heas vormis kui paarikümne aasta eest ning tunnistab, et rikub kõiki reegleid, mida toitumisspetsialistid soovitavad. “

Anne Veesaar oli lavaka ajal sellises ülekaalus, et õppejõud juba seda talle ette heitsid. Võttis tahtejõuga oma kilod maha ja edasi on ilmselt suutnud leida toitumisstiili, mis ta kehale sobib. Söömine siis kui sul on nälg ja mittesöömine, kui sul pole nälga, on hea otsus. Keha tuleb kuulata.

#4009070:

#4009055:

Ehk sisuliselt kui kolm inimest söövad iga päev ühesuuruse koguse sama toitu, siis üks paisub, teine püsib stabiilne ja kolmas võtab alla.

Seda küll. Aga see ju tähendabki seda, et see konkreetne toidukogus on sobiv just selle teise inimese jaoks, esimene peaks vähem ja kolmas rohkem sööma.

#4009048:

Keha hoiab alati teatud kindlat kehakaalu (täpselt nagu ta hoiab keha vee ja mineraalainete sisaldust või hapnikusisaldust veres) mis ei pruugi sulle enesele sugugi meeldida.

Seda usun ka ja las ta siis hoiab, normaalkaalu vahemik ongi ju üsna lai ja pole ka midagi hullu kerges ülekaalus. Probleemiks on suur ülekaal ja rasvumine, mis on kehale kahjulik.

Ja toitumis- ja liikumisharjumused mõjutavad mingis ulatuses ju ikka ka. Ma saan absoluutselt aru, et enda piiramine on raske, mõned inimesed on söömisest otseses sõltuvuses ja sellest on sama keeruline või isegi keerulisem vabaneda kui näit. alkoholisõltuvusest (sest alkoholist saab täiesti loobuda, söömisest ei saa). Aga mingist piirist alates on ju ülekilodega elada samuti raske, tekkivate võimalike terviseprobleemidega veel raskem. Lihtsaid valikuid väga polegi.

Mulle odugi harjumused mõjutavad ja toidusõltuvus on väga karm asi. Ei ole ju võimalik ennast võõrurada, et üldse ei söö nagu saab teha alko ja narko puhul.

#4009108:

#4009070:

#4009055:

Ehk sisuliselt kui kolm inimest söövad iga päev ühesuuruse koguse sama toitu, siis üks paisub, teine püsib stabiilne ja kolmas võtab alla.

Seda küll. Aga see ju tähendabki seda, et see konkreetne toidukogus on sobiv just selle teise inimese jaoks, esimene peaks vähem ja kolmas rohkem sööma.

#4009048:

Keha hoiab alati teatud kindlat kehakaalu (täpselt nagu ta hoiab keha vee ja mineraalainete sisaldust või hapnikusisaldust veres) mis ei pruugi sulle enesele sugugi meeldida.

Seda usun ka ja las ta siis hoiab, normaalkaalu vahemik ongi ju üsna lai ja pole ka midagi hullu kerges ülekaalus. Probleemiks on suur ülekaal ja rasvumine, mis on kehale kahjulik.

Ja toitumis- ja liikumisharjumused mõjutavad mingis ulatuses ju ikka ka. Ma saan absoluutselt aru, et enda piiramine on raske, mõned inimesed on söömisest otseses sõltuvuses ja sellest on sama keeruline või isegi keerulisem vabaneda kui näit. alkoholisõltuvusest (sest alkoholist saab täiesti loobuda, söömisest ei saa). Aga mingist piirist alates on ju ülekilodega elada samuti raske, tekkivate võimalike terviseprobleemidega veel raskem. Lihtsaid valikuid väga polegi.

Mulle odugi harjumused mõjutavad ja toidusõltuvus on väga karm asi. Ei ole ju võimalik ennast võõrurada, et üldse ei söö nagu saab teha alko ja narko puhul.

No on ikka küll. Võõrutad end rämpstoidust ja maiustustest näiteks. Kurki ja kapsast ei jõua sa elusees nii palju süüa, et paksuks lähed.
Ega alkohoolik ei pea ennast kõigist vedelikest võõrutama, vett ja kohvi võib ikka juua.

