Esileht Koroonaviirus COVID-19 Miks vingutakse maskide pärast?

Näitan 23 postitust - vahemik 31 kuni 53 (kokku 53 )

Teema: Miks vingutakse maskide pärast?

Postitas:
Kägu

Ja ongi raske seda kanda. Mul on raske hakata otsima, et kus see mask on. Kas selles kotis, millega täna välja tulin, on mask. Kas selle jaki taskus. Ei kanna ühekordseid

Sa muidu nohu ajal taskuräti suudad üles leida või oled samamoodi jännis nagu maskidega?

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli kogu selle eelmise suukorvikohustuse ajal vaid 1 mask, mis vedeles enamuse ajast autos. Mitte kordagi ei pesnud ega vahetanud seda. Täiesti ükskõik, kas see mask levitas viirust edasi või mitte. Kandsin seda, sest mingid imbetsillid tegid selle kohustuslikuks. Olen vaktsineeritud ega karda ja see, et mõni lamemaallane nakatub mu musta maski tõttu, on mul samuti ükskõik. No tuleb jälle autost mask välja otsida ja puhtaks kloppida.

Võid kindel olla, et sinu sitane mask küll kellegi tervist ei kahjusta peale sinu enda oma 😀

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli kogu selle eelmise suukorvikohustuse ajal vaid 1 mask, mis vedeles enamuse ajast autos. Mitte kordagi ei pesnud ega vahetanud seda. Täiesti ükskõik, kas see mask levitas viirust edasi või mitte. Kandsin seda, sest mingid imbetsillid tegid selle kohustuslikuks.

Sama siin. Peangi käekotipõhjast välja otsima selle nutsaku, homme hakkab ju maskeraad jälle pihta..

Aluspüksid keerad ka iga õhtu nutsakusse ja hommikul harutad jälle lahti ja tõmbad jalga, eks?

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli kogu selle eelmise suukorvikohustuse ajal vaid 1 mask, mis vedeles enamuse ajast autos. Mitte kordagi ei pesnud ega vahetanud seda. Täiesti ükskõik, kas see mask levitas viirust edasi või mitte. Kandsin seda, sest mingid imbetsillid tegid selle kohustuslikuks.

Sama siin. Peangi käekotipõhjast välja otsima selle nutsaku, homme hakkab ju maskeraad jälle pihta..

Aluspüksid keerad ka iga õhtu nutsakusse ja hommikul harutad jälle lahti ja tõmbad jalga, eks?

ma käin samade alukadega mingi kolm päeva, ma lihtsalt ei haise

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja ongi raske seda kanda. Mul on raske hakata otsima, et kus see mask on. Kas selles kotis, millega täna välja tulin, on mask. Kas selle jaki taskus. Ei kanna ühekordseid

Sa muidu nohu ajal taskuräti suudad üles leida või oled samamoodi jännis nagu maskidega?

