Esileht Väikelaps Miks väikelastele pidevalt tegevusi otsitakse?

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )

Teema: Miks väikelastele pidevalt tegevusi otsitakse?

Postitas:
Kägu

See küsimus on mind juba ammu painanud. Mul on 3 last – 1aastane, 2.5aastane ja 5aastane. Ma pole neile kunagi mingeid tegevusi otsinud, sest ma mõistan neid vaadates, et minu loovus lihtsalt ei küündiks nende mängudeni, mida nad ise nii üksi kui omakeskis suudavad välja mõelda. Kui lapsel on olemas eakohased vahendid (kasvõi enda korjatud käbid ja puuoksad) ja ta teab nende asukohta, siis on ta võimeline genereerima ideid mille peale täiskasvanu lihtsalt ei tuleks ju? Usaldage oma lapsi, nende sisemist motivatsiooni ja loovust. Ja te ei pea pidevalt neid “näe, kleebi, lõika, värvi…” kasti suruma. Keerulisem nii teile kui neile.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kolm last on hoooopis midagi muud kui üks sabaskäiv ja “mängi minugaaaa!” manguv tegelane.
Tervitustega, kolme lapse ema (9a, 8a, 6a).
Mina ka pakun mõne muu tegevuse- ajan õue-otsin-teen ettepaneku-tulen ise mängu- ainult siis, kui nad kaklema lähevad ja kisa juba suureks läheb. Mul on head lapsed, seda ei juhtu iga tunni takka. Loovat ja ilusat koosmängimist ei katkesta kunagi ega ei sõida oma mingite “tehke nüüd seda!” jutuga nende mängule sisse. Vahel on nii põnev, et ei saa isegi sööma tuldud, ikka saan kuulda, kuidas ma “kõige põnevamal hetkel” neid alati sööma kutsuvat ja kõik ära rikkuvat 🙂 Kasvavad sul veel, läheb veel lõbusamaks. Seltsim on ikka seltsim, kui on võtta, kellega kasvõi kakelda, kui paremat pähe ei tule!

Please wait...


Postitas:
Kägu

Tõesti, kas peab kogu aeg mingoit tegevust leidma?
Laske neil vahel lihtsalt niisama ka olla ja päris igavust tunda.
Ja raamatud-raamatud-raamatud – tutvustage lastele raamatuid juba maast ja madalast ja tekitage neis lugemishuvi.

Please wait...


Postitas:
Kägu

Ei minu viiene ja kahene juba igavust kahekesi koos tunne – üks tõmbab teisel juukseid peast, teine esimesel jälle mänguasju käest.

Please wait...


Postitas:
Kägu

Tead, mul on kaks last, 3 ja 5.

Ma arvasin ka kunagi nii. Saime ju meie nii kasvatud, Aga lapsed on erinevad.

Mul 5-aastane konrkeetselt lihtsalt käib päevad läbi järel ja kurdab, et igav on ja siis hakkab küsima süüa suurest igavusest. Õues kui mina istun terrassil, pingil, kivi otsas, sisi lihtsalt nühib end terve aja mulle vastu.

See ei ole, et “kogu aeg” vaja tegevust, aga ma näen, et laps kohe üldse ei oska välja mõelda midagi, kui ma ise ei ütle talle,e t “näe, siin värvid, joonsita”.

3-aastane saab suurepäraselt ise hakkama. Õues võtab palli ja mängib, et see on tema beebi ja paneb magama, sõidutab oma vana pealeistumisautot mööda hoovi vabalt 20 minutit ringi, jookseb niisama ümber batuudiraami ja mängib lennukit, toas paneb puslesid kokku või jookseb niisama ümber köögilaua ja mängib lennukit jne…

Ja ometi just vanem laps, kes tundub fantaasiavaene ja ei oska mänge välja mõelda, on pisikesest peale olnud terava mõtlemisega, tema kuuldes ei saa ka läbi lillede mingeid täiskasvanute jutte rääkida, õpetajad kiidavad, et väga hästi arenenud laps jne….aga vot endale tegevust välja mõelda ta ei oska.

Please wait...


Postitas:
Kägu

Mind jälle painab (tegelikult ei paina, paneb lihtsalt veidi imestama), kuidas küll mõni aru ei saa, et lapsed on väga erinevad. Kui sul on nii, siis teistel on vb naa.

4 lapse ema, vahel otsime tegevusi, vahel tegelevad ise.

Please wait...


Postitas:
Kägu

Lapsed on erinevad, mul oli ka selline laps kes ise mängis, midagi ei kiskunud kuskilt, kuulas sõna, koristas isegi oma asjad ära jne
See ei tähenda, et kõik lapsed peaksid sellised olema. Imelik, et see teema nii sind huvitab või pigem see, et küll mul ikka head lapsed ja ma tubli lapsevanem. Tahtsid kiita end?

Please wait...


