Esileht Hobinurk Miks väidetakse et saledus

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )

Teema: Miks väidetakse et saledus

Postitas:
Kägu

Miks alati väidetakse,et saledus ikka on seotud ainult sellega palju me liigume ja mida omale sisse sööme? Minu arust see absoluutselt ei päde. Näiteks on mul sõbranna,kes on lapsest saati nagu piibuork. Mitte kunagi pole ta kaalunud grammigi rohkem. Isegi raseduse ajal oli tal vaid kõht ning ülejäänud keha ja käed jalad ikka üdini kondised. Samas sööb ta kõike nii palju,kui soovib. Ei ole iial toitumist jälginud. Vein näksid,mida iganes. Samas mina olen sellest ajast saati kui puberteediiga saabus maadelnud oma koleda kehaga. Ei ole ma suures ülekaalus,162cm-60kg,kuid välja näen inetu. Käed paksud,kõhurasve ja kehakuju üldse inetu ja mehine. Hirmus peeglisse vaadata, keskkohta pole ka siis ,kui olen saledam ja õlad koledad ja laiad 🙁

Veidi parem olen ma välja näinud vaid tugevalt toitumist jälgides 55kg peal. Kitsastes riietes olen kole,laiematega ei paista nii see inetu proportsioon välja. See parem väljanägemine tähendas aga absoluutselt kõigest heast loobumist ja ranget süsivesikute ja suhkru piiramist (ebavajalike süsivesikute) viimasel ajal olen olnud lõdvem ja siit kohe ka kilod. Ei suuda kuidagi nii toituda enam,tekib nõrkus ja halb olla,keha vajab boosti kalorite näol. Tänapäeval võiks olla olemas mingisugune test või eriuuringud inimesele mis näitaks ära kuidas see kaaluteema ikkagi nii on,et ühel ei miskit ja teine peab enamus asjadest loobuma. Ma usun,et geneetika on koige suurem kehakaalu määraja? Kas eksin?Minu meelest on mul räpselttisa kehakuju,tema on ka veidi ümaram ka sellise laiema niiöelda kondiga.

Sama võrdlus on minu mehega,sale mis sale aga sööb absoluutselt kõike mida hing ihkab. Kuidas teie kogemused ? Kui te pole geneetiliselt kribud,siis kuidas te suudate aastate viisi end nii piitsutada,et suhkur ja kõik head toidud menüüst väljas.

 

 

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa kirjuta ajalehte artikleid.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, TA, sinu jutt on õige.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arust on see ka jama, mida räägitakse, et paksudel justkui ei käi kõht läbi, toit ei seedi piisavalt ära vmt ja ladestub siis rasvana, ja siis soovitatakse mingeid vahendeid seedimise soodustamiseks, justkui see aitaks siis kaalust alla võtta. Ma käin sada korda päevas vetsu vahet, iga toit tuleb sama kiiresti välja, kui sisse läks, aga ikkagi võtan juba paljast toidu peale vaatamisest kaalus juurde.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nõus. Kuigi mina muidugi söön palju küll – aga siingi on erinevus mõne sõbrannaga. Lihtsalt mul on palju suurem isu. Kui sõbrannadel tekib mingil hetkel tunne, et kõht on täis ja piisab, siis minul seda kohta nagu polegi. Kuni laual midagi head leidub, on mul ka isu seda süüa. Sellist seisundit, et ei aitäh, aga mul on kõht täis – no ma ei tea, võibolla vanaaastaõhtul peale suuremat õigimist. Tavaelus mul sellist seisundit ei esine, ma tahan pidevalt süüa. Natuke šokolaadi mahub alati! Ehk siis kui mina tahan oma kehakaalu kontrolli all hoida, siis on see 24/7 tahtejõudu ja endaga vaidelmist, pidevat loobumist. Sõbrannad mul ööpäevaringselt toidule ei mõtle.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina näen ka sellist asja. Pole küll otseselt ülekaaluline olnud, KMI järgi normis, maksimaalselt normi ülemisel piiril olnud. Aga ikkagi pole oma kaaluga rahul üldse. Tahaksin olla märksa saledam ja peamine see, et rasvkudet on liiga palju (eriti kõhul). Samas kui vaatan tuttavaid, töökaaslasi või kas või oma eksmeestki, siis need, kes saledad söövad täiesti valimatult. Eksmees sõi igapäevaselt ja küll šokolaadi, komme, kooke, karastusjooke, krõpse, burgereid, pitsasid jne jne ja ikka kõhn nagu hernekepp. Mul seal kõrval oli raske end piirata. Kui sedasi toituksin, oleksin 100kilone. Ja see polnud nii, et ta tarbis neid asju väikses koguses, aga mina kühveldasin valimatult. Kui mulle piisas paarist tükist šokolaadist või väiksest lõigust koogist ,siis tema võis vabalt korraga ära süüa 200g šokolaadi korraga või süüa 3 suurt lõiku kooki. Tunduski ebaaus.