Nalja teed või? Mul on igas püksitaskus ja igas jope/mantli/jakitaskus üks taskurätik. Jah, ma ei vaheta neid kuigi tihti, aga nad on seal. Aga ma tõesti ei kanna korduvkasutatavat maski teksaste taskus nt. Kui see info nüüd kuidagi sind edasi aitas. Ja veel – et kõik oleks selge, siis nt suvel on mul palju riideid, mil ei ole taskuid ja üllatus-üllatus – mul pole ka nohu, nii et see taskurätikuasi langeb jälle nagu ära.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu
ETA kodulehelt:
ETA UURIS KAITSEMASKIDE OHUTUST LABORIANALÜÜSIDE ABIL
Eesti Tsiviilallianss (ETA) saatis Keskkonnauuringute Keskuse laborisse testimiseks kaitsemaskid, et uurida nende ohutusega seonduvaid parameetreid. Testimiseks kasutati Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koolidele saadetud kaitsemaske. Analüüsi teostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus vastavalt ettenähtud standarditele.
Testimisel mõõdeti: nano- ja mikro-osakeste eraldumist maskidest, maskide hingatavust (õhuläbilaskvust) ning mikrobioloogilist saastumust. Allpool esitame ülevaate saadud tulemustest.
Osakeste eraldumine
Et tekstiilid eraldavad tolmu, on lihtne veenduda nt pesukuivati filtrite puhastamisel. Sel puhul on loomulikult märgata makroosakestest moodustunud vilt, kuid sealsamas on ka võrreldavas koguses mikro- ja nanoosakesi. Viimased on enamasti elusrakkudele/organismidele toksilise toimega.
Osakeste eraldumise testi tulemuseks saadi kolme maski mõõtmisel keskmiselt 20.97 (ca 21) osakest kuupsentimeetris õhus, suurusvahemikus 10.9-429,4 nm. Arvestades seda kui õhuke on mask, testimispiirkonna ulatust ning läbipuhutava õhu kiirust, on saadus tulemus väga kõrge. Standarditega pole osakesteemissioon tänaseni määratletud, kuna on puudunud vastav vajadus/surve ning vastavate nõudmiste väljatöötamine ning rakendamine on aeganõudev protsess, kuid selge on see, et sundida inimesi tehnilist tolmu pidevalt sisse hingama pole eriti mõistlik. Aitaks ilmselt maskikangaste läbipesu/puhumine, kuid see teeb tooted kõvasti kallimaks ning väheneb niigi pea olematu viirusbarjäär, sest pooride suurus kasvab.
Hingamistakistus
Hingamistakistus on oluline parameeter, kuna pidevalt kantavate maskide puhul on liiga suure takistuse korral kopsude töö raskendatud (koormus tõuseb) ning oluline on ka see, et kõrva taha fikseeritavate maskide näoleliibuvus on niigi üsna kesine, raskendatud läbivuse tõttu toimub enamus (eriti maski niiskumisel) õhu liikumistest mitte läbi maski, vaid selle kõrvalt (prillid udused jms).
Testimisel mõõdeti viie maski viit erinevat piirkonda ning tulemused on üsna sarnased, keskmistatult 55,65 ΔP/cm2. See suurus ületab standardites nõutud piirmäära I ja II tüübi kirusrgilistele maskidele, mis peab olema vähem kui 40 ΔP/cm2.
Mikrobioloogiline saastumine
Katsematerjalist võetud proove kasvatati erinevail selektiivsöötmeil (kasvukeskkonnad), et eristada bakteriallne ja pärmide/mikroseente kogus, mis maskimaterjalides leidub. Tulemused on üsna hämmastavad. Maskid, mis peavad inimesi mikroorganismide eest kaitsma, sisaldavad keskmiselt 39,4 bakterit ja 12,6 pärmi/mikroseent tooteühiku kohta! Kokku 52 ühikut erinevaid mikroobe.
Keemiliste ühendite emiteerumine
Kuna vastavaid metoodikaid pole arendatud, siis nende testide tegemine võtab veel mõningase aja. Kuid teada on, et maskide valmistamisel kasutatavate polümeersete materjalide puhul on nt formaldehüüdi emissooon olemas. Mööblitööstuses ning ehitusmaterjalide puhul on formaldehüüdi piirmäärad ppm-des ning tulev arvestada, et sel puhul ei hingata vastavat ühendit otse kopsu, pealegi veel pidevalt ja pikkade ajavahemike jooksul nagu toimub pikaajalisel maskikandmisel (tundide kaupa).
KOKKUVÕTE
Testitulemused näitavad, ühe, pistelise partii puhul, et tavakasutusse administratiivsete meetodite ja jõuvõtetega surutavad nn kaitsemaskid on pigem terviseriske ning -hädasid suurendavad vahendid.
Kasutegurist, nii puhtfüüsikaliste parameetrite alusel kui kasutusharjumusi arvestades, pole üldse mitte midagi rääkida.
Testitulemuste alusel koostas ülevaate Raul Raudsepp, ETA ekspert
+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mingi tüüp inimesi lihtsalt peab koguaeg millegi vastu protestima. Üldiselt on nad arvamusel, et kõik on lollid, aga endal ka midagi hiilgavat ette näidata pole.