#4009055:

Ehk sisuliselt kui kolm inimest söövad iga päev ühesuuruse koguse sama toitu, siis üks paisub, teine püsib stabiilne ja kolmas võtab alla. Ühele ei tee näiteks kartul midagi, teise keha aga toimib nii, et tärklis talletatakse rasvana ja kolmas ei saa kartulist vajalikke toitaineid kätte.

No juudas, selleks peabki iga inimene sööma nii palju ja just seda,  kui tal on vaja. Mitte keegi ei käsi paksukest, püstol kuklas, sööma iga päev sama palju kui söövad norm- ja alakaalulised inimesed. Paksuke oma paksugeenidega sööb siis lihtsalt vähem (see on teadlik otsus), normkaalulisel on kõik paigas ja laseb samamoodi edasi, alla võttev tegelane sööb rohkem ja muudab kaloraaži.

Inimestel on peale geneetika justkui aju ka olemas, ei?

#4009129:

#4009055:

Ehk sisuliselt kui kolm inimest söövad iga päev ühesuuruse koguse sama toitu, siis üks paisub, teine püsib stabiilne ja kolmas võtab alla. Ühele ei tee näiteks kartul midagi, teise keha aga toimib nii, et tärklis talletatakse rasvana ja kolmas ei saa kartulist vajalikke toitaineid kätte.

No juudas, selleks peabki iga inimene sööma nii palju ja just seda, kui tal on vaja. Mitte keegi ei käsi paksukest, püstol kuklas, sööma iga päev sama palju kui söövad norm- ja alakaalulised inimesed. Paksuke oma paksugeenidega sööb siis lihtsalt vähem (see on teadlik otsus), normkaalulisel on kõik paigas ja laseb samamoodi edasi, alla võttev tegelane sööb rohkem ja muudab kaloraaži.

Inimestel on peale geneetika justkui aju ka olemas, ei?

Toidusõltuvusega asjad päris nii ei käi, et süüakse nii palju, kui just vaja.
Alkohoolik ei saa ka nii, et võtab ainult ühe napsi.

#4009048:

Kaalu reguleerib sinu aju, hormoonid jne mis ei allu sinu tahtele, mis on geneetilised, mitte mingid omandatud/õpitud  harjumused.  Keha hoiab alati teatud kindlat kehakaalu (täpselt nagu ta hoiab keha vee ja mineraalainete sisaldust või hapnikusisaldust veres) mis ei pruugi sulle enesele sugugi meeldida.

Samas on aga omandatud/õpitud toitumisharjumused. Ka söödava toidu sisaldus ja kvaliteet võivad näiteks hormonaalset tasakaalu mõjutada. Nii et vahet ei ole, mis geneetiline pagas inimesel on, tema enda käitumine võib seda geneetikat oluliselt mõjutada ja hormonaalse tasakaalu paigast ära lüüa. Aju ei ole piisavalt võimekas, et hoiaks inimest oma kehakaalu kahekordistamast või toidukülluses nälgimast. Seega ei ole kõige olulisem mitte aju regulatsioon, vaid inimese enda käitumine.

Aju ei reguleeri seda, kas valid madala või kõrge kalorsusega toitu. Aju reageerib sellele, kui kalorid on tugevas defitsiidis – võib tekkida kehv enesetunne, külmatunne, peavalu jne., sest keha töös hoidmiseks on vaja energiat. Ülesöömise tagajärjel on aga füüsiliselt raske olla, võib-olla on inimene letargiline, kuid pärast tugevat söömingut tahab keha ikka mõne aja pärast jälle süüa, hoolimata sellest, kas kaalu hoidmiseks vajalik päevane kalorivajadus on juba täis või mitte. Sest aju jaoks on ükskõik milline toit energiaallikas, ning aju eesmärk on pidev energia pealevool võimalikult kergesti kättesaadavatest allikatest.

#4009055:

Ehk sisuliselt kui kolm inimest söövad iga päev ühesuuruse koguse sama toitu, siis üks paisub, teine püsib stabiilne ja kolmas võtab alla.