Tööl sama lugu. Toitun mitmekülgselt ja tervislikult, söön mitu korda päevas korralikku sooja toitu. Saledad töökaaslased pidevalt söövad küll kiirnuudleid, krõpse, friikaid, burgereid jne. Igapäevaselt tarbivad energiajooke või suurtes pudelites karastusjooke. Ise ei tarbi karastusjooke vähemalt 10a juba.

Minu meelest see ikka geneetika ka. Muidugi saab absoluutselt igaüks paksuks minna ja igaüks saleduse saavutada, aga nende saledate puhul on sageli nii, et võivad pidevalt mingit jama sisse ajada ja mitte midagi ei juhtu. Teised, kel soodumus rasva kogumiseks, peavad rangelt piirama end.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina võin süüa kõike ja püsin sale. Küpsetan palju, armastan väga magusat ja hommikuti suur kauss putru ja 4-5 võikut+ mõni magus saiake kõrvale süüa on minu puhul tavaline. Armastan ka pitsat, burgereid jne. Pole kunagi oma kaalule pidanud mõtlema. Olen 35, kaalun aastaid 55 kilo (olen 175 pikk), ennem päevi võtan mõne kilo juurde ja peale päevi jälle need samad kilod maha. Ennem päevi lihtsalt tekib tohutu nälg ja söön rohkem. Olen 2 last sünnitanud, 1 tütardest on minusse (on väga sale), teine kahjuks mitte…on palju aktiivsem kui õde, söövad samu toite kuid on ülekaaluline juba päris väikesest peale. Minu isa on 60 ja ka väga sale terve elu olnud- ilmselt sain mina temalt head geenid.

Aga tähelepanekud, minule meeldib süüa kõht alati väga täis. Nt töökollektiivis söön ma alati kõige suuremad portsud (tihti võtan ka lisaportsu) ja alati luban endale magustoitu ka. Teised naised söövad palju vähem…Aga juba varsti tahavad nad midagi näksida, käivad kommikausi juures või käivad poest midagi toomas. Minul sellist näksimise vajadust reeglina ei ole, sest kõht püsib suurtest portsudet korralikult täis. Ennem päevi tuleb see näksimisvajadus ja siis näksingi, aga muidu eriti mitte. Veel eelistan ma juua ilma suhkruta kohvi ja vett- mahlu, limonaade, siidreid jne väga harva. Ilmselt mängib see ka rolli, inimesed tihti hoopis joovad endale oma kalorid sisse.

Sporti ma ei tee ja väga aktiivne ma ka pole, mäletan kui esimese lapse sünni järel temaga jalutamas käisin vankriga- siis võtsin päris palju alla, aga nii peenike mulle olla ei meeldinud…inimesed paljud kommenteerisid ja kleepisid toitumishäireid külge. Õnneks oma pere ja tuttavad alati astusid mu eest välja, nt küsiti mehelt, et kas sa naisele üldse süüa ei anna jne. Aga eks näis, kas saan terve elu niimoodi vabalt võtta või hakkab mingis vanuses ikkagi kaalu lisanduma ning pean ennast kuidagi piirama hakkama.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Usun, et on igasuguseid inimesi. Aga teise nurga pealt ka. Mina olen väga sale. Sõpradega söömas käies olen ikka mina see, kes võtab suurele praele lisaks ka magustoidu. Aga tegelikult järgneb sellele a) kohe koju jõudes toidu välja oksendamine b) mitu päeva enese piitsutamist (jooksen paar tundi, söön ainult toorest köögivilja jne). Jah, mul on tõsine häire, aga sõpradele sellest ei julge rääkida. Häbi on.