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu
ETA kodulehelt:
ETA UURIS KAITSEMASKIDE OHUTUST LABORIANALÜÜSIDE ABIL
Eesti Tsiviilallianss (ETA) saatis Keskkonnauuringute Keskuse laborisse testimiseks kaitsemaskid, et uurida nende ohutusega seonduvaid parameetreid. Testimiseks kasutati Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koolidele saadetud kaitsemaske. Analüüsi teostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus vastavalt ettenähtud standarditele.
Testimisel mõõdeti: nano- ja mikro-osakeste eraldumist maskidest, maskide hingatavust (õhuläbilaskvust) ning mikrobioloogilist saastumust. Allpool esitame ülevaate saadud tulemustest.
Osakeste eraldumine
Et tekstiilid eraldavad tolmu, on lihtne veenduda nt pesukuivati filtrite puhastamisel. Sel puhul on loomulikult märgata makroosakestest moodustunud vilt, kuid sealsamas on ka võrreldavas koguses mikro- ja nanoosakesi. Viimased on enamasti elusrakkudele/organismidele toksilise toimega.
Osakeste eraldumise testi tulemuseks saadi kolme maski mõõtmisel keskmiselt 20.97 (ca 21) osakest kuupsentimeetris õhus, suurusvahemikus 10.9-429,4 nm. Arvestades seda kui õhuke on mask, testimispiirkonna ulatust ning läbipuhutava õhu kiirust, on saadus tulemus väga kõrge. Standarditega pole osakesteemissioon tänaseni määratletud, kuna on puudunud vastav vajadus/surve ning vastavate nõudmiste väljatöötamine ning rakendamine on aeganõudev protsess, kuid selge on see, et sundida inimesi tehnilist tolmu pidevalt sisse hingama pole eriti mõistlik. Aitaks ilmselt maskikangaste läbipesu/puhumine, kuid see teeb tooted kõvasti kallimaks ning väheneb niigi pea olematu viirusbarjäär, sest pooride suurus kasvab.
Hingamistakistus
Hingamistakistus on oluline parameeter, kuna pidevalt kantavate maskide puhul on liiga suure takistuse korral kopsude töö raskendatud (koormus tõuseb) ning oluline on ka see, et kõrva taha fikseeritavate maskide näoleliibuvus on niigi üsna kesine, raskendatud läbivuse tõttu toimub enamus (eriti maski niiskumisel) õhu liikumistest mitte läbi maski, vaid selle kõrvalt (prillid udused jms).
Testimisel mõõdeti viie maski viit erinevat piirkonda ning tulemused on üsna sarnased, keskmistatult 55,65 ΔP/cm2. See suurus ületab standardites nõutud piirmäära I ja II tüübi kirusrgilistele maskidele, mis peab olema vähem kui 40 ΔP/cm2.
Mikrobioloogiline saastumine
Katsematerjalist võetud proove kasvatati erinevail selektiivsöötmeil (kasvukeskkonnad), et eristada bakteriallne ja pärmide/mikroseente kogus, mis maskimaterjalides leidub. Tulemused on üsna hämmastavad. Maskid, mis peavad inimesi mikroorganismide eest kaitsma, sisaldavad keskmiselt 39,4 bakterit ja 12,6 pärmi/mikroseent tooteühiku kohta! Kokku 52 ühikut erinevaid mikroobe.
Keemiliste ühendite emiteerumine
Kuna vastavaid metoodikaid pole arendatud, siis nende testide tegemine võtab veel mõningase aja. Kuid teada on, et maskide valmistamisel kasutatavate polümeersete materjalide puhul on nt formaldehüüdi emissooon olemas. Mööblitööstuses ning ehitusmaterjalide puhul on formaldehüüdi piirmäärad ppm-des ning tulev arvestada, et sel puhul ei hingata vastavat ühendit otse kopsu, pealegi veel pidevalt ja pikkade ajavahemike jooksul nagu toimub pikaajalisel maskikandmisel (tundide kaupa).
KOKKUVÕTE
Testitulemused näitavad, ühe, pistelise partii puhul, et tavakasutusse administratiivsete meetodite ja jõuvõtetega surutavad nn kaitsemaskid on pigem terviseriske ning -hädasid suurendavad vahendid.
Kasutegurist, nii puhtfüüsikaliste parameetrite alusel kui kasutusharjumusi arvestades, pole üldse mitte midagi rääkida.
Testitulemuste alusel koostas ülevaate Raul Raudsepp, ETA ekspert

