Miks alati väidetakse,et saledus ikka on seotud ainult sellega palju me liigume ja mida omale sisse sööme? Minu arust see absoluutselt ei päde. Näiteks on mul sõbranna,kes on lapsest saati nagu piibuork. Mitte kunagi pole ta kaalunud grammigi rohkem. Isegi raseduse ajal oli tal vaid kõht ning ülejäänud keha ja käed jalad ikka üdini kondised. Samas sööb ta kõike nii palju,kui soovib. Ei ole iial toitumist jälginud. Vein näksid,mida iganes. Samas mina olen sellest ajast saati kui puberteediiga saabus maadelnud oma koleda kehaga. Ei ole ma suures ülekaalus,162cm-60kg,kuid välja näen inetu. Käed paksud,kõhurasve ja kehakuju üldse inetu ja mehine. Hirmus peeglisse vaadata, keskkohta pole ka siis ,kui olen saledam ja õlad koledad ja laiad 🙁
Veidi parem olen ma välja näinud vaid tugevalt toitumist jälgides 55kg peal. Kitsastes riietes olen kole,laiematega ei paista nii see inetu proportsioon välja. See parem väljanägemine tähendas aga absoluutselt kõigest heast loobumist ja ranget süsivesikute ja suhkru piiramist (ebavajalike süsivesikute) viimasel ajal olen olnud lõdvem ja siit kohe ka kilod. Ei suuda kuidagi nii toituda enam,tekib nõrkus ja halb olla,keha vajab boosti kalorite näol. Tänapäeval võiks olla olemas mingisugune test või eriuuringud inimesele mis näitaks ära kuidas see kaaluteema ikkagi nii on,et ühel ei miskit ja teine peab enamus asjadest loobuma. Ma usun,et geneetika on koige suurem kehakaalu määraja? Kas eksin?Minu meelest on mul räpselttisa kehakuju,tema on ka veidi ümaram ka sellise laiema niiöelda kondiga.
Sama võrdlus on minu mehega,sale mis sale aga sööb absoluutselt kõike mida hing ihkab. Kuidas teie kogemused ? Kui te pole geneetiliselt kribud,siis kuidas te suudate aastate viisi end nii piitsutada,et suhkur ja kõik head toidud menüüst väljas.