Kas need kolm inimest on kõik ühepikkused, sama kaaluga ning on samasuguse füüsilise aktiivsusega? Arvan, et kui tehakse selline kliiniline uuring, kus inimesi monitooritakse ja hoitakse võrdsust piinliku täpsusega, siis oleks lõpptulemuseks see, et sellistes tingimustes on samades mõõtudes inimeste tulemused ikkagi üsna sarnases vahemikus.

Kui tegemist ei ole tõsise ainevahetushäire või muu terviseprobleemiga, siis on kaalu osas ikkagi kõige tulemuslikum vastavalt oma mõõtudele ja füüsilisele aktiivsusele kalorite ehk energia tarbimine.

#4009355:

Mina olen ka see, kellel on toidusõltuvus. Aga seda muidugi ei selgita inimesele, kellel seda ei ole.

Minul avalduvad toidusõltuvuse ilmingud näiteks siis, kui tarbin rohkelt suhkrurikkaid, rohke soola ja rasvaga toite. Kui söön ebaregulaarselt, jäävad pikad vahed toidukordade vahele, ei tarbi piisavalt vett ja magan halvasti. Siis on pidevad isud ja võin tohutuid koguseid sisse vohmida. Wolt/Bolt on ka liiga lihtsasti tellitavad ja sealsed toidud on just sellise toidusõltlase unenägu.

Aga nii kui hakkan jälle regulaarselt sööma ja vett jooma, siis paraneb uni ning ei teki enam selliseid söömasööste ja isusid nagu varem. Umbes nädal-paar võtab aega, see on selline raskem aeg. Kõige lihtsam on lisatud suhkur koheselt toidust välja lülitada. Rohkem puuvilju ja juurvilju, rohkelt vett, rohke köögiviljaga tavalised toidud. Ja liikumine ka muidugi juurde, piisab niisama jalutamisest.

#4009345:

Aju ei ole piisavalt võimekas, et hoiaks inimest oma kehakaalu kahekordistamast või toidukülluses nälgimast. Seega ei ole kõige olulisem mitte aju regulatsioon, vaid inimese enda käitumine.

No näiteks minu aju küll on, sinu oma ei?

#4007213:

Miks alati väidetakse,et saledus ikka on seotud ainult sellega palju me liigume ja mida omale sisse sööme? Minu arust see absoluutselt ei päde. Näiteks on mul sõbranna,kes on lapsest saati nagu piibuork. Mitte kunagi pole ta kaalunud grammigi rohkem. Isegi raseduse ajal oli tal vaid kõht ning ülejäänud keha ja käed jalad ikka üdini kondised. Samas sööb ta kõike nii palju,kui soovib. Ei ole iial toitumist jälginud. Vein näksid,mida iganes. Samas mina olen sellest ajast saati kui puberteediiga saabus maadelnud oma koleda kehaga. Ei ole ma suures ülekaalus,162cm-60kg,kuid välja näen inetu. Käed paksud,kõhurasve ja kehakuju üldse inetu ja mehine. Hirmus peeglisse vaadata, keskkohta pole ka siis ,kui olen saledam ja õlad koledad ja laiad 🙁

Veidi parem olen ma välja näinud vaid tugevalt toitumist jälgides 55kg peal. Kitsastes riietes olen kole,laiematega ei paista nii see inetu proportsioon välja. See parem väljanägemine tähendas aga absoluutselt kõigest heast loobumist ja ranget süsivesikute ja suhkru piiramist (ebavajalike süsivesikute) viimasel ajal olen olnud lõdvem ja siit kohe ka kilod. Ei suuda kuidagi nii toituda enam,tekib nõrkus ja halb olla,keha vajab boosti kalorite näol. Tänapäeval võiks olla olemas mingisugune test või eriuuringud inimesele mis näitaks ära kuidas see kaaluteema ikkagi nii on,et ühel ei miskit ja teine peab enamus asjadest loobuma. Ma usun,et geneetika on koige suurem kehakaalu määraja?

Sama võrdlus on minu mehega,sale mis sale aga sööb absoluutselt kõike mida hing ihkab. Kuidas teie kogemused ? Kui te pole geneetiliselt kribud,siis kuidas te suudate aastate viisi end nii piitsutada,et suhkur ja kõik head toidud menüüst väljas.

Saledus suures plaanis siiski on palju kaloreid sisse ja palju energiat välja. Nii on.