Kui ekspert kirjutab, et jõuvõtetega surutavad, lööb mingi peas küll häire pirnike põlema. Ei tundu usaldusväärne.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu
ETA kodulehelt:
ETA UURIS KAITSEMASKIDE OHUTUST LABORIANALÜÜSIDE ABIL
Eesti Tsiviilallianss (ETA) saatis Keskkonnauuringute Keskuse laborisse testimiseks kaitsemaskid, et uurida nende ohutusega seonduvaid parameetreid. Testimiseks kasutati Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koolidele saadetud kaitsemaske. Analüüsi teostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus vastavalt ettenähtud standarditele.
Testimisel mõõdeti: nano- ja mikro-osakeste eraldumist maskidest, maskide hingatavust (õhuläbilaskvust) ning mikrobioloogilist saastumust. Allpool esitame ülevaate saadud tulemustest.
Osakeste eraldumine
Et tekstiilid eraldavad tolmu, on lihtne veenduda nt pesukuivati filtrite puhastamisel. Sel puhul on loomulikult märgata makroosakestest moodustunud vilt, kuid sealsamas on ka võrreldavas koguses mikro- ja nanoosakesi. Viimased on enamasti elusrakkudele/organismidele toksilise toimega.
Osakeste eraldumise testi tulemuseks saadi kolme maski mõõtmisel keskmiselt 20.97 (ca 21) osakest kuupsentimeetris õhus, suurusvahemikus 10.9-429,4 nm. Arvestades seda kui õhuke on mask, testimispiirkonna ulatust ning läbipuhutava õhu kiirust, on saadus tulemus väga kõrge. Standarditega pole osakesteemissioon tänaseni määratletud, kuna on puudunud vastav vajadus/surve ning vastavate nõudmiste väljatöötamine ning rakendamine on aeganõudev protsess, kuid selge on see, et sundida inimesi tehnilist tolmu pidevalt sisse hingama pole eriti mõistlik. Aitaks ilmselt maskikangaste läbipesu/puhumine, kuid see teeb tooted kõvasti kallimaks ning väheneb niigi pea olematu viirusbarjäär, sest pooride suurus kasvab.
Hingamistakistus
Hingamistakistus on oluline parameeter, kuna pidevalt kantavate maskide puhul on liiga suure takistuse korral kopsude töö raskendatud (koormus tõuseb) ning oluline on ka see, et kõrva taha fikseeritavate maskide näoleliibuvus on niigi üsna kesine, raskendatud läbivuse tõttu toimub enamus (eriti maski niiskumisel) õhu liikumistest mitte läbi maski, vaid selle kõrvalt (prillid udused jms).
Testimisel mõõdeti viie maski viit erinevat piirkonda ning tulemused on üsna sarnased, keskmistatult 55,65 ΔP/cm2. See suurus ületab standardites nõutud piirmäära I ja II tüübi kirusrgilistele maskidele, mis peab olema vähem kui 40 ΔP/cm2.
Mikrobioloogiline saastumine
Katsematerjalist võetud proove kasvatati erinevail selektiivsöötmeil (kasvukeskkonnad), et eristada bakteriallne ja pärmide/mikroseente kogus, mis maskimaterjalides leidub. Tulemused on üsna hämmastavad. Maskid, mis peavad inimesi mikroorganismide eest kaitsma, sisaldavad keskmiselt 39,4 bakterit ja 12,6 pärmi/mikroseent tooteühiku kohta! Kokku 52 ühikut erinevaid mikroobe.
Keemiliste ühendite emiteerumine
Kuna vastavaid metoodikaid pole arendatud, siis nende testide tegemine võtab veel mõningase aja. Kuid teada on, et maskide valmistamisel kasutatavate polümeersete materjalide puhul on nt formaldehüüdi emissooon olemas. Mööblitööstuses ning ehitusmaterjalide puhul on formaldehüüdi piirmäärad ppm-des ning tulev arvestada, et sel puhul ei hingata vastavat ühendit otse kopsu, pealegi veel pidevalt ja pikkade ajavahemike jooksul nagu toimub pikaajalisel maskikandmisel (tundide kaupa).
KOKKUVÕTE
Testitulemused näitavad, ühe, pistelise partii puhul, et tavakasutusse administratiivsete meetodite ja jõuvõtetega surutavad nn kaitsemaskid on pigem terviseriske ning -hädasid suurendavad vahendid.
Kasutegurist, nii puhtfüüsikaliste parameetrite alusel kui kasutusharjumusi arvestades, pole üldse mitte midagi rääkida.
Testitulemuste alusel koostas ülevaate Raul Raudsepp, ETA ekspert