Kindlasti on ka selliseid, kes söövad palju ja ei pea midagi tegema sale olemiseks, minu lugu on lihtsalt selline.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Usun, et on igasuguseid inimesi. Aga teise nurga pealt ka. Mina olen väga sale. Sõpradega söömas käies olen ikka mina see, kes võtab suurele praele lisaks ka magustoidu. Aga tegelikult järgneb sellele a) kohe koju jõudes toidu välja oksendamine b) mitu päeva enese piitsutamist (jooksen paar tundi, söön ainult toorest köögivilja jne). Jah, mul on tõsine häire, aga sõpradele sellest ei julge rääkida. Häbi on.

Kindlasti on ka selliseid, kes söövad palju ja ei pea midagi tegema sale olemiseks, minu lugu on lihtsalt selline.

Vaat just sina pead arsti poole pöörduma, et asjast jagu saada. Arst ei ole häbenemise koht ja buliimia on väga tõsine häire.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaat just sina pead arsti poole pöörduma, et asjast jagu saada. Arst ei ole häbenemise koht ja buliimia on väga tõsine häire.

Jaa, arsti juures käin juba 7. aastat.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pole kunagi oma kaalule pidanud mõtlema. Olen 35, kaalun aastaid 55 kilo (olen 175 pikk),

Aga sa saa 55 ja siis räägime edasi.  Mina olen 55a (menopausis 3,5a) ja kaalun 54 kilo, tee järele – seega siis 20 a pärast, siis kui sul ka menopaus juba mitu aastat kestnud on. Mingit mõtet ei ole 35-aastaselt siin portaalis ärbelda.

+1
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui te pole geneetiliselt kribud,siis kuidas te suudate aastate viisi end nii piitsutada,et suhkur ja kõik head toidud menüüst väljas.

Suhkru osas tekib harjumus ja eelistus seda mitte tarbida. Ega suhkur pole midagi tervislikku ka. Mul on veel see lisanüanss, et on ühe teatud looduslikult esineva suhkru seedehäire, seega hulka tervislikuks peetavaid asju ma ka tarbida ei saa. Või noh, saan, aga pärast on kõhuvalu, seega väldin.

Midagi head otseselt menüüst väljas pole, aga väldin lihtsüsivesikuid ja keskendun madalama glükeemilise koormusega toitudele. Näiteks kui on valida praekartuli ja tatra vahel, võtan pea alati tatra. Jne.

Vastasel juhul oleksin suur ja pehme saiake. Mul lihtsalt on selline kehatüüp.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Usun, et on igasuguseid inimesi. Aga teise nurga pealt ka. Mina olen väga sale. Sõpradega söömas käies olen ikka mina see, kes võtab suurele praele lisaks ka magustoidu. Aga tegelikult järgneb sellele a) kohe koju jõudes toidu välja oksendamine b) mitu päeva enese piitsutamist (jooksen paar tundi, söön ainult toorest köögivilja jne). Jah, mul on tõsine häire, aga sõpradele sellest ei julge rääkida. Häbi on.

Kindlasti on ka selliseid, kes söövad palju ja ei pea midagi tegema sale olemiseks, minu lugu on lihtsalt selline.

Ma olen sinuga samas paadis. Just proovin endale psühholoogi leida, aga ajad on täis. Aga kuna ma olen 16 aastat nii elanud, siis jõuan veel pisut oodata.
Ka täna olen ma söönud ainult kaks kaussi chiapudingut kanepi proteiiniga. Pool päeva olin trennis ja ülejäänud pool päeva olen voodis olnud, sest füüsilist jaksu ei ole. Nii mu vabad päevad mööduvadki – ennast lõhkudes.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Usun, et on igasuguseid inimesi. Aga teise nurga pealt ka. Mina olen väga sale. Sõpradega söömas käies olen ikka mina see, kes võtab suurele praele lisaks ka magustoidu. Aga tegelikult järgneb sellele a) kohe koju jõudes toidu välja oksendamine b) mitu päeva enese piitsutamist (jooksen paar tundi, söön ainult toorest köögivilja jne). Jah, mul on tõsine häire, aga sõpradele sellest ei julge rääkida. Häbi on.