Geneetikal kolmanda tegurina võrdne roll.

Mina 50+, üleminekueas nüüd, kus kõigil kaalu lisanduma tuleb ja sa ei saa parata, kui just hormoone sõõma ei taha hakata, tuli minulgi +3kg ja nùüd 170 cm ja 55 kg ehk ikka väga sale vast.

Kuni 50 olin 52 kg. Kuidas?

Geneetiliselt saleda soodumusega. Pisike kont. Aga null süsivesik tegelikult ka juba 30 aastat. Ma ei söô yhtegi saia, pirukat, kringlit, kooki, kūpsist. Mitte kunagi.  Esimesed 5 aastat oli teadlik otsus, edasi keha vist unustas ja isegi suure näljaga tundus võikana. Täna on nii, et mul pole magusasoont. Minu valik on alati syya end täis puhtast lihast ja kalast.

Null suhkur, null puuvili, null küpsetist. Rasvane liha, salatid, juust, kartul, riisiroad, juurvilja, lasanje, vein – kõik läheb.

Liigun kusjuures keskmiselt. Trennis pole kunagi käinud. Aga kaks suurt koera ja nendega metsatuuridel käimine ikka 8000 annab päevas.

Minu jaoks oleks esimene null see magusa lõpetamine. Nagu igasuguse magusa. Aga ma ei saa ka aru, kuidas see peaks olema maitsev. Pole ju. Aga kui hakkab paha ja pead, siis ei oska aidata. Mina söön rasvast kui näljast on paha ja kaal ei tõuse. Amps rasvast juustu, peekonit jne.

#4009765:

#4007213:

Miks alati väidetakse,et saledus ikka on seotud ainult sellega palju me liigume ja mida omale sisse sööme? Minu arust see absoluutselt ei päde. Näiteks on mul sõbranna,kes on lapsest saati nagu piibuork. Mitte kunagi pole ta kaalunud grammigi rohkem. Isegi raseduse ajal oli tal vaid kõht ning ülejäänud keha ja käed jalad ikka üdini kondised. Samas sööb ta kõike nii palju,kui soovib. Ei ole iial toitumist jälginud. Vein näksid,mida iganes. Samas mina olen sellest ajast saati kui puberteediiga saabus maadelnud oma koleda kehaga. Ei ole ma suures ülekaalus,162cm-60kg,kuid välja näen inetu. Käed paksud,kõhurasve ja kehakuju üldse inetu ja mehine. Hirmus peeglisse vaadata, keskkohta pole ka siis ,kui olen saledam ja õlad koledad ja laiad 🙁

Veidi parem olen ma välja näinud vaid tugevalt toitumist jälgides 55kg peal. Kitsastes riietes olen kole,laiematega ei paista nii see inetu proportsioon välja. See parem väljanägemine tähendas aga absoluutselt kõigest heast loobumist ja ranget süsivesikute ja suhkru piiramist (ebavajalike süsivesikute) viimasel ajal olen olnud lõdvem ja siit kohe ka kilod. Ei suuda kuidagi nii toituda enam,tekib nõrkus ja halb olla,keha vajab boosti kalorite näol. Tänapäeval võiks olla olemas mingisugune test või eriuuringud inimesele mis näitaks ära kuidas see kaaluteema ikkagi nii on,et ühel ei miskit ja teine peab enamus asjadest loobuma. Ma usun,et geneetika on koige suurem kehakaalu määraja?

Sama võrdlus on minu mehega,sale mis sale aga sööb absoluutselt kõike mida hing ihkab. Kuidas teie kogemused ? Kui te pole geneetiliselt kribud,siis kuidas te suudate aastate viisi end nii piitsutada,et suhkur ja kõik head toidud menüüst väljas.

Saledus suures plaanis siiski on palju kaloreid sisse ja palju energiat välja. Nii on.

Geneetikal kolmanda tegurina võrdne roll.

Mina 50+, üleminekueas nüüd, kus kõigil kaalu lisanduma tuleb ja sa ei saa parata, kui just hormoone sõõma ei taha hakata, tuli minulgi +3kg ja nùüd 170 cm ja 55 kg ehk ikka väga sale vast.

Kuni 50 olin 52 kg. Kuidas?