 

Tegin selle alliansi kodulehe lahti ja hakkasin kõva häälega naerma. Telegram vol2

🤣

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma tahaks selle ekspert Rauli pilti selle ägeda ekspertarvamuse kõrval näha. Sama nimega on Eestis molekulaarbioloog. Ma ei usu hästi, et molekulaarbioloog kehastus ise mingiks ETA eksperdiks. Kas kasutatakse tema nime ja mängitakse võimalikule “nimekaimule”?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Turvamehed, keda mina olen näinud, on reeglina vanemad inimesed, kellel tõesti nutitelefoni ei ole

Kas neil on silt kaelas, et neil pole nutitelefoni või kuidas Sa seda tead?

Mina olen ise ka see vanem inimene, 50+, ja ma tean ainult ühte endavanust, kellel nutitelefoni pole.

Kindlasti on neid, kel pole. Teiseks ei tahaks mina oma telefoni päev otsa niimoodi kasutadagi, ilmselt peaks seepeale akutki laadima. Samuti pole see lahendus ju eeskirjadega kooskõlas nagunii. Mingid vaktsineeritud tüübid siis kogunevad kuskil keset poodi turvamehe juures ja vilgutavad seal oma tõendeid ja koode või peaks turvamees sissepääsu juures olmea ja need maskita külastada soovijad seisaksid seal sabas oma koodide ja id kaartidega, teised siis maskidega saavad niisama sisse? Praegu on öeldud, et poes ja apteegis on maskiball, olgu sull ükskõik mitu sutsakat saadud või koroonat läbi põetud. Mingit kontrolli pole ette nähtud.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli kogu selle eelmise suukorvikohustuse ajal vaid 1 mask, mis vedeles enamuse ajast autos. Mitte kordagi ei pesnud ega vahetanud seda. Täiesti ükskõik, kas see mask levitas viirust edasi või mitte. Kandsin seda, sest mingid imbetsillid tegid selle kohustuslikuks. Olen vaktsineeritud ega karda ja see, et mõni lamemaallane nakatub mu musta maski tõttu, on mul samuti ükskõik. No tuleb jälle autost mask välja otsida ja puhtaks kloppida.

Sõna “suukorv” näitab kenasti ära, et Esimesse Eestisse sul asja pole.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli kogu selle eelmise suukorvikohustuse ajal vaid 1 mask, mis vedeles enamuse ajast autos. Mitte kordagi ei pesnud ega vahetanud seda. Täiesti ükskõik, kas see mask levitas viirust edasi või mitte. Kandsin seda, sest mingid imbetsillid tegid selle kohustuslikuks.

Sama siin. Peangi käekotipõhjast välja otsima selle nutsaku, homme hakkab ju maskeraad jälle pihta..

Aluspüksid keerad ka iga õhtu nutsakusse ja hommikul harutad jälle lahti ja tõmbad jalga, eks?

ma käin samade alukadega mingi kolm päeva, ma lihtsalt ei haise

Jah, ma olen seda ammu arvanud, et ega neil, kel näo ees mingi võidunud kalts, see olukord hügieeniga ka mujal väga hea olla ei saa. Aitäh kinnitamast!

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Turvamehed, keda mina olen näinud, on reeglina vanemad inimesed, kellel tõesti nutitelefoni ei ole

Kas neil on silt kaelas, et neil pole nutitelefoni või kuidas Sa seda tead?

Mina olen ise ka see vanem inimene, 50+, ja ma tean ainult ühte endavanust, kellel nutitelefoni pole.

Kindlasti on neid, kel pole. Teiseks ei tahaks mina oma telefoni päev otsa niimoodi kasutadagi, ilmselt peaks seepeale akutki laadima. Samuti pole see lahendus ju eeskirjadega kooskõlas nagunii. Mingid vaktsineeritud tüübid siis kogunevad kuskil keset poodi turvamehe juures ja vilgutavad seal oma tõendeid ja koode või peaks turvamees sissepääsu juures olmea ja need maskita külastada soovijad seisaksid seal sabas oma koodide ja id kaartidega, teised siis maskidega saavad niisama sisse? Praegu on öeldud, et poes ja apteegis on maskiball, olgu sull ükskõik mitu sutsakat saadud või koroonat läbi põetud. Mingit kontrolli pole ette nähtud.