Postitas:
Kägu

Lapse lemmik tegevus on raamatute vaatamine ja lugude kuulamine. See tähendab, et kui tal igav on, siis tuleb ta järjekordse raamatuga, et hakka lugema…
mul juba pisarad silmas kui ma pean sedasama luuletust 150 korda lugema kahe päeva jooksul. See on loomulikult hariv ja armas, aga … ma ei jõua enam. Selle pärast otsin tegevusi. Raamatuteni jõuame nagunii 10 korda päevas, aga vahepeal? Tahaks ise ka midagi muud ka teha.

Please wait...


Postitas:
Kägu

Kui norida tahaks, ütleks, et küll on vähenõudlikud (või -arenenud) kolm last, et käbi ja oksaga suudavad päevi täita. Ja miks 5-aastane käbi ja beebidega peab mängima, kuhu jääb numbrite-tähtede õppimine? (seda ei tee ju omaette)
Aga reaalselt sul ilmselt pole tööde-toimetuste kõrvalt väga aegagi nende tegemisi sh igavuse momente märgata, ammugi tegevusi genereerima hakata. Ning tööd, mis kodukontoris tegemist vajab, hetkel ei ole?
See on kolme lapse kõrvalt mõistetav, aga siiski… teiste vanemaks olemise kritiseerimine on libe tee. Iga olukord, pere, laps ja vanem on erinev ja sa ei tohiks ka oma “kasti” teisele üle kanda.

Please wait...


Postitas:
Kägu

Kui norida tahaks, ütleks, et küll on vähenõudlikud (või -arenenud) kolm last, et käbi ja oksaga suudavad päevi täita. Ja miks 5-aastane käbi ja beebidega peab mängima, kuhu jääb numbrite-tähtede õppimine? (seda ei tee ju omaette)

Aga reaalselt sul ilmselt pole tööde-toimetuste kõrvalt väga aegagi nende tegemisi sh igavuse momente märgata, ammugi tegevusi genereerima hakata. Ning tööd, mis kodukontoris tegemist vajab, hetkel ei ole?

See on kolme lapse kõrvalt mõistetav, aga siiski… teiste vanemaks olemise kritiseerimine on libe tee. Iga olukord, pere, laps ja vanem on erinev ja sa ei tohiks ka oma “kasti” teisele üle kanda.

See, et lastel on lastud oma loovust arendada ei ole tegelikult midagi imekspandavat 🙂 Lihtsalt paistab vähenevat ja sellega tehakse karuteene nii iseendale kui lastele. Lisaks käbidele ja okstele on lastel loomulikult ka eakohased mänguasjad. Tõsi, need on igavamad kui ise korjatud ja meisterdatud asjad.
Veel üks “nipp”: laps õpib numbreid ja tähti kõige paremini ikka siis kui tal endal(!) nende vastu huvi tekib 🙂 Tuleb ja istub mu kõrvale, küsib üht ja teist tähte, proovib kokku veerida… Aga see ei tähenda, et mina talle seda tegevust otsiksin/pakuksin.
Asja uba on ikka selles, et vanem on laste arenguteel neile toeks ning lähtub nende huvides.

Kodukontorit ei ole, sest ma olen lapsehoolduspuhkusel. Selle eest õpin magistrantuuris, mida on laste kõrvalt lust teha, sest ei pea päev läbi neile tegevusi pakkuma. Vaatan ja naudin seda mida nad ise loovad.

Mu viiene ütleb ka vahel, et tal on igav. Meie vastus on ikka, et siis tuleb midagi teha, et ei oleks 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Thaleia

Kui norida tahaks, ütleks, et küll on vähenõudlikud (või -arenenud) kolm last, et käbi ja oksaga suudavad päevi täita. Ja miks 5-aastane käbi ja beebidega peab mängima, kuhu jääb numbrite-tähtede õppimine? (seda ei tee ju omaette)

Aga reaalselt sul ilmselt pole tööde-toimetuste kõrvalt väga aegagi nende tegemisi sh igavuse momente märgata, ammugi tegevusi genereerima hakata. Ning tööd, mis kodukontoris tegemist vajab, hetkel ei ole?

See on kolme lapse kõrvalt mõistetav, aga siiski… teiste vanemaks olemise kritiseerimine on libe tee. Iga olukord, pere, laps ja vanem on erinev ja sa ei tohiks ka oma “kasti” teisele üle kanda.

See, et lastel on lastud oma loovust arendada ei ole tegelikult midagi imekspandavat 🙂 Lihtsalt paistab vähenevat ja sellega tehakse karuteene nii iseendale kui lastele. Lisaks käbidele ja okstele on lastel loomulikult ka eakohased mänguasjad. Tõsi, need on igavamad kui ise korjatud ja meisterdatud asjad.

Veel üks “nipp”: laps õpib numbreid ja tähti kõige paremini ikka siis kui tal endal(!) nende vastu huvi tekib 🙂 Tuleb ja istub mu kõrvale, küsib üht ja teist tähte, proovib kokku veerida… Aga see ei tähenda, et mina talle seda tegevust otsiksin/pakuksin.