Geneetiliselt saleda soodumusega. Pisike kont. Aga null süsivesik tegelikult ka juba 30 aastat. Ma ei söô yhtegi saia, pirukat, kringlit, kooki, kūpsist. Mitte kunagi. Esimesed 5 aastat oli teadlik otsus, edasi keha vist unustas ja isegi suure näljaga tundus võikana. Täna on nii, et mul pole magusasoont. Minu valik on alati syya end täis puhtast lihast ja kalast.

Null suhkur, null puuvili, null küpsetist. Rasvane liha, salatid, juust, kartul, riisiroad, juurvilja, lasanje, vein – kõik läheb.

Liigun kusjuures keskmiselt. Trennis pole kunagi käinud. Aga kaks suurt koera ja nendega metsatuuridel käimine ikka 8000 annab päevas.

Minu jaoks oleks esimene null see magusa lõpetamine. Nagu igasuguse magusa. Aga ma ei saa ka aru, kuidas see peaks olema maitsev. Pole ju. Aga kui hakkab paha ja pead, siis ei oska aidata. Mina söön rasvast kui näljast on paha ja kaal ei tõuse. Amps rasvast juustu, peekonit jne.

Olen olnud ketodieedil ja sinu null süsivesikut on sellest nullist valgusaastate kaugusel. Kergelt vähendatud süsivesikutega dieet võib öelda. Riis, kartul, lasanje ja alkohol on sama suured süsivesikupommid kui sai ja magus. Samuti paljud juurviljad.

Ise riisi ja pastat ei söö, kuna ei armasta, toidu kõrvale roheline salat või hautatud rohelised oad, vahel ka kartul. Magus ajab iiveldama, pole seda magusasoolikat nö ja alkoholi ei tarbi. Aga vot ülekaalus. Varem polnud, aga ühel hetkel hakkas tühja koha pealt kaal tõusma, kuigi elustiilis oli ainult võibolla suurem stress muutuseks.

#4009789:

Liigun kusjuures keskmiselt. Trennis pole kunagi käinud. Aga kaks suurt koera ja nendega metsatuuridel käimine ikka 8000 annab päevas.

See on ikka pigem väike liikumine, 8000 sammu päevas pole eriline liikumine.

#4009813:

#4009127:

#4009125:

#4009108:

No on ikka küll. Võõrutad end rämpstoidust ja maiustustest näiteks. Kurki ja kapsast ei jõua sa elusees nii palju süüa, et paksuks lähed.

Ega alkohoolik ei pea ennast kõigist vedelikest võõrutama, vett ja kohvi võib ikka juua.

Et siis toidusõltlane hakkab ainult kurki ja kapsast sööma?

Miks? Lihtsalt lõpetab ära nende asjade söömise, millega ta ei suuda piiri pidada või mis kiiremini kõhu peale ladestuvad.

Mina saan kinnitada enda kogemusest, et toitumisharjumusi (mõtlemist) ja ka isusid ON võimalik muuta. Sa lihtsalt ei taha enam neid ebatervislikke asju. Kunagi ma näiteks väga armastasin igasuguseid maitsestatud jogurteid, määrdejuuste, harilikku saia, pihve, makrapulki, viinereid, Nutellat, mahlajooke jms jama. Praegu mul läheb süda pahaks, kui mõtlen, et peaks neid sööma.

Ja ülaltoodule jätkuks – siis “kunagi” (kahekümnendates) kobrutasid mu kintsud tselluliidist, täna 20 aastat hiljem on siledad. Geenid? Vaevalt küll.

#4009769:

Aga vot ülekaalus. Varem polnud, aga ühel hetkel hakkas tühja koha pealt kaal tõusma, kuigi elustiilis oli ainult võibolla suurem stress muutuseks.

Tühja koha pealt ei tõuse miski.

#4009825:

Perekooli paksud muidugi laovad miinuseid neile, kes räägivad, et su keha saledus ja ilu on su enda kätes, ja otsivad muudkui vabndusi ja ettekäändeid, miks ikka ei saa midagi teha.

Ja saledad on surmkindlad ,et nende saleduse põhjuseks on terved eluviisid, õige toitumine, suur isiklik tarkus ja tublidus 🙂