Turval endal ei peagi nutitelefoni olema. Minul on see olemas, samuti on mul paberil vaktsineerimistõend. Lennujaamas kulub ühe tõendi kontrollimisele 2-3 sekundit ja kontrollitavaid on sadu, saadakse edukalt hakkama.
Ma ei väidagi, et keskuses peaks lauskontrolli tegema- kontrollitakse vaid neid, kes maskita. Kes sellist tülitamist ei soovi, kannab maski.

Õnneks ei huvitanud täna Kristiines ega Virus kedagi mu maski puudumine ega tõend.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Turval endal ei peagi nutitelefoni olema. Minul on see olemas, samuti on mul paberil vaktsineerimistõend. Lennujaamas kulub ühe tõendi kontrollimisele 2-3 sekundit ja kontrollitavaid on sadu, saadakse edukalt hakkama. Ma ei väidagi, et keskuses peaks lauskontrolli tegema- kontrollitakse vaid neid, kes maskita. Kes sellist tülitamist ei soovi, kannab maski.

QR koodi LUGEMISEKS ehk siis sinu tõendi tehnoloogiliseks kontrollimiseks on nutitelefon vajalik. Silmsi sinu pdf-faili lugedes ei saa tegelikult tagada selle autentsust. Jah, turvameestel peaks sellise asja kontrollimiseks olema turvafirma poolt antud nutitelefon aga ei, olukordades, kus on kehtestatud MASKInõue, ei ole mõtet loota, et neile need välja jagataks. See on lihtlabane asutusesisese bürokraatia loogika, mis kehtib ka erafirmades.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mask ajab hingeldama teinekord, (kui näiteks on natuke kiire või palav) ja viirus pidi just hingeldades paremini edasi kanduma (nt jõusaalis).

Nii et ei tea kas maskil siis just õieti mõtet ongi, õhku laseb ju ikka iga mask kuigi palju läbi ja tugevamalt hingates veelgi rohkem. Muidu hingaks tasakesi, aga kui mask ees, peab teinekord õhku ahmima.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Maskide põhiprobleem on selles, et neist pole kasu. Aitavad, et sa ei saa teisele näkku sülitada ja vastupidi. Respiraatoris on kasu, aga seda pole mõtet raisata lühikeseks poes köguks. Kõige parem on hajutamine ka ventilatsioon. Eestis on enamasti igal pool vähe inimesi. Jah, on üksikuid ühistranspordiliine, mis täis, aga see on ka kõik. Kõige õigem on jätta minemata sinna, kus on palju rahvast.

Kõik uuringud maskide kasust on tehtud piirangute tingimustes ja suurtes riikides, kus liiguvki väga väga palju rahvast avalikus ruumis.

Nt kehtestati praegu ühistranspordis maskid, enamus inimesi elab just tihedalt Harjumaal. Maskide kehtestamise hetkel ühistranspordis oli R=1 või 0.9, maskide ajal on Harjumaal nakatumine tõusnud, hetkel on u R 1.1.

Selle loogika järgi peaks ju maskide kasutegur olema negatiivne. Kuna sel hetkel ühtegi muud piirangut ei olnud. Hiljem lisandus 50 inimese piir siseruumides. Kui järgmine nädal nakatumine tõuseb, siis juba need kaks piirangut peaksid olema kasutud.

Jah ma tean, et selle peale piirangute panijad ütlevad, et ilma oleks hullem. Aga seda ei tea, sest piirangute panemise hetkel nakatumine langes, piirangutega tõusis.

 

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>

Maskide põhiprobleem on selles, et neist pole kasu. Aitavad, et sa ei saa teisele näkku sülitada ja vastupidi. Respiraatoris on kasu, aga seda pole mõtet raisata lühikeseks poes köguks. Kõige parem on hajutamine ka ventilatsioon.