Kindlasti on ka selliseid, kes söövad palju ja ei pea midagi tegema sale olemiseks, minu lugu on lihtsalt selline.

Ma olen sinuga samas paadis. Just proovin endale psühholoogi leida, aga ajad on täis. Aga kuna ma olen 16 aastat nii elanud, siis jõuan veel pisut oodata.

Ka täna olen ma söönud ainult kaks kaussi chiapudingut kanepi proteiiniga. Pool päeva olin trennis ja ülejäänud pool päeva olen voodis olnud, sest füüsilist jaksu ei ole. Nii mu vabad päevad mööduvadki – ennast lõhkudes.

Tean jah, mida tunned. Olen käinud läbi kõik: alustades psühholoogist, toitumisnõustajast ja psühhiaatrist. Kimpus olen ka juba pea 20 aastat sellega, 7 aastat sellest olen üritanud paraneda. Kahjuks väga tulemusi pole.

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Asjakohane artikkel ilmus just täna, kus arst ütleb sama asja.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120023188/paks-jarelikult-lodeva-eluviisiga-voi-ogard-kaalukirurg-see-stereotuup-on-vaar-ja-pohjendamatu-rasvumine-pole-valik

 

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Töökaaslane  on samasugune nagu Ta, aga tal on probleem neerudega, neerud n.ö. loksuvad, ei ole piisavalt rasvkudet ja on käinud ka opil. Unistab kaalu juurdevõtmisest, oleks vaja vähemalt 5 kg – jättis suitsetamise maha, tööl käib autoga, sööb palju ja rammusalt, aga kaalu ei tule. Minul piisab tordi vaatamisest, kui pool kilo on juures.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks alati väidetakse,et saledus ikka on seotud ainult sellega palju me liigume ja mida omale sisse sööme? Minu arust see absoluutselt ei päde.

midagi siin elus pole absoluutne

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul mees oli kogukam. Kui koos hakkasime elama , hakkas tervislikunalt sööma minuga koos ja kaal normaliseerus aastaga kuskil. Tee toidutalumatuse testid ära. Ehk ei sobi sulle mingi toiduaine. Osta toorainet ja tee sellest ise süüa, söö normaalne kogus. Ära kindlasti näljuta end ja proovi ka mitte üle süüa. Osta puhast liha, mune, köögivilju, puuvilju, marju. Poolfabrikaate ja valmiskastmeid ära kasuta, igasugu maitsestatud asjasest loobu. Osta maitsestamata jogurtit näiteks. Piimatooteid tarbi vähe, seal olev hormoonide kogus ei tee head. Igasugu lisaained toidus mõjutavad meid. Kui magusaisu tuleb, siis tee ise väike kook.  Nisujahu asemel kasuta kaerajahu. Suhkru asemel kasuta mett. Mahla ära tarbi. Kohvi, teed vähe. Tee nii ja usun, et tulemused on kiiresti näha. Kui puhast, kvaliteetset toitu süüa siis ka täitmatu isu väheneb. Oma sõbrannade pealt olen näinud kel kaaluga mure, et koguseid piiravad, aga toidu kvaliteeti ei paranda. Sellest pole tolku. Minu puhul imestavad sõbrannad ka, et ma eluaeg nii peenike olnud ja kuidas nii, et sa palju sööd ja isegi kooke ja magusat jne, aga juurde ei võta. Aga no ega ma kodus ei tarbi seda , mis restoranis tellin või külas söön. Ja ma olengi eluaeg tervislikult toitunud. Ema tegi puhtast toorainest toitu ja ma ise ka harjunud nii. Mõni peenike ajab ka rämpsu pidevalt sisse, aga see ei tähenda, et nad hea tervisega on. Peenike ei võrdu terve.

0
0
Please wait...

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )


Esileht Hobinurk Miks väidetakse et saledus