Asja uba on ikka selles, et vanem on laste arenguteel neile toeks ning lähtub nende huvides.

Kodukontorit ei ole, sest ma olen lapsehoolduspuhkusel. Selle eest õpin magistrantuuris, mida on laste kõrvalt lust teha, sest ei pea päev läbi neile tegevusi pakkuma. Vaatan ja naudin seda mida nad ise loovad.

Mu viiene ütleb ka vahel, et tal on igav. Meie vastus on ikka, et siis tuleb midagi teha, et ei oleks 🙂

Oh, küll sa oled tubli ja kõik nii hästi ja õigesti teinud.

PS! Lastele on tegelikult päris arendav ka kvaliteetaeg lapsevanemaga ja lapsevanema algatatud toredad tegemised, müramised, mängud.
Koos toimetamine ja lastele huvipakkuvate tegevuste algatamine tuleb kasuks usaldussuhte loomisele (suht oluline teismeeas).

Please wait...


Postitas:
Kägu

PS! Lastele on tegelikult päris arendav ka kvaliteetaeg lapsevanemaga ja lapsevanema algatatud toredad tegemised, müramised, mängud.
Koos toimetamine ja lastele huvipakkuvate tegevuste algatamine tuleb kasuks usaldussuhte loomisele (suht oluline teismeeas).

Jah, see on hea. Aga nii, et lapsevanem on see, kes ostutab, millal ta neid toredaid tegevusi koos lapsega teeb.

Kui laps lihtsalt vingub: “Mul on igav, mul on igav…” ja täiskasvanu selle peale kohe selle peale oma tegemised katki jätab ja kiirustab lapse aega sisustama, siis minu meelest see näitab, et mitte lapsevanem ei juhi olukorda, vaid hoopis laps tantsitab vanemat, kuidas pähe tuleb.

Mu viiene ütleb ka vahel, et tal on igav. Meie vastus on ikka, et siis tuleb midagi teha, et ei oleks 🙂

Mul sama – ma põhimõtteliselt ei reageeri mingile igavuse-virinale, vaid olen öelnud, et tee midagi või mõtle midagi välja, siis ei ole igav. Või siis pakun loetelu tegevusi välja ja ütlen, et valigu neist, mida tahab ja hakaku aga pihta. Kuigi, nooremana on küll olnud juhtumeid, kus laps on selle peale demonstratiivselt ja etteheitvalt porisedes maas vedelenud – et näidata, kui igav tal ikka on. Olen õlgu kehitanud – minu pärast vedelegu siis. Aga siis äkki märkan, et on hakanud midagi toimetama – ega terve laps ikka kuigi kaua niisama olla ei malda – ja nii see läheb! Ning aja jooksul on jäänud seda igavuse üle porisemist (nüüd 6a) aina harvemaks – teab, et vingumine ei tasu ära.

Please wait...


Postitas:
Kägu

See küsimus on mind juba ammu painanud. Mul on 3 last – 1aastane, 2.5aastane ja 5aastane. Ma pole neile kunagi mingeid tegevusi otsinud, sest ma mõistan neid vaadates, et minu loovus lihtsalt ei küündiks nende mängudeni, mida nad ise nii üksi kui omakeskis suudavad välja mõelda. Kui lapsel on olemas eakohased vahendid (kasvõi enda korjatud käbid ja puuoksad) ja ta teab nende asukohta, siis on ta võimeline genereerima ideid mille peale täiskasvanu lihtsalt ei tuleks ju? Usaldage oma lapsi, nende sisemist motivatsiooni ja loovust. Ja te ei pea pidevalt neid “näe, kleebi, lõika, värvi…” kasti suruma. Keerulisem nii teile kui neile.

Kas sa tõesti arvad, et mõni ema v isa käib lapsel järel ja hoiab last pidevalt ja paaniliselt tegevuses?
Arvad, et kui sul on 3 last, siis tead lastest kõike?
Sinu lapsed on veel väga väikesed ja lõbustavad üksteist. Muidugi pole neile väga ise vaja välja mõelda. Samas kui laps kasvab üksi, siis tahab ta siiski suhelda ja kui teisi lapsi pole, suhtleb ta ema ja isaga. Üksi on hoopis raskem endale põnevaid asju välja mõelda kui kambakesi.
Mul kasvasid esimesed lapsed kambakesi ja viimane üksi, kuna õed-vennad suured. Usu, need on täiesti erinevad situatsioonid.

Please wait...


Postitas:
Kägu

Esimese aasta-paarise lapsega ongi mu meelest selline periood, kus võib vabalt jääda oma teadmistest ja fantaasiast puudu ja kipud guugeldama. Sihipärane arendamine tundub jube oluline ja värki. Teisega ei ole enam muret, lõbustavad omavahel teineteist ja kui enam ei lõbusta, siis on juba nii suured, et saavad kumbki eraldi hakkama.

Please wait...


Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )


Esileht Väikelaps Miks väikelastele pidevalt tegevusi otsitakse?