Täpselt nii ongi. Mul ei ole usku sellesse, et maskide lauskandmine sellisel kujul midagi paremaks muudaks. Kaubanduskeskused on avarad, korraliku ventilatsiooniga, võõrad inimesed ei ole ninapidi pikalt koos. Enda ja tuttavate kogemusest lähtudes saan öelda, et koroona ei hüppa üksteisest möödudes ühelt inimeselt teisele, selleks on ikka pikemat lähikontakti vaja. Jah, kui inimene on haige ja aevastab-köhib ning tõesti on vaja poodi tulla, võiks maski ette panna, kuid haigustunnusteta inimeste maskitamine poodides on täiesti mõttetu tegevus ning kuna selle kandmine on paljude jaoks füüsiliselt ja/või psühholoogiliselt ebameeldiv, siis ei saagi oodata, et inimesed selle üle ei vinguks.</p>

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei kanna maski. Vaktsiin sai tehtud, aitab juba sellest koroonajamast. Kui kohe kuidagi ilma ei saa, siis käekotis on buff selleks otstarbeks.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

No tulebki välja, et suuremad maskivastased ja lamemaalased on just vaktsineeritud osa rahvast. Kus alles protesteerivad ja hädaldavad. Kas nad mitte ei vaktsineerinud end kõik suurest murest ja hoolivusest, tahtmisest ligimest kaitsta? Ja nüüd on kisa lahti, sest sunnitakse “suukorvi” kandma, ei taha kuidagi tunnistada, et nad on vägagi suutelised seda immuunpuudulikkusega vms ligimest nakatama. Tegelikult ei ole see neile mingi argument olnud, neil kama kaks, kas kannavad viirust või mitte, peamine, et jumala eest keegi neid ei ahistaks ega piiraks. Ise olen vaktsineerimata, kavatsen seda ka edaspidi olla, aga “suukorvi” ja testimise nõuetega probleemi mul ei ole. Võiks mõelda ka teistele peale enda – mis?

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

No tulebki välja, et suuremad maskivastased ja lamemaalased on just vaktsineeritud osa rahvast. Kus alles protesteerivad ja hädaldavad. Kas nad mitte ei vaktsineerinud end kõik suurest murest ja hoolivusest, tahtmisest ligimest kaitsta? Ja nüüd on kisa lahti, sest sunnitakse “suukorvi” kandma, ei taha kuidagi tunnistada, et nad on vägagi suutelised seda immuunpuudulikkusega vms ligimest nakatama. Tegelikult ei ole see neile mingi argument olnud, neil kama kaks, kas kannavad viirust või mitte, peamine, et jumala eest keegi neid ei ahistaks ega piiraks. Ise olen vaktsineerimata, kavatsen seda ka edaspidi olla, aga “suukorvi” ja testimise nõuetega probleemi mul ei ole. Võiks mõelda ka teistele peale enda – mis?

Mina vaktsineerisin puhtalt enda huvides, et saaks reisida, trennis jms käia ja et ei peaks torbikut kandma. Muu pole oluline.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vastates algupärasele küsimusele – mina pole mitte kordagi kogu selle aja jooksul mitte ühtegi korda maski ette pannud, sest see on minu jaoks alandamise sümbol. Ma ei ole ostnud ühtegi maski, mitte ühtegi tasuta vastu võtnud ja keeldun kategooriliselt kandmast.

Ma isegi ei tea, kuidas see mulle mõjub s.t. kas on raske hingata vms. Vaktsiini samuti ei tee. Lihtsalt ei usu sellesse “pandeemiasse”. Samuti pean äärmiselt diskrimineerivaks inimeste lahterdamise tõendi alusel.

Minu vaatenurgast on maski kandvad inimesed hüpohondrikud või kuulekad allujad, kes kuulavad neile antavaid käsklusi.

 

 

 

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selle loogika järgi peaks ju maskide kasutegur olema negatiivne. Kuna sel hetkel ühtegi muud piirangut ei olnud. Hiljem lisandus 50 inimese piir siseruumides. Kui järgmine nädal nakatumine tõuseb, siis juba need kaks piirangut peaksid olema kasutud. Jah ma tean, et selle peale piirangute panijad ütlevad, et ilma oleks hullem. Aga seda ei tea, sest piirangute panemise hetkel nakatumine langes, piirangutega tõusis.

sa jätad arvestamata, et piirangute kehtestamine langes ajaliselt kokku kooliaasta algusega.

 

0
0
Please wait...

Näitan 23 postitust - vahemik 31 kuni 53 (kokku 53 )


Esileht Koroonaviirus COVID-19 Miks vingutakse maskide pärast?